Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Fotomeenutus möödunud aasta Uma Pido rongikäigust.

18. novembri õhtul kell 17 tänatakse Võru kultuurimajas Kannel võrukeelsete koorilaulude ja koorilauluseadete konkursist osavõtjaid ja antakse üle konkursi preemiad.
Autasustamissündmusel esinevad lühikavaga Võru Linnateatri näitlejad ja solistide poolt lauldakse ette paar auhinnatavat lastelaulu. „Tahami tennädä’ kõiki, kiä Võromaa ja võro keele pääle süämest mõtli’. Tuuperäst saadami egä konkursist osavõtja Võrolt kodo ehtsä savvusannaliha ja taloleeväga,” selgitas žüriis olnud koorijuht Silja Otsar.
Konkursi preemiad:
Evelin Seppar – peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas” (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan” (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.
Piret Rips-Laul – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja” (sõnad Contra) muusika ja seade eest.
Alo Ritsing – auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ” meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ” (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.
Erki Meister – auhind (118 eurot) originaalsusõ preemiä naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul” (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.
Kadri Laanes – auhind (118 eurot) Noorõ luuja härgütüse preemiä segakoorilaulu „Kari koju” (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (100 eurot) hää loomingulisõ mõttõ preemiä segakoorilaulu „Kiil kõnõlas” (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.
Siim Laine – äramärkimine -põnnõv muusikalinõ idee ja tekst- segakoorilaulu „Vihma laul” eest.
Erki Meister ja Aivar Piirisild – äramärkimine -muusika ja teksti illos kuunmõjo- meeskoorilaulu „Taha su mano” (sõnad Ilmar Vananurm) eest.
Alo Ritsing – äramärkimine -Laulupidoligus tett laul- ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa” (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest. Loe edasi: Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Rõuge kool ootab täna perepäevale

Rõuge kool kutsub külla kõiki endisi, tänaseid ja tulevasi õpilasi oma peredega, et osa saada kooli perepäevast, mille korraldavad üheskoos kooliga Rõuge valla erinevad asutused. Perepäev toimub 17. novembril kell 18.
Perepäeva käiku tutvustavad direktor, hoolekogu esimees ja huvijuht.
Avatud on töötoad: rahatuba, toimub rahateemaliste veebilehtede ja arvutimängude tutvustus, viktoriin rahast (küsimused on koostatud koridori seintel oleva info põhjal).
Multikultuurituba pakub nuputamist, avastamist ja unistusi. Õpitakse gruusia tähestikku ja erinevate riikide tantse, õpitakse küpsetama pirukaid jne.
Folkloorituba pakub võrukeelset mõistatamise, tutvustatakse kandle- ja kitarrimängu, õpitakse plokkflööti.
Loomulikult on avatud hea teo ja meisterdamise tuba – kunstiklass ja käsitööklass, kus valmistatakse toredaid asju heategevuslikuks jõululaadaks.
Võimla on avatud erinevateks sportmängudeks. Kasutada on lauatennis, koroonalaud ja erinevaid palle.
Mängutuppa tule koos sõbra ja perega tutvuma ja mängima häid tuttavaid mänge ja lisaks on võimalus õppida uusi mänge.
Keskkonnatoas saame teada, kuidas hoida meid ümbritsevat keskkonda. Näpunäiteid jagavad valdkonna asjatundjad.
Energiatoas tutvustatakse erinevaid praktilisi energiasäästu nippe.
Kell 20 tantsime võimlas tuntuid seltskonnatantse-mänge.
Päeva lõpetame sööklas, kringlisöömisega.

Adamson-Ericu muuseumis saab peagi tutvuda muinasaegsete ehetega

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Eesti Kunstimuuseumi ühistöö viljana avatakse reedel, 18. novembril Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3, Tallinn) näitus, mis kannab pealkirja „Ilu ahelad”. Näitusel tutvustatakse läbi aegade üht soosituimat eheteliiki – käevõrusid.
Ekspositsioon koosneb kahest osast – esimeses antakse ülevaade arheoloogilistest käevõrudest, kus vanimad näited on pärit enam kui 20 000 aasta tagusest vanemast kiviajast ja nooremad 13. sajandist. Muinasaegsete ehete väljapaneku keskmes on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus säilitatavad erinevatest materjalidest valmistatud ning väga mitmesuguste tehniliste võtetega teostatud käevõrud.
Näituse teine osa on pühendatud 20. ja 21. sajandi Eesti silmapaistvatele ehtekunstnikele, kellest paljud on saanud oma loominguks inspiratsiooni varasemate aegade meistritelt.
Maiki Voore

Tallinna Botaanikaaia kaunis sügismaastik Mare Iknojani fotodel

Mare Iknojani "Kaldakivid".

Alates 17. novembrist saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees vaadata Mare Iknojani fotonäitust “Kaunis sügismaastik Tallinna Botaanikaaias”.
23. novembril kell 16 avatakse näitus pidulikult.
Mare Iknojan kirjutab: ”Kauni maastikuga botaanikaaias kohtuvad looduse ja aednike sihipärane töö. Meie kiires ja keerulises elus on nii oluline vahel loodusega üheks olemine. Aed annab hingetõmbeaega ja meelerahu. Isegi kui midagi jääb tegemata, peab igaüks võtma aega, et vaadata, kuidas kolletuvad lehed. Valisin näituse jaoks fotod sügisest, mil loodus on värvidega eriti helde: leekivpunased ja kuldkollased puud päikeseloojangus, varahommikused hallad päikesetõusus oma salapäraste värvidega, siidisabad maiustamas esimeste öökülmadega magusaks muutunud marjadega.”
Näitus on pühendatud Tallinna Botaanikaaia 50. juubelile.
See on Mare Iknojanil neljas fotonäitus Eesti Rahvusraamatukogus.
Näitus on avatud 3. detsembrini.
Lea Hein

Pühapäeval meenutatakse Võrus Ilmar Kukke

Ilmar Kukk.

Võrumaa Muuseumis, Katariina 11, toimub pühapäeval, 20. novembril algusega kell 12 muuseumi XI kandlepäev “Meenutades Ilmar Kukke”.
Kandlepäev on pühendatud Võrumaa pillimeistrile ja kandlemängijale Ilmar Kukele, kelle sünnist tänavu oktoobris möödus 80.aastat. Meenutame Ilmarit kui kandle- ja kontrabassimeistrit, head kandlemängijat. Avame Ilmar Kuke tegevusele pühendatud näituse ja vaatame temast lühifilmi “Kuidas metsa hõikad”. Kandlepäeva kontserdil mängitakse nii suurtel kui ka väikestel kanneldel, kuulata saab Võru- ja Tartumaa kooliõpilasi, täiskasvanud mängijaid Eestimaa erinevatest paikadest ja muidugi mängitakse ka Ilmar Kuke valmistatud kandlel.
Pilet 2.50 €, sooduspilet 1.50 õpilastele ja pensionäridele
Maimu Telk,
Võrumaa muuseumi juhataja

Marju Lauristin: noored vajavad tunnet, et nende panus on väärtustatud

Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

„Lahkumine on ikkagi seotud sobiva töö puudumisega – kui inimesed tunnevad, et nad ei saa ennast siin rakendada viisil, mis oleks loominguline ja sobiv tema erialale,“ rääkis professor Marju Lauristin eile Tartus peetud ettekandes „Kuidas vähendada noorte väljarännet?“.
Prof Lauristin pidas ettekande eile Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud väitluse “RE tudeng peaks peale lõpetamist vähemalt kolm aastat töötama kodumaal“ järel. Väitluse jaataval poolel astusid üles Riigikogu liige Tõnis Lukas ja rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Neile oponeerisid Eesti Väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja.
Lauristin nõustus oma ettekandes mõlema osapoolega, kuid tõdes ka, et kuna lahkujate numbritest tänasel päeval veel rääkida ei saa, sest puudu on rahvaloenduse andmed, siis enne mingite meetmete rakendamist, peaks veel ühiskonnas veel probleemi üle arutlema. „Tegelikult me ei saa numbritest rääkida, sest rahvaloenduse andmed on täna veel puudu. Ja me ei saa kunagi teada selle kahju suurust, mida tekitab iga inimese äraminek. Aga meil on ajalooline kogemus – kui sõja ja okupatsiooni tulemusena lahkus 100 000 kõige visamat, ambitsioonikamat liiget. See haav on olnud valus ja pole siiani täielikult paranenud. Mina kutsuksin edasi mõtlema,“ rääkis Lauristin.
Väitluse teemaga pakutud lahendust noorte väljarände vähendamiseks prof Lauristin pigem ei pooldanud. „Kaldun nõustuma nende noortega, kes ütlevad, et kui nad tahavad minna, siis nad lähevad niikuinii. Kui inimesel on millestki puudu või miski on keelatud, siis see muutub talle väärtuseks. Sundseisu tekitamine annab äraminekule defitsiidi väärtuse,“ selgitas Marju Lauristin.
Lauristini sõnul saab palju alguse palgast. Ta tõi näiteks EMORi värske küsitluse, millega uuriti ühiskonnas valitsevaid hoiakuid. „Nende hulgast, kes mõtlevad lahkumisele, üle 60 protsendi seavad põhjuseks palganumbri. Ja see pole ainult raha küsimus, vaid küsimus staatuse ja moraali kohta. Selle kohta, et mitte ainult inimene ei tunne vastutust riigi ees, vaid ka riik tunneb vastutust inimeste ees. Inimesed peavad tundma, et nende panus loeb, et nende tehtud tööst sõltub midagi. Kui noored näevad, et nende töö ja mõtted maksavad, siis see on palju tugevam Eestis hoidja kui pelk kohustus.“
Tartus toimunud väitlus oli järjekorras viimane Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud väitlus sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”, mis on pühendatud aasta lõpus algavale rahva ja eluruumide loendusele. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Artur Zahharov

Kogukonna Vedurid vaevad noorte elukohavalikute tagamaid

17.-18. novembril korraldavad Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Partnerluskogud Käärikul konverentsi sarjast Kogukonna Vedurid, võttes seekord aruteluks teema “Kallid noored maal!” Konverentsi eesmärk on kuulda ja arutleda selle üle, mis paneb noort valikuid tegema elamiskoha üle otsustamisel ning mis täna maale tõmbab ja tõmbaks ning millest on maal puudus.
“See teadmine aitab ka Leader programmil paremini suunata piirkonna arenguid ning investeeringute üle otsustamisel hinnata, milliste projektide toetamisele keskenduda ja kuidas elujõulisemalt maapiirkonna arengule kaasa aidata,” selgitas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Valikute ja seoste üle noore pere elamisel maa- või linnapiirkonnas räägivad konverentsil esinejatena perega Tallinnast Põlvamaale elama kolinud koolitaja Indrek Maripuu, kirjanik Roy Strider, Põlva Eksperimentaalteatri juht ja ajakirjanik Rivo Veski. Omavalitsuste vaatevinklit seab Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann ning ettevõtjate oma noor põllumees Ole Musting ja toidukontserni AS Premia Foods juht Kuldar Leis. Konverentsi modereerib Haimar Sokk ja osalejad saavad väiksemates töötubades mitmel korral ise erinevates rollides aktiivselt aktuaalsete probleemide ja võimaluste üle arutleda.
Konverents sarjast Kogukonna Vedurid toimub Kagu-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös juba neljandat korda ja see on kujunenud piirkonnas oodatud ja olulist sõnumit kandvaks sündmuseks.
Marko Avikson,
Põlvamaa Partnerluskogu projektikoordinaator

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.

 

Vihula mõis sai Rohelise Võtme

EASi turismiarenduskeskus andis eileVihula mõisale üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Roheline Võti, mida omistatakse säästva majandamise põhimõtteid järgivatele majutusasutustele. Eestis on nüüd kokku 20 Rohelise Võtme märgisega majutusasutust. Rohelise Võtme programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul suurendab Roheline Võti Eesti majutusasutuste konkurentsivõimet. Rohelise Võtme saamiseks tuleb ettevõttel lisaks keskkonnasäästlikkusele, anda oma panus ka looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisel. Tarmo Mutso märkis, et Vihula mõis on olnud selles osas mitmeti eeskujulik. Vihulas restaureeriti vesiveski, mis on üks kolmest Eesti töötavast vesiveskist ning restoranis kasutatakse valdavalt kodumaist toorainet, millest suur osa pärineb mõisa enda ürdiaiast ja ökofarmist. Rohelise Võtme ökomärgise saamisel oli EASi turismiarenduskeskuse direktori sõnul määravaks ka asjaolu, et hoonete restaureerimisel on Vihulas kasutatud võimalikult palju looduslähedasi materjale.
Eesti suurima mõisahotelli Vihula mõisa müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste sõnul järgitakse loodust säästvat mõtteviisi Vihula mõisa igas tegevuses. ”Kasutame maakütet ja päikeseenergiat, oleme vähendanud vee ja elektrienergia tarbimist ning palume ka oma külalistel keskkonnasõbralikult käituda ja soovitame neile puhkamiseks aktiivset liikumist looduses.” Vihula mõisa aias kasvatatakse hotelli restorani köögi ja öko-spa tarvis oma aia saadusi, peetakse öko-farmi ning avatud on öko-spaa. Vihula mõisakompleksis on Kadi Elmeste sõnul viimase nelja aasta jooksul ette võetud suuremahulised investeeringud, mille kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot.
Roheline Võti (Green Key) on Taanist alguse saanud rahvusvaheline keskkonnamärgis, millega liitudes saavad majutusteenust pakkuvad ettevõtted näidata oma keskkonnasõbralikku suhtumist. Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal. Rohelise Võtme välja andmist koordineerib Eestis EASi turismiarenduskeskus.

Toeta kodutuid loomi jõulukaarte saates

Sel ajal, kui inimesed jõuludel oma lahtineperedega üksteise lähedust naudivad, ootavad tuhanded neljakäpalised Eesti varjupaikades oma uut võimalust, teadmata, kas see uus võimalus neile avaneb või mitte. Ometigi väärib igaüks neist oma peret.

Tervita oma lähedasi Varjupaikade MTÜ jõulukaardiga. Jõulukaardid on saadaval kahe erineva kujundusega. Neil on kujutatud  varjupaikades elanud loomi. Kaardid on kahepoolsed.

koeragaJõulukaartide müügist saadud tulu läheb  varjupaikades elavate kodutute loomade toetamiseks. Kaardid on trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint. Loomad jäädvustasid piltidele Karoliina Kansi Viljandist ja Jüri Vlassov Pärnust.

 

Toodete tellimiseks saada e-kiri oma täpsete soovidega ja oma nime ning paki kättetoimetamisaadressiga aadressile pood@varjupaik.ee

Aidakem üht Peipsi ääres elavat tublit peret!

2011. aasta novembris ja detsembris ootab Peipsi Kostöö Keskus kõiki toetama üht Peipsi-äärses linnas elavat tublit ja üksteisest hoolivat perekonda, kes on viimasel kahel aastal igal hommikul pidanud mõtlema, mitu krooni või eurot on vaja kulutada igapäevaste arvete tasumiseks ja palju jääb sellest järele söögi ostmiseks.

Pereisal vähendati palka ja pere sissetulek jäi nii väikeseks, et väga keeruliseks muutus kahelapselise pere vajaduste katmine. See tähendab, et päevast päeva peab pere tegema valikuid, milliseid arveid millal tasuda ja kuidas toime tulla minimaalse toidurahaga. Praegu teeb perekonnale suurt muret maksmata lasteaiatasu, samuti on lähenemas jõulud, kus iga pere tahaks katta tavalisest rikkalikuma jõululaua ja oma lähedastele midagi meelepärast kinkida.
Miks tahab koostöökeskus toetada just seda perekonda? Loomulikult on abivajajaid palju. Nende seas on ka inimesi, kes peavad iseenesest mõistetavaks, et teised nende probleemid lahendaksid. See perekond aga soovib ise toime tulla ja abi küsiti alles siis, kui raske seis oli kestnud juba väga kaua. Sellisesse olukorda, nagu on sel perel, võivad paljud meist ootamatult sattuda. Ning väike toetus hetkel, kui usk enda toimetulekuvõimesse ja seeläbi enesest lugupidamine on murenemas, annab kindlasti perele juurde jõudu raskustest välja tulemiseks.

Annetuste abil soovitakse teha jõulukingitus kogu perele, et vanal aastal saaksid makstud vanad võlad lasteaia ees ning et selle aasta jõuluaeg oleks erinev eelmisest aastast, kus pereemal ei olnud võimalik peolauda katta.

Ükski annetus ei ole liiga väike!
Peipsi Koostöö Keskuse arveldusarve:
Swedbank 221012449629
märksõna: annetus

Peipsi Koostöö Keskus on  väga tänulik, kui Te seda üleskutset ka oma heade sõprade, sugulaste ja kolleegide seas levitate!

Piilu tihastekaamerasse!

Kohtla – Järve Slaavi Põhikooli õpilased hoolitsevad tallindude eest ja seda veebikaamera vahendusel. Vaata siit.

Meie toidumajade kõige tuntuim ja arvukaim talilind on rasvatihane. Sulisõbrad kaaluvad kuni paarkümmend grammi. Hommikuti on nad toidumaja esimeseks külaliseks. Vahel on varahommikus lindude tegutsemist ainult kuulda. Aga Rasva–Antsud on väga sarnased, kas neil saab vahet teha?

Täiskasvanud isaslindude saab eristada musta ning laiema kõhualuse triibu järgi ja söögimajas on ka käitumine domineerivam. Emaslindudel ning veel välja kujunemata sulestikuga noorlindudel on kõhualune triip kitsam, aga absoluutne reegel see kindlasti pole.

Looduskalender.ee

Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Foto: amazonensemble.com
Eestisse saabub esmakordselt Amazon Ensemble, mis on kokku kutsutud eesmärgiga säilitada Amazonase indiaanlaste rikkalikku musikaalsust. Kontsert toimub 17. novembril kl 21.00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c).

Amazonas Ensemble’i moodustavad Amazonase põlisrahvaste poolt sisse pühitsetud andekad brasiilia muusikud EDUARDO AGNI ja TXAI FERNANDO ning etnoloog ja instrumentalist SIGMUND VATVEDT Norrast, kes on aastaid erinevate kultuuride muusikalisi traditsioone uurinud.

Kuldsel kolmikul on kombeks oma esinemistele kaasa kutsuda andekaid muusikuid erinevatest kultuuridest, et täita maailm kaunite looduslike ja loomulike eri maailma nurkadest pärit helidega. Muusikalisi elemente kasutatakse nii Brasiilia, India kui Norra pärimusmuusikast, mida vürtsitatakse kaasaegsete aranžeeringute ning metsadest inspireeritud muusikaga.

Seekord astub bändiga lavale shamaan TXANA BANE – Amazonase vihmametsade hõimust Huni Kuin. Eestit esindavad: KADI UIBO (laul, harmoonium, kannel, kalimba) ja KRISTA JOONAS (bambusflööt). Loe edasi: Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

“Keerutädi” on parim pisipõnnidele kirjutatud raamat

Selgusid parimad 1-5aastastele lastele kirjutatud raamatud sel aastal. Kultuuriministeeriumi, kirjastuse Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud konkursile “Põlvepikuraamat“ esitati 75 võistlustööd.

Kultuuriministeeirumi juurde moodustatud komisjon otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta, peale selle märgiti ära veel kolm tööd. Auhinnakomisjon tunnistas lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat“ esimese koha vääriliseks töö märgusõna all „Keerutädi“, mille autoriteks on Eva Koff ja Marja-Liisa Plats. Komisjon leidis, et tegemist on kõige läbimõelduma pildi ja teksti koosmängulise originaaliga, mis on kirjanduslikult heal tasemel. Teise koha sai Tiia Metsa töö märgusõna all „TomTom“. Kolmandat kohta jagasid kaks tööd – töö märgusõna all „Kell Üks“, autoriks Annika Tonts ning Kertu Sillaste töö märgusõna all „Kooki ja moosi“.

Veel otsustati ära märkida töö märgusõnaga „Luuletar“, autoriteks Urve Tinnuri ja Kristel Maamägi. Ka Kristi Mägi töö märgusõnaga „Päikeseraamat“ leidis tunnustamist ning kolmas äramärgitud töö oli märgusõnaga „Meie suur puu“, autoriteks Indrek Koff ja Louise Duneton.

Lasteraamatukonkursile „Põlvpikuraamat“ oodati valmis käsikirju vähemalt viie illustratsiooninäitega lastele vanuses 1-5 aastat. Hinnati lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui kujundus.

Auhinnakomisjoni kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge, ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Kivirähk, kunstnik ja mitmete lasteraamatute illustraator Kirke Kangro, kirjastaja Piret Voll ning kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel.

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Loe edasi: Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht
Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Selgusid Aadu Luukase Missioonipreemia kandidaadid

Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 nominendid on: Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Sihtasutus Maarja Küla, Mittetulundusühing Oleviste Hoolekanne, mõtleja ja kirikutegelane Toomas Paul ning tuntud vabadusvõitleja ja Pirita Kloostri vaimulik Vello Salo. Missioonipreemia väärtuseks on miljon krooni ehk ligemale kuuskümmend neli tuhat eurot, laureaat selgub novembrikuu lõpul toimuval pidulikul tseremoonial.

 Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia Laureaadi kandidaate said esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Otsuse Missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks teeb Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtus on olnud 1 miljon krooni.

 

Vinnis kihutavad täna punnvõrrid

Sääreväristaja, punnvõrr ... kuidas keegi soovib

Täna keskpäeval algab Vinni-Pajusti koolimaja ümber punnvõrride kestvussõit Vinni Punn. Võistlusaeg sõltub ilmast ja on pikk 30 minutit kuni tund.

 Selle aja jooksul tuleb läbida võimalikult palju ringe.  Võistluse juhendis on kirjas, et selle aja jooksul võib kasutada  vahetussõitjaid (eriti soositud on  isa-poeg meeskond)
Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimub nagu korralikus võistlussõidus ikka ainult boksis, kus võistlejal võib abiks olla ka mehaanikuid.
 Võistlus toimub erinevates masinaklassides, võistlejal peab olema vastav kaitseriietus ja  – kiiver.
 
Samal ajal, kui mehed võrride võidusõitu peavad, saavad perenaised osaleda  taaskasutusturul Vinni-Pajusti gümnaasiumis.  Müüjatena on oodatud kõik, kel midagi uut või vana, aga mittevajalikku, soodsalt pakkuda on. Olgu selleks läbiloetud raamat, oma laste väikeseks jäänud riided või kunagi huupi ostetud rõivatükk, mida kordagi kantud pole, või hoopis kuurinurgas jõude seisev muruniitja.  

Võimu ja rahva vahel peab olema seos

“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.

Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.

Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Loe edasi: Võimu ja rahva vahel peab olema seos

Valgamaal kohtuvad ühe- ja kahemehe bändid

Lõuna-Eestis tuntud peojuht ja pulmavana Arne Nõmmik on ellu kutsunud väärt algatuse – kutsuda 26. novembril Tsirguliina rahvamajja kokku Lõuna-Eesti ühe- ja kaheliikmelised bändid.

 „Sellise päeva korraldamiseks on tulnud väga palju soove nii pillimeeste kui peokorraldajate poolt,“ selgitas Arne Nõmmik. Tema sõnul annab päev hea ülevaate pillimeestest, keda on paslik kutsuda just väiksema rahvaarvuga üritustele.

“Valgamaal toimuvale üritusele ootame kindlasti ka Võru- ja Põlvamaa pillimehi,“ kinnitas Nõmmik. Nagu tavaks, annab lisaks asjatundlikule žüriile oma hinnangu ka publik.

Kohapeal on Nõmmiku sõnul olemas hea valik helitehnikat: bassivõimendus, monitorid, mikrofonid jms. Nuppe keerab kogenud helitehnik. Esinemise aeg ühe bändi jaoks on kuni 30 minutit.

Kontsert Nipet-näpet meenutab rahvamuusik Toomas Toropit

Homme kell 17 toimub Tallinnas Nokia Kontserdimajas kontsert-etendus Nipet-näpet, mis on inspireeritud Toomas Toropi elust ja loomingust.

Toomas Torop oli rahvakunstiansambli Leigarid muusikajuht ning pärimusliku keelpillimuusika ansambli Virre üks olulisemaid loovjõude. Ta oli harukordne pillimees, kes puhta ja peene viiulimängu kõrval pidas lugu tantsust ning oli tuntud just rahvapärase tantsumuusika traditsioonitundliku interpreteerijana. Pole siis ime, et Toomas Toropi ja Virre seatud muusikale on loodud suurel hulgal autoritantse, mida rahvatantsijad armastavad ja publik kõrgelt hindab. Nii mõnigi tants ja saatemuusika sündis tihedaskoostöös koreograafiga. Kahel korral täitis Toomas vastutusrikast tantsupeomuusikajuhi rolli.

Intensiivne töö, pühendumus perele ja lähedastele, erialane asjatundlikkus ja vastutustunne, terav kriitika- ja soe huumorimeel on märksõnad, millega viimasel kolmel aastal tuleb Toomas Toropit kahjuks vaid meenutada, sest raske haigus sai noorest mehest võitu. Tänavu oleks Tom, nagu sõbrad teda ikka kutsuvad, saanud 40aastaseks. Selleks puhuks sündival kontsert-etendusel „Nipet-näpet“ tulevad tantsud ettekandele salvestatud muusika saatel ehk sõna otseses mõttes Toomas Toropi pilli järgi. Ansambel Virre tuleb aga kontserdiks spetsiaalselt uuesti kokku, et ka elavas vormis jagada oma vanu ja uuemaid muusikalisi mõtteid.

Tantsivad Leigarid, Koidupuna, Lee, Leesikad, Päripidi, Pääsuke, Tarvanpää ja Tee Kuubis.

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

 Kohtumine toimub  eesti ja vene keeles.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum kutsub kohvile korüfeega

Jaan Einasto. Foto: Vikipedia

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum alustab sarjaga „Kohv korüfeega“. Tegemist on õhtuste kokkusaamistega, kus külaline räägib endast, oma lapsepõlvest ja jõudmisest oma erialani. Lisaks saab kohtumisel kuulda ka külalise õpinguaegadest Tartu Ülikoolis, toonastest eripäradest, tähtsamatest eeskujudest ja õpetajatest.

Esimene „Kohv korüfeega“ toimub 14.novembril algusega kell 17:15 ning külaliseks on akadeemik Jaan Einasto, kes sündis Tartus 1929. aastal. Ta lõpetas Tartu I keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli füüsika eriala keskendudes astronoomiale. Kohe pärast lõpetamist asus ta tööle Tartu Observatooriumisse ja töötab seal tänaseni.

Rahvusvahelist tähelepanu on köitnud tema uurimused tumeda aine ja universumi struktuuride kohta. Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto erinevate väljaannete veergudel avaldanud arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni. Lisaks mitmetele teaduspreemiatele ja riiklikule teenetemärgile tiirleb Einasto töö tunnustuseks ümber Päikese ka temanimeline asteroid.

Järgmine kohviõhtu toimub 12. detsembril. Siis on võimalik silmast-silma kohtuda vaimuliku, literaadi ja tõlkija Vello Saloga.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta.