Inimesi köidavad ikka kurioosumid, mõistetamatud, väga suured või väga väikesed asjad. Kuidas suudab inimene valmis meisterdada nii väikese kujukese, mis ei mahu kätte võtta ega paista palja silmaga?
Just niisuguseid töid meisterdabki peatselt 90-aastaseks saav Armeenias elav Eduard Kazarjan. Ta nikerdab mikroskoobi all killukesest kullast, kalasoomuseliistakust, vääriskivist, elevandiluust kuju – täiesti tuntava Chaplini, Gulliveri, Jacksoni, paigutab selle kuju kas juuksekarva sisse või otsa seisma. Nõukogude perioodil olevat Kazarjani annet kurjasti kasutatud, ta pidi tegema, sageli selle eest tasu saamata, miniatuure kingitusteks riigi kõrgetele väliskülalistele, näitusi lubati korraldada vaid Armeenias. Tänapäeval eksponeeritakse Kazarjani töid kogu maailmas. Ameerikas on see kollektsioon arvatud maailma 10 kõige ainulaadsema väljapaneku hulka. Üks kollektsioon on nüüd harukordselt ka Võrus vaadata. Seni on neid töid Eestis eksponeeritud vaid korra, meilt liigub näitus edasi Lätti.
Imepisikeste, mikromillimeetrites mõõdetavate ja mikrominiatuurideks nimetatavate tööde tegelikku suurust või väiksust on võimatu endale ette kujutada. Mõned näited: kimp punaseid roose, mille lehed on kalasoomusest, varteks inimkarvad. Kaamelikaravan kõndimas nõelasilmas. Juuksekarva otsas seisev Venus. Kristlikud ornamendid plaadikesel, mille paksus on 0,05 mm….. Töid on autor joonistatud, graveeritud riisiterast lõigatud liistakule, mooniseemnele, kalasoomusele, juuksekarvale, kasutatud on elevandiluud, vääriskive, mitmesugusid vääriskivimeid. Erinevaid tasapindu kasutades on Kazarjan tekitanud perspektiive, on ka nö liikuvaid pilte.
Kõik need tööd on loomulikult valmistatud käsitsi, autori leiutatud erilise tehnoloogia ja ainulaadsete tööriistade abil. Sedalaadi loominguga tegelejaid on maailmas teisigi, Kazarjani poolt saavutatut ei ole üldise arvamuse kohaselt keegi suutnud ületada. Aega kulub nii tööriista kui ka mikrominiatuuri valmistamiseks päevi, mõnedel juhtudel isegi kuid. Ülikeeruline on tööd tehes oma liigutuste koordineerimine ja kontrolli all hoidmine. Töötada tuleb südamelöökide vahel, ning püüda liigutada sõrmi ühes rütmis hingamise ja ripsmete liigutustega. Töö peab käima täpses rütmis hingamisega. Euroopas tuntakse Kazarjani maali „Mona Lisa“ kujutajana riisiteral. See töö asub praegu Pariisis. Eduard on ka Guinnessi rekordite raamatus kajastatud kui maailma kõige väiksema häält tegeva viiuli looja – selle muusikariista pikkuseks on vaid 7 millimeetrit.
Võrumaa Muuseumi näitusel on väljas 30 eriilmelist tööd. Taiesed on paigutatud klaaskolbidesse, nende nähtavaks tegemiseks kasutatakse koguni kahte suurendusklaasi.
Inimene tahab nähtut või kogetut alati millegagi võrrelda. Mis asi see mikrominiatuur ikkagi on? Kui väike ta tegelikkuses siiski on? Võtke kätte üks juuksekarv, kujutage ette selle sisse lõigatud ava ja sinna paigutatud kujukest…., või juuksekarva otsas seisvat Milo Venust. Või vaadake tavalist nõelasilma, ja püüdke mõista, kuidas meister on sinna suutnud sokutada kaamelikaravani.
Suurendusklaasi sisse vaatav inimene on ka teatanud – nii väike! Siis jõutakse pead vangutama paneva tõdemuseni – tegelikkuses on kujukene või joonistus siis ju veel pisem!
Tulge imetlema inimkäte ainukordset loomingut! Kaamel mahub nõelasilma!
Näitus on Võrumaa Muuseumis lahti ainult 17. novembrini iga päev 10 -17.
Siiri Toomik
11. novembril kell 19 tähistab naisrühm Tantsurõõm Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses oma 40. tegevusaastat suure sünnipäevakontserdiga “Oh keeruta, lennuta…”
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Rahvaloendus Twitteris
