Rubriik: Eesti

Dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg

dirigent
Saidi Tammeorg (keskel) on Põlvamaal tunnustatud kultuuritöötaja. Foto: Mati Määrits

Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.

Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee

Otepääl avas uksed Veikko Tääri kohvik

Saunamajas avati uus kohvik. Foto: Jaanika Kuusik/Valgamaalane

Möödunud nädalal avas Otepääl uksed kohvik, mis on omanäoline nii miljöö kui ka toiduvaliku poolest. Kohviku L.U.M.I omanik on näitleja, õhtujuht ja kokasaate „Lusikas“ saatejuht Veikko Täär. Tema sõnul on Otepää ammu vajanud kohta, kus saaks meeldivalt aega veeta, sõprade või klientidega kohtuda, head kohvi või teed juua ning hõrgutavaid maitseelamusi nautida. L.U.M.I on kultuurne kohvik, kust saab vaimu- ja kehakosutust. Külastajatele plaanitakse pakkuda elavat muusikat, luuleõhtuid, teatrietendusi jpm.

Kohviku sisekujundus, mille on teinud Ivi-Els Schneider, on taotluslikult robustne lähtuvalt hoone poolesaja-aastasest vanusest. Toolid on kogutud heade inimeste annetustena, neist igal oma värvikas elulugu. Meeleolu loovad seinu kaunistavad akvarellid. Omaniku arvates on tegemist heas mõttes säästuaja kujundusega. Samuti eristutakse tema kinnitusel menüüga, mille koostas presidendi kokk Indrek Kivisalu. Toitude hinnaskaala ulatub 35 kuni 200 kroonini. Kohvi ja tee kõrvale saavad külastajad proovida kohapeal küpsetatud saiakesi ja pirukaid. Kohvikus on ka mängunurk, kus mudilased saavad joonistada, lauamänge mängida või raamatuid vaadata.
Allikas: valgamaa.ee

Viljandi waldorfpere kutsub täna heategevuslaadale

Viljandi waldorfpere korraldab täna algusega kell 11 Viljandi Pärimusmuusika Aidas traditsioonilise jõululaada. Siit leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, mesilasvahaküünlaid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ning palju käsitööd nii külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt kui oma lapsevanematelt.

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida. Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on hoidjaga mängunurk.

Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid! Laval on palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina Kreintaal ja Maarja Nuut, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon – teemaks sel aastal “Pillid. Muusika.” 

 Laat on heategevuslik, tulu läheb uue lasteaiarühma loomiseks.

Novembris tööpuudus ei vähenenud

Novembris võttis end töötukassas töötuna arvele 7 782 inimest ja arvelolek lõpetati 7 737 töötul. Arveloleku lõpetamisi oli novembris vähem kui oktoobris ja sügiskuudel on arveloleku lõpetamiste arv olnud keskmiselt madalam kui kevad- ja suvekuudel. Kuu lõpus oli Eestis töötuna arvel 66 745 inimest ehk 10,3% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kõrgeim oli registreeritud töötus endiselt Ida-Virumaal (16,0%) ja madalaim Jõgevamaal (6,8%). 
Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel, on registreeritud töötute arv siiski langenud pea kolmandiku võrra.
Novembri jooksul lisandus kokku 3 447 uut töötukassa poolt vahendatavat tööpakkumist, mis on ligikaudu sama palju kui oktoobris. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 385. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele (20%), teenindus- ja müügitöötajatele (18%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (17%).
Tööalasel koolitusel osales novembris 1 465 ja tööotsingu koolitusel 1 102 töötut, tööpraktikal ja tööharjutusel osales vastavalt 424 ja 394 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 920 inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus novembris tööle 946 inimest. Kokku oli novembris palgatoetusega töötamas 6 790 inimest.
Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 16 862 inimesele ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 694 krooni (300 eurot) ning hüvitise maksmiseks kulus 67 miljonit krooni (4,3 miljonit eurot). Ligikaudu 1 000 krooni (64 eurot) suurust töötutoetust sai novembris 11 723 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Seega valdav osa töötuna arvel olevatest inimestest riigilt rahalist toetust ei saanud.

Allikas: Töötukassa

Pühapäeval saab teha kingituse lemmikloomale

Tiina Toometi Kliinikus toimub homme heategevuslik jõululaat, mille tulud lähevad kodutute koerte aitamiseks ning aktsioonile “Aita Eesti Koeri” (http://www.koer.ee/kampaania/).
Tänavune jõululaat toimub mulluse eeskujul, kui kliinikus pakuti müügiks töötajate poolt disainitud ja valmistatud mänguasju ning lemmikloomade aksessuaare.  Väga populaarne kaup olid pehmed värvilised kaelarihmad, millest osad valmistati kohapeal rätsepatööna ja soovi korral sai omanik endale ka sobiva fliisist tutimütsi kõrvale tellida. Ka dr. Kella kootud ning dr. Toometi heegeldatud hiired olid nõutud kassiomanike hulgas. 

Sel aastal toimub Jõululaat 12. detsembril. Kliiniku kollektiiv laseb näppudel nobedasti käia ja mänguasjade, rihmade ning muude aksessuaaride sortiment on üsna lai. Maiustused nii inimestele kui loomadele. Pakutakse teed, kohvi ja glögi. Uudne on sel aastal fotoateljee teenus – tule koos lemmikuga ja lase teha meeleolukas jõulukaart.
Laat toimub Tiina Toometi Kliinikus Sõle 3, Tallinn homme kell 11-15.
Allikas www.koer.ee

Võru ootab kõiki laadale

Täna toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, kust saab osta käsitöö- ja kunstikaupa ning erinevaid toiduaineid. Tänavu toimub Võru linna jõululaat juba kuuendat korda. Huvi on olnud suur ja laadale on end kauplema registreerinud ligi 90 kauplejat. Tullakse nii Võru-, Põlva- ja Tartumaalt kui ka naaberriigist Lätist.

 Hulgaliselt pakutakse looduslikest materjalidest valmistatud jõuluvanikuid, jõulupärgi, jõuluehteid. Samuti ei puudu laadalt toiduained, müügil on hapukapsas, verivorst, sink, vorst, piparkoogid ning loomulikult palju muud head ja paremat. 

 Kogu laadapäeva vältel lõbustab rahvast lustakas päkapikk ning nautida saab lauljate-tantsijate esinemisi ja ise ka line-tantsus kaasa lüüa. Keskpäeval toimuvad piparkoogisöömise ja jõuluvanaks riietumise võistlused ning kell 13 peetakse maha heategevuslik oksjon, et teha koos hooldus- ja eestkoste perede laste meeled rõõmsaks.

Homme on Tartus talve huvipäev

Homme toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis talve huvipäev, kus jagatakse nii teadmisi looduse kohta kui valmistutakse talvisteks pidupäevadeks.
Keskpäeval algab geoloogiamuuseumis loeng ja praktikum “Ehtekivid”. Geoloogiamuuseumi varadehoidja Tõnu Pani õpetab määrama erinevaid ehtekive ja nende eest hoolt kandma. Samas saab vadata kanäitust”Kivide sisemine ilu”. Kell 13.30 räägib Sergei Põlme zooloogiamuuseumis madudest kui lemmikloomadest.

Terve päeva jooksul on zoloogiamuuseumis on avatud õpitoad, kus saab uurida ja õppida tundma loomade koljusid, nahkasid ja tegevusjälgi ning teha looduseteemalisi karpe ja jõulukaarte.
TÜ loodusmuuseumi talve huvipäev kestab kella 15ni.

Eestimaa Looduse Fond otsib aasta parimat noort looduskaitsjat

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja konkursi 2011. aasta Noore Looduskaitsja Auhinnale.

 Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Olulisim on see, et ta seisab ihu ja hingega Eestimaa looduse kaitsel ning omab selles vallas tulemusi.

Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest, Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega, Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest, Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest, Murel Merivee innuka looduskaitsjana ja Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Otsuse Auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhind antakse välja ELFi 20. sünnipäeval 1. veebruaril 2011.

Kandidaate ootab ELF kuni 20. jaanuarini.

Harjumaal ja Virumaal on tuisu tõttu suured ummikud

Tuisu ja lumesaju tõttu  on liiklus paljudel maanteedel katkemas. Maanteeamet palub võimalusel vältida liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Eelkõige palutakse vältida Nehatu-Loo-Lagedi piirkonda.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud. Läbipääsmatud on paljud maanteelõigud Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Liiklus on häiritud Lääne- ja Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva maanteel Sämist Varjani ja suletud Padaorus (km 119). Inimesi päästetakse ühekaupa ja neid evakueeritakse Viru-Nigula spordihoonesse, kus neid ootab soe söök ja jook ning neil on pesemisvõimalus. Hetkel ootab evakueerimist 600 inimest. Päästjatele on abiks tulnud ka ajateenijad Kirde-Kaitseringkonnast.

Lääne-Eestis ja saartel paistab päike.

Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted

Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.

„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.

Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.

Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.

Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com  .

Lumetormis hätta jäämise vältimiseks püsige kodus

Padaorus jäi täna öösel paarsada inimest lumevangi. Padaoru teekaamera pilt täna kl 11.22. Foto: Maanteeinfo
Maanteeinfokeskus annab teada, et seoses tuisu ja lumesajuga ei vasta teehoolde tasemed nõuetele. Võimalusel vältige liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud.

Liiklus seisab Tallinn-Narva maanteel Lääne-Viru maakonnas Padaorus ja Ida-Viru maakonnas Purtse piirkonnas ning Harju maakonnas Tallinnas ringteel Jüri ringristmikust kuni Luige ristmikuni.

Liiklus on tugevalt takistatud ka Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel Roosna-Alliku piirkonnas.

Läbipääsmatud on kõrvalmaanteed Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuure mõõdeti –2 kuni –5 kraadi.

Täpsem info telefonil 6781500 või lühinumbril 1510.

Allikas: Maanteeinfokeskus

Eesti on mattunud lume alla

Eile hakanud torm mattis öö jooksul pea terve Eesti. Möödunud ööl oli põhjatuul kõige tugevam põhjarannikul, Pakrist Kundani ulatusid tuuleiilid 23-26 m/s. Enim lumme on uppunud Virumaa. Padaorus on lumevangis paarsada inimest. Väike-Maarjas oli öösel sadanud lund 38 cm. Teeolud on eile pärastlõunal alanud lumetormi tõttu praegu ülirasked kogu Virumaal, kõrvalteed on suuremas osas läbimatud. Lumevangi jäävate inimesteni jõudmine võib seetõttu aega võtta mitu tundi. Päästetud virumaalased viiakse varjule Viru-Nigula spordihoonesse.

 Ilmaolude tõttu on segi paisatud ka ühistranspordiliiklus, kaasa arvatud nii rongi- kui praamiliiklus.  Üle 11 000 pere on ilma vooluta, terve Loksa linn oli öösel elektrita.  Kõige rohkem on majapidamisi elektrita Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Kokku tegeleb elektrikatkestuste likvideerimisega ligi 40 jaotusvõrgu rikkebrigaadi.  Sügava lume tõttu tuleb enne elektrikatkestuste likvideerimist brigaadidel rajada rikkekohani läbipääs. Seoses ulatuslike elektririketega ei teeninda täna Eesti Energia klienditelefon 1545 kliente. Kõik telefoniteenindajad on suunatud teenindama rikkekõnesid.

Täna jätkub lumesadu ja tuisk, sadu on kohati tugev, teatas EMHI. Kirde- ja põhjatuule kiirus on 15-20, rannikul puhanguti 22-25 m/s. Lund võib päeval kohati juurde tulla veel kuni 15 cm, kõige tõenäolisemalt Lääne- ja Ida-Virumaal. Teeolud on rasked. 
Päästeamet soovitab võimalusel jääda kodudesse.

Haanja valla noored loovad oma volikogu

Home saavad Võrumaal Haanja vallas kokku ärksamad noored, et luua päris oma volikogu.  Kell 17.30 toimub Haanja
rahvamajas noortevolikogu üldkoosolek “SINA oledki homne Haanja!”, mis kutsub üles kõiki noori valla arendamisel kaasa rääkima. Kohale on oodatud kõik noored vanuses 7-26 aastat, samuti oodatakse 12-26 aastaseid noortevolikogusse kandideerima.

Valla noorte üks juhte, Einike Mõttus põhjendas volikogu vajadust järgmiselt: “Piirialadel, nagu seda on Haanja vald, ilmneb sageli kurb tõsiasi, et järjest enam liiguvad noored ära linna ja külaelu hakkab närbuma. Kui võimalusi huvitegevusteks on vähem, kui töökohti on leida raskem ja ei ole maad, kuhu peale enda kodu ehitada, siis paratamatult tekib uuel põlvkonnal mõte, et ehk valiks omale uueks elukohaks linna või piirkonna, kus võimalusi rohkem,” ütles ta lisades, et nüüd kokkusaavad noored ei lase sel juhtuda.  ” Haanja on parim koht, kus elada ja nii peab see jäämagi – nii noore inimese kui ka
meie vanemate jaoks! Nüüd on aeg, mil iga noor saab sõna sekka öelda!”

Värske ajakiri KoguKonnad teeb juttu külauudistest

Eesti Ökokogukondade Ühenduse meediatiimil valmis ajakirja KoguKonnad kaheksas number, mida võivad lugeda veebist kõik huvilised. KoguKonnad on hea näide kodanikuajakirjandusest, mis Eesti jõudsalt pead tõstmas.

Seekordses numbris tehakse juttu päikeseküttesüsteemi ise tegemisest, psühholoogilisest hügieenist, külauudiste portaali käekäigust, samuti on palju uudiseid. Meediatiim, kuhu kuuluvad Ingrid, Auli ja Kadri, tänab kaasalööjaid ning annab teada, et järgmine number ilmub juba järgmisel aastal. Endiselt on oodatud kõik kaastööd: artiklid, uudised, pildid, videod, vihjed… kogukondlikel ja ökoteemadel.

Värske nubriga saab tutvuda otse siit või ühenduse kodulehe kaudu aadressil www.kogukonnad.ee.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Õnnepank otsib uusi inimesi ja partnerit Lätist

Õnnepank, ainulaadne heategude vahetamise pank, otsib oma meeskonda täiendust. Endiselt otsib pank avalike suhete juhti, kes oleks hea suhtleja ning aktiivne kontaktide looja. Lisaks sellele soovib Õnnepank leida koostööpartneri Lätist, kes oleks huvitatud sarnase heategude vahetamise süsteemi loomisest, kus toimivad nii veebikeskkond kui inimeste võrgustik. Õnnepangal on juba olemas projektikirjutajad ja ka projekti elluviimiseks vajalik IT-firma. Huvi korral võib ühendust võtta ühendust Airi Kiviga, e-post airi@onnepank.ee. Õige pea on Õnnepanga koduleht lisaks eesti ja inglise keelele loetav ka vene keeles. Vaata Õnnepanga värskeid pakkumisi siit.

Allikas: Õnnepank

Otepää mees hakkab juhtima Metsatööstuse liitu

Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) juhatus valis täna uueks esimeheks UPM-Kymmene Otepää ASi tegevjuhi Ando Jukki. Senine juhatuse esimees Rait Hiiepuu jätkab juhatuse liikmena.

EMTLi 25. novembril toimunud üldkogul valitud uus juhatus pidas eile Luua Metsanduskoolis oma esimest korralist koosolekut, kus arutati ka metsa- ja puidutööstusega seonduvat ja riikliku koolitustellimust metsa- ja puidutööstuse kutsehariduse suhtes aastateks 2011-2013. Tõdeti, et seoses planeerivata metsakasutusmahu kasvuga on vajalik täiendav spetsialistide hulk metsa- ja puidutööstusega seonduval tööjõuturul.

25. novembril toimunud üldkogul valitud uue juhatuse liikmed on Ivar Dembovski (Rait AS), Tõnu Ehrpais (Viiratsi Saeveski AS), Jaano Haidla (Graanul Invest AS), Rait Hiiepuu (Stora Enso Eesti AS), Ando Jukk (UPM-Kymmene Otepää AS), Paavo Kaimre (Eesti Maaülikool), Jüri Külvik (Lemeks AS), Tiit Nilson (Woodwell AS), Andres Olesk (Valga Puu OÜ), Lauri Raid (Estonian Cell AS), Heiki Vahermets (Valmos OÜ), Martin Arula (Toftan AS), Enn Sapp (Metsäliitto Eesti AS), Mati Polli, Haana Zuba (Luua Metsanduskool).

Allikas: EMTL

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt  Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna  erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Aplaus Eesti põhikoolile!

Sulev Valner,
ajakirjanik

Kui selgus, et Eesti riik on keskmise korralikkusega suutnud oma kulud tuludega peaaegu tasakaalus hoida ja sellega pälvinud loa võtta kasutusele euro, siis hõisati nii, nagu oleks  poliitikud eesotsas rahandusministriga mingi enneolematu saavutusega hakkama saanud.

Ei noh, tubli muidugi, et euroasja vussi ei keeratud ja suuresti iseenda varasemaid vigu parandades suutsid poliitikud riigi kulutused ikka õigeks ajaks piisavalt kokku tõmmata.

Sellega võrreldes on nüüd Eesti kool saanud hakkama palju kordi suurema saavutusega, kui ülemaailmse PISA uuringu põhjal oli meie põhikooli lõpuklassi õpilaste keskmine tase funktsionaalses lugemisoskuses üks maailma parimaid. Eriti hinnatavaks teeb selle tulemuse, et tegu on just nimelt kõigi Eesti koolide tugeva ühtlase keskmise tasemega. Loe edasi: Aplaus Eesti põhikoolile!

Jõulujutuvõistluse võitjad selgunud

Täna õhtul avalikustas Eesti Rahva Muuseumi jõulujutuvõistluse “Minu jõul” žürii oma lemmikud.

Aastatel 1996-2001 korraldas ERM kuus jutuvõistlust. Pärast mitmeaastat pausi otsustati 2010. aastal taas võistlus korraldada, kutsudes üles inimesi enda jõulumälestusi ja soove kirja panema. Sel korral laekus ERMi 116 kirjatööd, mille seas oli nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude.

Žürii liikme Tuuli Kaalepi sõnul oli laekunud materjalide hulgas avaldamiskõlblikku materjali küllaga. Laekunud tööd võistlesid neljas vanusegrupis: 1.-6. klass, 7.-8. klass, 9.-10. klass ning täiskasvanud.

Esimese vanusegrupi parimad:

1. Kertu Klementi “Kassi kalapüük”“

2. Katrin Riso “Jõuluöö imed”“

3. Siim Loost “Valge hobune”“
Ära märgiti Adriana Jaanson “Tibude jõulud”, Erko-Hendrik Mõtus “Äpardus jõuluvanaga” ja Kerli Tali “Minu jõulujutt”.

Teise vanusegrupi parimad:

1. Kertu Külaots “Kogu tõde jõuluvanast”“

2. Helen Saks “Lugu poisist, kes kunagi ei lakanud uskumast jõuluvana”“

3. Anna-Liisa Palok “Torfe, soovide täitja”“
Ära märgiti Artur Andresalu “Jõuluime”, Kreeta Kalloni “kogu tõde jõuluvanast”“ ja Lilian Maasiku “Minu jõulud”.

Kolmanda vanusegrupi parimad:

1. Margit Partei “Minu masu-aja jõulud”“

2. Külli Kruus “Jõuluvana ja Ded Moroz”“

3. Diana Nõmmemees “Darko (ja minu jõul)”“
Ära märgiti Mari Liis Sillati “Minu jõulud”.

Täiskasvanud vanusegrupile anti välja üks auhinnaline koht Silvia Nurmojale jutu “Minu lapsepõlve jõulud” eest. Ära märgiti veel Andreas Jaeger “Jõulujutt”“, Kaleph Jõulu “Jõulujutud”, Irene Karpa “Minu jõul”, Nargiz Kuuti “Aastavahetus Manilaiul”, Asael Truupõllu “Minu jõul”, Kaupo Veenpere “Minu jõul” ja Helju Viirese “Minu jõul (möödunud aja mälestusi)”“.

Tunnustati ka anonüümset tööd pealkirjaga “Tasuta magneesium”, mille vanusegruppi ei osata määrata.

Huntide ja ilveste lubatava küttimise arvu osas on suured erimeelsused

 3. detsembri Postimees kirjutas, et jahimeeste survel soovib Keskkonnaamet lubada hunte ja ilveseid praegusest mitu korda rohkem küttida. Keskkonnaameti ettepanekud suurkiskjate küttimise osas ei ole adekvaatsed, väidab Eestimaa Looduse Fond. Fondi arvates on Keskkonnaameti Metsaosakonna juhataja Jaanus Kala ettepanekud Keskkonnaministeeriumile hundi ja ilvese küttimiskvootide märgatavaks suurendamiseks üsna pretsedenditud.

Jaanus Kala kirjas on nii huntide kui ka ilveste arvukus tõenäoliselt olulisel määral ülehinnatud. Selliste hinnangute alusel tehtavad küttimisotsused võivad asurkondade seisundi muuta ebasoodsaks, öeldakse teates, mille all on Eestimaa Looduse Fondi poolt Rein Kuresoo nimi.
ELF väidab, et kahtlemata oleks väga riskantne määrata neile Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga kaitstud liikidele küttimiskvoote andmete alusel, mille kogumisel ja analüüsil puudub metoodika. Selliste andmete kasutuskõlbmatust limiitide määramiseks on välja toodud juba 2001 aastal koostatud Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas.
Ehkki käesoleval aastal saabus lumikate varakult ja jahimeestel on olnud juba häid võimalusi ulukite arvukust oma jahimaadel täpsustada, ei seisne
ulukiseire siiski kõigi jahimeeste nähtud loomajälgede summeerimises, vaid eeldab kogutud andmete põhjalikumat teadmistepõhist analüüsi.
Küttimismahtude väljatöötamine peaks kuuluma Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonnale, mille töötajatel on vastav kompetents ja kogemus ning mille kasutatav metoodika on teaduslikult ja rahvusvaheliselt aktsepteeritav, ütleb Eestimaa Looduse Fond.

Rahvusraamatukogu ootab jõulukuu raamatunädalale

7.–11. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatunädal, kus müüb raamatuid üle 60 kirjastaja ja toimub mitu kirjandusüritust.

Kolmapäeval, 8. detsembril ja reedel, 10. detsembril kell 15 tutvustatakse harulduste kogu näitusesaalis näitust „Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel”.
Neljapäeval, 9. detsembril kell 15 toimub tervikteostest digiteerimisteenuse esitlus „Kingi vanale raamatule uus elu!”, kust saab ka vahva kingiidee.

9. ja 10. detsembril korraldavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) konverentsi „Nurklikud nullindad”.
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis on avatud raamatunäitus „Nullindate eesti proosa”.

Laupäeval, 11. detsembril toimub rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu teemal „Sõbrad, mis on vabadus?”.

Raamatumüük on avatud kõigil päevadel. Kõigile raamatunädala üritustele pääseb tasuta.

Lisainfo: Triin Soone, rahvusraamatukogu turundusjuht, tel 630 7271, Triin.Soone@nlib.ee

Koigi vallavanem muretseb Järvamaa käekäigu pärast

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg saatis eile peaministrile ja siseministrile pöördumise, milles palub kaaluda IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka Mäod, teatab Järvamaa infoportaal.
 
Eelmisel nädalal, teavitas siseministeerium, et Eesti ja Prantsusmaa pakutud lahendus Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti asukoha kohta on leidnud Euroopa Liidu liikmesriikide üksmeelse toetuse.

Kristjan Kõljalg teeb peaministrile ja siseministrile ettepaneku, et regionaalarengu seisukohalt kaalutaks IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka teisi kohti, näiteks Mäo küla Järvamaal.

„Järvamaa on viimase kümne aasta jooksul kaotanud oma rahvastikust 11% (arvestamata Lääne-Virumaaga liitunud Lehtse valda) ning kahjuks paistab selline tendents jätkuvat. Marju Lauristin on tekkinud olukorda tabavalt võrrelnud barankaga, kus keset Eestit laiutab tühjus. Peamiseks põhjuseks tuleb pidada tasuvate töökohtade kadu piirkonnast. IT-agentuuri peakorteri Järvamaal asumine muudaks piirkonna atraktiivseks ettevõtjatele, ülikoolidele ja kodanikele,” kirjutab murelik vallavanem.

Eesti XII talimängud 2013. aastal toimuvad Võrumaal

Eestimaa spordiliidu Jõud juhatus valis Eestimaa XII talimängude toimumiskohaks Võru.

Eestimaa XII talimängude korraldamiseks laekus mitu avaldust: Võru Linnavalitsuselt, Paistu Vallavalitsuselt ja Viljandi Linnavalitsuselt ning Jõgeva Vallavalitsuselt.

Talimängude edukaks korraldamiseks ning parema ülevaate andmiseks valmistasid kandidaadid ette kohapealseid olusid ja spordibaase tutvustava esitluse ning 1. detsembril toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud juhatuse koosolekul langetati otsus, mille kohaselt toimuvad Eestimaa XII talimängud 1.–3. märtsini 2013. aastal Võrumaal.

Võistlused toimuvad traditsiooniliselt suusatamises, suusaorienteerumises, korvpallis, lauatennises, males, kabes ning talvises jalgpallis 7×7. Talimängude programmi on kavas lisada ujumine, motokross ning talialade osatähtsuse suurendamiseks jäähoki, laskesuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped jm.
Tulevad „ummamuudu hullu talimängu“, kus Haanja maratoni kõrval on veel teisi huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.