Keila tervisefestivalil saab liikuda ja ennast harida

27. novembril toimub Keila tervisekeskuses tervisefestival, millega soovitakse juhtida inimeste tähelepanu oma elustiilile ning tõsta nende teadlikkust toitumisest ja liikumisest. Lisaks soovitakse selle päevaga meelde tuletada õigeaegse tervisekontrolli tähtsust.

Keila tervisefestivalil toimuvad järgmised üritused:
tervisemess – suures saalis;
kontsert – väikesel laval suures saalis;
lastele batuudid – suures saalis;
lasteteater – klubisaalis- 0-korrusel;
terviseseminarid – loengusaalis II korrusel (eesti ja vene keeles);
tervisevõimlemise koolitused.

Tervisefestivalile sissepääs on kõigile tasuta! Peasponsor Viking Line Eesti loosib kõigi külastajate vahel välja puhkuse – kruiisi Stockholmi neljale inimesele.

Tervisemõõtmistest saab teha: HIV-kiirtesti, mõõta veresuhkru ja kolesterooli taset, luutihedust, kontrollida kopsufunktsiooni, uurida jalatalla koormuse jaotuvust, mõõta vererõhku jne. Kohal on tervisespetsialistid, kes nõustavad abivajajaid.

Rohkem infot leiab Keila valla kodulehelt.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Rehielamused Harjumaa muuseumis

Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.

Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.

Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.

Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.

Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.

Jüriöö jooksu võitsid Saue orienteerujad

Eile õhtul Keilas toimunud 52. jüriöö jooksu võitis Saue Tamme I, teisele kohale tuli Ilves I ja kolmanda koha võitis Võru I võistkond. Jüriööjooksust võttis osa 300 erinevas vanuses orienteerujat.
„Jooks oli viimaste aastate osavõturohkeim. Võistlus oli väga pingeline ning jooksjate tase kõrge. Rõõmu teeb, et põhijooksule eelnenud soojendusvõistlusest võttis osa väga palju lapsi,” ütles Jüriöö jooksu peakorraldaja Andrus Sipsaka.
Järgmisel aastal korraldab jüriööjooksu orienteerumisklubi Võru OK Vastseliinas.

Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks

Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.

Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.

„Jüriöö jooks toimub sellel aastal oma teatud headuses. Esimest korda jooksu ajaloos on võimalik internetist vaadata jooksvalt kontrollpunktide läbimise tulemusi ning videopilti. Publikule muudab ürituse atraktiivseks fakt, et osavõtjad jooksevad kaks korda vaatajate eest läbi,” ütles Jüriöö jooksu
peakorraldaja Andrus Sipsaka.

Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila kultuurikeskusest lauluväljakule, see algab kell 20. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Otseülekannet jooksust saab vaadata kodulehel http://bambuser.com/channel/osport.

Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Lisainfot Jüriöö jooksu kohta leiab veebilehelt www.kekrsk.ee.

Jüriöö jooksu korraldavad Harju KEK Rahvaspordiklubi, Eesti Orienteerumisliit, Keila linn, Spordiliit Jõud ja Harjumaa Spordiliit. Lisainfo: Andrus Sipsaka, Jüriöö jooksu peakorraldaja, tel 5649 7320, andrus@viinavabrik.ee

Jüriöö jooks toimub oma sünnipaigas Keilas

Laupäeval, 23. aprillil toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.

Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.

Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila Kultuurikeskusest lauluväljakule, mis algab kell 20.00. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Loe edasi: Jüriöö jooks toimub oma sünnipaigas Keilas

Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused

Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid  ümarlaua taha.  Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.

Keila waldorfkool kutsub vestlusringi

19. jaanuaril kell 18 on kõik huvilised teretulnud Keila waldorfkooli Läte (Kruusa 23, Keila) vestlusringi “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla”, kus arutletakse lapsevanemaks olemise ja kogukonna rolli üle laste kasvamisel.

Vestlusringi vedur Martin Tiidelepp on tegutsenud Aruküla waldorfkogukonnas seitse aastat. Elukutselt juhtimise ja koostöö koolitaja, nelja lapse isa ja 2009. a ilmunud raamatu “Eluülesanded” kaasautor.

2008. aastal asutas haridus- ja kultuuriselts Läte uue waldorfpedagoogikal tegutseva kooli Keilasse. Loe kooli kohta lisa: www.erakoollate.ee

Vestlusring “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla” on osa seltsi projektist “Müüdimurdjad”, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Erakool Läte korraldab Keilas advendilaada

Laupäeval, 4. detsembril kell 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat. Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud advendilaada seekordne põhiteema on ‘ehe’.

Laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks ehteid, mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju muud ehedat.

„Laadal leidub tegevust nii väikestele kui suurtele,“ ütles advendilaada üks eestvedajatest Tanel Kurvits. „Tahame anda laadaga külastajale palju erinevat tegevust ja rõõmsaid elamusi – käsitöömeistrite kaup, toredad teenused, hea toit ja mõnus muusika, võimalus asjadele ise käsi külge panna – midagi erakordset ja enneolematut, et iga laadaline saaks meie juurest pikaks ajaks pahvaka hingesooja.”

Käsitöötubades saab ise mesilashavast küünlaid valmistada, proovida viltimist, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja need laadapostkontorist kohe teele saata. Avatud on poiste ja meeste töötuba, jõulueelset stressi maandav massaažinurk ja näomaalingutekeskus. Laadalisi ootab kohvik koduküpsetatud hõrgutistega ja õnneloos.

Lätte advendilaada lõpetab oksjon, kus muuhulgas lähevad kaubaks teatripiletid Eesti Draamateatrisse, Roman Männi maal, 3tunnine purjetamine 8 inimesele Tallinna lahel ning suur piparkoogimaja.

Advendilaada korraldaja Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas Kruusa tänav 23. Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte loodud kool lähtub inimese terviklikkusest ja mitmekülgsusest ning selle eesmärgiks on avada igas lapses peituvad arengu- ja eneseteostusvõimalused.

Kooli kohta loe lisa siit. Laada kohta rohkem infot: Tanel Kurvits, tel 53340628, skype: tanel.robert.kurvits

Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.
 
Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.
 
„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
 
Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat.  Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Saada oma maamaja näitusele

Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum kutsuvad osalema näituseprojektis “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”.

Autor: Mirjam Nutov

Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.

Fotosid märgusõnaga ”Maamaja” oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 2. novembrini 2010.

Nõuded fotodele:

  • fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
  • foto pikema külje suurus peab olema 2000-6000 pikslit;
  • fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
  • failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.

Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.

Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi http://www.evm.ee/ ja Harjumaa Muuseumi http://www.muuseum.harju.ee/ kodulehtedelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.

Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja lahendused nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.

Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.

Lisainfo: Rasmus Kask, tel 5024265

Allikas: www.keila.ee

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Homme korraldab Keila linnavalitsus korteriühistutele teabepäeva

Keila linnavalitsus korraldab 13. ja 20.septembril keskkonnaalased teabepäevad korteriühistutele.

Homme, 13.septembril kell 18 Keila linnavalitsuse II korruse saalis algaval teabepäeva teema on linnalinnud kui kasvav keskkonnaprobleem 2009. aasta uuringu näitel. Ornitoloogid Eet Tuule ja Aarne Tuule räägivad uuringust ning lähemalt kajakate arvukuse vähendamise võimalustest ehk mida ja kuidas ette võtta.

Info ja registreerimine: ylle.lindus@keila.ee

20.septembri kell 17 toimub praktiline õppepäev. Kogunemine on Paldiski mnt 34 juures. Allison Haldus OÜ juhendatud praktilisel õppepäeval räägitakse linnahaljastuse hooldusest ja kujundusest hoovialadel.

Info ja registreerimine: inge.angerjas@keila.ee

Keskkonnaalaseid teabepäevi toetavad Keila linnavalitsus ja KIK.

Keilas oli beebiball

Eile kutsus Keila linnavalitsus oma värskeid ilmakodanikke beebiballile.

Keila linnapea Tanel Mõistus ja abilinnapea Eike Käsi kutsusid linnakodaniku tunnistuse saamiseks ballile selle aasta esimesel poolel sündinud 27 tüdrukut ja 36 poissi koos vanematega. Esinesid lasteaed Rukkilille lapsed ja nende juhendaja Katrin Mandel.

Pilte beebiballist: http://galerii.keila.ee/v/Linn/Keila_002

Roherock väärtustab tervislikke eluviise

Keila Lauluväljakul toimub 4. septembril kell 12.00-22.00 tasuta perepäev “Roherock – terves kehas terve vaim“.

Roherock toimub sel aastal juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel on olnud südameasjaks väärtustada keskkonda ja liiklusohutust. Tänavuse Roherocki eesmärgiks on väärtustada tervislikke eluviise.

Tervislike eluviiside ja väärtuste hulka kuuluvad Eesti toit ja kodus valminud söök ning jook, liikumine värskes õhus, vaimse ja füüsilise heaolu eest hoolitsemine, hoolimine ja tegelemine laste ja noortega, pereväärtuste hoidmine.

Perepäeval leiavad aset sportlikud võistlused, ettevõtmised ja jagatakse erinevat infot. Roherocki meeskond on koostanud voldiku, kus on infot 9 tervise- ja matkaraja kohta Harjumaal – mida nendes teha saab, kaart ja kontaktid. Voldiku saab Roherockilt tasuta. Samuti on tervisliku toidu retseptivõistlus, lasteala, laat, fotojaht, näitus, noorteinfo telk jne. Lisaks erinevatele tegevustele astuvad üles bändid: Zetod, The Nymph, X-Panda, Spaiks, Our Story, Frau Moses, Peachpuff.

Lähem info: www.roherock.ee

Teemapäev „Kool kogukonna südameks”

Haridus- ja kultuuriseltsi Läte koraldab 24. augustil kella 10-15 Keilas erakoolis Läte teemapäeval „Kool kogukonna südameks”. Teemapäevale on oodatud elanikud ja vabaühendused ning Lääne-Harjumaa omavalitsuste esindajad.

Lisainfo ja registreerimine kuni 22. augustini telefonil 5193 6673 või e-posti aadressil waldorf.keila@gmail.com.

Teemapäev on osa projektist „Müüdimurdjad”, mida rahastab Kodanikuühiskonna sihtkapital.