Eesti

Valitsus tõstis sisserände kvooti

Valitsus kehtestas täna vastu võetud korraldusega Eesti käesoleva sisserände piirarvuks 1344 inimest, mis vastab välismaalaste seaduses sätestatud ülemmäärale ehk 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast.

2011. aastaks kehtestatud sisserände piirarv täitus juba tänavu 31. augustil, mistõttu ei saa kvooti tõstmata aasta lõpuni välja anda enam ühtegi sisserände piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba.

Käesoleva aasta 13. jaanuaril kehtestas valitsus sisserände piirarvuks 1008 inimest, mis moodustab 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Seega suurendas valitsus 2011. aasta sisserände piirarvu 336 isiku võrra.

Võrreldes 2010. aastaga on tänavu enam kui kahekordistunud isikute hulk, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Siseministeeriumi analüüsist ilmnes, et nimetatud tähtajalise elamisloa liiki
kasutatakse ära lihtsamalt Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse saamiseks. Selgus, et paljudel juhtudel luuakse äriühing üksnes selleks, et saada välismaalastele elamisloa taotlemiseks alus.

Lõppes metsloomade vaktsineerimine

Veterinaar- ja toiduamet lõpetas sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise piirialadel.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres.

Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 14 päeva. Alates sellest aastast viiakse vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud
rebaste ja kährikute kaudu.

Peale vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise
efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2012 aasta kevadel.

Põltsamaa Felix alustab õunade kokkuostu

Eesti toiduvalmistaja Põltsamaa Felix ostab 6-14 oktoober aiapidajatelt kokku mahlaõunu, et pressida õunamahla ja villida õunaveini.

„Õunu on tänavu Eestimaal rohkesti, mistõttu loodame kokku osta ca 300-400 tonni õunu, et Eesti tarbijaid taas kodumaise värske õunamahlaga rõõmustada,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

Õunakilo sisseostu hind on 10 eurosenti ning minimaalne sisseostetav kogus ühelt müüjalt on 500 kilogrammi. „Soovitame aiapidajatel koopereeruda naabritega ning tuua oma õunad Põltsamaale ühiselt,“ ütles Viilol.

Aiapidajatel tuleb enne õunte toomist end ette registreerida telefonil 77 66 100. Lisaks eraisikutele ostab Põltsamaa Felix õunu ka
väiketalunikelt.

Põltsamaa Värske Õunamahl villitakse mahlapressist otse liitristesse tetrapakkidesse ja mahl hakkab kauplustesse jõudma alates 17. oktoobrist.

Värsketest õuntest valmistatakse ka õunaveini. Põltsamaa Kuldne 2011 saab tõenäoliselt valmis 2013 aastal.

Milline on tänavune õunasaak sinu koduaias ja mida õuntega peale hakkad? Kirjuta sellest kommentaarirubriigis!

Maaülikool ootab täna külla

Täna toimub Eesti Maaülikooli linnakus linnarahvapäev, mille raames toimub rongkäik, sügislaat, lasteraamatu esitlus ja juubelikontsert.

Kell 15 tervitavad maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartus raekoja platsil linnarahvast, sellele järgneb rongkäik kesklinnast maaülikooli linnakusse.

Samal ajal algab maaülikooli linnakus spordihoone kõrval kodumaiste toodete sügislaat. Laadalt saab keldrisse soetada ka talvekartuli, õunavaru ning veel enne talve mahaistutamiseks nii vilja- kui ilupuid. Põllumajandusmuuseumi eestvedamisel saab proovida rehepeksu, kartulitrükki, leivaküpsetamist, lambapügamist ja linalõugutamist. Eesti Maaülikooli tudengid näitavad kõigile huvilistele tõrvaajamist ning tutvustavad oma tegemisi.

Kell 18 on kõik oodatud suurejoonelisele juubelikontserdile. Kontserdi esimeses osas tuleb sümfooniaorkestri esituses ettekandele maailma filmimuusika klassika ning teises osas esinevad ülikoolide kultuurikollektiivid. Kontserdi sissepääs on tasuta.

Mihklipäevast algab hingedeaeg

Täna on mihklipäev. Vanarahva jaoks oli see suvetööde lõpuks. Karjast tapeti loomad, keda ületalve ei jäetud, siit ka ütlemine – igal oinal oma mihklipäev. Mihkli nimi tuleneb peaingel Miikaelist, kelle tööks on pimeduse vastu välja astumine. Mihklipäevaga usaldame oma masendused ja talvetusad kevadise maarjapäevani pimedusevalvaja hoolde, kuni sõnumitooja peaingel Gaabriel meid taas uuekssündimisest teavitab. Maarahva jaoks toimub see marjapunapäeval, 25. märtsil. Kiriklikud tähtpäevad on oma paiga aastaringis leidnud lihtrahva kogemusele toetudes. Mihklipäeva taga võib olla omakeelne tähtpäev nimega kasupäev.
Mihklipäeva õhtupimeduses märkame, kui pime, must ja pikk on äkki õhtu, ning sellest ei saa me enne üle, kui tuleb taas valendav valguselumi. Mikk Sarv soovitab veel sel nädal püstitada kahjatuli pimeduse võitmiseks ning küpsetada seal maitsvaid naereid ja kartuleid. Algab hingedeaeg – hingeõhk käib jahedal hommikul suust uduna välja ning udulaamades rändavad kõigi varasemate põlvede hinged, külastades kodupaiku.
Ilmasilmaja

Muuseumipedagoogid loovad üheskoos filmiteemalist õppeprogrammi

4. ja 18. oktoobril saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks ”Eesti Film 100” teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu.
Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Õppeprogrammi lektoriteks on Tartu Ülikooli filmiajaloo spetsialistid Lauri Kärk ja Aune Unt, üldhariduskoolide osa tutvustab Noored Kooli programmi vilistlane Helen Sabrak.
Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, metoodik, telefonil 731 1455 või e-posti aadressil eva-kaia.vabamae(at)erm.ee
Reimo Rehkli,
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht

Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Jaapani maalinäitus ”Fuji mägi maailmale” näitab jaapanlaste sitkuse sümbolit

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Võrus mälestati parvlaeval Estonia hukkunuid

Linnapea Jüri Kaver ja maasekretär Heli Põhja — Võru linnapea Jüri Kaver ja maasekretär Heli Põhja Estonial hukkunute mälestusmärgi juures.

Täna mälestatakse parvlaeva Estonia katastroofis hukkunuid. Võru Linnavalitsuse ja Võru Maavalitsuse esindajad asetasid täna Estonia mälestusmärgi juurde pärjad ning süütasid 17 mälestusküünalt.
17 aastat tagasi, 28. septembril uppus tormisel Läänemerel reisiparvlaev Estonia, viies endaga
ametlikel andmetel merepõhja 852 inimest. Võru linn kaotas laevahuku tagajärjel 17 kodanikku, nende seas oli

linna ametlik delegatsioon, kuhu kuulus ka toonane linnapea Jaak Ott.
Marianne Mett

Liikumise ja heli improvisatsiooni töötuba täna Tartus

28. septembril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 17.
17. helikoosoleku külaliseks on visuaal- ja helikunstnik, elektronmuusik ning improvisaator William Bilwa Costa, kes viib läbi töötoa ”resonants”. ”Resonants” tugineb harjutustele, mis võimaldavad tekitada kõrgendatud taju seisundeid. Töötuba tutvustab meetodeid, kuidas nii paaris- kui ansambliimprovisatsiooni käigus üksteist tähelepanelikult peegeldada. Keskendume kuulamisele, tunnetusele ja helist lähtuvale tegevusele, liikumisele ja mäluimpulssidele. Uurime energia ja heli laienemist ja kokkutõmbumist kehades ja ruumis. Uurime jälgi, mida liikumine kui materjal võtab meie välimise ja sisemise olemise vahel. Teistele kehadele reageerimise asemel tekitame hoiaku, mis võimaldab meil jälgida, hinnata ja reageerida nii palju kui võimalik.
Osalejatel palutakse võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Selga on soovitav panna avarad ja mugavad riided.
Soovi korral julgustame osalejaid kaasa võtma ka instrumente ja helitehnikat. Tehnika peaks olema väike– nt kodukasutuseks või harjutamiseks mõeldud võimendid ja kõlarid.
William Bilwa Costa tööde kohta loe lähemalt: http://perpetualmvmtsnd.org/bilwa/
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes.
Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.
Helikoosoleku korraldaja on MOKS ja toetaja Eesti Rahva Muuseum
Reimo Rehkli

Hakkame koos ehedaid Eesti asju otsima!

Head inimesed!
Kutsun teid üles leidma Eesti asja aastal 2011.
Eesti Päevaleht hakkab nüüd koos lugejatega otsima ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.
Alustuseks aga vajame Teie häid ettepanekuid, mis võiks olla Eesti asi aastal 2011. Just Teie tarmukusest sõltub see, kas Eesti asi 2011 on ka Teie asi.
Seepärast, liituge fänniklubiga Facebookis. Lugege igal kolmapäeva ilmuvaid kirjatöid ja mis peamine – tehke ettepanekuid ning hääletage oma lemmikute poolt.
Usun, et Eesti asi 2011 on meie igaühe asi.
Rein Sikk,
Eesti asjade otsija.

Mereväe miinijahtija Ugandi kannab vööris Otepää vappi

Otepää naiskodukaitsjad tähistasid oma esimest aastapäeva sõpruslaeval Ugandi.

23. septembril tähistasid oma tegutsemise esimest aastapäeva Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna liikmed külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.
Aastapäeva tähistamisel olid kaasas ka Naiskodukaitse Valga ringkonna Valga jaoskonna liikmed ja Otepää valla esindajana vallasekretär Neeme Sild. Naiskodukaitsjatele tutvustati miinijahtija Ugandi tööd ja tehti väljasõit Tallinna lahele.
19. septembril 2010.a alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.
Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.
Fotod: Kersti Tamm

Kaks tundi puhumist: kuus roolijoodikut

Võru politsei korraldas esmaspäeval hommikul kella 7-9 reidi „Kõik puhuvad“, mille käigus kontrollitud 950 sõidukijuhist kuuel ei olnud asjad hingeõhuga korras.

Lisaks kuuele alkoholi tarvitanud juhile tuvastati kolmel veokil ülekaaluline palgikoorem, üks juht oli eksinud töö- ja puhkeaja nõuete vastu ning vahele jäi ka üks kiiruseületaja.

„Lähtusime eelkõige sellest, et politsei tegevuse eesmärgiks on liikluse rahustamine ja ohtlike liiklejate kõrvaldamine liiklusest,“ ütles Võru politseijuht Madis Soekarusk. „Tulemus teeb murelikuks: esmaspäeva hommikul, tipptunni ajal joobnuna või jääknähtudega rooli taha istunud juhtide suur arv kohustab meid samalaadseid operatsioone korraldama ka edaspidi.“

Eesti riik otsib silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtliku tegevuse soodustajaid

2010_tunnustatud — Pildil 2010. aastal tunnustatud vabatahtlikud. Ove Maidla foto.

Veel 5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, kus neile avaldab austust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Tänavusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal toimub kandidaatide esitamine kolmes kategoorias: vabaühenduste juures tegutsevad professionaalidest vabatahtlikud, silmapaistvad vabatahtlike juhid ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavad ettevõtted või avaliku sektori asutused.
Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt www.vabatahtlikud.ee.
Laekunud ettepanekute seast teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale ka aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.
Tunnustatute nimed kuulutatakse välja 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustab kokku kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.
Tänuüritust korraldav Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsiooni ülal hoidnud alates 2005. aastast ning praeguseks on tunnustatud 247 vabatahtlikku.
Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.
Kaisa Ilves
Tunnustamisürituse projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Tel: +372 568 33 444, 742 0341
tunnustamine@vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee

Koolitused Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses

29. septembrist – 2. oktoobrini toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekesuses pudeliklaasist esemete valmistamise koolitus ja kaltsuvaiba kudumise algõpetus.

”Ehteaasta 2011 Pivarootsis – klaasile uus elu” koolitused:
29. septembril kella 15-19.
30. septembril kella 12-16.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Õpitakse klaasi lõikama, kujundeid valmistama – pildiraam, lill, aknakaunistus, ehted.
Koolituse juhendaja on Enna Tikas. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Kaltsuvaiba kudumise algõpetuse koolituse ajad:
30. septembril kella 15-19.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Juhendaja palub kaasa võtta paar väikest kera kaltsuvaiba materjali, umbes 1,5-2 cm laiuseid trikotaažiribasid, mille kohapeal ühisesse vaipa koome.
Õpime kanga rakendust lugema, kangast ette siduma, kuduma erinevaid mustreid ühe rakendusega, kangast teljelt maha võtma, kangast viimistlema.
Koolituse juhendaja on Aire Saluste. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Katrin Kadakas, Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse juhataja
www.pivarootsi.eu

Rahvusooper Estonia kutsub Järvamaa noori lauljaid esimesele tuleproovile

29. septembril kell 12 oodatakse noori Paide Kultuurikeskusesse, kus valitakse välja need, kes tulevad lavale Paides 12. novembril toimuval Rahvusooper Estonia festivali „Ooper ja ballett südames” finaalkontserdil.

Rahvusooper Estonia festival toimub Paides 6.-12. novembril. Projektis osalevad ligi 200 Järvamaa noort nädal aega toimuvates töötubades, mille tulemusena jõuab 12. novembril Paide Kultuurikeskuses lavale kontsert-etendus. Lapsed saavad kogu kontserdi alates muusikalistest ja tantsulistest etteastetest kuni grimmi, dekoratsioonide ja kostüümideni estoonlaste abiga ise ette valmistada. Jagunetakse viide gruppi: lauljad, tantsijad, grimeerijad, kostüümimeistrid ja dekoratsioonide valmistajad. Iga osalev laps tegeleb projektis oma valdkonnaga. Õpitakse ooperilaulu ja balletti, grimeerimise põhitõdesid ja seda, kuidas tagasihoidlike vahenditega valmistada kauneid dekoratsioone ja kostüüme, tutvutakse lavataguse eluga enne „Silva“ etendust ja tehakse palju muud põnevat, mis aitab kaasa tõelise teatriime sünnile.

Lauljate esimene tuleproov toimub juba 29. septembril kell 12 Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis, kus valime välja noored, kes tulevad lavale 12. novembri finaalkontserdil.

Lood, mille seast ettelaulmiseks pala valida: „Mats alati on tubli mees” (Ado Reinvald/eesti rahvaviis); „Ei saa mitte vaitki olla” (M. Härma/A. Haava); „Ketra Liisu” (E. Kapp/folkloor).

Ettelaulmine toimub a capella. Tulemused anname teada samal päeval, samuti saavad kõik valituks osutunud materjali, millega edasi töötada. Karta, et ehk on materjal liiga keeruline, ei ole vaja. Kõik lood on kohandatud lastele sobivale tasemele ja vormi.

Info ja registreerimine: Mailis Kuur, Rahvusooper Estonia noortetöö juht: mailis.kuur@opera.ee , tel 683 1323.
jarva.ee

Armastajad ja elupõletajad täna Toompea muusikasalongis

Iidse Tallinna südames, endises aadlipalees asuv hubane Toompea muusikasalong ühendab vana ja uue, ajaloohämarused ja säravad kaasaja loojad, armastajad ja elupõletajad, ning toob kuulajateni Tallinna vanalinna endiste aegade legende ja müstilisi kogemusi.

Helilooja Märt-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad” on Tallinna legendide aineline uudisteos, mis tuleb esiettekandele Toompea eksklusiivses muusikasalongis.

Esineb barokkansambel Corelli Consort (eri ajastute pillidel), jutustaja on Nero Urke (legendide tegelased, kummitused). Müsteeriumi libreto autor on Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin, lunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Revo Koplus.
Kontsert-etendused toimuvad ka 30. septembril, 2. oktoobril.

Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub homme

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub 29. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 20.

Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja ”magamistoamuusikuid” tutvustava kogumiku ”Toatuur 2”.
Esimene ”Toatuur” ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on siin ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati. Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid – seda võibki pidada ”Toatuuri” kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa ja Riho Kalli loomingu. Noorimaks autoriks on Spice Mouse. Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
Koos kontserdikavaga plaadi autoritelt jõuab Viljandi Pärimusmuusika Aita ka mininäitus, mille tarbeks võtavad kõik autorid kodust kaasa ühe isikliku eseme. Muu hulgas valmib nendest kogumiku plaadiümbrise kujundus.

Mees kihutas end arestimajja

Kohus mõistis 211 kilomeetrit tunnis kihutanud mootorratturile kolm päeva aresti ja võttis temalt kuueks kuuks juhtimisõiguse.

Pühapäeva pärastlõunal mõõtis politsei Tartumaal Puhja vallas ühe mootorratturi sõidukiiruseks 211 km/h ehk 101 km/h enam kui tollel teelõigul lubatud.

Mootorrattur reageeris politsei peatumismärguandele kohe. 29-aastasele kihutajale koostati väärteoprotokoll
ning viidi arestimajja kohut ootama. Ühtegi kehtivat karistust mehel ei olnud.

Parim mahetoode on valitud

Eesti Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval kuulutati aasta parimaks mahetooteks Katrin Seppa-Silmere šokolaadikreem kamaga, teatas Eesti Mahepõllunduse sihtasutus.

Parima tootja ja toote valis välja spetsialistidest koosnev žürii. Toodete hindamine toimus Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.

Šokolaadikreem kamaga on toodetud „Karli ja Linda maiustuste” sarjas, millest on varasematel konkurssidel auhinnaga pärjatud ka pähklimüslid tumedas šokolaadis.

Tänavune võitja šokolaadikreem koosneb piimašokolaadist, päevalilleõlist ja kamast, tekstuurilt on see teraline ning maitselt meenutab kamatahvlit.

Toodete arvestuses sai teise koha Kaasiku Mahetalu oma õunamahlaga ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Edgar Kolts mustikakrõpsudega.

Samuti leidis tootekategoorias äramärkimist Taali Mesila taruvaiguga metsamesi.

Parimaks mahetootjaks kuulutati Jaan ja Anne Kiideri Riido talu Saaremaalt; teisele kohale tuli Raido Raba Uus-Vainu talu ning kolmandale kohale Kaire Vannas.

Aasta puitehitise konkurss on avatud

Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga avas tänavuse aasta
puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde
esitamise tähtaeg on 16. oktoober.

Konkursile on oodatud ehitised (hooned või rajatised) või ehitiste grupid,
mis saavad valmis hiljemalt 31.10.2011. Konkursile ei saa osaleda varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitised. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks.

Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Esitamise ankeedi ja
vastava juhendi leiab Puuinfo kodulehelt
.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 17. novembril Kumu kunstimuuseumis
toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”.
Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.

Luuletused sahtlist netti!

Virtuaalne luulekonkurss “Sahtlist netti” sai oma nime 2005. aastal, kui Rauno Märks Uuno raadios projektist rääkides arvas, et selline konkurss peaks kindlasti ka oma nime omama. Luulekonkursi muudab eriliseks täielik virtuaalsus ning osaleja võimalus jääda lõpuni anonüümseks.

Konkursist võivad osa võtta kõik soovijad, kui täidetud on allpool toodud osalemistingimused.

Ajakava:
15.09.-16.10. – luuletuste edastamine korraldajaile
17.10.-06.11. – žürii valib välja finalistid, algab publiku lemmiku valimine
07.11.-27.11. – finaali pääsenud luuletajad edastavad korraldajaile lisaks kolm luuletust
28.11.-16.12. – žürii hindab finalistide loomingut
17.12. – lõppüritus, kus loetakse ette finalistide loomingut ning jagatakse auhindu finalistidele.

Osalemistingimused: Luulevõistlusel konkreetset teemat ei ole, luuletus ei tohi olla lühem kui 12 rida; luuletus ei tohi olla pikem kui 60 rida; luuletus peab olema eesti keeles; võõrkeelseid sõnu ega väljendeid ei tohi kasutada; esimeses voorus peab iga autor esitama kaks luuletust.
Luuletused peavad olema saadetud aadressil konkurss@teehead.ee hiljemalt 16.10.2011.

Võistlusest osavõtuks tuleb teatada oma kontaktandmed: kontakttelefon, mailiaadress, aadress, sugu, vanus, ees- ja perekonnanimi ning kirjanikunimi. Avalikustatakse vaid kirjanikunimi (selle puudumisel autori nimi). Heategevusühing MTÜ Hea Tegu omandab kõik konkursist osa võtvate teoste õigused tingimusel, et kõikjal märgitakse ära autori nimi. Avalikustatakse vaid finaali pääsenud luuletajate (kirjaniku)nimed.

Hindamine: 1. voorus hindab zhürii luuletusi kolme palli skaalal, žürii käest saadud punkte ei avalikustata, ka ei avalikustata tekkinud paremusjärjestust. Teise vooru ehk finaali pääsevad kahe luuletuse kokkuvõttes 30 enim punkte saanud luuletajat. Finalistid peavad saatma seejärel žüriile hindamiseks veel kolm luuletust, mis antakse seejärel luuletajate kaupa uuesti žüriile hindamiseks. Finaalis hindab žürii luuletajaid Eurovisiooni hindamissüsteemis.

Publiku lemmiku valimine toimub Facebookis Hea Tegu lehel kuni 15.12.2011.

Zhürii liikmed: proua Ingrid Rüütel (patroon), Pärnu Kuursaali esindaja, Birgit Varjun, Rauno Märks, Venno Loosaar, Juku-Kalle Raid, Contra, Sven Kivisildnik, Chalice, Margus Prangel, Liisi Koikson, Olavi Ruitlane, Jaan Elgula, Jaagup Kreem ja Liina Vahter.

Eesti keskkonnahoidu suunatakse järgmisel aastal
üle 400 miljoni euro

2012. aasta riigieelarves on väga olulisel kohal loodusressursside säästmisele ja saastamise vähendamisele suunatud investeeringud.

“Järgmisel aastal suuname üle 400 miljoni euro selleks, et Eestis oleks elukeskkond puhtam ja ressursse kokkuhoidvam,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. “See on üheks kinnituseks, et võtame tõsiselt kava kujundada Eestis majandus selliseks, mis parandab inimeste elujärge, vähendades samal ajal keskkonnariske ja leevendades ressursinappust.”

Rohelised investeeringud on suunatud nüüdisegsetesse veesüsteemidesse, keskonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse ja tuuleenergiasse, energiasäästlikumatesse hoonetesse ja mitmesse teise valdkonda.

“Veeprojektidesse investeeritakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. See sisaldab joogivee kvaliteeti parandavaid investeeringuid, aga ka näiteks Läänemerre jõudva vee paremat puhastamist,” selgitas Keit Pentus. 2012. aastal on plaanis panustada ka jõgedel asuvate paisude kaladele läbipääsetavaks muutmisse, paisjärvede setetest puhastamisse ja kalade kudealade taastamisse.

Ka võetakse 2012. aastast teravama tähelepanu alla suuremate linnade õhu kvaliteet. “Eesti linnade õhk on üldiselt puhas, aga ometi tuleb periooditi elanikelt palju järelepärimisi, kas ja milline meie õhu kvaliteet on,” selgitas Keit Pentus. “Pidev ja täpsem mõõtmine annab võimaluse teha ka paremaid järeldusi õhu puhtuse kõikumise põhjuste kohta ja selle kohta, mida tuleb ette võtta, et see inimestele häiriv ei oleks.” Järgmisel aastal on Eesti keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja seire teostamiseks suunatud 2,2 miljonit eurot.

“Kõige efektiivsem viis looduse hoidmist ja keskkonnateadlikku suhtumist suunata on muidugi hariduse kaudu. Järgmisel aastal investeerime keskkonnaharidusse üle 11 miljoni euro, et praegustel koolilastel oleks võimalik nüüdisaegset loodusharidust saada moodsates tingimustes.”

2012. aastal on suunatud 8 miljonit eurot toetamaks eesmärki, et erametsad oleksid hoitud ja hoolitsetud. Keskkonnarikkumiste paremaks tuvastamiseks uuendab värskelt uurimisasutuse staatuse saanud Keskkonnainspektsioon järelvalvetehnikat 2,6 miljoni euro eest.

Valitsus kiitis 2012. aasta riigieelarve eelnõu heaks neljapäeval, 22. septembril.

Allikas: Brita Merisalu, keskkonnaministeerium

Rahvaloenduseks vaja leida 90 andmetöötluse operaatorit

Eile avanes töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 90 andmetöötluse operaatori leidmiseks, teatab Statistikaamet.

“Andmetöötluse operaatorite ülesandeks on korrastada ja töödelda rahvaloendusel kogutud andmeid,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Andmetöötluse operaatoriks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini ja operaatorid alustavad Tallinnas asuvas andmetöötluskeskuses tööd 15. detsembril.

Kandidaat peab oskama kasutada arvutit, oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, olema täisealine ja omama vähemalt keskharidust. Operaatoritel on paindlik tööaeg ajavahemikus 7.00-22.00. “See tähendab, et seda tööd on graafiku alusel võimalik teha ka muu töö kõrvalt,” lisas Lindjärv.

Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat, 132 piirkonnajuhti, 90 andmetöötluse operaatorit ja 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat).

Praeguseks on edukalt lõppenud ringkonnajuhtide ja personalitöötajate töökonkursid. Järgmine töökonkurss kuulutatakse välja 3. oktoobril, kui rahvaloenduse tarvis hakatakse otsima 2200 rahvaloendajat.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.

2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.

Loe edasi: Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi