Eesti

Narva Kutseõppekeskus võtab vastu üle 700 uue õpilase

Narva Kutseõppekeskusesse esitati enam kui 440 sisseastumisavaldust. Seniste avalduste põhjal on populaarsemad autotehniku, multimeedia, koka ja kondiitri erialad.

Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum sõnul püütakse noorte hulgas huvi äratada selliste Ida-Virumaal ja Eestis perspektiivsete erialade vastu nagu näiteks mehhatroonika, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordinaator ja arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator. Kuigi multimeedia on perspektiivne eriala, on Veidenbaumi väitel väiksem huvi just eestikeelse multimeedia õppe vastu.

„Meie senine vastuvõtt on kulgenud võrreldavas graafikus eelmiste aastatega,” märkis Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. Suuremat osa keskharidusega sisseastujaid oodatakse alles augustis.

Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 12. augustini ja keskhariduse baasil 19. augustini. 2011. a. augustis võetakse Narva KÕK-i vastu kuni 756 uut õpilast.

Keskharidusega õpilasi võetakse vastu 18 erialale. Uue õppeaasta uued erialad on kondiiter ja puhastusteenindus. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 5 kuust kuni 3,5 aastani. Õpe on tasuta ja õpilastele, kes saavad üheaegselt nii kutse kui keskhariduse, on ka toitlustamine tasuta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimaluste kohta saab Narva KÕK-i vastuvõtukomisjoni vastutavalt sekretärilt Elyanna Romanovalt (Tel: 515 6828, 356 9344; e-post: elianna.romanova@nvtc.ee) või kodulehelt.

ELF saadab kaks talgulist Inglismaale

Juba teist korda pakub Eesti Loodusfond (ELF) võimalust osaleda talgutel Suurbritannias.

Pakkuda on kaks kohta 19. – 26. augustil Inglismaal Lake Districti rahvuspargis peetavatele talgutele. Lähemat infot nimetatud talgute kohta leiab siit.

Reisikulud peab osaleja ise katma, kuid talgutel osalus ja selle sisse käiv söök ja majutus on tasuta.

Oma soovist talgutel osaleda palutakse teada anda hiljemalt 1. augustiks aadressil siim@elfond.ee

Eelmise aasta lõpus pälvis ELF Suurbritannia partneri BTCV poolt korraldatud konkursil Green Hero auhinna, mille eest lunastatigi priipääsmed BTCV korraldatavatele talgutele.

Kiidjärvel meenutatakse Aleksander Mältonit

Kiidärve Küla Selts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 30. juulil eelmise sajandi teatrimehe Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistavale konverentsile. Konverents toimub Kiidjärve raamatukogus-seltsimajas.

Konverentsil esinevad ettekannetega Renee Remmel (Aleksander (Lex) Mälton ajas ja ruumis), Kalju Haan (Aleksander Mälton rollide peeglis) ja Raivo Adlas (Aleksander Mälton kolleegina). Näha võib Lea Trikkanti koostatud näitust Aleksander Mältoni elust ja tegevusest. Külastatakse Mältoni suvekodu ning näitlejat meenutatakse teelauas.

Õhtul esitab kohalik näitetrupp Kalevi talu hoovis Jaan Tätte näidendi “Latern”.

Üritust toetab Kohaliku omaalgatuse programm.

Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

Eesti Erametsaliit kahtleb jahiseaduse vastavuses põhiseadusele

Eesti Erametsaliit (EEML) edastas õiguskantslerile pöördumise, milles palus analüüsida kehtiva jahiseaduse kooskõla põhiseadusliku õigusega. Kehtiva jahiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

EEML-i hinnangul on kehtiva jahiseadusega võetud maaomanikult õigus otsustada, kes tema maadel jahipidamist korraldab ja seega puudub Eesti maaomanikul oma vara (kinnisasja) kasutamise õigus.

Praeguse korra kohaselt kehtestab jahimaa piirid riik. Nii riigi- kui eramaad on antud jahiseltsidele kasutada, kes peavad jahti ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata. Omanikul endal on võimalus jahti pidada vaid väikeulukitele ja sedagi vaid juhul, kui talle kuulub enam kui 20 ha maad.

EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa väitel teeb iga põllu- ja metsamaa omanik ettevõtjana investeeringuid jahiulukitele vajaliku toidubaasi ja elupaikade tagamiseks, sealhulgas tuleb omanikul kanda ulukite põllu- ja metsakultuuridele tekitatud kahju. Seepärast peab Eelmaa sõnul maaomanikul olema ka jahipidamise või selle korraldamise õigus. “Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus nii ulukikahjustuste puhul kui ka populatsioonide hea seisundi säilitamisel,“ märkis Eelmaa.

Eesti on veel üks väheseid riike Euroopas, kus ei ole taastatud maaomaniku õigust omal maal ise jahti pidada või anda oma maad kokkuleppeliselt kasutada jahipidamisest huvitatud isikutele. EEML leiab, et maaomanikel peab olema seaduslik õigus moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel, mis omakorda on aluseks kogu ökosüsteemi hõlmava jahinduse arendamisel.

Avaldus õiguskantslerile on kättesaadav siin.

Vormsi tähistab olavipäeva

Neljapäevast pühapäevani toimub Vormsi saarel traditsiooniline olavipäeva tähistamine, kus läbi nelja päeva pakutakse erinevaid sündmusi igale maitsele.

Olavipäevad algavad neljapäeval kolm päeva kestva konverentsiga, kus keskendutakse Vormsile kui kultuurisaarele. Hilisõhtul on võimalus kuulata kontserti, kus on kavas kavas Bachi, Chopini ja Kullerkupu looming. Toimub mälestusjumalateenistus ja küünalde asetamine kalmistule.

Reedel saab osa Püha Olavi kiriku taasavamisele pühendatud tänujumalateenistusest ning õhtul võib jaanitule platsil vaadata Jan Uuspõllu etendust “Isa”. Lisaks Uuspõllule esinevad ka Chalice ja Orelipoiss.

Laupäeval peetakse seltsimajas Vormsi Kodukandi Ühenduse aastakoosolek ja tehakse jalutuskäik Rumpos. Õhtul saab kirikus kuulata vanamuusika ansamblit Rondellus. Jaanitule platsil toimuval simmanil mängivad tantsuks ansamblid “Tarvanpää” ja “Kratt”.

Pühapäeva hommikul on jaanitule platsil Vormsi saare üldkogu, kus arutatakse saare arengukava, tutvustatakse projekti “Smart Vormsi” ning räägitakse ka perearsti teenusest saarel. Keskpäeval avatakse Rälby külas laat.

Täpsema Vormsi olavipäevade kava leiab siit.

29. juuli ehk olavipäev on Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäev, mida tähistatakse peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks tapeti lammas, vasikas või mõni muu loom. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vilja või kartuli) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Olevipäeval süüakse lambaliha, klimbisuppi ja õunasuppi.

Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Maaelu ja eriti endised majandikeskused said Nõukogude võimu lõppedes suurimate raputuste osaliseks, inimeste tööalased ja omavahelised suhted muutusid uue korra saabudes tundmatuseni, maaelu sotsiaalmajanduslik staatus langes rängalt.

Kas muudatustega tekkinud probleeme, lõhesid külaühiskonnas saab parandada välisrahadele ülesehitatud kogukonna arengu programmiga? Millised võimusuhted tekivad, kuidas kohalikud võtavad omaks kogukonna kui arengueesmärgi? Mis võib pärssida inimeste valmisolekut ja võimet muuta ebameeldivaid olusid oma külas?

Neile ning paljudele teistele küsimustele otsib vastust TLÜ dotsendi, antropoloog Aet Annisti värskelt ilmunud monograafia „Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus“.

„See raamat peaks leidma laia kõlapinna, sest arvatavalt ei ole nüüdisaegset Eesti külaelu sellise sissevaatelise sügavusega enne uuritud, rakendades antropoloogilist metodoloogiat pikaaegsest osalusvaatlusest etnograafilise kirjelduseni,“ leiab TÜ vanemteadur, etnoloog Kristin Kuutma. „Aet Annist analüüsib 90ndate aastate Eesti (maa)ühiskonda mõjutanud murrangulisi tegureid (omandisuhted, restitutsioon ja kihistumine), mõistmaks 21. sajandi alguseks vormunud külaelu ja sealseid argisuhteid.“

Loe edasi: Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Mootorratturid vallutavad taas Jõgevamaa

Selle nädala lõpus peetakse Jõgevamaal järjekorras juba kahekümnes mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Laager asub Kuremaa mõisapargis, kuid mootorratturitele kohaselt sõidetakse palju ringi.

Neljapäeval ja reedel toimuvad ekskursioonid Põltsamaale, kus külastatakse sealset muuseumi ja kardirada ning Varbusesse, kus uudistatakse maanteemuuseumi. Loomulikult on mootorratturitel lubatud ka ise huvitavaid kohti avastada.

Reedel peetakse Kuremaa rannas Kuremaa järve Viikingite päeva. Huvilised saavad sõita viikingilaevaga, vaadata viikingiaegseid sõjamänge ja osaleda erinevates töötubades. On võimalik õppida puukaigaste ja pehmikmõõkadega võitlema, saab valmistada muistseid toite ning laulda regilaule. Toimuvad lahingmängud ning kui viikingid on randa jõudnud, algab rannas lõkke ümber korralik pidu muistsel moel, kus saab kuulda torupillijõrinat ja regilaulu, saab näha kõhutantsimist ja tuleloopimist ja saab ka ise muistsel moel südaööni tantsu lüüa. Lisaks Viikingite päevale võib reedel osaleda ka moto-orienteerumisel.

Laupäeval võib näha mootorratturite paraadi Kuremaalt Jõgevale, kus toimub võrride võistlussõit.

Muusika eest hoolitsevad kolmel päeval ansamblid The Cry Baby, Metsatöll ja Compromise Blue

Täpsema info Jõgevatreffi kohta leiab siit.

Algas palliralli piletite müük

Emajõe festivali raames toimub 20. augustil kell 16 Tartus Emajõel Atlantise ees Eestis esimest korda heategevuslik Palliralli, mille tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks.

Palliralli on heategevuslik üritus, mille algne idee pärineb üle maailma järjest populaarsemaks muutuvast pardirallist (duck race). Palliralli käigus lastakse kaarsillalt vette tuhanded värvilised pesapallisuurused pallid. Kaks esimesena 100 m järel finišisse jõudnud palli omanikku saavad auhinnad, milleks on Jõmmu Lodjareis 35 inimesele ja vahva sõit saunaparvel „Jõehobu“.

Peale selle toimub Palliralli ürituse raames heategevusoksjon, mille käigus loositakse välja veel auhindu ning meeleolu tõstab noortebänd.

Tänasest alates saab pileteid (ühe palli hind on 2 eurot) soetada lokaalides Dedi ja Shakespeare, pubidest Ristiisa ja Big Ben, laupäeviti Kirbuturult ning Kaubamaja Piletilevist.

Pallirallit korraldavad JCI Toomemäe ja LC Tartu Tamme koostöös Tartu linnaga.

Lisainfot leiab siit.

Facebooki ametlik koduleht asub siin.

Lennusadamas hakatakse paberlennukeid lennutama

28. juulil kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa Lennusadama muuseumi esimese atraktsiooni loomisel. Neljapäeval toimuva teemaõhtu keskmes on vesilennundus ja paberlennukite meisterdamise mäng.

Huvilised saavad voltida oma unikaalse paberlennuki või teha lennuki juhendite järgi ning iga lennuk osaleb täpsusviske võistlusel. Uue muuseumi mängunurka pääseb paberlennukite täpsusviskes selgunud “võitja-lennuk”, mis kõikidele külastajatele tulevases meremuuseumis eeskujuks saab.

Lennukimeisterdamise kõrvale saab kuulata lõbusaid ja märkimisväärseid lugusid vesilennukite angaaridest, Eestis maandunud kuulsatest pilootidest ning Eesti vesilennunduse ajaloost.

Tulevase meremuuseumi jaoks on oluline märksõna unikaalse ja silmapaistva ekspositsiooni kõrval ka interaktiivsus. Selle tarbeks on meremuuseumisse planeeritud erinevaid muuseumikülastust rikastavaid atraktsioone ja mänge.

„Teeme koos muuseumi!“ on Lennusadama kuuest teemaõhtust koosnev suveürituste sari, mis tutvustab unikaalse meremuuseumi eksposisiooni ning annab võimaluse muuseumi loomisel kaasa lüüa.

Teemaõhtu on tasuta. Vaata lisa siit.

Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

seto folk 1 — Rikka ja vaese tants Zetode laulu järgi. Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Juba kolmandat korda toimunud Seto Folk liitis kõiki seto kultuurist ja muusikast huvitatuid. 23. juulil Värskas toimunud folgi alateemaks oli taas kord Kirriv Päiv ehk kirju päev. Ja kirju oli see päev tõesti. Laval võis esinemas näha nii leelokoore, pillimehi, rahvatantsijaid ja erinevaid rahvamuusikaansambleid. Folk algas spetsiaalselt sellele päevale pühendatud lauluga, mida esitas Värska naiste leelokoor. Ja muidugi lauldi kohe alguses seto hümni, ilma milleta ei saa alata ükski seto pidu.

Enne päeva algust sai õpitubades õppida seto leelot. Eraldi õpitoad olid nii naiste kui meeste leelo õppijatele. Leelokoorid Helmine ja Liinatsuraq kaasasid küllalt palju seto leelo huvilisi. On olnud kuulda, et kõik osalejad jäid õppusega rahule. Peoplatsil sai Kiravüü telgis panna proovile oma käsitööoskused. Samuti sai kohalikku käsitööd koju kaasa osta. Veel pakuti platsil seto sööki-jooki, millest nii mõnigi külastaja meeldiva kogemuse sai.

Sel korral uustulnukana laval üles astunud rahvamuusikaansambel Kiiora kogus endale uusi fänne, sest etteaste oli kaasahaarav ja nauditav. Luhamaa ja Värska ühisansambel jättis meeldiva ja värske mulje. Loe edasi: Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Sangaste peab rukkifestivali

6. augustil peetakse Sangastes Rukkifestivali, kus saab osaleda nii neljandatel Rukkihundi rahvajooksul kui rukkimaarjapäeva laadal.

Rahvajooksule ja kepikõnnile algab registreerimine stardipaigas Sangaste lossi juures hommikul kell 10.00. Võimalusel palutakse osalejatel endast teada anda ka meili teel. Kirjutada tuleks aadressil kodukant@sangaste.ee.

Rukkimaarjapäeva laadal toimub käsitöö, leiva ja leivakõrvase müük. Avatud on Leivaakadeemia, isetegemise töötoad ja laste tegevusala. Toimub Valgamaa parima rukkileiva konkurss, rukkitoitude fantaasiavoor ning heategevuslik koduleiva loterii . Kultuuriprogrammi pakuvad kohalikud muusikud ja külalised Lätist.

Rukkifestivali korraldavad MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja.

Täpsemat infot rukkifestivali kohta leiab siit.

Rõuges tänatakse muinasmaja ehitajaid

29. juulil toimub Rõuge Ööbikuoru laululaval muinasmaja tänuõhtu, kus tähistatakse muinasmaja valmimist ja öeldakse aitäh nendele, kes ühel või teisel viisil on maja valmimisele kaasa aidanud.

Õhtu algab kell 19.00 ringkäiguga muinasmaja juurde, kus tutvustatakse projekti ning antakse ülevaade kahe suve jooksul tehtud tööst. Põgusalt räägitakse muinasajast, tollasest ühiskonnast ning elamistingimustest. Tänuõhtu jätkub kell 20.00 MTÜ Kanepi Lauluseltsi näiteringi võrukeelse suveetendusega “Varetepalu”. Õhtu lõpetuseks saab tantsida rahvapilliansambli Sirguti muusika saatel. Oodata võib ka külalisesinejat.

Üritusele on oodatud kõik huvilised lähemalt ja kaugemalt, kuid eriti oodatakse kohale kõiki neid, kes on muinasmaja ehitamises osalenud.

Rõuge linnamäe naabruses asuva rauaaegse eluhoone rekonstrueerimist alustati 2010. aastal. Maja ehitamises on kokku osalenud umbes poolsada vabatahtlikku. Mõni neist on töötanud päev või paar, mõni koguni mitu nädalat. Projekti õnnestumisele on kaasa aidatud ka hea nõu ja praktiliste abivahenditega

Ürituse pääse on 2 eurot, kuid maja ehitust toetanutele on sissepääs tasuta. Võimalusel paluvad korraldajad üritusele tulla teemakohaselt rahvuslikus stiilis riietuses.

Rõuge muinasmaja kohta leiab täpsemat teavet siit.

Haapsalus saab kuulata keelpillimuusikat

27. juulil algab Haapsalus keelpillifestival, mille kunstiline juht on Eva Punder. Viie päeva sisse mahub seitse kontserti kuues kontserdipaigas.

Kontserdiga iidses toomkirikus avab festivali hinnatud viiuldaja Réka Szilvay , kelle esituses saab kuulda Vivaldi “Aastaaegu”. Antonio Vivaldi looming on festivali sillaks pühapäevani, mil lõppkontserdil kõlavad kaks kontserti neljale viiulile noorte solistide ja suvekursuse orkestri esituses. Dirigendiks on Mikk Murdvee.

Reedel esineb Haapsalu kultuurimaja galeriis ansambel Blink, kes tutvustab ennast kui “neli naist viielt maalt”. Lisaks kõlab festivali raames Uuemõisas ansamblimuusika duost oktetini. Wiedemanni Gümnaasiumi aulas astuvad “Koosmängude” kontserdil üles noored suvekursusel osalejad.

Laupäeval on Toomkirikus pidulik galakontsert, kus festivaliorkestri ette astuvad viiuldajad Leho Ugandi, Mikk Murdvee (dirigent ja solist), Rebecca Roozemann (konkursi “Noor Muusik” I preemia), Robert Traksmann (Pärnu 2010. aasta keelpillikonkursi võitja), Londonis õppiv tšellist Maarit Kangron, Markus Altrov (konkursi “Kaunas 2011” laureaat) ning Heldur Harry Põlda (laul).

Täpsem info festivali kohta on koduleheküljel.

Ruhnus sai valmis kellatorniga käimla

Meistrimehed Andrus Rebane (vasakul) ja Dag Kivila omalaadse käimla ees. Foto: Priit Kapsta

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et ruhnlased Andrus Rebane ja Dag Kivila valmistasid nädalaga Timu talu õuele kellatorniga välikäimla. Käimla tornis asub kell, millega saab märku anda, kui strateegiline hoone on vaba.

Rebase sõnul oli talu eelmine käimla kehvas olukorras, mistõttu tuli hakata ehitama uut. “Et ehitamine liiga lihtsalt ei läheks, otsustasime uue käimla huvitavamaks kujundada,” märkis Rebane ajalehele Meie Maa. Esimese mõttena taheti valmistada katus läbipaistvast pleksiklaasist, ent siis leidsid mehed, et mõttekam oleks torniga käimla ehitada. “Kui juba torn mängu tuli, tekkis idee ka kell sisse panna,” ütles Rebane ajalehele.

Suur osa ajast kuluski meestel katuse ehitamise peale. Puitalusele asetati bituumenplaadid, millele lõigati hambad sisse. Plaadid kinnitati mustriliselt katusekatteks. Kuna originaalkell oleks liiga kalliks läinud, ostsid mehed kella valmistamiseks poest torude üleminekujupid. Jämedamasse toru detaili külge sai riputatud tila ja oligi tornikell valmis.

“Kui käimlas asi aetud, saab nöörist tõmmates kella andes märku anda, et oled hakkama saanud. Pealegi saab järgmine soovija nii aru, et asutus on nüüd vaba,” naljatles Rebane.

Üle Ruhnu saare kell siiski ei kostu, sest katus summutab heli ära, kuid talu õues on seda ilusasti kuulda. Käimlas asuvad veel riiulid, nagi ja kahe pirniga laelamp, mida saab lülitada kadakast valmistatud nuppudest.

Ehitis läks maksma umbes 150 eurot.

Allikas: Meie Maa

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Loe edasi: Saaremaa kutsub merenädalale

Septembris tuleb keskkonnafestival Rohevik

15.-17. septembril toimub keskkonnafestival Rohevik, mis vaatab põnevasse tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis, fookusega elektriautodel.

Rohevik koosneb kolmest päevast:

– 15. september: rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad” Eesti Maaülikoolis Tartus,
– 16. september: rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport” Riigikogus Tallinnas,
– 17. september: Rohevik tipneb kogu pere üritusega „Meie tulevik – elektriautod” Vabaduse väljakul Tallinnas. Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen jt.

Festival otsib vastuseid järgmistele keskkonnaalastele küsimustele:

– kuidas säästvamalt linnu planeerida, ümber kujunda, nii et kõigil inimestel oleks parem elukvaliteet,
– kas elektrisõidukid on tõesti vastus saastavale transpordile,
– milliseid elektriautosid on eestimaalastel võimalik osta,
– kas on lootust leida alternatiivi kimbutavale energiahinnatõusule uute energialahenduste näol?

Täpsemat teavet Roheviku kohta (sh esialgsed konverentside päevakavad) leiab siit.

Allikas: Bioneer.ee

Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

lodjaretk1 — Hommik lodjal. Foto: Ulvi Mehiste

Rakke Kalaspordiklubi, South-Estonia DMC ja lodi “Jõmmu” meeskonnad seisid väsimatult kolm päeva ja kaks ööd head kalastushuviliste võrratu elamusretke sujuva kulgmise eest. Retke aeg langes kokku endisaegse kalurite päevaga.

Eelsoojenduseks tutvusime ERMis arhailiste, praeguseks keelatud kalapüügiriistadega. Lodjakoja sõbralik seltskond tutvustas Peipsi lotjade ainulaadsust võrreldes muude veesõidukitega ning oma põnevaid tegemisi. Seejärel seadis koosseisult kirju ja lõbusas tujus reisiseltskond end mõnusasti lodjalae lambanahkadel sisse. Algas ilusa ilma ja mööda libisevate maaliliste vaadete nautimine. Kõik Suure-Emajõe äärde sattunud ja teistel alustel seilavad inimesed lehvitasid meile nagu meie neilegi.

Emajõe Suursoo looduskeskuses saime põhjalikku teavet selle kandi looduse eripärast ning Emajõe ajaloolisest tähtsusest kaubateena. Allavoolu kulgemise käigus sai julgemaid reisijaid parema ülevaate võimaldamiseks masti tippu vintsitud. Peale õhtust supelungi ja kalastamist jäime Emajõele ööbima. Mõnus vesimündi lõhn täitis sõõrmeid ja tõi magusa une. Osavamatel öistel kalastajatel õnnestus hankida hauge. Nad ei varjanud oma saaki, vaid kõlistasid kõigi magajate rõõmuks valjult laevakella. Loe edasi: Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

Selgusid parimad Leader projektid

Eile selgusid konkursi „Märka Leaderit” parimad projektid viies erinevas kategoorias. Valiti parim Leaderi põllumajandusprojekt, ettevõtlusprojekt, keskkonnaprojekt, noorteprojekt ja koostööprojekt.

“Leader on olnud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 üks edukamaid meetmeid, sest võimaldab maapiirkondades toetusi taotleda väga erinevate ettevõtmiste arendamiseks. Konkursi võitnud projekte vaadates võib rõõmuga tõdeda, et eestlased on õppinud eurotoetustega oma unistusi teoks tegema,” kommenteeris konkursi tulemusi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Konkursile esitati kokku 64 Leader meetme projekti viies kategoorias.

Parima põllumajandusprojekti tiitli võitis OÜ Taali Mesila Lääne-Virumaalt, sest paistis silma innovaatilise vahasulataja–mee-eraldaja rakendamisega, mille abil on võimalik kärjest suurem kogus mett kätte saada.

Parima maaettevõtlusprojekti auhind läks OÜ-le Matogard Randivälja külast, Tori vallast biokomposti tootmise arendamise eest. Matogard toodab taimemullasegusid, mille valmistamisel kasutatakse Tori hobuste komposteeritud sõnnikut ning tootmisel rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat ja teaduspõhist tootearendust.

Parima keskkonnaprojekti auhinna sai MTÜ Kalaküla Rohelised Läänemaalt Kiideva looduskeskuse linnutorni rajamise eest. Projekt on piirkonnas oluline loodushariduse toetamise seisukohast.

Parima noorteprojekti esitas MTÜ Unistuste Vabrik Läänemaalt, kes korraldab loovlaagrit „Bändkamp”.

Parima koostööprojekti eest tunnustati Lahemaa piirkonnas ühisturundust ja koostöövõrgustikku arendanud MTÜd Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal.

Leader meetme kohta leiab infot siit.

Konkursi kohta leiab infot siit.

Puitarhitektuuri välkkonkursi võitis töö „Lipp lipi peal“

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Puuinfo korraldatud arhitektuuri välkkonkursi võitis Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavand „Lipp lipi peal“. Töö kavandi juures mängis rolli Eesti vanasõna ning sellest inspireerituna ei kasutatud augustis Rotermanni kvartalisse püstitatava võidutöö ehitusel ühtegi naela.

„Vanade eestlaste rõhtpalk hoonete eeskuju järgides, kuid kaasaegses võtmes lahendatud tapisüsteem hoiab kogu ehitist koos, pakkudes samaaegselt silmailu oma lihtsuses ja loogilisuses. Ilma naela, liimi või mõne muu abivahendita on puidule antud ainuõigus esindada väärikalt Eesti metsa- ja puidutööstust,“ märkisid autorid ideekavandi seletuskirjas.

EMPLi tegevjuht Ott Otsmanni sõnul näitas võidu pälvinud kavand puitdetailide korduvkasutuse tegelikke võimalusi meie elus ning kajastab sümboolselt puitmaterjali taastuvust metsas.

Žüriiliikme arhitekt Peeter Pere arvates on võidutöö uusasjalik. “See on lihtne, põhjamaisest esteetikast lähtuv ning samas ka funktsionaalne, lihtsalt demonteeritav, inspireeriv ning materjalide osas hetke laoseisuga lihtsalt kohandatav,” ütles Pere.

AS UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tegevjuhi ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehele Ando Jukkile meenutas võidutöö puidust konstruktorit, mis on lihtne ja praktiliselt teostatav.

Arhitektuuri- ja disainikriitiku Karin Pauluse väitel eristus võidutöö mitmest konkurendist sellega, et autorid olid pakkunud materjali ning raha säästva ja hõlpsalt teostatava lahenduse. Loe edasi: Puitarhitektuuri välkkonkursi võitis töö „Lipp lipi peal“

Vabanenud on kaks meesmadruse kohta

Seoses mitme “meesmadruse” äralangemisega on vabanenud kaks kohta ELFi talguregati teisele etapile. Laev väljub juba homme õhtul Virtsust.

Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil.

Talguregatt sai ELFi ja Puulaevaseltsi Vikan poolt ellu kutsutud 2010. aastal. Selleks, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema, uurida kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning lüüa ka oma abikäed külge.

Talguregatil sündivast peetakse ühiselt ka blogi, seega palutakse talgulistel kaamerad ja sulepead kaasa võtta.

Huvilistel palutakse kiiresti helistada Tarmole telefonil 53 411 020

Olustveres selguvad täna savitreimise meistrid

Täna toimuvad Olustvere mõisas Viljandimaal Baltimaade XII lahtised savitreimise võistlused, kuhu kogunevad Eesti, Läti ja Leedu parimad meistrid.

Võisteldakse kõrgema savipoti treimises, laiema vaagna treimises meeste ja naiste klassis ning vabastiilis, mis on fantaasia ja leidlikkuse proov. Osavust kiirtreimisel näitab tänavune erikülaline Taanist pärit Priscilla Mouritzen. Võistlejatele annab hoogu juurde bänd “Pärnu poisid”.

Savitreimisvõistlused algasid 1998 Hiiumaal Eesti keraamikute algatusel ja jätkusid igal  aastal erineval maal: Eestis, Lätis või Leedus. Korra ka Soomes.

Savipäevade loomulik osa on ka saviesemete väljapanek ja oksjon. Kohapeal saavad soovijad ka ise näpud saviseks teha ja meelepärast voolida. Sooja pannakse ka Raku keraamika põletusahi , kuhu saab kiirkorras valmima panna ripatseid.

Üritus kestab täna õhtuni ja on kõigile tasuta.

Viljandi folgi pulss saadeti Tallinnast Viljandisse

Kümned vabatahtlikud aitasid eile keskpäeval Tallinna Raekoja platsil erinevail rütmipillidel musitseerides leida järgmisel nädalal algava Viljandi pärimusmuusika festivali pulssi ning saatsid selle sümboolselt festivalilinna poole teele.

Trummar Reigo Ahvena juhtimisel toimunud performance`i käigus astus lavale terve rida juhuslikke möödakäijaid ning andis oma panuse festivalimeeleolu loomisele. Pärast pooletunnist rütmiparaadi püüti festivali pulss pudelisse ning anti üle festivali pealikule Ando Kivibergile. „Ehkki peo ametliku alguseni on jäänud täpselt nädal, võib juba praegu öelda, et see on nüüd vääramatult tuksuma pandud,“ sõnas Kiviberg.

Täna saabuvad Viljandimaale Kõpu mõisa noored muusikud, et osa saada järjekordsest Eesti ETNO õppelaagrist. Nädalavahetusel algavad Viljandis August Pulsti õpistu korraldatavad pärimustantsu ja koosmängu kursused.

Eile pärastlõunal Tallinna Tudengimajas peetud pressikontserdil näitas muusik Silver Sepp, kuidas on võimalik käepäratse koduste vahenditega omalaadseid rütmipille luua ning neil mängides kuulajatele erilisi elamusi pakkuda. Festivali pressipealik Tarmo Noormaa rääkis ajakirjanikele, et tänavuse festivali programmi kokkupanek kujunes väga huvitavaks, sest rütmimaailm on kirev ja kaasakiskuv. „Sattusime kunagi ühe teise muusikuga arutama, kuidas oleks õige lõõtspilli löökpillil saata, et muusika jääks nauditavaks nii muusiktutele endile kui kuulajatele. Saime kiiresti aru, et see on peen tehnika ning pidasime oluliseks maailmas ringi vaadata ning teiste kultuuride kogemustest õppida. Nii sai rütmiline festival idanema pandud ja peagi ongi see algamas,“ märkis Noormaa.

Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu 28.-31. juulil peetava Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Täpsema Viljandi folgi kavaga saab tutvuda siin.

Heimtalis võib vaadata näitust “Uku ja Mulgi Ukuvakk”

Kuni septembrini on Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa) avatud näitus „UKU ja Mulgi Ukuvakk“. Väljapanekus on autorite valik ERMi kogudes olevatest UKU tekstiilidest ning Mulgi Ukuvakas tehtud töödest.

„UKU ja Mulgi Ukuvakk“ sai teoks koostöös ERMiga ja on tagasivaade rahvakunstimeistrite koondise UKU tegemistele ja Mulgi Ukuvaka nägemusele rahvusliku käsitööpärandi kasutamisest tänapäeval. Näitus õpetab omakultuuri pärandis nägema esivanemate esemelise kultuuri ilu ja otstarbekust.

Näitus tunnistati parimaks 2010. aastal avalikul hääletusel „Oma näituse“ konkursi Eesti Rahva Muuseumi esemeid kaasava näituseidee kategoorias.

Avasta suvel Taani kõrgharidusmaastikku!

25. juulil kell 16-18 kutsub Dream Foundation Eesti kõiki huvilisi Clarion Hotel Euroopas toimuvale Taanis õppimise infoseminarile. Seminar on praktiline ning keskendub kõrghariduse omandamisele Taanis, sealsele üliõpilaselule ning riigi iseärasustele.

Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa sõnul on üritusele oodatud nii need, kes juba sel sügisel lähevad Taani õppima, kui ka need, kes ei ole veel otsustanud või teevad alles plaane järgmisteks aastateks. “Juba varakult välismaale õppima mineku planeerimine annab pikema ettevalmistusaja ja aega mõttega harjumiseks,” märgib Visamaa. Oma kogemusi tulevad infseminarile jagama noored, kes on läinud Taani õppima ja seal praegugi tudengipõlve naudivad. Lisaks on kohaletulijatel hea võimalus küsida üliõpilastelt otse Taani-keskseid küsimusi, mis siiani pole ehk vastust saanud.

Seminarile on oodatud kõik, kellel on huvi Taanis pakutava kõrghariduse vastu. Üritus on tasuta. Eelregistreerimine toimub siin.

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel.

Eesti noored kohtusid Tokios Jaapani kroonprintsi Naruhitoga

Kaksteist Eesti noort viibisid Jaapani Valitsuskabineti kutsel Jaapanis. Visiidi üheks oluliseks sündmuseks oli ka kohtumine kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eesti noortele osalesid noortevahetusel noortegrupid Dominikaani Vabariigist, Laosest ja Jordaaniast.

Noortevahetuse programmi esimene osa toimus Tokios, kus osaleti rahvusvahelisel noorte konverentsil, külastati erinevaid institutsioone ning kohtuti kroonprintsiga. Programmi teine osa leidis aset Hiroshima ja Tottori prefektuuris, kus Dominikaani Vabariigi, Eesti ja Jaapani noored arutlesid kultuuri, hariduse ja keskkonna teemadel ning jagasid kogemusi.

Tallinna Ülikooli klassiõpetaja eriala üliõpilane Jane Peets, kes oli üks 85 noore seast välja valitud osaleja, avaldas heameelt, et tal õnnestus külastada Setagaya ja Kaitahigashi põhikooli ning näha, kuidas Jaapanis õppetöö käib. Kuigi väga suuri erinevusi Peets Eesti ja Jaapani haridussüsteemis ei täheldanud, tõi ta siiski välja immigrantidele mõeldud amigo klassid, kus on õpetajad, kes aitavad last eraldi matemaatika ja jaapani keelega.

Noortevahetuse eesmärk on arendada sõprust ja paremat mõistmist Jaapani ja osalevate riikide noorte ning kultuuride vahel. Noortel on võimalus paremini tundma õppida erinevate riikide ühiskondi osaledes ühistes diskussioonides ja külastades erinevaid institutsioone. Jaapani kultuuri paremaks tundmaõppimiseks paigutati noortevahetuses osalejad osaliseks ajaks elama Jaapani peredesse. Loe edasi: Eesti noored kohtusid Tokios Jaapani kroonprintsi Naruhitoga