Eesti

Sännas saab reedel õppida astronoomiat ja vaadata tähistaevast

7. oktoobril kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Juhendab astrofüüsika doktor Elmo Tempel.
Kell 20 toimub TAEVAVAATLUS. Reede õhtul on idakaares näha kuu, jupiter, uraan ja palju muud põnevat.
Elmo Tempel kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Hetkel töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, üksikgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.

Muuseumipedagoogid loovad koos Eesti Film 100 teemalist õppeprogrammi

Täna saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks Eesti Film 100 teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu. Film kui meedium on noortepärane ja aitab äratada õpilastes suuremat huvi filmiajaloo vastu. Nii luuaksegi üheskoos õpilastele mõeldud muuseumiprogrammid Eesti filmi ajaloo teemal. Lisaks laiendatakse antud projekti kaudu Eesti Film 100 teema-aasta mõju ka väljaspool suuremaid linnu. Järgmine kokkusaamine toimub 18. oktoobril.

Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Muuseumiprogrammi kirjeldus ja seda pakkuvate muuseumide nimekiri lisatakse Eesti Film 100 teema-aasta koduleheküljele http://ef100.ee.

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

Hammastega_Hammasteta_oranz.cdr — näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Täna algas Setomaa kultuurinädal

Täna algava seto kultuuri nädala jooksul peetakse igas Setomaa vallas suuremaid ja väiksemaid kokkusaamisi, pidusid ning õpitubasid: kontserte, loenguid, käsitöö- ja jututubasid, Setomaa teemalisi näitusi ning palju muid üritusi.

Ettepanek hakata läbi viima Seto kultuuri nädalat, et veel enam kõnelda oma kultuurist, käidi mullu välja Värska kultuurikeskuse poolt “Teadmisi seto kultuurist on vaja ka omadele, Setomaa inimestele, mitte ainult turistidele,” kõlas ettepaneku tegijate argument.

Igas vallas seatakse nädala tegemiste plaanid kokku koos valla allasutuste, MTÜ-de või hakkajate inimestega. Valdade eestvedajateks on Piret Lippu (Mikitamäe); Jane Priks (Värska), Birgit Lüüs (Misso) ja Aira Tarros (Meremäe).

Nädala viimasel päeval, 9. oktoobril tuleb Värska kultuurikeskuses kokku X Seto Kongress, kuhu on oodata ka laulunaised Udmurtiast Buranova külast.

Terve nädala jooksul tuleks kõnelda seto keelt ning keelatud ei ole igapäevaselt kanda ka seto rõivaid.

Seto kultuuri nädalat toetavad Setomaa Riiklik kultuuriprogramm ja Setomaa vallad.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad

Ansambli Oort akustilise salvestuse kontserdid

Oort üllitab esimest korda oma tegutsemisaja jooksul live-plaadi, mille materjal salvestatakse kontsertidel Mooste Folgikojas, Mõisaküla kirikus ja Tori rahvamajas oktoobris-novembris 2011.

Akustilisi kontserte on Oort andnud varemgi, nüüd aga tehakse teoks ammune mõte ning läbi aegade parimad palad saavad värskema ilme. Sügistöödele kohaselt konserveeritakse need hubases keskkonnas mõnusa publiku kaasabil.

Akustilise kavaga salvestuskontserdid toimuvad:
20.10 Mooste Folgikojas
03.11 Tori rahvamajas
04.11 Mõisaküla kirikus

Kontsertite algus kell 19.00. Piletid kohapeal 4 eur/3 eur.

Linnuloendusel loeti kõige enam valgepõsk-laglesid

Sel nädalavahetusel toimus igasügisene üle-euroopaline linnuvaatlus, mille raames vaatles 37 Euroopa ning Kesk-Aasia riigis linde enam kui 43 000 huvilist, Eestis loendati aga üle 160 000 linnu.

Pühapäeva pärastlõunaks oli Eesti ornitoloogiaühingule oma vaatlustulemused edastanud ligi 130 linnuvaatlejat. Kiirteavituses osalenud huvilised loendasid kokku üle 160 000 isendi 122 liigist.

Kõige enam kohati möödunud nädalavahetusel valgepõsk-laglesid (110 500 isendit), kes olid ülekaalukalt kõige arvukamaks liigiks ka meie naaberriikides Soomes ning Rootsis. Eestis loendatud arvukamate liikide hulka mahtusid veel kuldnokk (7250 isendit) ja hõbekajakas (5450).

Nimekirjades esinesid linnuliikidest kõige sagedamini rasvatihane, hallvares, musträstas ja pasknäär. Nädalavahetuse põnevamateks vaatlusteks oli vööt-lehelinnu kohtamine Saaremaal ning punakael-lagle esinemine Raplamaal.

Üle-euroopalise linnuvaatluse lõplikud tulemused võetakse kokku oktoobri keskpaigas, kui Eesti ornitoloogiaühingule on laekunud kõik vaatlusandmed.

Birdwatch on linnuvaatlusüritus, mille eesmärgiks on kutsuda ühel nädalavahetusel loodusesse linde jälgima võimalikult suur hulk inimesi ja panna neid märkama looduses toimuvat vaatemängulist lindude rännet. Üritust korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International juba 1993. aastast.

Öösel vastu pühapäeva oli öökülm

Öösel vastu pühapäeva mõõdeti öökülma viies EMHi automaatilmajaamas, neist kõige madalam õhutemperatuur oli varahommikul Konuveres, kus temperatuur langes -1,2 kraadini.

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi andmetel langes õhusoojus täna öösel alla nulli viies automaatilmajaamas: Kuusiku, Lääne-Nigula, Kasari, Konuvere ja Audru mõõdupunktis.

Ilmajaama ennustuste järgi pidi maapinnal õhutemperatuur langema kuni -2 kraadini ja kuigi see võis mõnel pool juhtuda, siis mõõdetud tulemuste järgi oli täna öösel kõige külmem Konuveres.

Sisevete temperatuur on langenud 12 kraadini, merevesi püsib 14 kraadi juures.

Vardad kätte!

Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.

Internetist saab jälgida sookurgede rännet

Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.

Otsitakse keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub ettevõtjaid, eraisikuid ja organisatsioone osa võtma konkursist Aasta Keskkonnategu 2011, mille eesmärk on välja selgitada eelneva aasta keskkonnasõbralikumad teod, teokesed ja tegijad. Konkurss toimub kolmes põhikategoorias: Aasta Keskkonnategu, Aasta Keskkonnateoke ja Aasta Keskkonnategija. Konkursil osalemiseks palume saata täidetud ankeedid hiljemalt 28. oktoobriks 2011 Keskkonnaministeeriumisse elektrooniliselt keskkonnategu@envir.ee või paberkandjal Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõnaga “Keskkonnategu”. Osalemistingimused ja ankeedid on leitavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: www.envir.ee/keskkonnategu.

Jumal meie sees

Hingedeaeg ja hingedekuu on käes. Hingedeajal tuletame meelde neid, kes on meie seast Jumala juurde lahkunud. Kuid kus on Jumal ja kuidas olla tema juures?
Meie keeles kõlavad sõnaga jumal kokku sõnad jumi ja jume, mis tähistavad tervet ja väekat olemist.
Kui ütleme, et asjal on jumet, siis mõtleme, et see liigub ja areneb jõudsalt edasi. Jumala juurde läinu võiks siis olla täienisti taolise jõudsa edenemise juures, kus ta on vaba kehakoormast.
Kuid kuidas pääseme meie, kehalised olendid jume ja väekuse ligi?
Eks ikka kõneldes ja jutustades hingedeajal mõnusaid ja südamlikke lugusid neist, kes juba jumala juures. Nii tuleb nende hea vägi meiegi südameisse ja juhib meid ärkamisse uuel kevadel. Lahkunud hingede jumekus, nii ka Jumal, elavad edasi südameis. Nad kõnelevad meiega südametunnistuse häälena.
Mikk Sarv

Aita loendada linde

Oktoobrikuu esimene nädalavahetus on juba 1993. aastast kuulunud üle-euroopalisele lindude jälgimisele. Igal aastal siirduvad neil päevil retkele kümned tuhanded lindudest huvituvad inimesed üle kogu Euroopa. Ja seda ühel lihtsal põhjusel, et osa saada ühest vaatemängulisemast loodusnähtusest – lindude sügisrändest ning teadvustada omale seeläbi tiivuliste naabrite olemasolu ja nende kaitsmise vajadust.

Igal sügisel toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu koordineerimisel rahvusvahelised linnuvaatluspäevad ka Eestis. Sel aastal toimub üle-euroopaline linnuvaatlus Birdwatch 2011 juba 1. ja 2. oktoobril. Birdwatchil osalemine – see on imelihtne ning jõukohane kõigile. Kaasalöömiseks ei pea sõitma kodunt kaugele ega tundma kõiki meil esinevaid linnuliike.
Kuidas osaleda?
1.Võta 1. või 2. oktoobril endale natuke aega ning tee üks linnuretk. See võib olla pooletunnine linnuvaatlus oma koduaias, aga tiivulisi võib jälgida kasvõi terve nädalavahetuse üle kogu Eesti ringi liikudes. Samuti on kõik huvilised oodatud EOÜ kodulehel olevatele avalikele linnuretkedele.
2.Pane kirja kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid, kelle määrangus olid kindel ning püüa ligikaudselt ka nende arvukust hinnata. Andmete vormistamiseks kasuta kodulehel olevat ankeeti.
3.Andmete kiirkogumises osalemiseks saada oma vaatlustulemused juba pühapäeval 2. oktoobril kella 15.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com. Muul juhul ootame andmeid eelmainitud e-postile või aadressil: EOÜ Veski 4, 51005 Tartu, hiljemalt 10. oktoobriks.

Tartumaal hukkus tules inimene

Täna päeval põles Tartumaal Nõo vallas elumaja. Majja sisenenud peremees hukkus tules.

Teade õnnetusest Meeri külas saabus häirekeskusse kell 13.20. Päästjate saabudes tuli maja akendest ja ustest paksu suitsu. Päästjad sisenesid kustutustöödeks majja. Esialgse info kohaselt hoones inimesi ei olnud, kuid selgus, et majaomanik oli enne meeskondade saabumist põlevasse majja sisenenud ning päästetöötajad leidsid toast tema surnukeha.

Põlengus hävis elumaja kahe toa sisustus. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Kogu Eestis on käesoleval aastal tules hukkunud kokku 56 inimest, neist Tartumaal on tules hukkunud kolm inimest.

Uma Mekk: kapsapäev Võrumaal

Võrumaal Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus on täna
kapsapäev.

Päev algab kell 11 ringkäigu ning kapsalõikamisega talu
põllul. Kavas on kapsaste maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada.

Keraamik Maarja Vilsari juhendamisel meisterdatakse kapsast erinevaid
esemeid.

Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga, kes sel päeval on oma müügilettidega väljas.

Õhtu lõpeb neile, kes endast varakult märku andnud, Mooska suitsusaunas, kus saunamõnude kõrval katsetatakse kapsamähise kui rahvameditsiinis tuntud põletikualandaja tegemist.

Alt-Lauri talu perenaise Kaja Keskküla hinnangul on juba teist aastat toimuv sügisene kapsapäev heaks võimaluseks jagada kapsakasvatuse ja –turustamise kogemusi.

„See on koht, kus ka ettevõtjad saavad üksteiselt õppida, samuti toimub siin võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening“, lausus ta.

Kapsapäev on üks selle-aastastest Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva Uma Meki sarja ettevõtmistest. Suvel toimusid umbrohutoidu päev Metsamoori perepargis, salatite meistriklass Alt-Lauri talus, koduveinipäev Rogosi mõisas, suitsuliha koolituspäevad Mooska talus, sõiraseminar koos õhtuse piimapukipeoga Kiidi turismitalus ja Rõuge seenenädal.

Ees seisavad Lõuna-Eesti mahetoidu konverents Nursis 4. novembril ning 5. novembril toimuv Uma Meki suurlaat Võrus.

Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti Toiduvõrk.
Mahetootmisega hakati talus tegelema 2004. aastast, 2009. aastal hakati tegelema ka töötlemisega.

Metsa- ja maastikupõlenguid oli tänavu vähem

Tänavu kaheksa kuuga oli Eestis 1347 metsa- ja maastikutulekahju, mida on ligi 350 võrra vähem kui mullu samal ajal.

Metsatulekahjusid oli tänavu kaheksa kuuga 28, mullu samal ajal oli neid kahe võrra rohkem.

Nii mullu kui tänavu sai metsa- ja maastikupõlengutest alguse kaks hoonetulekahju. Päästeamet tuletab meelde, et kulupõletamine on aastaringselt keelatud ning soovitab sügisel maavaldustel hein ära niita, et kevadisi kulupõlenguid vältida.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tuleohuindeksi arvutusi arvestades kuulutab Päästeamet tuleohtliku aja alates
1. oktoobrist lõppenuks. Samas soovitab Päästeamet endiselt teha metsas lõkkeid selleks ettevalmistatud kohtades.

Autoroolist 30 päevaks arestimajja

Kolmapäeval kella 23.20 ajal märkas politseipatrull Valga linnas Kuperjanovi tänaval vingerdava ja ebakindla sõiduviisiga autot
Ford Escort. Järgnes tagaajamine, mis päädis roolijoodiku vahistamisega.

Politseipatrull andis kummalisi kaari teinud sõidukile vilkuritega peatumismärguande, millele ees liikunud Fordi juht reageeris hoopis kiiruse lisamisega. Kiirus tõusis kuni 100 km/h, kuigi lubatud kiiruseks sellel tänavalõigul on 30 km/h.

Suure kiiruse tõttu sõitis Ford ringliiklusega ristmikul teelt välja kiviktaimlasse ning peatunud autost põgenesid eri suundadesse neli meest, kes kõik sündmuskoha lähedalt tabati.

Autot juhtis 18-aastane Viljar, kes oli alkoholijoobes ja sõiduki juhtimisõiguseta. Järgmisel päeval määras kohus talle karistuseks 30 ööpäeva aresti.

Valga politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkomissar Kaimar Karm: „Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on raskeim liiklusalane rikkumine ning selle juhtumi puhul oli tegemist üliohtliku teoga, kus vastutustundetu juht seadis peale enda ohtu ka oma sõprade ja teiste liiklejate elu ning tervise. Efektiivsete ja rikkumise raskusega proportsionaalsete karistuste kohaldamine taoliste juhtumite puhul aitab parandada liiklusohutust.“

Valga politsei on tänavu taotlenud aresti 15 liiklusrikkujale.

Tallinlane hukkus tules

Eile keskpäeval teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Ristiku 9 asuvas elumajas.

Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel asuv korter. Kustutustööde käigus leiti meesterahva surnukeha.

Teiselt korruselt evakueeriti eakas mees. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Tartus tähistatakse Kuperjanovi sünniaastapäeva

Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.

Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.

Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.

Valitsus suurendas karistusi röövpüüdjatele

Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad ning nende arvutamise alused ja metoodika.

„Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult. Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.

Uudsena on sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.

Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.

2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Algas etnomuusika auhindade hääletus

Eesti pärimusmuusika keskus jagab koostöös Raadio 2-ga 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol tänavusi etnomuusika auhindu, mille võitjad selguvad rahvahääletusel.

Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja kuues kategoorias: parim album, parim ansambel, parim pärimuslaulik, parim holalaulik, parim instrumentalist ja parim lugu.

Võitjad selguvad Raadio 2 kodulehel (http://r2.err.ee/etno) läbiviidava avaliku hääletuse teel. Hääletus algas 28. septembril ning kõigil on võimalus oma hääl anda järgneva kahe nädala jooksul.

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Etnokulp on kõnealuses žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele. „Tõsi, auhinnagalal annavad ka Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskus välja oma eriauhinnad, kuid rõhk on ikkagi muusikasõprade arvamusel,“ selgitas ta.

Saagikoristus hakkab lõppema

Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 75 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet täna.

Tänavune saagikoristus on kulgenud eelmise aastaga võrreldes üsna sarnases tempos ja on peagi lõppemas. Koristuspinna hektarilt on saak veidi suurem kui mullu. Viimasel kahel aastal on rapsikoristus nihkunud veidi varasemale ajale.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril, sellest on teraks koristatud 96%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril, millest kolmveerand on koristatud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.

Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.