SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.
Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.
Seminaril käsitletavad teemad:
*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel
Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee
Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia on erakool, mis pakub massaaži- ja loodusteraapiatealast kutseõpet ning täienduskoolitust. Kutseõppes on võimalik valida viie eriala vahel: klassikaline massaaž, Idamaade loodusteraapia, aroomiteraapia, eesti pärimusmeditsiin ja refleksoloogia.
Refleksoloogiat saab esmakordselt õppida kutseõppe erialana terviseakadeemias alates sellest sügisest. Nii mahuka ja tervikliku õppekava näol on tegemist esimese omalaadse õppekavaga Eestis. Õppima on oodatud kõik need, kes on huvitatud holistilisest tervisekäsitlusest ja soovivad süüvida ning pühenduda refleksoloogia saladustesse. Eriala sobib ka juba tegutsevatele terapeutidele, kes soovivad oma terapeudi tööriistakasti ühe uue ja väeka teraapiavormiga täiendada. Samuti sobib õppekava neile, kes soovivad õppida midagi uut enese arendamiseks ja maailmapildi laiendamiseks.
Refleksoloogia õppekava juhtiv õppejõud on praktik Elery Tammemägi, kes on pikka aega praktiseerinud nii refleksoloogi kui ka homöopaadina. Lisaks puutuvad õppijad kokku mitmete teiste õppejõududega, sest õppekavas on õppeaineid nii keha kui ka meele üldistest käsitlustest, nii klassikalisest Lääne kui ka iidsetest Idamaade meditsiinidistsipliinidest.
Refkelsoloogia õpe toimub kahel nädalavahetusel kuus kahe aasta jooksul, mil omandatakse põhjalikud teadmised inimese kehast kui meelest, refleksoloogiast ning terapeuditööst. Õppe lõppedes on võimalik sooritada vastav kutseeksam.
Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.
Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt.
1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.
Eelmise aasta kogukondade kokkutulek Foto: Paavo Eensalu
23.-25. augustil 2013. aastal toimub Harjumaal, Aruvalla külas, Lilleoru kogukonnas Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek.
Seekordsel kokkutulekul keskendutakse koostöö küsimusele, mis on nii teadlikult loodud kui traditsioonilistes kogukondades põhiliseks komistuskiviks ja samas ka suurimaks võimaluseks ühise sünergia saavutamisel. Seetõttu võivad kokkutulekult uusi ideid saada nii külade esindajad kui ka nt korteriühistute esindajad.
Kokkutulekul kõneleb liikumise asutajaliige ning Euroopa ökokülade ühenduse endine juhatuse liige Toomas Trapido liikumise ajaloost Eestis ja mujal. Filmiprodutsent Artur Talvik arutleb “Kas kogukonnad päästavad Eesti?”. Lilleoru kogukonna liige Kaidi Tamm tutvustab oma doktoritööd “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” Inglismaa, Saksamaa ja Portugali ökoküladest ning kodanikuliikumistest. Ajakirjanik Riina Luik pakub oma ideelahendusi, kuidas ökokogukonnad võiksid teha koostööd meediaga. Ave Oit ja Toivo Aalja jagavad kogemusi koostööst Lilleoru kogukonnas, Erki Kaikkonen koostööst inimestega ning Maret Makko koostööst taimedega.
“Just Lilleorust sai 7 aastat tagasi alguse Eesti ökokogukondade liikumine ning kohtumine toimub taas siin, kuna sel aastal tähistame ka Lilleoru 20ndat sünnipäeva,” sõnas MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige ja Lilleoru juhatuse esinaine Ave Oit.
Lisaks tehakse ülevaade selleaastasest Šveitsis, Shweibenalpi ökokogukonnas toimunud Euroopa ökokülade kogunemisest ning vastasutatud Läänemere ökokülade ühendusest (BEN ehk Baltic Ecovillage Network).
Toimub ka Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Õhtul on võimalik osaleda indiaanisaunas, juturingides, ökodiskol. Õhtuse muusika eest hoolitsevad: Kati Lumiste, Silver Sepp ja Arne Lauri.
Rohkem infot ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee ja www.lilleoru.ee
7. septembril Padise kloostri müstiliste müüride vahel annab esmakordselt Eestis intiimse ja südamliku sügiskontserdi Rootsi laulukirjutaja ja laulja Sophie Zelmani. Kontsert algab kell 20 Eesti hõbehääl Margus Vaheri esinemisega, millele järgneb kell 21 Sophie Zelmani. Zelmani tegi oma debüüdi juba 1995 aastal ja praeguseks andnud välja andnud 12 albumit. Tema laulud on kõlanud filmides “Iseseisvuspäev”, ” Minu parima sõbra pulm” ja seriaalides nagu “Dawson’s Creek” ja “Vampiiritapja Buffy”.
Padisel kõlav akustiline kava jõuab sügavale kuulaja naha alla – sinna, kus isegi lihtne hingetõmme kõlab, kui maavärin. Sophie kaubamärgiks on imepärane oskus luua ka vaikusesse pinget. Sophie esineb Padisel koos suurepärase muusiku Lars Halap’iga.
Uksed avatakse kell 19, kontsert algab kell 20.
Saal on istekohtadega. Olenevalt ilmast on soovijail võimalik saada ka tekk.
RMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.
Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. “Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” ütles Aigar Kallas.
Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.
Laupäeval, 17.augustil kell 15 toimub Hiiu staadionil seoses jalgpalliväljaku kunstmurukatte vahetuse lõppemisega talgupäev. Talgute raames on kavas staadioni otsa rajada miniväljak, korrastada staadioni ümbrust ning värskendada staadioni kõrval oleva korvpalliväljaku katet. Talgud kestavad orienteeruvalt kaks tundi. Kõik vajalikud tööriistad on olemas koha peal, talgulistele pakutakse pirukat, teed ja kohvi.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Harjumaal esile tõstetud Margit ja Mait Eeriku perekonda Raasiku vallast.
Margit ja Mait Eeriku perekond pälvis kogukonna tunnustuse kohaliku kultuurielu pikaaegse eestvedamise ning kogukonna, sealhulgas noorte aktiivse kaasamise eest . Raasiku vallas teavad Margiti ja Maidu ning nende laste tegemisi paljud inimesed – nad on tõelised kultuurikandjad ja kõigi heade mõtete edasiandjad.
13 aastat tagasi tuli perekond Eerik välja uudse lastega seotud ideega: Raasiku Põhikoolis alustas nende juhendamisel tööd laste kunsti- ja draamastuudio, kus draamaelemendid olid põimitud erinevate kunstiliikidega. Kunsti- ja draamastuudiost sai peagi loovusstuudio Kreatiiv, mis korraldas ka laste loovuslaagreid. Loe edasi: Harjumaal tunnustati Margit ja Mait Eeriku perekonda
17. ja 18. augustil peetakse Padise kloostris keskaja festivali, mille juurde kuulub ajastukohane kultuuriprogramm, eheda käsitöö laat ning näitused.
Mõlemal päeval kell 16 mängitakse etendust “ALTARI ALL: 1343”. Autor: Loone Ots. Lavastaja: Erki Aule. Kunstnik: Inna Fleisher
Osades: Bert Raudsep, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Hellar Bergmann, Liina Leinberg. Piletid müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.
Programmis veel:
– Ekskursioonid ja vestlused kloostris: arheoloogid Villu Kadakas ja Ain Mäesalu, vanamuusika õpetaja-pillimeister Tõnu Sepp
– Muusika: Rondellus, Olde Hansa Musicus (Polina Tšerkassova ja Dana Karjatse)
– Varahommikune palverännak koos Einar Laignaga Padiselt päikesetõusuks Madise kirikusse. Eelregistreerimine: tel. 5202 986, Tiina Tamm.
– Kontsert-jumalateenistus kloostrikirikus: Kuldjala Lauluselts. Teenib õp Annika Laats
– Näitus “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”
– Meistritoad: vitraaž, savi, toiduretseptid (toidublogija Ülle Jukk ja Mercedes Merimaa “väega toidud”, sh stressiküpsised)
– Keskaja turg: suitsuliha, kala, küpsetised, maitsepähklid, mesi, mõdu, kodune jäätis ja muud hõrgutised; lõng, siid, tikandid,
keraamika ja portselan, puidust ja sepatooted, naturaalsed käsitsi valmistatud kehahooldustooted jm.
– Ludo mõttemängud, tuleskulptuurid öös ja palju muud
– Telkimisvõimalus, laste mänguplats
Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.
Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.
Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.
Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”
Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.
Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek toimub 23.-25. augustil Harjumaal Lilleoru ökokogukonnas. Kokkutulekule on oodatud kõik huvilised.
Eesti ökokogukondade liikumine sai alguse esimesest Lilleorus toimunud kokkutulekust 2006. aastal – sel suvel võtab Lilleoru rahvas VII kokkutuleku rõõmuga oma õuel uuesti vastu. Keskseks teemaks on koostöö.
Programm Reede, 23. august
12:30 Kogunemine, lõunasöök
14:00 Tervitus- ja avasõnad
14:15 Sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Trapido, üks ökokogukondade liikumise ja Teeme Ära asutajatest Eestis, olnud aastatel 2009-2012 Euroopa Ökokülade Võrgustiku GEN-Europe juhatuses
14:30 Ettekanne doktoritöö põhjal “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” – Kaidi Tamm, International Graduate Centre for the Study of Culture, Justus Liebig University Giessen.
15:30 Vaheaeg
16:00 Ettekanne “Kas kogukonnad päästavad Eesti?” – Artur Talvik, filmiprodutsent ja režissöör ning kodanikuühiskonna aktivist.
16:45 Ettekanne “Ökokogukonnad ja koostöö meediaga” – Riina Luik
17:30 Õhtusöök
19:00 Eesti ökokogukondade liikumise ehk Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Osalemine on avatud kõigile kokkutulekul osalejatele ja on heaks võimaluseks saada infot ühenduse tegevuse ja plaanide kohta
20:30 Vaheaeg
21:00 Kontsert – Kati Lumiste ja Silver Sepp Loe edasi: Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek
Mahetalud on muutunud niivõrd populaarseks, et paljud välismaa noored otsustavad lausa oma suvepuhkuse veeta mahetaludes tasuta tööd tehes.
Eelmisel nädalal saabusid noored Taiwanist, Koreast, Poolast, Belgiast ja Jaapanist Kriusilla tallu Harjumaal, et mesindusega tutvuda. Eile said nad esimese kogemuse, kuidas väikses mesindustalus tarudest mett kätte saada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kuigi noored on väga erineva taustaga, on kõigil neil huvi tutvuda Eestis mahepõllumajandusega. Siia jõudsid nad rahvusvahelise programmi Wwoof kaudu, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse tööle üle maailma.
Agentuuril Corelli Music on heameel teatada, et noore muusiku Johannes Sarapuu kontserdisarja “Põhjaranniku augustiööd Bachi tšellomuusikaga” seni toimunud soolokontserdid 1.-6. augustini on tekitanud suure publikuhuvi. Pea kõikjal on kirikutes rahvast olnud kohalike sõnul kaugelt rohkem kui jõuluajal ja seetõttu on tulemas lisakontsert teisipäeval, 13. augustil kell 21.00 Loksa kirikus.
Corelli Music on siin projektis kaasas toetajana, sest idee väikesi maakirikuid kontsertidega elavdada ja seeläbi ka laiemalt tutvustada ning eriti tore, et noore tšellisti enda initsiatiivil, on Corelli tõekspidamistele ja kultuuripärandi aastale väga sobiv.
Jäänud on veel kontserdid 9., 10. ja 13. augustil kell 21.00, lummavalt hubase atmosfääriga muusikalised küünlavalguses suveõhtud kaunites maakirikutes Randveres, Kuusalus ja Loksal.
Corelli tiheda muusikasuve 2013 lõpetab Euroopa Kultuuripealinna Tallinn-2011 menuka jätkuprojektina omapärane festival “Tallinna tornid” 29.-31. augustini, mis tutvustab linna kuulsat ja tänaseks oluliselt täienenud “kilukarbisiluetti” seestpoolt läbi eri ajastute muusika ja meie säravate muusikute loomingu.
AS-il Hoolekandeteenused on heameel kutsuda kõiki huvilisi 1. augustil Kernusse laulupeole.
Kernu mõisahoovis toimub Eestis ainulaadne spetsiaalselt psüühilise erivajadusega inimestele korraldatud laulupidu sel aastal juba viiendat korda. Pidu algab kell 13.45 rongkäiguga Kernu Hooldekodu päevakeskuse kõrvalt.
Tänavu osaleb peol üle 300 laulja – 18-st AS Hoolekandeteenused kodust üle Eesti ning külalised Koeru Hooldekodust, Kati Kodust, Keila Päevakeskusest, MTÜ Lõuna-Eesti Hoolduskeskusest ja Risti Hooldekodust. Märjamaa Folgi raames astuvad peol üles väliskülalised Šotimaalt. Kontserdil kõlavad tuntud ja armastatud lood, niisiis saavad kaasa laulda kõik: ” Lõppenud on päevad”, “Rahu”, “Oi aegu ammuseid”, “Meie kaks”, “Traktoristide laul”, “Suveöö”, “Himaalaja”, “Anna andeks”, “Su silmade sära”. Laule juhatab Jaana Vaher.
Mõte Kernus erivajadusega inimestele mõeldud laulupidusid korraldada tekkis viis aastat tagasi kui Tallinnas toimus suur laulupidu. Kernu hooldekodu tegevusjuhendaja Ülle Viisimaa tuli välja ideega korraldada ka Kernus midagi sarnast. Esimesel aastal olid lauljateks-pealtvaatajateks Kernu hooldekodu elanikud ja töötajad. Rõõm toredast peost aga oli suur ning juba järgmisel aastal kutsuti esinema külalisi teistest hooldekodudest. Pidu on kogunud aasta-aastalt üha enam populaarsust ning nii on tänavu osalejaid juba üle 300. Tullakse nii AS Hoolekandeteenused kodudest kui ka väljastpoolt ettevõtet. Juba kolmandat aastat astuvad kontserdil üles väliskülalised.
Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga, misjärel süüdatakse laulupeotuli.Traditsiooniks on kujunenud ka kõigile osalejatele rinnamärkide tellimine.
Pühapäeval, 28. juulil, toimub Pirita kloostri varemetes Kloostripäev ja laat. Kogu üritus on tasuta.
Laadarahvas saab kohti sisse seada kl 8.00–10.00
10.00 avatakse traditsiooniline laat.
12.00 avavad päeva Pirita LOV vanem Tiit Terik ja isa Vello. Antakse üle kaunima kodu auhind.
12.30 tuleb mudilastele külla Teoteater etendusega „LINALAKK JA ROSALIND“, autor Heljo Mänd.
14.30 „TAANIELI MÄNG“, etendus tartlastelt.“TAANIELI MÄNG” on 13. sajandi Prantsusmaalt pärit liturgiline draama, mis räägib õpetliku, kuid samas verdtarretava loo prohvet Taanielist ja tema ajast. Soolo- ja koorinumbrite, tantsu ja pillimängu (harfid, fiidel, ud, flöödid, löökpillid, tromba marina, poogenpsalter) kõrval oli vaatajate ees ka üks verine lahingustseen. Osa võtab ligi 40 tegelast, kaaasatud on ka esimese klassi lapsi. Lavastus valmis Tõnu Sepa muusikalisel juhtimisel (temalt ka teksti tõlge ladina keelest) Vaikuse Muusika stuudios, mis tegutseb Jakobi mäe kultuurikojas. Etendus kestab 1 tund 40 min.
Erinevad seltsid pakuvad kohvi ja kooki, avatud on ka taimede ja vanade raamatute vahetuspunktid. Lisaks pakuvad ka Tallinna naiskodukaitse suppi.
52. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).
Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, sest kohapeal moodustatud võistkonnad on osutunud tihti edukaks.
Auhinnalaud on rikkalik, toetajateks on nt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Pirita klooster, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Top Spa, raamatukauplus Rahva Raamat, kirjastused Koolibri, Menu, Äripäeva Raamatuklubi, Tea ja Ajakirjade Kirjastus. Oma töid annavad auhindadeks ka tuntud Eesti graafikud.
Võitjatele on eriauhinnaks pidulik vastuvõtt Tallinna keskaegses restoranis Olde Hansa.
Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.
Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed. Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”
Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.
Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.
Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.
Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.
Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Ka Bo Chan. Foto: Arvo Aun
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Jüri Kuuskemaa. Foto: Peeter Langovits
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.
Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.
Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“
Bluusifestival Ugriblues leiab aset 18.-21.juuli Toompeal (Luscher&Matieseni veiniterrassil), Kalamajas (Port Noblessneris) ja Viimsis (rannarestoranis Paat). Ka tänavu saab autentse ja traditsioonilise bluusi kõrval kuulda moodsat ja avangardset kraami. Juba teist aastat toimuva ürituse peaesinejateks on seekord lahetagused legendid Honey B & Kuloniemi ning Tuomari Nurmio.
Veel astuvad üles 1966. aastal Soome esimese bluusibändi Harp asutanud suupillimängija Sonny Boy Magnusson ansambliga Famous Boogiemen, Ismo Haavisto & Andres Roots (Soome/Eesti) tribuudiga Muddy Watersile, Mary Ann & The Tri-Tones (Tallinn), Robbie Hill & The Blue 62’s (UK/USA/Soome), Jari Rättyä & Käärmekeitto (Soome), Olli Ontronen & Mighty Shitty (Soome), Three Leg Dog (Eesti/Austraalia), Cathouse Radio (Tartu) ning Pärnu Bluusiklubi väga noorte meeste duo Fredi & Siim.
Ugribluesi eesmärgiks on pakkuda head muusikat suvises Tallinnas ning tugevdada sidemeid Eesti ja Soome muusikute ning kontserdikorraldajate vahel.
Juuni algul avatud Viimsi seikluspark ootab kõiki suuremaid ja väiksemaid huvilisi seiklema.
Park paikneb Viimsis Lubja klindiastangu reljeefsel maastikukaitse alal. Oodatud on igas vanuses külastad (lapsed pikkusega alates 115 cm). 2014.a. kevadeks on plaanis ehitada ka eraldi lasterada, mis mõeldud pisematele külastajatele, kel kasv alla 115 cm.
Seikluspargil on kolm rada, mis koosnevad erinevatest ronimismängudest. Kõikide radade läbimiseks kulub keskmiselt ligikaudu 1,5 tundi; park pakub seiklejatele nii füüsilisi kui vaimseid väljakutseid. Seikluspargis saab tähistada ka laste sünnipäevi.
Ranna noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid. Alates 15.–26. juulini asub Ranna noortekeskus Pirita rannas. Keskus on juulikuus avatud ilusa ilma korral esmaspäevast reedeni 12.00–16.30, vihmase ilma korral toimuvad aga tegevused noortekeskustes.
Kuna noorte jaoks on suviti kohtumispaigaks linnaruumi väliskeskkond, siis tavapäraselt ongi suvel Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatel sooviks olla noortele veel lähemal ja tegutseda mitmes Tallinna erinevas piirkonnas. Linnakodanikele pakutakse tegevusi kunstis, spordis ja muudes põnevates ning harivates töötubades. Päevad on täis selliseid tegevusi, mis tavaliselt leiavad aset noortekeskuste siseruumides. Nendeks on näiteks erinevad arendavad mängud, võistlused, noortegruppide esinemised, käelised tegevused, töötoad, näidistreeningud ja loengud harivatel teemadel ning palju muud.
Programmi toetab Harju Maavalitsus ning koostööpartneriteks on Põhja-Tallinna ja Pirita Linnaosa valitsused
