Järgmisel nädalal külastab esmakordselt Eestit tuntud laulja, hääleterapeut ja tervendaja Kishti Tomita Touré, kes viib läbi kaks helisevat töötuba – ühe Tallinnas Avaja keskuses ja teise Lõuna-Eestis Sänna Kultuurimõisas.
Põneva elukäiguga Kishti Tomita Touré on kogenud hääleõpetaja, tuntud laulja ja terapeut, vaimne teejuht ja tervendaja, kes on aidanud oma professionaalsete oskustega hääletöös ning kurgu ja keele massöörina nimekaid artiste, lauljaid ja näitlejaid, aga üha enam ka kõiki teisi, kellel ei ole muusikaga otsest seost, kuid kes on isiklik arengu teel jõudnud temani. Kishti erakordsete „keeleväänamise“ oskuste tõttu tuleb tema vastuvõtule inimesi eri paigust üle maailma.
Õhtune töötuba “Vabastav häälemeditatsioon”
Reede, 25. oktoober 2013 kell 18.00-21.00 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas (Sänna küla, Rõuge vald). Osaluspanus 10 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 20 eurot (tasudes kohapeal).
Päevane töötuba “Hääl – võimas töövahend sügavama kohalolu ja armastuse kogemiseks”
Pühapäev, 27. oktoober 2013 kell 10.00-18.00 Tallinnas Avaja keskuses (Müürivahe 17). Osaluspanus 70 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 80 eurot (tasudes kohapeal). Loe edasi: Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas
Pühapäeval, 13. oktoobril toimub Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus pühakoja restaureerimise tänujumalateenistus. Sellega pannakse mõneks ajaks punkt kirikus tehtud töödele.
Viimase nelja aastaga on Risti kirikust tulnud päevavalgele mitu hinnalist aaret – põranda-alusest pinnasest tulid päevavalgele enam kui 1100 vanaaegset münti, pikihoone võlvidel krohvikihtide alt paljastusid 17. sajandi algusest pärit laemaalingud, käärkambri seinast leiti kinnimüüritud kamin, käärkambri põrandast seni peidus olnud kelder. Pikihoone põranda rekonstrueerimise käigus jõuti unikaalse sillutisega keskaegse põrandani, samuti leiti Eesti kontekstis haruldased keskaegse peaaltari ja kõrvalaltarite jäänused.
Tööde käigus restaureeriti kooriruumi, käärkambri ja pikihoone idapoolse osa interjööri ning viimase etapina tehti ka torni sisetöid. Välja on vahetatud kiriku seenkahjustustega puitpõrand. Tööd viis läbi OÜ Rändmeister eesotsas Juhan Kilumetsaga.
Torni interjööri korrastamistööd võimaldavad külastajatel senisest hõlpsamini külastada kiriku iseäralikku poolsilinderjat torni ning võlvidepealset, samuti saab oma silmaga vaadata Eesti vanimat, 15. sajandist pärinevat tornikella.
Risti kirik on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi algupoolel tsistertslastest munkade pool. Täna tegutseb pühakojas elujõuline ja arenev kogudus. Et tegemist on kohaliku kultuurielu keskusega, siis on kiriku parendamistöödele jõuliselt õla alla pannud Pria maaelu edendamise meede (120 000 EUR). Samuti on mitmel korral saanud toetust koguduse poolt Lääne-Harju Koostöökogule esitatud Leader-meetme projektid (45 543 EUR). Koguduse-poolseid jõupingutusi on hinnanud ka riiklik Pühakodade Programm, mis on viimase nelja aasta jooksul toetanud kiriku interjööri restaureerimist 54 522 euroga. Loe edasi: Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus
Sel pühapäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Kristiine Spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.
Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.
Ürituse patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.
Osa on oodatud võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab eelregistreerida kuni 10. oktoobrini veebilehel registreerimine ja üritusel kohapeal.
Traditsiooniliselt toimuvad match-show’l ka mitmed koertega seotud etteasted: näha saab narkokoerte demonstratsioonesinemist, esitletakse koerte sügistalvist riidemoodi ning lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Heategevusliku koertenäituse raames kuulutavad Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK kuuendat korda välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja.
BIGBANK Match Show on juba üheksandat aastat toimuv Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid Eestis. Eelmisel aastal osales koertenäitusel 197 koera. Heatahtlike inimeste abil toetati Tartu koduta loomade varjupaika enam kui 2600 euroga.
BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Ürituse algatajad ja läbiviijad on AS BIGBANK ja MTÜ Eesti Koeraomanike Selts. Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitavad kaasa Bullstar, Caramira, Cedrelle, Chihuahua Sõprade Liit, Leigiv OÜ, Koer.ee ja Lemmiklooma.ee.
Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.
Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:
14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!
Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.
Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil jagati tublimatele ettevõtjatele välja auhinnad kuues põhikategoorias. Vastutustundliku ettevõtja tiitli pälvis Loodusvägi OÜ, kes on pühendunud eestimaiste mahetoodete arendusele, tootmisele ja turustamisele ning on hea näide sellest, et ühiskondlik vastutus pole vaid suurte ettevõtete pärusmaa.
„Meisse süstis see auhind kindlasti motivatsiooni, et kogukond ka vähemalt moraalselt vastutustundlikku tegevust toetab,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.
Samamoodi aitab saadud auhind OÜ Loodusvägi hinnangul vastutustundliku ettevõtlusega seonduvat ka laiemale avalikkusele teadvustada. „Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ka seda, et kusagil on olemas vastutustundlik klient, kas mõistab, mida tema iga ost tähendab.“ lausus OÜ Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann.
OÜ Loodusvägi jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige hoolimist ja seda, et ettevõtte tegevusel oleks võimalikult väike keskkonnamõju. See tähendab näiteks keskkonnasõbralikult ja mahedalt kasvatatud tooraine kasutamist, eelistades kodumaist toorainet. Ekspordiriikidena eelistab Loodusvägi lähedal asuvaid riike (nt Skandinaaviamaad), et transpordijälg oleks võimalikult väike. Samuti peaksid talunikud ja toote valmistajad saama oma töö eest õiglast hinda.
Loodusväe toodetes kasutatav tooraine on 70-90% pärit Eesti mahetalunikelt ning täpselt on teada, kus mingi tooraine tuleb. „Kui tooteid eksportida, siis toob see ka maaelule kaasa jõudsamat arengut” ütles Kristjan Õunamägi. „Võiksime tootmisel kasutada ju ka odavamat Poola marja või Hiinast toodud toorainet. Selline tegevus tooks küll ajutiselt suuremat kasumit, kuid teame, et pikas perspektiivis voolab raha siiski riigist välja ja sellega saeme juba iseenda oksa.”
Samuti soovib OÜ Loodusvägi kummutada müüti, et vastutustundlik ettevõtlus ei pruugi olla kasumlik. Vastupidi- pikemas perspektiivis tasub vastutustundlik tegevus end ära. “Näiteks kui aastaid kunstväetistega põllult maksimumsaaki taga ajada, siis ühel aastal võib põld lihtsalt anda märku, et tema limiit on täis ja saagist ilma jätta. Või kui annabki vilja, siis lähemal uurimisel näeme, et vilja toitainete sisaldus on kordades ja kordades väiksem,” rääkis OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.
Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm. Tooted valmivad Viljandimaal Eesti Maaülikooli juures tegutsevas Polli Aiandusuuringute Keskuses.
Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.
Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.
Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.
„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.
Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.
Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.
Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.
Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).
Pirita Ettevõtluse Koda korraldab laupäeval, 5. oktoobril kl 11-14 Pirita Vaba Aja Keskuses lasteasjade kirbuturu.
Kõiki huvilisi kutsutakse lasteasju nii ostma, annetama kui ka niisama heategevuslikku kohvikusse head-paremat sööma!
Kui Sul on vajadus lasteasjade järele, siis see on just see koht, kust võid leida põnevaid ja vajalikke asju hea hinnaga! Teise ringi asjad ei ole sugugi halvemad aga on kindlasti soodsamad. Lisandub veel taaskasutuse tänapäevane ja keskkonnasõbralik mõte. Lisaks kaupade ostule-müügile võib kirbuturul rikkamaks saada toredate uute tutvuste võrra.
Kogu kirbuka ajal töötab ka heategevuslik kohvik, mida korraldab MTÜ Charity Pirital. Pakutakse kuuma ja külma jooki, võileibu, pirukaid ja kooki. Kohvikust saadud tuluga toetab Charity Pirital puuetega laste teraapiaid.
Kui sa ka müüma ega ostma ei tule, siis annetama võid ikka tulla. Seda saab teha kirbuka toimumise ajal. Annetatavad asjad peavad olema korralikud ja puhtad. Annetused lähevad Eesti Suurperede Abistamise Seltsile, kes toimetab need otse abivajavate peredeni üle Eesti ning MTÜ-le Caritas, mis toetab teismelisi emasid ja nende lapsi. Suurpered vajaksid lisaks lasteriietele kõiksuguseid jalanõusid ning meesteriideid, samuti on väga oodatud talveriided. Caritasel oleks konkreetsed abivajajad kahele beebivoodi äärepehmendusele ning kahele suuremale beebivannile. Lisaks vajavad nende hoolealused eelkõige 1,5- 2,5-aastaste riideid. Kui te pakite asjad annetamiseks, siis oleks tore, kui te sinna peale kirjutaksite, mis seal sees on (mis suuruses asjad).
Laupäeval avatakse Tallinna Botaanikaaias näitus, kus saab tutvuda nii kodumaiste kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud vahvate viljade, mugulate, sibulate ja seemnetega, millest paljud kõlbavad tarvitada söögiks ja jookide valmistamiseks. Näitus ise jääb avatuks 5.–13. oktoober, avanädalavahetusel on kõikidel külastajatel võimalik osta ka maitsvaid õunu.
5.oktoobril kell 2 toimub ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi loeng ‘Tomatikasvatuse rõõmud ja mured’.
4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.
Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.
“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”
Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.
“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.
Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.
Tallinna külje all asuv Eesti suuruselt kuues saar – Naissaar – seisab aastaringselt sisuliselt jõude ja külastajaid sinna palju väljaspool suveperioodi ja Nargen Festivali ei satu. Ometigi on saarel oma ajaloo ning praeguste võimaluste tõttu tohutult potentsiaali olla huvitavaks sihtkohaks mõõdukal hulgal sise- ja välisturistidele, leiab Viimsi vallavanem Haldo Oravas.
“Tavaline eestlane ei tea Naissaarest paraku suurt midagi. Eestis on küll 1521 saart, aga enamik inimesi on käinud neist paaril-kolmel ehk siis Muhu kaudu Saaremaal, siis Hiiumaal, võib-olla ka Vormsil või Kihnus,” tõdes Haldo Oravas . ” Tõenäoliselt on Naissaar viimastel aastatel rohkem kõneainet pakkunud Tõnu Kaljuste eestvedamisel toimuvate Nargen festivalide kaudu. Lõppenud suvelgi sai festivali ajaks Naissaarest tõeline kultuurisaar rikkaliku programmiga, kuid sügise saabudes tuhmub selle turismimagneti sära taas.”
Haldo Oravase hinnangul iseloomustab Naissaart mitu märksõna, mille alusel saaks hakata edasi liikuma, saare pakutavaid võimalusi ära kasutama, et sinna elu sisse puhuda. Kui sajandeid tagasi toodi ehituseks Tallinnasse palgid Naissaarelt, siis praegu saaks saare metsi ja loodust kasutada pigem väärtusliku puhkepaigana, kus vabas õhus tegevust oleks erinevate huvidega külastajatel – alates loodushuvilistest kuni golfimängijateni. Naissaarel võiks vabalt olla golfiparadiis. Nagu näiteks Põhjameres asuvatel Saksamaa väikesaartel, millest tuntuim on ilmselt Sylt. Loe edasi: Haldo Oravas: Naissaar vajab külastajaid aastaringselt
Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.
MTÜ Randvere Külaselts tunneb muret selle üle, et Muuga sadamas on ohtlike kemikaalidega ettevõtete konsentratsioon suurem kui kuskil mujal Eestis. Nimelt moodustavad Muuga sadama ja selle vahetus läheduses paiknevad A-ohukategooriaga ettevõtted 69 protsenti Harjumaa sarnastest ettevõtetest.
Sellega seoses algatas Randvere Külaselts petitsiooni riskide koondamise vastu Muuga sadamasse ning palub toetust oma seisukohtadele. Petitsiooni terviktekst on kättesaadav aadressilt http://petitsioon.ee/eiriskidekoondamisele nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Külaselts palub jagada infot ka oma sõpradega – sellega saab aidata Muuga sadama ümbruses elavaid inimesi ja võib olla ka neid, kes sellele probleemile veel praegu ei mõtle.
Juhul, kui Sa ei ole petitsiooni seisukohtadega ühel nõul, siis palun võta aega probleemiga tutvumiseks!
Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSALaupäeval, 21. septembril kell 12.00-15:00 oodatakse kõiki huvilisi Põlva lähistele Peri külla ning pühapäeval 22. septembril kell 13:00-16:00 Lilleoru keskusesse Harjumaal. Toimuvad mahetoidu päevad, kus saab tutvuda mahetoidu kasvatamise ja kasutamisega ning maitsta mahetoitu.
„Tahame tuua mahetoidu teema inimestele lähemale. Kohapeal pakume mahedast toorainest toitu ning üht-teist saab ka kaasa osta. Oma silmaga saab näha, kuidas mahetoodang põllul kasvab ning tegijad ise räägivad, kuidas mahetoidu tootmine käib. Juttu tuleb ka sellest, miks mahetoitu eelistada. Peri külas õpetab Liisi Kutkina huvitavate köögiviljatoitude valmistamist – võimalus on kohe ka järele proovida, kuidas maitseb. Lilleorus saab põhjalikuma ülevaate maitse- ja ravimtaimede poole pealt,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.
Sel suvel on mahetoidu päevad toimunud juba kolmes mahetalus: Viljandimaal Palu talus, Pärnumaal Sepa talus ja Lääne-Virumaal Taali Mesilas. Mahetoidu päevad on osalejatele tasuta. Täiendava info ja päevade ajakava leiab www.maheklubi.ee sündmuste kalendrist.
Korraldavad MTÜ Lilleoru, OÜ Fio ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
2014. aasta lõpus Jüris avatav uus lasteaed otsib meeldejäävat nime. Lasteaia projekt näeb
ette energiasäästlikku, kaasaaegset, valgusküllast ja avarat hoonet.
Konkursil osalemiseks tuleb saata oma ettepanek hiljemalt 15. oktoobriks, kas aadressile sonumid@rae.ee või tuua vallamajja sekretäri kätte kinnises ümbrikus märksõnaga „Jüri lasteaia nimekonkurss” koos oma nime ja kontaktandmetega.
Nimekonkursi võitja selgitab välja vallavalitsuse kokkukutsutud žürii, kes valib viie rahva poolt enim hääli saanud nime hulgast sobivaima. Rahvahääletus algab valla kodulehel vahetult peale ettepanekute laekumist.
Uue lasteaia nimi tehakse avalikuks veel sellel aastal. Võitja saab autasuks Rae Spordikeskuse kinkekaardi (väärtuses 60 €), osalejate vahel loositakse välja ka eriauhind.
Sel pühapäeval toimub Tallinnas järjekordne kasside kiibistamise väliaktsioon, kus kõikidel tallinnlastel on võimalik oma kass soodushinnaga kiipida.
Aktsioon leiab aset Haabersti noortekeskuse ees (Õismäe tee 88), kaasa tuleks võtta isikut tõendav dokument ja kassi vaktsineerimistunnistus.
Vastuvõtt toimub kinnises ehitussoojakus kell 11-15.
Tallinna elanikule on kiibistamise soodushind 5 € (tasumine sularahas)
Vastavalt 1.01.2014 jõustuvale uuele Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjale peavad alates 1. jaanuarist 2015 olema kõik Tallinnas peetavad kassid kiibitud ja registreeritud Lemmikloomaregister LLRis.
Järgmine kiibistamisaktsioon leiab aset 2.oktoobril Lasnamäel Kivila pargis.
Kiibitud lemmiklooma saab igaüks ka tasuta registrisse kanda Riigiportaalis
20. – 22.09 leiab Telliskivi loomelinnakus aset Ökomäss 2013. Festivalil käsitletakse renoveerimise, restaureerimise ning kodu-ja keskkonnakujundamise erinevaid valdkondi. Osaleda saab ka erinevates õpitubades, koolitustel ning vaadata erinevaid hariduslikke ja dokumentaalfilme. Üritus on kõigile tasuta.
Programm:
Reede, 20.september 10.00 – 15.00 Ehitusala ja muinsuskaitse spetsialistide ning ehitushuviliste seminar A-hoone 4. korruse saalis
15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismessi avamine B-hoone rohelises saalis. Avab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
15.30 – 19.00 Mess avatud
18.00-19.00 Indiaanitelgi püstitamise õpituba välisalal (eelregistreerimine pole vajalik)
18.00-19.30 Ökoehituse Ühingu Foorum (Rohelises saalis)
20.00 Samsara linastus Rohelises saalis, filmi juhatab sisse Artur Talvik.
Laupäev, 21.september 10.00 – 18.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid.
11.00-13.00 Paneeldiskussioon „Miks ja milline vana maja vajaks kaitset?“. Modereerib Liisa-Ly Pakosta. Avatud seminarid
20.00-23.00 Ökomässu Loomepada podiseb Rohelises saalis
Pühapäev, 22. september
11.00 – 15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Avatud seminarid. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid
Laupäeval (21.09) toimub Kostivere külaplatsil juba kolmandat aastat järjest Kostivere sildade jooks. NB!Eelregistreerumine lõpeb reedel (20.09) kell 15:00
Esialgne planeeritav ajakava:
11:30-12:00 Registreerimine ja numbrite väljastamine
12:15 Tillude jooksu start (jooks toimub mõisa esisel ringteel, autasustatakse kõiki osalejaid.)
12:45 640m distantsi start (vanuseklass 7-11a, eraldi poiste ja tüdrukute arvestus. Esikolmikule on ka eriauhinnad)
13:15 III Kostivere sildade jooksu start (eraldi naiste ja meeste arvestus)
Vanuseklassid järgnevad:
-Noored 12-18a.
-Põhiklass 19-39a.
-Veteranid 40 – … a.
13:45 Ühine lõdvestamine ja venitused alevikuvanem Kadi Truuleht eestvedamisel
Jooksul osalemine on tasuta. Rajale on oodatud ka inimesed, kes mingil põhjusel joosta ei taha, kuid hea meelega teeks kepikõndi. Kõikidele osalejatele pakutakse ka tasuta kuuma teed, suppi ja pirukaid.Üritust juhib Rando Soome.
Kadrioru parki on tänaseks paigaldatud üle 5000 küünla-tõrviku ja palju põnevaid valgulahendusi “Valgus kõnnib Kadriorus 2013” raames. Programm algab kell 17:00 Kadrioru kontserdiväljakul & lõppeb kell 22.30 Pillapalu platsil.
17:00 Corelli kuninglik Barokkorkester (Kadrioru kontserdiväljakul). Esitatakse Kadrioru 295 juubeliaastaks loodud kava.
18:30 Hedvig Hanson ja Uku Suviste (Kadrioru pargi Luigetiigil)
20:00 Ansambel Külalised (Kadrioru Lilleaias)
21:00 Iiri tantsutrupp Solas (Kadrioru kontserdiväljakul).
22:00 Muusikaline etendus “Barokist tänapäeva”, koos üllatuste, valguse, muusika, liikumise ja ilutulestikuga.
Eile kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.
“Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,” ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.”
“Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,” ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.
Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse. Mahetalu tegemistega saanud tutvust teha ka mitme kooli ja lasteaia lapsed.
Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,” ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust. Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal
Aasta mahetootja 2013: Margus Lille, Kiltsimäe talu.Täna, 15. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.
„Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.“
„Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,“ ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.
„Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ka tegevus tarbijateavituse suunal väärib tunnustust. Näiteks on mahetalu tegemistega saanud tutvust teha mitme kooli ja lasteaia lapsed.“
Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,“ ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.
“Parim mahetootja 2013” – Kiltsimäe talu, Margus Lille
II koht – Vatsliku talu
III koht – Tammistu Agro OÜ
“Parim mahetoode 2013” – Tammejuure talu öko kanepiõli
II koht – OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust
III koht – OÜ Wilander mahe õunajook ingveri ja meega
Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:
– Kulinaaria OÜ mahe õuna-rukkivaht mahe valmistoidu turuletoomise eest;
– Loodusvägi OÜ mahedad mustika-ingveri küpsised hea tootearendustegevuse eest;
– Vändra Ökopagar OÜ mahe (ÖKO) Must Leib, Mahe (ÖKO) Küüslauguleib heade pakendilahenduste eest;
– FIE Edgar Koltsi ebaküdoonia-kõrvitsa krõps hea tooraine valiku ja uudse tehnoloogia eest.
Külastajate lemmikuks valiti leivapäeval OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust.
Tootjakonkursile kandideeris 7 mahetootjat üle Eesti, tootekonkursile esitati 27 toodet. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.
Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja –toodet valiti neljandat korda.
2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein
Pühapäeval, 15. septembril selguvad Tallinnas vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval 2013. aasta parim mahetoode ja -tootja Eestis. Parim mahetootja 2013 tiitlile kandideerib 7 tootjat, parim mahetoode 2013 tiitlile on esitatud 27 toodet.
“Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,” ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. “Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.”
“Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.”
Enne võitjate väljakuulutamist toimub vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.
