Rubriik: Eesti

Metsaühistud kutsuvad koolitustele

Metsamehed annavad teada, et erametsaomanikel on lähipäevil võimalus osaleda mitmetel koolitustel.

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 13.30 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas rühmanõustamise teemal „Hooldusraied“.  Soovitav metsariietus. Toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 17 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal rühmanõustamise „Suurulukid ja jahindus Eestis“. Lektor Tiit Randveer. Üritust toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 11 korraldab Põlva Metsaomanike Selts õppepäeva teemal “Metsaomanik ja maksud”. Lektor Jaan Velström. Õppepäev toimub aadressil Lao tn. 5,  Põlva. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Erametsakeskus ja on metsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 12 korraldab Harjumaa Metsaomanike Liit Padise vallamajas õppepäeva metsaomanikele. Õppepäeva viib läbi Eesti teenekaim koprauurija Nikolai Laanetu, kes algul räägib kobraste bioloogiast, kahjustuste iseloomust, püügiviisidest ning koprapüüniste erinevatest paigaldamise võimalustest. Ettekanne kestab 1,5-2 tundi, millele järgneb praktiline osa koprapüüniste paigaldamine lähikonnas tegutsevate kobraste asurkonnas. Kõigil osalejail on võimalus proovida uute püüniste paigaldamist ning õppida eduka püügi saladusi. Kuna õppepäev jätkub välitingimustes, siis palun kõigil ka vastavalt oludele riietuda. Õppepäeva orienteeruv lõpp on kell 16.00 Õppepäevast osavõtt on tasuta.
Palun eelnevalt registreerida kontaktil kalle.pold@eramets.ee.

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu seltsi liikmetele Olümpia hotellis (Liivalaia 33), mille teemaks on „Hüvastijätt Amazonasega“. Lektor Aivar Pihelgas.
Lisainfo ja registreerimine:  Mart Soobik, Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 56 266 165, e-post mart.soobik@erametsaliit.ee

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 14 korraldab Saare Valla Erametsaomanike Ühing Jõgevamaal Tabivere vallas RMK Elistvere looduskeskuses õppepäeva teemal “Metsaomanik ja uluk”. Räägib jahindusspetsialist Vahur Sepp. Üritus on tasuta. Osalemisest palume teatada kuni 15. detsembrini.
Lisainfo ja registreerimine: Piret Kriisa, tel 5843 9472 või e-post piret.kriisa@mail.ee.

Reedel, 17. detsembril korraldab Põlva Metsaomanike Selts seltsi liikmetele tasuta infopäeva teemal “Metsaomanike ühismüügi organisatsioon – KÜ Eramets”. Ettekanded: Indrek Palm – KÜ Eramets tegevjuht; Tarmo Lees – KÜ Eramets juhatuse liige. Infopäev toimub aadressil Taevaskoja tee 32, Taevaskoja, Põlva vald. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16. detsembriks 2010.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, e-post info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Reedel, 17. detsembril algusega kell 17.00 korraldab MTÜ Viljandimaa Metsaselts metsaomanike teabepäeva “Pärandkultuuri inventeerimisest Viljandimaal” koos üldkoosolekuga Viljandis Männimäe külalistemajas. Teabepäev on Viljandimaa Metsaseltsi liikmetele tasuta.
Lisainfo: Eha Valeikiene, tel 5347 7454 või e-post eha@vilmets.ee.

Väike Munamägi prügikastis

Eile avaldas Postimees teate, et endine sööstlaskuja Aare Tamme on otsustanud Väiksel Munamäel suusakeskuse kinni panna ning kodumaise lume sootuks jalgelt pühkida. “Äri aetakse seal, kus on soodsamad tingimused,“ rääkis Tamme telefonitsi Ukrainast Postimehele.

Tamme tunnistas Postimehele, et Väikse Munamäe laskumisnõlvade sulgemine on ennekõike siiski majandusotsus. Ta on enda väitel Eesti Energia koridorides kuulnud, et lähiaastatel võib elektrienergia hind tõusta kuni kaks korda. Seetõttu jõudiski järeldusele, et pole mõtet oodata, millal hind kerkib nii palju, et suusa- ja lumelauahuvilised kunded ei jõua seda enam kinni maksta.

Sellele, et Väikese Munamäe arendamine end ära ei tasu on aastaid viidanud ka looduskaitsjad. Veel 2002. aastal kinnitas Tamme, et Väikese Munamäe arendamine on Eesti jaoks ülivajalik projekt ja alustas mitmeid kaitseala kahjustavaid ettevõtmisi.

Tammet on süüdistanud puude ebaseaduslikus raies ja Otepää looduspargi kaitsenõuete rikkumises. Neli aastat tagasi jõudis asi koguni kriminaalmenetluseni, mis lõpetati alles tänavu kevadel kokkuleppel prokuratuuriga, Tammelt ja ta firmalt välja mõistetud 191 000 krooni pole veel riigituludesse keskkonnakahjude arvele laekunud.

“Munamäe suusakeskus on üks õnnetu projekt algusest peale,” kinnitas 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes. “See projekt algas seaduse rikkumisega, mis on ühtlasi seadnud kogu ettevõtmise teravdatud tähelepanu alla.”

Tartese sõnul on Aare Tamme küll oma ideede poolest igati sümpaatne tegija, paraku on tema ettevõtmine üsna keeruline. Selge pole ju näiteks seegi, kui palju Väike Munamägi kannatab välja inimmõju, enne, kui ta hoopis koost laguneb. Sest mägi on väga suures ulatuses metsast paljaks aetud, moreenküngas võib tasapisi vähemaks vajuda. Praegu taastatav suusakeskus vajab väga suuri investeeringuid, näiteks kasvõi nõlvade katmist geotekstiiliga. “Kuid kõige vähem tahan ma seda, et Munamäest saaks aastate pärast võsastuv küngas, millel vedeleb veidi rauarisu,” ütleb Tartes.

Igal juhul tuleks selliste projektide algatamisel enne seitse korda mõõta ja alles siis üks kord lõigata. “Kui läheme vabaaja veetmise võimaluste avardamisel vastuollu looduse- või kultuuriväärtuste püsimajäämisega, siis tuleks enne isegi 14 korda mõõta,” ütleb Tartes. “Munamägi võiks olla õppetunniks sarnaste uute loodusvaenulike projektide algatamisel.”

Hõimuklubis kultuurivaiba mustrikirjast

Homme, 15. detsembril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Hõimuklubis mõtteõhtu “Lõime- ja koelõngu soome-ugri ja oriendi vahel”

Kas kultuurivaip, mis ulatub Läänemere kallastelt Vaikse ookeanini on terviklik ja hästi kujundatud nagu gobelään? Või on tegu hõreda kaltsuvaibaga või hoopis juhuslikult kokku pandud lapitekiga? Millised on kultuurivaiba materjalid, kas seda saab taaskasutada ning jätkuvalt rahaks teha?

Hooaja teises Hõimuklubis heietavad neil teemadel mõtteid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, rahvaluuleteadlane Anzori Barkalaja ja idamaiste mõtteviiside asjatundja Mart Maameele.

Kõik huvilised on oodatud, üritusest osavõtt on prii.

www.fennougria.ee

Eesti Päevaleht kutsub külarahvast ministreid hindama

Nagu kahe eelmisegi aastavahetuse eel kutsub Eesti Päevaleht ka tänavu rahvast meie ministrite tegevusele hinnangut andma.

Küsitlusele vastajad saavad kõigi Eesti Vabariigi ministrite tänavusi toimetamisi hinnata kümne palli skaalas, samuti on võimalik välja tuua iga ministri suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised.

Küsitluse leiate järgmise lingi alt:
http://bit.ly/ministrid

Õhutan Külauudiste sõpru ja lugejaid hoolega kaasa lööma ja küsitluse linki oma sõpradele – tuttavatele edasi saatma, et meie tulemustes ei kajastuks vaid linnarahva hääl. Praeguse seisuga on vastanuid 500 ringis, neist 43 protsenti on Tallinnast.

Peale selle saavad ka kõik ministrid ise oma tegevust ning suuremaid saavutusi ja ebaõnnestumisi hinnata.

Küsitluse kokkuvõte ehk teisitisõnu „Eesti Päevalehe ministrite edetabel 2010“ ilmub Eesti Päevalehes aastavahetuse paiku.

Varasemad edetabelid leiate siit:
http://www.epl.ee/artikkel/485628 ja http://www.epl.ee/artikkel/453340.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht

Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma

Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.

Õppematerjali tutvustab   Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15  Tartu Keskkonnahariduse Keskuse   (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest,  uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin. 
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis  aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii  koolitundides kui looduskeskustes.

 Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema  luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas  jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile  või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui  taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”

 Materjali on  kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi  osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning  jälle saabuva talveni.

CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse  Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning  kõigile loodushariduskeskustele.

Mahepõllumehed ehitavad põhust kontorit

maja
Ökokontor valmib põhupallidest.

Ökopõllumeestele kohaselt ehitavad Mait Nõmmsalu ja Tauno Tattar ökomaja Tammistu Agro uue kontori jaoks. Nõmmsalu sõnul on seni Eestis ehitatud põhumajad puitkarkassiga, mille vahele pannakse põhk. Nõmmsalu tahab teha teisiti.  Uue 80-ruutmeetrise kontorihoone seinad laoti viie tunniga püsti lihtsalt suurtest põhupakkidest. Sees on ruumi 50 m², seinad võtavad enda alla 30 m². Põhk pärineb oma põllult ja pakid on pressitud 90-sentimeetri paksusteks ja ligi kahe meetri pikkusteks ristkülikuteks. Seinad on plaanis kevadel katta seest ja väljast savikrohviga. Praegu on seinad vihma ja lörtsi eest väljastpoolt kilega kaetud. Avarad aknad on kolmekordsed ja Nõmmsalu loodab, et sellise ökomaja puhul on küttekulu väga väike. Plaatvundamendile on plaanitud põrandaküte, aga kas seda ka tegelikult vaja läheb, selgub kui maja on valmis.

Maaleht.ee

Nabala keskkonnakaitse ühing korraldab homme üldkoosoleku

Teisipäeval, 14. detsembril kell 18 toimub Kurtna koolis Saku vallas Nabala Keskkonnakaitse Ühingu (Nabala KÜ) üldkoosolek, kus antakse põhjalikum ülevaade ühingu viiest tegevusaastast ja hetkeolukorrast, kohendatakse põhikirja tänastele vajadustele vastavaks ning valitakse uus juhatus. Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse liige Tanel Ots märgib, et tänu ühingu tegevusele on võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Aktiivsete kodanikena on kogutud allkirju Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks. Algatatud on kaitsealade loomine, korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid jne.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com

Allikas: greengate.ee

Piusal tunnustati Põlvamaa paremaid turisminduses ja jagati tiitleid

põlva
Aasta parim turismitöötaja on Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Foto: Aare Plakk

Läinud nädalal Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja aasta parimad turismitegijad ja jagati tiitleid.

Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Katerin saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali. Samuti on ta olnud peamine eestvedaja Räpina hotelli osalemises EASi kvaliteedijuhtimise programmis. Ära märgiti selles kategoorias veel Kiudoski restorani peakokk Kristofer Solnik ning Jaan ja Elna Koort klubist Aal.

Aasta turundustegu tiitliga pärjati Värska Sanatoorium. Värska Sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö – nii näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburg-Värska. Samuti on andnud tulemusi Värska Sanatooriumi ja MTÜ Setomaa Turism tegevus seoses viisaküsimustega – viisataotlemine on kiirenenud ja lihtsustunud. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud. Äramärkimist turundusteo kategoorias leidsid veel OÜ Matkajuht, Anu Jõesaare ja Lauri Kulpsoo raamat „Taluperenaiste hoidised“ ning koolitaja Ena Drenkhan.

Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti Maanteemuuseumi uus ekspositsioon Teeaeg. Välialade avamine tõi kaasa külastajate arvu kasvu (ligi 30 000), uued atraktsioonid loovad lisaväärtust kogu piirkonnale. Nominentide hulgas olid ka Mooste Viinavabrikusse rajatud Eesti Fototurismi Keskus, Räpina hotell ja Saatse Seto muuseum.

Aasta roheline tegu oli komisjoni hinnanguna Eesti Looduse Põlvamaa erinumber. Koostöös Põlva maavalitsusega juunis ilmunud Eesti Looduse Põlvamaa erinumber tutvustas põhjalikult maakonna väärt loodusmaastikke ja suurepäraseid inimesi. Lisaks tunnustati Pesa hotelli Päikeseterrassil tänavu avatud Linnu restorani, Põlvamaa ökofestivali ja loodusgiidi ning elupõlist metsameest Ain Erikut.

Allikas: polvamaa.ee

Puude kuulaja loodusõhtu

Täna, 13. jõulukuupäeval toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus Puude kuulaja – Hendrik Relve, Peeter Lauritsa ja Jaak Tuksami õhtu.
Äsja saabus Hendrik Relve põnevalt uurimisreisilt korowai metsarahva juurest. Loodusõhtul kõneleb ta ka oma pikaaegsest kiindumusest Eesti põlispuudesse. Esitletakse Hendrik Relve uut raamatut “Puude kuulaja”. Näha saab raamatu kujundaja kuvataiduri Peeter Lauritsa näitust. Laulab Jaak Tuksam.

Allikas: greengate.ee

Misso õpetaja Anu Raag on üks parematest liiklusõpetajatest

Lõuna Regionaalne Maanteeamet tunnustas märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse õpetajaid, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja märkis ära paremaid liikluskasvatusteemalisi üritusi. Aasta õpetaja tiitli liikluskasvatuse alal sai üheksa õpetaja hulgas ka Misso Keskkooli õpetaja Anu Raag. Omavalitsustest tunnustati Värska valda.

Allikas: Setomaa.ee

Pärnumaa 2010 aasta küla tiitlit kannab Suigu-Murru külade piirkond

Juba kaheksandat korda valiti Pärnumaal aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta tegusaim maanoor.

Aasta küla tänavused laureaadid on Suigu- Murru külade piirkond ja Are vald. Suigu-Murru külade piirkond esindab Pärnumaad ka tuleval aastal toimuval Eesti külade konkursil.

Aasta sädeinimene Pärnumaal on Kadri-Aija Viik, Surju vallast. Kadri-Aija tegutseb Lähkma küla eestvedajana.

Tegusa maanoore tiitli pälvis Marko Kaljula, Koonga vallast. Marko on Pärnumaa Kodukandi noortekoja asutaja ja eestvedaja.

Nominentide ja laureaatide tunnustusüritus toimub 14. detsembril Pärnu maavalitsuse saalis.

Allikas:kodukant.ee

Maanteemuuseumi jõuluprogramm „Jõulumaa – jõulutee” 14.-17. detsembrini Varbusel

Maanteemuuseum ootab kõiki lapsi ja lapsemeelseid osa saama jõuluprogrammist „Jõulumaa-jõulutee”.
Räägime liikumisest vanal ajal, taliteedest ja taliteede märgistusest, kaeme oma silmaga lumeväravaid ja vaatame filmi eriti lumistest teedest. Igaüks saab endale autosse või riidekappi riputamiseks meisterdada mõnusa jõuluhõngulise lõhnakuuse. Lustime õues ning meeleolukale saanisõidule viivad muuseumi tublid hobused Pippin ja Kipper. Külmast võetud sõrmi soojendame kuuma teega ning kõhule teeme pai piparkookidega.
Riietus olgu soe ja sobilik lumes hullamiseks. Hea tuju kohapealt!
Allikas: maanteemuuseum@mnt.ee

Dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg

dirigent
Saidi Tammeorg (keskel) on Põlvamaal tunnustatud kultuuritöötaja. Foto: Mati Määrits

Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.

Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee

Otepääl avas uksed Veikko Tääri kohvik

Saunamajas avati uus kohvik. Foto: Jaanika Kuusik/Valgamaalane

Möödunud nädalal avas Otepääl uksed kohvik, mis on omanäoline nii miljöö kui ka toiduvaliku poolest. Kohviku L.U.M.I omanik on näitleja, õhtujuht ja kokasaate „Lusikas“ saatejuht Veikko Täär. Tema sõnul on Otepää ammu vajanud kohta, kus saaks meeldivalt aega veeta, sõprade või klientidega kohtuda, head kohvi või teed juua ning hõrgutavaid maitseelamusi nautida. L.U.M.I on kultuurne kohvik, kust saab vaimu- ja kehakosutust. Külastajatele plaanitakse pakkuda elavat muusikat, luuleõhtuid, teatrietendusi jpm.

Kohviku sisekujundus, mille on teinud Ivi-Els Schneider, on taotluslikult robustne lähtuvalt hoone poolesaja-aastasest vanusest. Toolid on kogutud heade inimeste annetustena, neist igal oma värvikas elulugu. Meeleolu loovad seinu kaunistavad akvarellid. Omaniku arvates on tegemist heas mõttes säästuaja kujundusega. Samuti eristutakse tema kinnitusel menüüga, mille koostas presidendi kokk Indrek Kivisalu. Toitude hinnaskaala ulatub 35 kuni 200 kroonini. Kohvi ja tee kõrvale saavad külastajad proovida kohapeal küpsetatud saiakesi ja pirukaid. Kohvikus on ka mängunurk, kus mudilased saavad joonistada, lauamänge mängida või raamatuid vaadata.
Allikas: valgamaa.ee

Viljandi waldorfpere kutsub täna heategevuslaadale

Viljandi waldorfpere korraldab täna algusega kell 11 Viljandi Pärimusmuusika Aidas traditsioonilise jõululaada. Siit leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, mesilasvahaküünlaid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ning palju käsitööd nii külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt kui oma lapsevanematelt.

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida. Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on hoidjaga mängunurk.

Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid! Laval on palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina Kreintaal ja Maarja Nuut, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon – teemaks sel aastal “Pillid. Muusika.” 

 Laat on heategevuslik, tulu läheb uue lasteaiarühma loomiseks.

Novembris tööpuudus ei vähenenud

Novembris võttis end töötukassas töötuna arvele 7 782 inimest ja arvelolek lõpetati 7 737 töötul. Arveloleku lõpetamisi oli novembris vähem kui oktoobris ja sügiskuudel on arveloleku lõpetamiste arv olnud keskmiselt madalam kui kevad- ja suvekuudel. Kuu lõpus oli Eestis töötuna arvel 66 745 inimest ehk 10,3% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kõrgeim oli registreeritud töötus endiselt Ida-Virumaal (16,0%) ja madalaim Jõgevamaal (6,8%). 
Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel, on registreeritud töötute arv siiski langenud pea kolmandiku võrra.
Novembri jooksul lisandus kokku 3 447 uut töötukassa poolt vahendatavat tööpakkumist, mis on ligikaudu sama palju kui oktoobris. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 385. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele (20%), teenindus- ja müügitöötajatele (18%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (17%).
Tööalasel koolitusel osales novembris 1 465 ja tööotsingu koolitusel 1 102 töötut, tööpraktikal ja tööharjutusel osales vastavalt 424 ja 394 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 920 inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus novembris tööle 946 inimest. Kokku oli novembris palgatoetusega töötamas 6 790 inimest.
Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 16 862 inimesele ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 694 krooni (300 eurot) ning hüvitise maksmiseks kulus 67 miljonit krooni (4,3 miljonit eurot). Ligikaudu 1 000 krooni (64 eurot) suurust töötutoetust sai novembris 11 723 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Seega valdav osa töötuna arvel olevatest inimestest riigilt rahalist toetust ei saanud.

Allikas: Töötukassa

Pühapäeval saab teha kingituse lemmikloomale

Tiina Toometi Kliinikus toimub homme heategevuslik jõululaat, mille tulud lähevad kodutute koerte aitamiseks ning aktsioonile “Aita Eesti Koeri” (http://www.koer.ee/kampaania/).
Tänavune jõululaat toimub mulluse eeskujul, kui kliinikus pakuti müügiks töötajate poolt disainitud ja valmistatud mänguasju ning lemmikloomade aksessuaare.  Väga populaarne kaup olid pehmed värvilised kaelarihmad, millest osad valmistati kohapeal rätsepatööna ja soovi korral sai omanik endale ka sobiva fliisist tutimütsi kõrvale tellida. Ka dr. Kella kootud ning dr. Toometi heegeldatud hiired olid nõutud kassiomanike hulgas. 

Sel aastal toimub Jõululaat 12. detsembril. Kliiniku kollektiiv laseb näppudel nobedasti käia ja mänguasjade, rihmade ning muude aksessuaaride sortiment on üsna lai. Maiustused nii inimestele kui loomadele. Pakutakse teed, kohvi ja glögi. Uudne on sel aastal fotoateljee teenus – tule koos lemmikuga ja lase teha meeleolukas jõulukaart.
Laat toimub Tiina Toometi Kliinikus Sõle 3, Tallinn homme kell 11-15.
Allikas www.koer.ee

Võru ootab kõiki laadale

Täna toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, kust saab osta käsitöö- ja kunstikaupa ning erinevaid toiduaineid. Tänavu toimub Võru linna jõululaat juba kuuendat korda. Huvi on olnud suur ja laadale on end kauplema registreerinud ligi 90 kauplejat. Tullakse nii Võru-, Põlva- ja Tartumaalt kui ka naaberriigist Lätist.

 Hulgaliselt pakutakse looduslikest materjalidest valmistatud jõuluvanikuid, jõulupärgi, jõuluehteid. Samuti ei puudu laadalt toiduained, müügil on hapukapsas, verivorst, sink, vorst, piparkoogid ning loomulikult palju muud head ja paremat. 

 Kogu laadapäeva vältel lõbustab rahvast lustakas päkapikk ning nautida saab lauljate-tantsijate esinemisi ja ise ka line-tantsus kaasa lüüa. Keskpäeval toimuvad piparkoogisöömise ja jõuluvanaks riietumise võistlused ning kell 13 peetakse maha heategevuslik oksjon, et teha koos hooldus- ja eestkoste perede laste meeled rõõmsaks.

Homme on Tartus talve huvipäev

Homme toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis talve huvipäev, kus jagatakse nii teadmisi looduse kohta kui valmistutakse talvisteks pidupäevadeks.
Keskpäeval algab geoloogiamuuseumis loeng ja praktikum “Ehtekivid”. Geoloogiamuuseumi varadehoidja Tõnu Pani õpetab määrama erinevaid ehtekive ja nende eest hoolt kandma. Samas saab vadata kanäitust”Kivide sisemine ilu”. Kell 13.30 räägib Sergei Põlme zooloogiamuuseumis madudest kui lemmikloomadest.

Terve päeva jooksul on zoloogiamuuseumis on avatud õpitoad, kus saab uurida ja õppida tundma loomade koljusid, nahkasid ja tegevusjälgi ning teha looduseteemalisi karpe ja jõulukaarte.
TÜ loodusmuuseumi talve huvipäev kestab kella 15ni.

Eestimaa Looduse Fond otsib aasta parimat noort looduskaitsjat

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja konkursi 2011. aasta Noore Looduskaitsja Auhinnale.

 Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Olulisim on see, et ta seisab ihu ja hingega Eestimaa looduse kaitsel ning omab selles vallas tulemusi.

Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest, Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega, Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest, Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest, Murel Merivee innuka looduskaitsjana ja Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Otsuse Auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhind antakse välja ELFi 20. sünnipäeval 1. veebruaril 2011.

Kandidaate ootab ELF kuni 20. jaanuarini.

Harjumaal ja Virumaal on tuisu tõttu suured ummikud

Tuisu ja lumesaju tõttu  on liiklus paljudel maanteedel katkemas. Maanteeamet palub võimalusel vältida liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Eelkõige palutakse vältida Nehatu-Loo-Lagedi piirkonda.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud. Läbipääsmatud on paljud maanteelõigud Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Liiklus on häiritud Lääne- ja Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva maanteel Sämist Varjani ja suletud Padaorus (km 119). Inimesi päästetakse ühekaupa ja neid evakueeritakse Viru-Nigula spordihoonesse, kus neid ootab soe söök ja jook ning neil on pesemisvõimalus. Hetkel ootab evakueerimist 600 inimest. Päästjatele on abiks tulnud ka ajateenijad Kirde-Kaitseringkonnast.

Lääne-Eestis ja saartel paistab päike.

Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted

Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.

„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.

Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.

Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.

Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com  .