Rubriik: Eesti

Aasta keskkonnategija on Tiiu Raia, keskkonnakirve pälvis Juhan Parts

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kuulutab 2011. aasta keskkonnategijaks keskkonnaministeeriumi veeosakonna kauaaegse nõuniku Tiiu Raia. Keskkonnakirve pälvis aga teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts.

Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna, viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad
ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOM-i valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Tänukirja Tiiu Raiale andis EKO esindaja Kaja Peterson üle keskkonnaministri aastalõpu vastuvõtul.

Aasta keskkonnakirve pälvis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.

“Majandusministri vahetu eesmärk pole küll keskkonna eest võitlemine, kuid ta peaks looma tingimused lisandväärtust loovale, ressursitõhusale ja pikaajaliselt suutlikule majandustegevusele,” selgitas EKO seisukohti Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. “Keskkonnareostusele pole põlevkivienergeetika puhul hinda pandud, samas kui taastuvenergeetika suund, uudsete keskkonnatehnoloogiate suunamine, rohelise ITK tegevused peaks olema senisest prioriteetsemad. Kui ministeeriumi ettevõtluspoliitika toetab vastutustundlikku ettevõtlust, siis tuleks vastutustundlikult suhtuda läbivalt kõikidesse otsustesse.”

EKO liikmed soovivad nüriks ja kasutuks tehtud kirve Juhan Partsile sel nädalal reaalselt üle anda, et sellest kirvest enam paha ei sünniks.

Rohkem infot EKO tegevuse kohta kodulehel www.eko.org.ee

Gaidid kutsuvad osalema uue hümni loomise konkursil

Eesti gaidid otsivad uut hümni, mida oleks lihtne laulda kõigil gaididel ja mis sobiks laulmiseks nii lõkke ääres kui paraadil.

Laulu leidmiseks kuulutas Eesti gaidide liit välja konkursi, kuhu kõik võivad esitada juba olemasolevaid lugusid või täiesti uusi teoseid. Ühehäälselt lauldav, 2–3 salmiga hümn peaks kajastama gaidliku liikumise kolme põhimõtet – oma jumal, isamaa ja gaidiseadused.

Need põhimõtted on sümbolitena gaidimärgil (kolmeleheline ristikheinaleht), tervituses (kolm sõrme püsti) ja ka gaidide tõotuses: „Annan pühaliku tõotuse, et püüan teha kõige paremat, täita kohust oma jumala ja Eesti isamaa ees, aidata ligimest ja igal ajal täita gaidi seadusi“. Gaidliku liikumisega saab lähemalt tutvuda veebilehel www.gaidid.ee.

Konkursile oodatakse teoseid hiljemalt 3. veebruariks. Eesti gaidide liit otsib võimalusi konkursi võitja autasustamiseks.

Eesti gaidide hümni kinnitab 2012. a märtsis toimuv ühingu aastakoosolek ning see tuleb esmaesitlusele aprillikuus jüripäeva sündmuste ja maailma gaidluse 100. aastapäeva tähistamise raames. Loe edasi: Gaidid kutsuvad osalema uue hümni loomise konkursil

Valmis ajakirja KoguKonnad uus number

Eesti Ökokogukondade Ühenduse ja aktiivsete vabatahtlike eestvõttel on valminud ajakirja KoguKonnad uus, järjekorras juba 11. number.

Ajakirja, mis keskendub ökokogukondade temaatikale ja mitmesugustele kogukondlikele ning jätkusuutlikele algatustele, saab lugeda ainult veebist ja see on kättesaadav kõigile huvilistele. Vaata lähemalt siit.

Ajakirja näol on tegemist järjekordse näitega kodanikuajakirjandusest, kus ajakirjandusliku sisuloomega tegelevad inimesed omal initsiatiivil.

Allikas: Ingrid Vooglaid, ajakirja KoguKonnad üks eestvedajaid

Noorte taliolümpiamängudel esindab Eestit 17 sportlast

Eesti Olümpiakomitee tutvustas I Noorte taliolümpiamängudel osalevat Eesti koondist, kuhu kuulub 17 noorsportlast. Noorte taliolümpiamängud toimuvad 13.-22. jaanuarini Innsbruckis, Austrias. Mängudest võtab osa 1059 noort sportlast vanuses 15 kuni 18. Esindatud on 60 riigi sportlased, kes võistlevad 15 alal.

Eesti Olümpiakomitee lähetab Innsbrucki 17 noorsportlast, kes võistlevad 7 spordialal. Arvukaimalt on Eesti esindatud laskesuusatamises ja curlingus (4 sportlast) ning iluuisutamises (3 sportlast).

Eesti delegatsiooni juht on Merle Kaljurand. Rohkem informatsiooni leiab siit.

Eesti Olümpiakomitee tegevust finantseeritakse suures osas ettevõtete sponsortoetuste abil. EOK sponsorid on Elion Ettevõtted, EMT, ERGO, JCDecaux, Monton, Nike, Olympic Casino Eesti, Paf, Silberauto ja Tallinna Sadam

Allikas: EOK

E-rahvaloendusel loendatud juba 200 000 inimest

7. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle 200 000 inimese ehk ligi 15% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent püsib Tartu- ja Harjumaal.

„Rahvaloenduse esimese nädala kohta on tegemist üle ootuste hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Loendusmeeskond tänab kõiki, kes vaatamata väikestele tõrgetele loenduse esimestel päevadel on näidanud üles suurt huvi e-loendamise vastu,“ rääkis Potisepp.

Potisepp rõhutas, et võimalikult sujuvaks loendamiseks on sisselogimisel mõistlik jälgida koormusnäidikut ning enne e-loendama asumist tasub kindlasti tutvuda rahvaloenduse veebilehel oleva infoga.

7. jaanuaril kell 17.00 oli interneti teel loendatud 201 094 inimest, sh 18% Tartumaa, 17% Harjumaa ning 16% Järvamaa eeldatavast elanikkonnast.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord. Loe edasi: E-rahvaloendusel loendatud juba 200 000 inimest

Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas toimub täna, 8. jaanuaril haridusteemaline seminar-mõttevahetus “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Iga olendi ja iga inimese suurim soov on kasvada. Seda nii füüsiliselt kui ka sisemiselt – teostada üha suuremaid unistusi, kogeda uusi tundeid ja uusi suhteid. Sellega käib kaasas kõrge motivatsioon õppida ning õppimine toimub mänglevalt, näiliselt ilma pingutuseta. Kasvamise ajendiks ning tunnuseks on suurenev rõõm, heaolu, rahulolu ja õnnelikkus igal kasvamise sammul.

Uuringute järgi on Eesti õpilastel üldiselt madal koolirõõm, mis viib motivatsiooni- ja huvipuuduseni. Õpetajate koormus ning stress tõusevad ja tekib oht läbi põleda. Koolitusel vaatleme tagasihoidliku koolirõõmu põhjuseid ning võimalusi takistuste ületamiseks.

Uut aastat on võimalik alustada õpetajatele, vanematele ja teistele huvilistele mõeldud uuendusliku koolitusega, kus käsitleme praktilisest vaatevinklist ning Lääne ja Ida õpetusi ühildades olulisi kasvamist mõjutavaid elemente:

• Füüsiline heaolu ja hoolitsemine enda eest
• Meele treenimine
• Tunded ja emotsioonid
• Enesetõhusus
• Enda teekond
• Suhted
Loe edasi: Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Soeta oksjonilt piparkoogist president Ilvese portree

Piparkoogist presidendi portree oksjonil. Foto: osta.ee
Piparkoogimaania näitusel eksponeeritud piparkookidest Toomas Hendrik Ilvese portreed on võimalik osta oksjonilt. Teosega saab tutvuda kuni pühapäeva, 8. jaanuarini Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Tallinnas. Oksjoni võitja selgub 14. jaanuaril.

5500 piparkoogist loodud teos valmis spetsiaalselt viimaseks Piparkoogimaania näituseks. Teose mõõdud on 120 x 100 cm. Teose autorid on kunstnikud Eve Arpo ja Riin Rõõs rühmitusest You Must Relax.

Oksjon toimub osta.ee keskkonnas: http://www.osta.ee/23775193

Allikas: You Must Relax

KUMU astub kukesammul

Homme keskpäeval toimub Kumu kunstimuuseumis neljandat korda programm KUKESAMMUD peredele. Kukk on Kumu hariduskeskuse märgilind, kes aitab jõuda tarkuse ja julguseni.  KUKESAMMUD käsitleb teemade kaupa teoseid Eesti kunstiklassika varamust.

Hooaja neljandal perepäeval saavad väikesed kunstisõbrad tuttavaks uute müütiliste tegelastega ja kuulevad nende kohta tuhandeid aastaid vanu lugusid. Seekord on programmi pealkiri „HERAKLES JA LORELEI. Müütilised tegelased”.

Muuseumi väikesed ja suured külalised saavad nautida uhkeid maale Kumu klassikakorrusel saalis „Kõrge stiil”, mida lapsed kõige enam armastavad. Sealt saadud elamustega suundutakse kunstiateljeesse, kus tegeletakse loovtööga.

Kumu kunstimuuseumi pereprogrammis KUKESAMMUD toimuvad lihtsas vormis vestlused kunstist, kunstiajaloost ja põnevatest asjadest nende ümber. Oodatud on lapsed vanuses 5–11 aastat. Programm arvestab eeskätt kõige väiksemate osalejatega, kuid on põnev ka nende vanematele. Pereprogramm KUKESAMMUD toimub Kumu kunstimuuseumis iga kuu esimesel pühapäeval.

Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust, vahendab Bioneer. “Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi,” rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha. Loe edasi: Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Eesti Loomakaitse Selts korraldab esmakordselt suure heategevuskontserdi

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab 4. veebruaril kell 19 Nokia Kontserdimajas suure heategevuskontserdi „Hea lugu ja hea tegu“, mille piletitulust luuakse toetusfond hättasattunud loomade abistamiseks. Kontserdi patroon on Maarja-Liis Ilus.

“Meil on hea meel, et esmakordselt saame annetajatele midagi head ja kvaliteetset vastu pakkuda – kontserdikülastaja saab unustamatu muusikaelamuse – hea loo,” teatas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Evelyn Valtin. “Ühtlasi loodame läbi heategevuskontserdi teavitada inimesi loomakaitse olulisematest valupunktidest ja abistamisvõimalustest Eestis,” selgitas Valtin.

Maarjaga koos astuvad üles Tõnis Mägi, vennad Johansonid, Lenna, Liis Lemsalu, Chalice, Orelipoiss, Robirohi, Astrid Böning-Nõlvak, Olavi Kõrre, Liisi Koikson ja bänd, Ott Lepland ja Kärdla Laulupealinna koor. Kontserdi kunstiline juht on Astrid Böning-Nõlvak, lavakunstnik Mari-Ann Ahas ja õhtut juhib  Märt Avandi. Etteastete vahel näidatakse videoklippe, mis tutvustavad loomakaitsevaldkonna teemasid ja Eesti Loomakaitse Seltsi ning teiste loomi abistavate organisatsioonide tegevust.

Kontserdile eelneb tänuüritus, mille raames tunnustab Eesti Loomakaitse Selts oma pikaajalisi toetajaid ja koostööpartnereid.

Kontserdi piletid on müügil alates 2. jaanuarist üle Eesti Piletilevi müügipunktides ja Ticketpros.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on 2000. aastast tegutsev loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine, eluolu parandamine ja väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve korraldamise läbi. Seltsil on üle Eesti ligikaudu 500 liiget. ELS on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja koostööpartner.

Tule huvitavale kontserdile!

Kolmapäeval, 11.jaanuaril kell 19 toimub Rõuge rahvamajas väga omapärane kontsert, kus esineb kitarrivirtuoos Enver Izmailov.
Krimmi-tatarlane Enver Izmailov on üks omalaadsemaid kitarriste maailmas. Eripäraks on tema mängutehnika, kus tavapärane pillikäsitlus on asendatud tapping – tehnikaga. See võimaldab kasutada täiesti uusi kõlavärve ning faktuure. Kontserdil kuulemegi peamiselt rahvamuusikatöötlusi, mille alged on Indias, Usbekis, Kasahhis, Kirgiisias, Balkanimaades ja muidugi Krimmis ning lähiümbruse rahvaste muusikas.
http://www.youtube.com/watch?v=zvaZkA9cc5U&feature=related

Eestimaal sündivatele beebidele kingitakse padi ja tekk

Pärnumaal tegutsev ning Euroopa üks suuremaid vooditekstiilide tootjaid AS Wendre on koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga käivitanud erakordse heategevusprojekti, millega ta kingib järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuue padja ja teki komplekti. Selles ajavahemikus sünnib meil umbes 45 000 last.
Esimene beebide magamiskomplekt antakse pidulikult üle esmaspäeval, 9. jaanuaril Pärnu haiglas. Kingituse annavad üle Tallinna Lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.

Tartu Folgiklubi ootab kõiki kolmekuningapäeval – 6. jaanuaril – Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi

Täna algab Eesti filmi aasta

Täna avatakse  Eesti joonisfilmi juubelinäitusega Eesti filmi aasta.

Eesti filmi aasta on koostööprogramm, mis sai alguse juba 2005. aastal, mil seitsme kultuuri- ja filmivaldkonnas tegutseva institutsiooni esindajad allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepiti kokku, et tegutsetakse ühiselt Eesti filmikunsti sajandijuubeli vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi “Eesti film 100/ Eesti filmi aasta”.

Eesti filmi aasta olulisemad tegevussuunad on filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti filmi aasta sisse mahub hulgaliselt üritusi. Muuhulgas algab ETVs mängufilmikommentaaride sari “Kaadris”, käivitub leviprojekt “Eesti film igasse kodusse”, sõitma hakkab kinorong ja välja antakse temaatiline postmark. 20 augustil peetakse internetilaulupidu, kus tulevad esitamisele filmilaulud. Lisaks toimuvad erinevad näitused, festivalid, portreeõhtud, esilinastused ja taastatud filmide linastused. Täpsema Eesti filmi aasta kava leiab siit.

Eestis toimus esimene kinoseanss Tallinnas 1896. aastal Suurgildi  hoones. Eesti filmi alguseks loetakse aga 30. aprilli aastal 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem. Esimene mängufilm “Karujaht Pärnumaal” valmis 1914. aastal.

E-rahvaloendusel loendatud üle 100 000 inimese

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

„Rahvaloenduse nelja esimese päeva kohta on tegemist väga hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Inimeste tõsist huvi loendusel interneti teel osaleda näitas ka eilne päev, kus huvi oli kohati suurem, kui meie hetkeline võimalus vastu võtta. Tahaksin inimesi väga tänada kannatlikkuse eest,“ rääkis Potisepp. Ta rõhutas, et loenduse esimestel päevadel oleks mõistlik jälgida sisselogimisel koormusnäidikut, et e-loendamine läheks võimalikult sujuvalt.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab siit. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel siin kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

EBSi õppejõu osalusel kirjutatud raamat jõudis Valge Maja jõulukuuse alla

Peatoimetaja Leo Bormanis annab raamatu üle Euroopa Komisjoni presidendile Herman Van Rompuy'le.

EBSi õppejõud Elena Pruvli on üks sajast autorist üle maailma, kelle kaasabil koostati raamat „The World Book of Happiness“. Õnnest ja õnnelikkuse saavutamisest jutustav raamat saadeti Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy eestvedamisel uusaasta kingituseks 200 maailma tähtsamale juhile, sealhulgas leidis üks raamat koha ka Valge Maja jõulukuuse all.

Raamatu „The World Book of Happiness“ autoriteks on sada positiivse psühholoogia eksperti ja praktikut 50 riigist üle maailma. Raamatusse ühe peatüki panustanud Elena Pruvli kirjeldab ise raamatut nii: „Raamatu eesmärk on välja tuua, et kui inimesed ei ole sisemiselt õnnelikud, ei oma kõik muud saavutused tähtsust – esitatud õnnelikkuse saavutamise viisid on praktikas järele proovitud ja kinnitatud tunnustatud ekpertide poolt,“ rääkis Pruvli.

Raamatu autor ja peatoimetaja Leo Bormanis on öelnud, et tema eesmärgiks oli koguda kokku uuringutega tõestatud teadmised ning esitada neid kõigile arusaadavas keeles. „Ma ei olnud huvitatud spirituaalsest filosoofiast, soovisin saada teadmisi, mis olid teaduslikult tõestatud. Teiseks, soovisin, et peatükid ei keskenduks vaid individuaalsele õnnele, vaid ka gruppide, organisatsioonide ja riikide õnnelikkusele, et nende kooslusel oleks mõju üldisele maailma õnnelikkusele. Ning kolmandaks, kõik tekstid pidid olema kirjutatud ka tavalistele inimestele arusaadavas keeles,“ selgitas Bormanis.

Raamatut on tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, hollandi, korea ja hiina keelde. Rohkem infot raamatu „The World Book of Happiness“ kohta : www.theworldbookofhappiness.com

Allikas: ebs.ee

Alanud on taas Nukitsa konkurss

Taas on kätte jõudnud aeg möödunud kahe aasta parima parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatukunstniku väljaselgitamiseks. Hindamisel on 205 raamatut, mis on ilmunud 2010. ja 2011. aastal: 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletama on oodatud kõik kuni 16-aastased lapsed ja noored.

Hääletamine kestab kuni 20. veebruarini 2012 ning seda organiseerivad kohalikud raamatukogud eesotsas maakonna/linna keskraamatukoguga. (Asjast huvitatud õpetajatel ja kooliraamatukoguhoidjatel on soovitav võtta ühendust oma maakonna/linna keskraamatukogu lasteosakonnaga).

Jaanuarist alates on võimalik hääletada ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel.

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator – saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku ja kunstnikku tänu Kultuurkapitalile ka rahalise preemia. Lisaks auhinnasaajatele kutsutakse üritusele loosi alusel ka 70 hääletuses osalenud last.

Aasta 2011 purustas Estonia publikurekordi

2011. aasta oli rahvusooperile viimaste aastakümnete edukaim, lüües käesoleva sajandi publikurekordid – 395 etendust ja kontserti külastas kokku ligi 160 000 inimest.

„Mul on südamest hea meel, et majanduslikult keerukal ajal – või ehk just selle kiuste – ei ole publik teatriskäimisest loobunud,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe.  Mäe sõnul pole Estonias piletite hindu viimase kolme aasta jooksul tõstetud. Edu aluseks pidas Mäe kõikide estoonlaste ühist tööd – lavastuste valikut, tasemel etendusi, olusid arvestavat planeerimist ja sihipärast turundust. “Tänan publikut ja teatri töötajaid suurepärase ühise aasta eest!“ lisas Mäe.

Suure publikumenu poolest on aasta jooksul silma paistnud ooperid „Parsifal“, „Boheem“, „Carmen“ ja „Manon Lescaut“, balletid „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Othello. Who Cares?“, „Manon“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, operett „Silva“ ja lastelavastused „Pipi Pikksukk“ ning „Mõmmi jõuluaabits“.

Lisaks eesti publikule pakuti külakosti teatrisõpradele Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus ja USA-s.

Täna heiskame Eesti lipud

Täna, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja n-n Rauddiviisi vastu. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30. Sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas üle 6000 isiku, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Vaata lisaks:
Eesti lipu kasutamise hea tava
Päikese tõusu- ja loojanguaeg
Eesti Vabadussõja kokkuvõte Estonicas

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Sõmerpalus otsitakse noori motokrossitalente

Motokrossipisikust nakatunud. Foto: Hannes Prikk
30. detsembril toimus esimene lastehommik Euroopa suurimas moto-sisehallis Adrenalin Arenal. Trennipäeval katsetasid juhendaja abiga esimest korda elus motokrossi 6 päris pisikest poissi. Pisut suuremad ja kogenumad said üheskoos sõitu harjutada suuremal rajal. Sarnastele lastehommikutele oodatakse edaspidi korra kuus kõiki uusi huvilisi.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös plaanitakse regulaarselt leida motospordile noort pealekasvu ja harrastajaid. Sageli jääb motokross kättesaamatuks neile lastele, kellel pole pereliikmed sellega tegelemas, sest tehnika ja varustuse soetamine on kulukas. Sõmerpalu lastehommikutel pakutakse 3 – 7 aasta vanustele lastele sobival motokrossitsiklil, sobiva varustusega ja spetsiaalselt algajatele sobival rajal proovimise võimalust koos õpetussõnadega. Järgmine lastehommik toimub 13. jaanuaril 2011, kell 10 – 14.

Lisainfo: Hannes Prikk tel: 52 96 556, www.motokrossipisik.eu

Algas aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta

2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. See on meie kõigi võimalus mõtiskleda selle üle, kuidas eurooplased elavad kauem ja on tervemad kui varem, ning mõista vastavaid võimalusi.

Aktiivne vananemine saab anda beebibuumi põlvkonnale ja homsetele eakatele võimaluse, jääda tööle ning jagada oma kogemusi, olla ühiskonnas jätkuvalt aktiivne ja elada võimalikult tervislikult ja täisväärtuslikult.

See on ka võimalus säilitada põlvkondadevaheline solidaarsus kiiresti vananevates ühiskondades.

Poliitikute ja sidusrühmade ülesanne on parandada üldisi võimalusi aktiivseks vananemiseks ja iseseisvaks eluks, võttes meetmeid eri valdkondades, nagu tööhõive, tervishoid, sotsiaalteenused, täiskasvanuõpe, vabatahtlikutöö, majutus, IT-teenused või transport.

Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust nimetatud teemadest ning parimatest moodustest nendega tegelemiseks. Kuid kõige tähtsam on kutsuda poliitikakujundajaid ja sidusrühmi endile eesmärke seadma ning vastavalt ka tegutsema. 2012. aasta peab jõudma aruteludest kaugemale; see peab andma käegakatsutavaid tulemusi.

Täpsemat infot aasta kohta leiab siit.

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee