Sänna Kultuurimõis annab teada:
*9. detsembril kell 19 on kirjandusklubi avaõhtu. Esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt. Fookuses maailma loomine.
Kirjandusklubi läheb sujuvalt üle filmiklubiks. Sel korral rezhissöör Darren Aronofsky “Allikas” (The Fountain”).
Soovituslik annetus 2 EUR. Toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
*17. detsembril kell 13 on kangastelgede õpituba. Juhendab Lya Veski. Tasuta. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
*8. detsembril ei toimu 5 rütmi tantsu, see toimub laupäeval, 10. detsembril kell 21.
*13. detsembril ei toimu joogaõhtut, kuna leiab aset draamaringi viimane kohtumine.
Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Rubriik: Eesti
Jõulumees Ärni kutsub kõiki lapsi päkapikkude rongkäiku
Tuntud jõuluvana Ärni on juba kaks aastat Paide Jõulukroonil koos jõuluvanade konverentsiga osalenud. Tänavu on tal Jõulukroonil aga täita ülitähtis päeva juhi roll. Mullu jättis Ärnile kõige sügavama mulje suur päkapikkude rongkäik.
Seesugune saab teoks ka tänavu. Kohe laadapäeva alguses kell 10 saab rongkäik Paide kultuurikeskuse väljakult alguse ja suundub pikas punases rivis keskväljakule. Rongkäigus osalevad ligi 200 maakonna mudilaskooride laulupäkapikku. Samas on päkapikumarsile oodatud kõik Paide ja Järvamaa lapsed, kel soov jõulumees Ärnile ja laadapublikule heameelt teha.
Päkapikumütsides ja võimaluse korral ka punastes jopedes lapsi mudilastest teismeliseni oodatakse 3. detsembril kell 9.45 kultuurikeskuse juurde, kus algab rongkäiguks rivistumine. Keskväljakul võtab Ärni punamütsid rõõmuhõisetega vastu. Kell 13 esitab keskväljakul päkapikkude ühendkoor koos superstaarisaate Rosanna Litsiga vahvaid lastelaule Osalevad mudilaskoorid Retlast, Kabalast, Türilt, Vodjalt, Peetrist, Laupalt ja Paidest. Jõulumees Ärnil on aga tegemist palju: laada- ja lobajutud, mängud ja vigurid.
Täna kell 10 avatakse Paide keskväljakul jõululaat.
Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all
Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast. Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.
Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.
Ida-Harju Vallaleht
Võru Linnateatris etendub lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”
Neljapäeval, 8. detsembril esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis Võru Linnateatri lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”. Näidendi kirjutas noor autor Hiri Müüripeal ning tegemist on 2010. aasta lõpus Eesti Teatri Agentuuri korraldatud laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööga.
Lugu räägib unetust kirjanikust, kelle akna taha ilmub ühel õhtul keegi, keda ta on kaua oma unenägudes oodanud. See on üks väiksemat sorti kollane elevant Paul Pegasus või hoopis Pegasus Paul.
Mängivad Marianne Kütt, Maive Käos, Agu Trolla, Helgur Rosental, Jalmar Vabarna, Tiina Lõhmus ja Võru Draamastuudio noored. Lavastaja on Tarmo Tagamets, muusikaline kujundaja Jalmar Vabarna ansamblist Zetod.
Kätlin Hoop
Silmaringi klubil on külas Jaanus Rohumaa
7. detsembril kell 19 on Kalamaja Silmaringi Klubis uus põnev külaline, kellega meil kõigil on ilmselt oma mälestused, kas mõnest rollist või lavastusest.
Külla tuleb Linnateatri endine näitleja ja lavastaja, Euroopa kultuuripealinna programmijuht Jaanus Rohumaa.
Kas ühte rolli luua on kergem, kui tervet lavastust? Kas teatritükki lavastada on kergem, kui Vabariigi aastapäeva kontserti? Aga Euroopa Kultuuripealinna programmi? Ja kuhu nüüd edasi?
Naudime suupisteid ja kohvi/teed ning kuulame huvitavat vestlust.
Lisainfot leiate: http://www.novi.ee/silmaringi-klubi.html
Eelregistreerumine 5.detsembrini.
Olete oodatud!
Kaire Piirsalu
Mittetulundusühenduste suurpäev heidab Põlvamaale roosa ja/või rohelise pilgu
Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“
Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.
Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.
Allikas: polvamaa.ee
E STuudio annab 26. detsembril piisava huviliste arvu korral lisakontserdi
E STuudio juhi Külli Lokko edastusel on 26. detsembril kell 14 Põlva kultuurikeskuses toimuv E STuudio ning Anti Kammiste ja Ivo Linna ühiskontsert küll välja müüdud, kuid piisava huviliste arvu korral korraldatakse lisakontsert.
“Linnavalitsuse piletikassa võtab telefoni teel (799 9480) vastu broneeringuid lisakontserdile, mis toimuks kell 12. Kui saame saali täituvuseks 2/3, siis toimub lisakontsert kell 12,“ annab Külli Lokko teada Facebook`i kaudu koos palvega saata teade edasi sõpradele, tuttavatele ja headele inimestele, kes kella 14-sele kontserdile enam ei pääsenud. Lisakontsert saab toimuda ainult eelbroneeringute põhjal.
26. detsembril astuvad Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses lavale kõik E STuudio koorid – lastekoor, tütarlastekoor ja kammerkoor ning solistid koos Anti Kammiste ja Ivo Linna ning muusikutega ansamblist X-Panda. Aastalõpukontserdil, mis kannab alapealkirja „1991 ehk 20 aastat taasiseseisvust“, kõlavad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning hulgaliselt vabas Eestis loodud heliloomingut.
Täna selgub, kes on Eesti esimene kujunduseriala kutsemeister
1. ja 2. detsembril 2011 toimub Eesti Näituste Messikeskuses kolmandat aastat järjest üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister. Sel aastal võtavad kutseõppurid mõõtu 12 erialal, nende hulgas juuksurid, rätsepad, elektrikud, plaatijad jne. Esmakordselt võistlevad graafilist disaini õppivad noored.
Osalejaid on viiest koolist: Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kunstikool.
Võistlusülesandeks on reklaamtrükiste kujundamine ja fototöötlus. Etteantud materjali alusel tuleb kujundada trükis. Võistleja seatakse tema tulevase töö tavaolukorda. Klient tellib trükise, annab ette sõnumi, mida trükis peab väljendama. Kujundaja peab muutma tema sõnumi visuaalselt loetavaks, arusaadavaks, pilkupüüdvaks ja selgeks.
Noor Meister 2011 toimub infomessi Teeviit raames.
Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents
Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.
Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.
Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee
Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses
Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.
Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.
Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.
Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka
kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.
Aasta sädeinimene
Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.
Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse
traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.
Jarva.ee
Liivi rahvas on raamatusse raiutud
Liivlased on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on üks eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski polnud seni eesti keeles põhjalikku ülevaadet liivlastest, nende ajaloost ja tänapäevast.
Raamat „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur” täidab seda tühikut. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et mitu artiklit on raamatu tarvis kirjutanud liivi juurtega kultuuri- ja keeleuurijad.
Lisaks sisaldab koguteos Eesti, Läti, Soome ja Saksamaa parimate asjatundjate käsitlusi liivlaste vanemast ja uuemast ajaloost, rahvaluulest ja -kommetest, keelest, liivi kirjandusest, kunstist ja muusikaelust.
Uues retseptiraamatus on toite Setost saarteni
Selle nädala lõpus jõuab kaupluselettidele uus kokaraamat „Setost saarteni”, kus on retsepte, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd.
„See on omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis ei sisalda profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mille järgi tõepoolest Eesti kodudes süüa tehakse, mis tegelikus elus on kasutusel,” ütleb raamatu koostaja Heidi Vihma. „Ja tehakse ju ikka seda, mis maitseb, millega harjunud ollakse. Nii võib öelda, et see on kogumik parimatest paladest, mida Eesti köögil pakkuda on.”
Kohanimehuvilisi oodatakse Jõhvi
Homme, 2. detsembril algusega kell 10 toimub siseministeeriumi ja kohanimenõukogu eestvõttel Jõhvi kontserdimajas IX kohanimepäev.
Päevakavas on kümmekond ettekannet. Näiteks kõneleb muinsuskaitsja Trivimi Velliste kohanimest kui ühismälu järjepidevuse kandjast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Mall Hiiemäe käsitleb oma ettekandes kohanimesid seoses rahvapärimusega. Kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib Eesti kohanimede raamatu koostamisest.
Veel saab rohkem teada Iisaku kandi kohanimede hüüdnimedest, Kohtla-Järve tänavanimedest jne. Samuti tuleb juttu kohanimekorraldusest.
Kohanimepäev on osalejatele tasuta.
PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist
Alates tänasest, 1. detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.
“Lubasime juba kevadel pindalatoetuste taotlusi vastu võttes, et alustame toetuse väljamaksmist neist, kes täidavad korrektse taotluse elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Nüüd saavadki ühtse pindalatoetuse esmalt kaks tuhat e-PRIA klienti,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.
Suurima osa toetusteportfellist moodustabki ühtne pindalatoetus (ÜPT) – seda saab 16 291 taotlejat 884 613 hektari põllumaa hooldamise eest, kokku 80,4 mln eurot. Ühikumäär on tänavu 91,1 eurot/ha ehk kümmekonna euro võrra mullusest kõrgem. Ka põllumaa pindala suurenes ja toetusesaajaid on mullusest rohkem. Loe edasi: PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist
Targa töö ühing kutsub aastalõpupeole
Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.
Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!
Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.
http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168
Täna esitletakse “külahullude” raamatut
Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.
Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.
Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming.
Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.
Tiit Lääne, raamatu autor
Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust
Novembri keskpaigas sai kokku “Tähed Särama” komisjon, et valida 82 laekunud projekti seast välja kaheksa laureaati, keda Swedbank toetab kokku ligi 30 000 euroga. Toetust said nii uued algatused kui ka projektid, mis on juba mõnda aega edukalt tegutsenud.
Komisjoni esimehe, Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kiti sõnul oli seekordsete laureaatide seas juba kaks eelmise aasta finalisti. “Toetame suurima hea meelega neid noori, kelle ideed arenevad ja on kestlikud. Näiteks Tartu psühholoogiatudengite tasuta anonüümse nõustamise teenus laieneb maapiirkondade noortele ja Saku noore ettevõtlusklubi formaadist võib kasvada välja mudel, mida ka teised maakonnad saavad kasutada,“ ütles Kitt.
11 aastat toimunud konkursi finalistide hulka jõudsid nii loomeinimeste uuenduslikud algatused, erivajadustega noortele mõeldud projektid kui lauamängude arendajad. „Finaalprojektide eripalgelisus näitab, et Eestis on erinevatelt elualadel palju ettevõtlikke noori, kelle ideed väärivad toetust,“ lisas Kitt. Loe edasi: Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust
Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi
Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.
Soome-Eesti arheoloogiaseminar
1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.
Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.
Eesti arheoloogia päev
2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.
Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi
Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul
Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.
Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.
Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Loe edasi: Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul
Otepääl testitakse elektroonilist katseeksamit
Otepää Gümnaasium osaleb projektis, kus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus testib kahte eksamikeskuse koordineeritavat elektroonilist katseeksamit.
Katsetatakse kahte eksamit: 29. novembril sooritab 12. klass inglise keele riigieksami. Kui katsetused lähevad hästi, siis hakatakse sellisel kujul tulevikus riigieksameid katsetama.
9. klass sooritab elektroonselt keemia lõpueksami või tasemetöölaadse testi. Hindamine ja protokollimine, samuti hilisem tulemuste vaatamine toimub eksamiinfosüsteemis EIS. Kui testimine läheb hästi, siis toimub EISis juba 2012. aastal üks põhikooli lõpueksam.
„Elektrooniliste testide katsetamine ja hilisem kasutamine on suur samm edasi kooli heal tasemel arvutipargi ärakasutamiseks,“ rääkis Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. „Tulevikus on süsteem avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele testide ja kontrolltööde koostamiseks-sooritamiseks.“
Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus
Verekeskus kutsub verd annetama
Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus soovib rahulikku lähenevat pühadeaega ja kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad:
– reedel, 2. detsembril kell 9.00-12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16, Tallinn);
– kolmapäeval, 14. detsembril kell 11.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
– reedel, 16. detsembril kell 10.00-14.00 Tammsaare Ärikeskuses (Tammsaare tee 47, Tallinn);
– neljapäeval, 22.detsembril kell 10.00-15.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
– reedel, 23.detsembril kell 9.30-12.30 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku);
– neljapäeval, 29. detsembril kell 9.30-14.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose);
– reedel, 30.detsembril kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra). Loe edasi: Verekeskus kutsub verd annetama
Rahvatantsijad otsivad Kalevit
Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. Peo pealavastajad on Petri Kauppinen ja Kalev Järvela.
Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“
Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.
Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.
Hõimuklubi võtab kokku liivi kultuuri aasta
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.
Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.
Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.
Pühapäeval sõidab Lõuna-Eestis jõulurong
Eesti Raudtee jõulurong sõidab eeloleval pühapäeval, 4. detsembril taas Lõuna-Eestis ning viib jõulusõnumi ja kommikoti sadade raudtee ääres elavate lasteni. Nii on see toimunud ka varasemal kaheksal aastal.
Sel pühapäeval on lapsed oodatud kell 11.52 Vastse-Kuuste jaama, kell 12.20 Taevaskoja jaama, kell 12.45 Põlva jaama, kell 13.18 Veriora jaama, kell 13.48 Orava jaama ja kell 14.23 Koidula jaama.
Esinemispaikades pakutakse lastele kommi ja lauldakse jõululaule. Igas jaamas peatub rong ligi 25 minutit.
Jõulukaunistustega ehitud rongis sõidavad koos jõuluvana ja päkapikkudega kaasa ka ettevõtte juhtkonna liikmed, Eesti Raudtee segakoor ja orkester.
AS Eesti Raudtee traditsiooniline heategevusprojekt Jõulurong liikus Eestis esimest korda 2002. aasta esimesel advendil. Sellest ajast on jõulurong liikvel olnud igal aastal.
Rahvatantsijad tunnustasid parimaid lokulaudadega
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas esmakordselt oma parimaid. Eilsel aastakontserdil anti pidulikult üle kuus nimelist lokulauda selleaastase eduka tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul.
“Kinkisime lokulauad just seetõttu, et tavaliselt jääb õpetaja esinemiste ajal varju,” ütles auhindu üle andes ERRSi juhatus eesimees Kalev Järvela. “Muidu tagasihoidlikult tagaplaanile jäävad suure töö tegijad saavad lokulauda kolistades nii oma tarmukast tegevusest enam märku anda”.
Tunnustuse pälvisid Harjumaa tantsupedagoog Maido Saar, kes tänavusuvisele noortepeole Maa ja Ilm tõi välja enim tantsurühmi. Rahvamuusikaõpetaja Jaanus Põlderi juhtimisel mängis samal peol suurim rahvamuusikakollektiiv Virumaa Noorteorkester. Enim tantsurühmi viis I Naiste tantsupeole teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson. Sellesuvine 1000 kilomeetri läbitantsimise projekt TeateTants tõi kaks tunnustust: projektijuht Eero Kiipli viis koju omanimelise lokulaua kui enim vabatahtlike kaasanu ja Saaremaa õpetaja Anne Keerd kui TeateTantsule enim rühmi toonu. Rahvamuusik ja õpetaja Ahto Nurk viis lokulaua koju, sest tema oli sel aastal Tartus toimunud ja Euroopa suurima folkloorifestivali Europeade nõutuim rahvamuusik.
ERRS tänas aastakontserdil ka teisi aasta jooksul enim kaasa aidanud organisatsioone ja inimesi.