Harjumaa

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Nõmme põhikool sai rotaritelt 1000-eurose annetuse

Nõmme-Tallinn Rotary klubi annetus Nõmme põhikoolile — Meelis Virkebau ning Ants Sild Nõmme (vasakult) -Tallinn Rotary klubist ja Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi tegi Nõmme põhikoolile 1000-eurose annetuse.

Sümboolse tšeki andsid eile koolile üle praegune klubi president Ants Sild ja eelmine president Meelis Virkebau. Koolil on annetatud toetussummale ka rakendus olemas – selle eest soetatakse saali teisaldatavad kooripoodiumid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul teeb talle rõõmu, et pika ajalooga Nõmme organisatsioon panustab haridusse ja kogukonna arengusse.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi presidendi Ants Silla kinnitusel koguti toetussumma klubi liikmete vabatahtlike annetustena. “Toetuse saaja valimine pole lihtne, sest vajadusi on palju. Haridusküsimused on rotaritele prioriteetne teema ning nüüd oleme järjest rohkem pööramas nägu Nõmme kogukonna poole,” rääkis Sild.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal. Nõmme-Tallinn Rotary klubisse kuulub praegu 35 inimest, kellest üle poole on nõmmelased.

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist

Avatud on näitus EHE EHE

GaleriiPINK Tallinnas on hetkel Tallinna klaasikunsti meka, sest Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid on seal avanud oma ühisnäituse.

Klaas on tugev ja õrn, külm ja kuum, sile ja terav, läpipaistev ja tuunjas. Igaüks tunnetab klaasi erinevalt ning just talle omaselt. Sellest ideest lähtuvalt on iga näitusel osalev noor kunstnik mõtestanud enese jaoks lahti klaasi kantavuse ehtena. Klaas on materjal, mille hinge õpitakse tundma kogu elu ning mis kannab endas lõputuid võimalusi.

Oma ideid klaasis tutvustavad publikule Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt

Juhendaja: professor Mare Saare

Lisainfo Facebookis.

Tänusõnad Harju maavalitsusele

Harju maavalitsus külastas 10. jaanuaril MTÜ Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liitu. Liigutav oli nendepoolne tunnustus MTÜs tehtud tööle, seda jäi meenutama tänukiri. Harju maavalitsuse töötajad annetasid omalt poolt sihtotstarbeliselt 234,21 eurot.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit tänab Harju maavalitsust. Märkamisel ja tunnustamisel on väga suur väärtus!

Katerina Puusepp, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu juhatuse esinaine

Tallinna omastehooldajate jaanuari kohtumisel räägitakse linna sotsiaalhoolekande tulevikust

2013. aasta esimene Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub sel kolmapäeval, 16. jaanuaril ja jututeemaks on linna sotsiaalhoolekande tulevik.

Tugirühmale tuleb külla Raivo Allev, kes töötab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis arendus- ja haldusosakonna juhatajana. Räägitakse, millised tulevikukavad on linnal, tehakse ülevaade hoolekande arengukavast aastateks 2012–2027 ning omastehoolduse arenguplaanidest.

Kohtumine toimub Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses aadressil Endla 59. Kohtumine algab kell 13. Üritus on tasuta. Jaanuarikuu kohtumise viivad läbi tugigrupi enda liikmed Tiiu Einlo ja Maria Oja. Tule ja võta kaasa tuttav omastehooldaja!

Tallinna omastehooldajate tugigrupp kohtub 2013. aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval, v.a juulis. See, kas Tallinna omastehooldajate kooskäimisi toetatakse linna poolt aastal 2013, selgub veebruarikuu tugigrupi kokkusaamise ajaks.

Tallinna omastehooldajate tugirühma igakuiseid kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.

www.kuivaks.ee
www.inkotuba.ee

PromFest esitleb uut ooperiproduktsiooni

Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PROMFEST esitleb täna, 14. jaanuaril kell 15 Kochi Kohvitoas – Kochi Aidad, Lootsi tn. 10, Tallinn, uut ooperiproduktsiooni, mida etendatakse festivalil 6.-12. juunil 2013.a. Pärnus. Avalikustatakse PROMFEST 2013 ooperilavastus, kunstiline koosseis, koostööpartnerid, tutvustatakse festivali programmi, esinevad VII Klaudia Taevi nim. rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi laureaadid Andrei Savtšenko (Valgevene) ja Elina Šimkus (Läti), kes laulavad uues ooperis pearolle.

PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi. „Võistulaulmine toimub juba kaheksandat korda. Noori soliste on läbi aastate osalenud kokku neljakümne kolmest riigist, viimati registreerus konkursile üle kaheksakümne laulja. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris. Konkursi žürii on igati väärikas ja koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest,“ iseloomustas konkursi president Toomas Kuter võistlust.

Festivali kunstiline juht Erki Pehk: „Promfest on kogu maailmas ainulaadne, sest igal festivalil etendatakse rahvusvahelise haardega originaallavastatud ooperiproduktsioon, milles saavad osaleda eelmiste festivalide konkursside parimad.” Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe). Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.

Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, omaaegse maailmakuulsa soprani Edda Moseri meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega. Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda.

Lisainfo: www.promfest.ee, www.youtube.com/promfest, www.facebook.com/promfest

Tondi Põhikool tähistab juubelit

17. jaanuaril tähistab 90. aastapäeva Eesti suurim ja üks vanemaid erikoole Tondi Põhikool.

Tondi Põhikool asutati 1923. a. vähemate võimetega lastele kui Tallinna Abikool, see on eri nimede all tegutsenud tänaseni. Praegu õpib kooli kolmes osakonnas kokku 215 õpilast, osa neist ööbib õpilaskodus. Lapsed õpivad vastavalt võimetele kolme eri õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetulekuõppel või hooldusõppel. Neist loodetakse ühiskonnas toimetulevaid ja võrdlemisi iseseisvaid inimesi. Enamik õpilasi jätkab õpinguid kutsekoolis.

Tondi Põhikool on praktikabaas nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengeile, paljud õppejõud on Tallinna I Eriinternaatkoolis töötanud. Praegused õpetajad on enamjaolt eripedagoogi haridusega.

Pärast sõda on kool on kandnud eri nimesid, viimati oli see Tallinna I Internaatkool ja enne seda ligi 50 aastat Tallinna I Eriinternaatkool. Koolihoone on ehitatud 1963. a., renoveerimisprojekt on valminud. Samuti on lootus saada tagasi 1994. a. kaotatud spordiväljak. Varasemail kümnendeil on Eesti erikoolide spartakiaade peetud just Tondi Põhikooli staadionil.

Aastapäevaaktus ja õpilaste kontsert toimub 17. jaanuaril kell 11 kooli ruumes Tondi 40.

Evi Kraan,

Tondi Põhikooli direktor

Lisateave: tel 655 7223

Soome üks tuntumaid mööblikunsti esindajaid näitab arhitektuurimuuseumis toole

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.

Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.

1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.

Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini.

Anton Küünla doktoritöö käsitleb 19. sajandi piibliteemalisi ooperilibretosid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 15 kaitseb TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi doktorant Anton Küünal doktoritööd „СПЕЦИФИКА ОПЕРНОГО ЛИБРЕТТО КАК ТЕКСТА: НА ПРИМЕРЕ ОПЕР НА БИБЛЕЙСКИЕ СЮЖЕТЫ (РОССИЯ, ВТОРАЯ ПОЛОВИНА XIX В.) / Ooperilibreto kui teksti eripära: Piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool).”
Anton Küünla väitekirjas on esitatud ja põhjendatud üks mitmest võimalikest ooperi libreto uurimise käsitustest. Töö keskse empiirilise osa moodustab kolme ooperi libretode analüüs. Nendeks on Aleksandr Serovi «Juudit», Anton Rubinsteini «Paabeli torn» ning Mihhail Ippolitov-Ivanovi «Rutt».
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva.
Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ja Glasgow Ülikooli dotsent Andrei Rogatсhevski.
Airi Ilisson-Cruz

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Iseteenindaval kirbuturul Viimsis täitub peagi aasta

Viimsis on varsti juba aasta tegutsenud püsiv iseteenindav kirbuturg, kus inimesed ei pea oma kraami ise müüma, vaid kaup müüb ennast ise.

Iseteenindav kirbuturg on koht, kus inimestel avaneb võimalus rentida endale laud ning stange ja müüa seal kokkulepitud ajani oma riideid ja kodutarbeid. Viimsi kirbuka tegevus erineb tavalisest kirbuturust selle poolest, et inimesed ei pea ise kohapeal oma kaupa müüma, vaid kirbuturg müüb inimeste kauba nende eest. Toodetele ei lisandu komisjonitasu. Rendiperioodi lõppedes makstakse inimestele müüdud kauba eest sularahas.

Kaup vahetub iga uue müüjaga seega võib julgelt öelda, et kaup vahetub iga päev. Kirbukas on avatud: E-R 10-18, L 10-15, P suletud.

Lisainfo: Erki Selling, tel 5322 5397, www.kirbukad.ee

Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Viimsis tegutseva Eesti Sõjamuuseumi dokumentaalfilmide programm „Sõjamuuseumi Filmipäevik” alustab uut hooaega ning kutsub ajaloohuvilisi 5. jaanuaril kell 16.00 Theodor Lutsu filmide õhtule. Filmiprogrammi juhatab sisse ajaloolane Leho Lõhmus.

Vaatajateni jõuavad filmid „Gaas! Gaas! Gaas!” (1931) ning dokumentaalkatked Noorkotkaste suvelaagrist ja riigikaitseõppusest kesk- ja kutsekoolides. Theodor Lutsu linateose „Gaas! Gaas! Gaas!” näol on tegemist uuendusliku õppefilmiga, mille valmimise ajendiks oli tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast.

Sarnaselt mitmete Euroopa riikidega mõeldi ka Eestis sõjaväe- ja tsiviilgaasikaitse õppuste korraldamisele ning 1931. aastal toimunud gaasikaitsenädalal esinesid rahvale mitmed tunnustatud spetsialistid. Teema aktuaalsust näitab ka aasta hiljem Kaitseliidu Tartu maleva ja Tervishoiu Muuseumi poolt meedikutele korraldatud gaasikaitse kursus, kus sõna said paljud arstid ja eriteadlased.

Elanikele korraldatud infonädalaid enesekaitsest gaasirünnaku korral kajastati nii raadioreportaažide kui ka trükimeedia vahendusel. Näiteks Tallinnas 1939. aasta 30. jaanuaril alanud gaasi- ja õhukaitsenädala ettevõtmiste raames avati külastamiseks varjendid ning Vabaduse väljakul toimus süütepommide demonstratsioon. Loe edasi: Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

corelli_006-7233 — Corelli barokkorkester.

Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Eesti Sõjamuuseum ootab 6-11-aastaseid lapsi koolivaheaega veetma

3. jaanuaril kell on Eesti Sõjamuuseumis 11.00-12.30 haridusprogramm „Sõjamehed” 6–11-aastastele lastele. Tegemist on Sõjamuuseumi ekspositsiooni tutvustava programmiga, mis räägib Eesti sõjamehest läbi ajaloo. Programmi käigus on väikestel muuseumikülastajatel võimalik erinevaid eksponaate (kiivrid, mütsid, välitelefon jne) ise katsuda ja proovida. Üheskoos uuritakse, esemete materjali, funktsiooni ning räägitakse muuseumi tegevusest ja olulisusest. Programmi juurde kuuluvad töölehed. Töötoa teises pooles saavad osalejad endale valmistada soomuki pildiga magneti. Vajalik eelregistreerimine, osalemistasu 2 eurot.

Registreeru: kristina.madisson@esm.ee või telefonil 55 656 354

Lisainfo: www.esm.ee

Festival “Kirikupühjad Maarjamaal” lõpetab hittidega kontratenorile

Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ lõpeb traditsioonilise kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimaid kantaate ja aariaid kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal“ patroon EELK peapiiskop Andres Põder.

„Pühadeaegne kirikukontsertide tava on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis väga pika traditsiooniga ja on ka Eestis igal aastal aina rohkem populaarsust kogunud,“ lausub agentuuri Corelli Music ja festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ kunstiline juht Mail Sildos. „Ükskõik, milline on meie argine side kirikuga, imeilus barokkmuusika puudutab meie hingekeeli ikka, eriti jõuluajal.“ Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab jõulumuusika festival meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ algas 1. detsembril ning on jõulukuu jooksul viinud kaunid kontserdid kirikutesse, mõisatesse ja muusikasalongidesse.

Festivali kavas on aastal 2012 nii ava- kui lõppkontsertidel eriline rõhuasetus kontratenoritel – sel tänapäeval haruldasel hääleliigil, mida silmas pidades on loodud barokiaja kaunimad muusikateosed. Festivali avas 1.-2. detsembril meie tuntuim kontratenor Risto Joost sooloteostega inglise kuningliku õukonna muusikast, lõppkontserdi külaline Soomest, Teppo Johannes Lampela, pakub kuulata kaunimaid aariaid koos barokkorkestriga. Kuulda saab muusikat Händeli tuntud “Messiasest”, Bachi “Jõuluoratooriumist”, aga samuti Pachelbeli Kaanonit ja Charpentier’ põnevat kontserti keelpillidele. Üllatusena kannab kontratenor ette ka Bachi kantaadi BWV 82 “Ich habe genug”, mida tavaliselt esitab bassisolist. Kantaat lõpeb koraaliga, mille instrumentaalseade on teinud ka heliloojana tegutsev dirigent Martin Sildos.

Teppo Johannes Lampela lõpetas esimesena Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri kontratenorina. 2005. aastal võitis ta kontratenorina I preemia Rahvusvahelisel Lohja tenorite konkursil Soomes. Viimastel aastatel on Teppo Lampela solistina esinenud Lätis, Hispaanias, USAs, Horvaatias, Rootsis, Eestis, Norras, Inglismaal ja Šotimaal. 2011. aasta suvel laulis ta Olmiro rolli Turus lavastatud Carlo Agostino Badio barokkooperis „d’Alvilda in Abo“ ning 2012. aasta varakevadel Tolomeo rolli Soome Rahvusooperis lavastatud Händeli „Julius Caesaris“.

Lisainfo: www.corelli.ee

Sacred Circle Dance väetantsude õpituba

12. jaanuaril ja 13. jaanuaril toimuvad Väetantsude ehk Pühade Ringtantsude õpitoad, mida juhendab Eduardo Agni!

Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tuleme kokku ja tähistame elu olemust maal – voolamist!

Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.

Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenuste helikujundusi. Ta on pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.

Eduardo Agni on ka suurepärane kitarrist ja helilooja, kes on loonud ainulaadse kitarrimängustiili: kuula teost “Red” YouTube’ist: http://www.youtube.com/watch?v=GcibnZ-GALU

Osaleda saavad igas vanuses inimesed. Eelnev tantsukogemus pole määrav. Oluline on vaid kohalolek.

Võta kaasa kerged tantsujalatsid ja pane selga mugavad riided.

12. jaanuaril, laupäeval, kell 12-15 • Taiji Klubis Tallinnas, Pärnu mnt. 102, sissepääs E, II korrus

Osalustasu:
15 eurot – registreerudes ja tasudes kuni 5. jaanuarini
20 eurot – 5.–12. jaanuar ja kohapeal

13. jaanuaril, pühapäeval, kell 12-15 • Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal, Rõuge vallas

Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal

Registreerumine: Taisto Uuslail, tel 528 7044, e-post info.helisen@gmail.com

Osalustasu kanda a/a: Taisto Uuslail, 221010034641 (Swedbank)

Lisainfo:

http://www.youtube.com/watch?v=F0HDKA3IaKs

http://www.eduardoagni.com.br/release/index2.asp
Õpituba korraldab: Helisen Stuudio / www.helisen.eu

Tallinn läheb üle tasuta ühistranspordile ja e-piletisüsteemile

Alates 1. jaanuarist 2013 lõpeb ühistranspordis uudse piletisüsteemi rakendumise tõttu paberkandjal sõidutalongide, tunnipiletite ja sõidukaartide kasutamine.

Uue aasta alguses monteeritakse ühissõidukitest maha nii mehaanilised kui ka elektroonilised piletimärgistid. Paralleelselt e-pileti süsteemiga jääb uuel aastal esialgu toimima ka ID-pileti süsteem.

Paberkandjal 30 päeva ja 30 päeva sooduskaartide müük lõppes aga juba 1. detsembrist. Seni paberkandjal 30 päeva kaarti kasutanud saavad soetada kas ID-kaardi põhise piletitoote või hakata kasutama uudset Ühiskaardi-põhist e-piletisüsteemi.

Ülejäänud paberpiletitooteid – üksikpileteid, 1-, 3- ja 5-päevapileteid ja talongiraamatuid – müüakse kuni käesoleva aasta lõpuni, kõik paberil talongid kehtivad kuni 31. detsembrini 2012.

Järgmisest aastast saavad kõik rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad inimesed ühistransporti tasuta kasutada. „See on paljudele reaalselt Tallinnas elavatele, kuid rahvastikuregistris mingil põhjusel ikkagi mujal asuva elukohaga arvel olevatele inimestele kindlasti veel üks täiendav põhjus, miks oma tegelik elukoht ametlikult registreerida ehk oma elukohaandmed tegelikkusega vastavusse viia,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tasuta sõidu õiguse tõendamiseks tuleb ühistransporti kasutavatel tallinlastel soetada endale isikustatud Ühiskaart ning sellega iga sõit ühissõidukisse sisenemisel valideerida ehk registreerida. Isikustatud Ühiskaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Tasuta sõidu õiguse saavad sõltumata elukohast ka kõik kuni 19-aastased õpilased (kaasa arvatud), kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eesti Vabariik. Jätkuvalt saavad elukohast sõltumata Tallinna ühistranspordis tasuta sõita ka kõik seni tasuta sõidu õigust omanud sõitjategrupid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik.

Ühiskaarti on võimalik kasutada lisaks Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordile ka Harju maakonna ühistranspordiliinidel.

Lisainfo:
http://www.tallinn.ee/pilet

Esita kaunis jõuluehteis hoone või aed konkursile

Saue linna pressiteade:

Hea sauelane!

Kui märkad kaunist jõuluehteis aeda või hoonet, anna sellest hiljemalt 10. jaanuariks 2013 teada Saue linnavalitsuse telefoninumbril 6790185 või e-posti aadressil inger@saue.ee.

See annab võimaluse tunnustada ka jõuluilu loojad 2013. aasta kauni kodu konkursi lõpupeol.

Rahulikku jõuluaega kõigile!

Inger Urva
Keskkonna ja halduse peaspetsialist

Pilleriin Jürisoo ehtenäitus “Seos” avatakse täna

Mõned seosed siin maailmas on täiesti loogilised ja arusaadavad, teised tekivad ja jäävad meelde justkui seletamatutel põhjustel. Üllatavad pildid, mis mällu salvestuvad ning taaskord esile

kerkivad tuttavat motiivi nähes või lõhna tundes. Elektritraaditäis linde Dallases ja kuivanud viljapead ühe Jaapani kodu aknal. Tagasi ema kodus on kuivanud viljapead laual vaasis ja üksik tuvi istub laternapostil. Kõik on olemas siinsamas, lihtsalt tunne on teine.

Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo avab täna oma uue näituse A-Galerii seifis.

Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini.

Lisainfo Facebookis.

Rae vald tõstab lasteaednike palkasid ja ehitab juurde 420 lasteaiakohta

Rae vallavolikogu võttis vastu 18.detsembri istungil valla 2013. aasta eelarve, mis on vallavanem Mart Võrklaeva sõnul suunatud haridusvaldkonda nii investeeringute kui tegevuskulude osas.

„Hea on see, et 2013. aastal ootab Rae valla koolide ja lasteaedade õppe- ja kasvatusala töötajaid ees palga tõus. Kui riiklikult rahastatavate koolide pedagoogide palga alammääraks saab 715 eurot, tagame ka valla lasteaedade pedagoogidele sama palgataseme“, kõneles Võrklaev.

Vallavanema sõnul on 2013. aasta investeeringute mahuks eelarves ette nähtud 11,0 miljonit eurot. Investeeringuteks kavandatud summast suunatakse haridusse ligi 7,9 miljonit eurot, millest laenuraha on 4,5 miljonit eurot. Sellega leevendame oluliselt meie valla noorte perede suurimat probleemi, milleks on lasteaiakohtade puudus.

Käesoleval hetkel laiendatava Peetri Lasteaed- Põhikooli lasteaia osa kasvab 2013.aasta sügiseks 240 lasteaiakoha võrra ja kooli osa saab lisaruumid üheksale klassile. Lasteaiakohtade suure puuduse kiiremaks likvideerimiseks plaanib vallavalitsus alustada tuleval aastal veel ühe ligikaudu 180- kohalise lasteaia ehitusega Peetrisse. Täiendavad ehitused toovad Peetri piirkonda kokku 2014.aastaks ligikaudu 420 uut lasteaiakohta.

Tuleval aastal saab alguse samuti Jüri Gümnaasiumi laiendus. Haridusvaldkonnast teisele kohale jäävad Võrklaeva sõnul 2013. aasta eelarves investeeringud teedeehitusse, milleks on planeeritud kulutada 2,3 miljonit eurot.

2013.a. eelarve tegevuskulude ja investeeringukulude kogusumma on 25,5 miljonit eurot, tulude summa on 17,8 miljonit eurot. Vahe kaetakse olemasolevate jääkide ja laenuga.

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade oppetookoda — Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis – Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast.

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid.

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Jõulukontserdid Nõmmel

Nõmme Rahu kirik. Allikas: www.nommerahu.ee

Detsembri lõpus toimub Nõmme linnaosas mitmeid jõulukontserte. Pühapäeval, 16. detsembril kl 16 on Nõmme Rahu kirikus (Võsu 5) advendikontsert, kus esinevad Nõmme kultuurikeskuse koorid, ansamblid ja solistid. Juhendajad Maret Alango, Kristel Marand, Elviira Maasalu, Helene Roolaid, Inna Kopli, Ene Uibo, Anu Liho ja Jüri Rent. Kontsert on tasuta.

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 esineb Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) lastekoor Ellerhein. Kontsert on tasuta.

Reedel, 21. detsembril algab kl 20 Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kammerkoori Noored Eesti Hääled kontsert “Pimedusest valgusesse”. Kavas C. Kreek, M. Kõrvits, S. Pehk, R.-E. Maimets jt. Dirigendid Maret Alango, Martin Sildos ja Tanel Nurk. Pilet 3 eurot.