Rubriik: Eesti

Nädala lõpus tuleb linnade linnuvaatluspäev

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 25. märtsil toimub igakevadine linnade linnuvaatluspäev. Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud – aegade jooksul on üritusel osalenud enam kui 20 Eestimaa linna, parimatel aastatel on tulemusi laekunud 16 linnast.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb vaid moodustada 2-5 liikmeline võistkond ning 25. märtsi varahommikul mõnes linnas linnuretkele minna. Nagu ka ürituse nimi viitab, siis arvesse lähevad üksnes need sulelised, keda vaadeldi linnapiiridest lahkumata.

Kuigi linnuvaatlusega võib linnas alustada juba kell 5 varahommikul ei pea seda tingimata tegema. Soovijad võivad alustada ka mitu tundi hiljem – silmas tuleb pidada vaid seda, et pärast kella 13-t kohatud linnuliigid arvesse ei lähe!

Ettevõtmise eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning alanud rändlindude saabumisele. Kohatud linnuliikide rohkus meie linnades on sõltunud paljuski kevadest. Kui mullu kohati meie linnades vaid 86 liiki linde, siis näiteks 2008. aastal saadi kirja koguni 104 linnuliiki. Muuhulgas on ürituste käigus linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluse reeglistik näeb ette, et meeksonnas oleks 2-5 liiget, liik läheb kirja, kui seda märkavad vähemalt pooled liikmeist. Helikandjate kasutamine lindude peibutamiseks on keelatud. Isetehtud hääled (nt vilistamine) on lubatud. Arvesse lähevad linnuliigid, keda vaadeldi olles linna administratiivpiirides. Keskkonnasäästlikkust silmas pidades soovitavad korraldajad liigelda jalgsi või linna ühistranspordiga.

Ornitoloogid viivad õpetajad õue

Eesti Ornitoloogiaühing alustab koostöös Tartu Keskkonnahariduse Keskusega linnuõppekoolitust õpetajatele. Osalema on oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete, aga ka algklasside õpetajad.

Koolitus toimub vähemalt 23 kohas üle Eesti, kuhu oodatakse õpetajaid kõigist piirkonna koolidest. Igas paigas viiakse kevade jooksul läbi kolm hommikust väliõpet pikkusega 2-3 tundi, mille käigus õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest. Osalejad saavad ka koolitustunnistuse. Esimene väliõpe toimub märtsi lõpus või aprilli alguses, teine aprilli teises pooles ja kolmas mai keskpaigas.

Õppimise lihtsustamiseks ja teadmiste kinnistamiseks tuleb õppe alguseks EOÜ kodulehele ka abimaterjal tavalisemate linnuliikide fotode, häälte ja kirjeldustega.

Koolituskohad ja lähem teave on EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loomaarstid peavad lemmikloomade kuul üle Eesti loenguid

Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu.  Selle rõhutamiseks peavad 31. märtsist 28. aprillini  loomaarstid Eesti erinevais paigus tasuta loenguid loomade tervisest ja vastutustundlikust loomapidamisest.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul seisneb lemmikloomade hea tervise kuu läbiviimise mõte selles, et loomaomanikud suunaksid igapäevaselt tähelepanu oma lemmiku tervisele ja heoolule. Laiemaks eesmärgiks on propageerida ühiskonnas vastutustundlikku loomapidamist. Selart lisas, et loengusari tõstab loomaomanike teadlikkust : „Loengud annavad suurepärase võimaluse vajalike ja õigete teadmiste kogumiseks, mille tulemusel on igal loomaomanikul võimalik oskuslikult tagada oma loomale hea tervis ja kvaliteetne elu“.

Loomaarst Tiina Toometi sõnul on ürituse eesmärgiks lemmikloomapidamiskultuuri edendamine Eestis : „Pakume tasuta loengusarja raames lemmikloomaomanikele erinevaid nõuandeid ja infot , kaasatud on tuntud Eesti loomaarstid.“
Loengutel osalemine on kõigile tasuta, kava ja registreerumisvõimalus on Eesti Loomakaitse Seltsi ja Royal Canin Eesti Facebooki lehekülgedel.

Kihnu vallavanem astus parteisse

Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.

Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”

IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.

Kevad võetakse kevadpealinnas Türil vääriliselt vastu

Kevadpealinna maskott.

Kevade saabumise pidulik vastuvõtt toimub Türil 20. märtsi hommikul kell 7.14. Õigemini algavad need juba kell 7.13, mil külmakartmatud talisuplejad teevad Türi tehisjärves oma viimase talvise vettemineku.  

Vaid minut hiljem tervitatakse kevadet Türi kultuurimaja juures: tõmmatakse käima muruniiduk, ärkab Murumoor, laulavad linnud ja ka naised, üles astub Türi kultuurimajas tegutsev ansambel Naized, jagatakse õhupalle, pakutakse teed.

Kevade esimesel päeval toimuvad Türi põhikooli algklasside maja siseõuel kevadised mängud lastele. Tegevust korraldab Türi Noortekeskus.

Kevadine esimene päev Kevade kodus Türil lõpeb kell 19 kultuurimajas toimuva kontsertiga „Hümn armastusele”, laulab Silvi Vrait, akordionil Raivo Tafenau, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Liina Amor.

Kevadpealinna 13. hooaja pidustused Türil jätkuvad 24. märtsil kell 18, mil Türi kultuurimajas saab kuulata Suisapäisa ja Nukukoori kontserti. Kell 20 toimub samas kevade stiilipidu teemal „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”

31. märtsil kell 10 on Türi kultuurimajja oodatud kõik tulbisõbrad, toimub II tulbipäev. Kell 12 saavad liikumishimulised osaleda Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos” avaetapil. Päeva lõpetab Türi kultuurimajas kell 19 toimuv kevadkontsert.

Kevadpealinna hooaeg kestab 20. märtsist – 22. juunini. Sellesse mahuvad näitused, kontserdid, laulu- ja spordivõistlused, laadad, festivalid ja konkursid. Kevadpealinna 13. hooaja raames toimuvate sündmustega saab tutvuda kodulehel http://www.kevadpealinn.tyri.ee/index.php/kavas

Kevadhooaeg lõpeb 22. juunil pööripäevapeoga Türi lauluväljakul.
Ülle Välimäe, kevadpealinna korraldustoimkonna juht, Türi kultuurimaja direktor

Jarva.ee

Hallist kooruv elu

Kevad ei tule niisama. Teda peab otsima minema. Kõige varem saab teda Eestimaal otsida mere tagant Sõrve sääre otsast. Just seal nähakse kõigepealt lõokesi ja kiivitajaid, üle mere kohalepurjetavaid kaelus- ja õõnetuvisid. Tulevad kureparved ja luigevalgus. Partide prääks ja aulide auliitamine.

Aga ka Kagu-Eesti mägede lõunapoolsetel külgedel algab elu täie hooga juba märtsi alguses. Tasapisi koorub talvehallist välja kasemetsade puna, pajustike oranž ja haavikute roheline.

Just seda värvisirgumist ma  Võrumaale Kütioru nõlvadele otsima lähen.

Mind on alati lummanud Valdur Ohaka kaunid loodusmaalid, millel uduhallist joonistub välja kevadine puude värvivikerkaar. Just selline on praegu Kütiorg.

Õigupoolest viib mind Kütiorgu mure mesilaste pärast, meie mesitaru sai nugisehirmus üsna lagedale väljale. Ja kuumalt paistev kevadpäike on kindlasti mesilased krapsakamaks muutnud. Iial ei tea, millal nad plaanivad taru suurpuhastust. Ema rääkis mulle, et mu vanaema olla igal kevadel põnevusega jälginud mesilaste tegemisi ja puistanud heinu taru ümbruse lumele, et väljalennanud ja külmast kangestunud mesilased mitte lumele kukkudes ei hukkuks, vaid saaksid võimaluse tarru tagasi ronida.

Heinatuust kaenla all, üritangi üle põllu mesitaruni jõuda, aga kiiresti saan aru, et suuskadeta minek oli lauslollus. Lumi on üle põlve ja koorik vajub läbi iga kolmanda sammu järel. Hüppan ja keksin seal väljal nagu talveväsimuses metskits. Kahetsusega näen, kuidas risti üle põllu on viimase lumesaju järel pehmel sammul läinud ilves, teda on lumi kandnud.

Mesilased on juba esimesed hukkunud kaaslased taruavast välja heitnud. Ei tea, kas kevadäratajaks on olnud soe päike või kõhumuredega koputav tihane – sellest viimasest tegelasest on lumel üks hallikas sulg. Tihane on mesilaste jaoks kardetav tegelane, ükshaaval võib ta valvurmesilased välja meelitada ja nahka panna. Hea märk see igatahes ei ole.

Tambin taruesise lume madalamaks ja siputan heina laiali. Tagasiminek on veidi lihtsam, hüplen omaenda jäljeaukudes.

Vahepeal on Mikk ja Aotäht sauna juures vahtrale oherdiga augu puurinud ja väga laisalt sealt tila mööda mõni piisk veereb. Vahtramahlaga on alati see lugu, et kunagi ei taba ära õiget aega – kord on veel liiga vara ja siis liiga hilja. Nii jääbki see kasemahlast magusam neste enamasti saamata.

Aga seda, et mahl puutüves liigub, on näha ka pungadest. Vahtra pungasoomused on õige veidi õrnemalt üksteise vastas ja juba täiesti punased, punakas on ka peenikeste okste koor. Loe edasi: Hallist kooruv elu

Edelaraudtee avas Rapla rongijaamas ainulaadse infotabloo

Rapla raudteejaamahoone.

Edelaraudtee avas Eestis ainulaadse GPS-süsteemil põhineva infotabloode lahenduse, mis edastab iga rongijaama ja peatuspunkti kohta kohapõhist teavet nii veebis kui infoekraanidel. Füüsilisel kujul on infoekraan väljas Rapla rongijaamas.

Nüüdsest saavad reisijad vaadata konkreetse jaama infotablood igast internetiühendusega arvutist ning mobiilist. Infotabloodel on näha peatselt jaama saabuvate ning väljuvate reiside number ja marsruut, saabumise ja väljumise aeg, kas sõit kulgeb plaanikohaselt või rongi kaugus jaamast. Lisaks võimaldab lahendus kuvada operatiivinfot. Veebis on info kõigi peatuste kohta kättesaadav kujul edel.ee/peatuse nimi, näiteks edel.ee/rapla või edel.ee/parnu. Füüsilisel kujul on infoekraanid paigaldatud seni Rapla, Viljandi, Türi ning Tallinna Balti jaama. Edaspidi on plaanis infoekraane üles panna ka teistesse jaamadesse.

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi Tootsi maakerasid leiutama

Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Tootsi maakera ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada”. Konkursile on oodatud ideekavandid vahenditest, mis mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks muudavad. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill.
Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.
Idee pärineb tulevikukooli foorumil osalenud noortelt, kes meie palvel konkursi jaoks ajurünnakut tegid. Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii, kus on nii õpetajaid, õppekavade eksperte, ajakirjanikke kui teaduse populariseerijaid.
Info kodulehel: www.hm.ee/index.php?0512852
Facebookis: www.facebook.com/haridusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium

Seeniorlaul 2012 ootab osalejaid!

Toomas Kuter on seenioride lauluvõistlust korraldanud juba aastaid.

VI vabariiklikust seeniorlauluvõistlusele “Seeniorlaul 2012” on oodatud osalema kõik harrastussolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkursi finaal toimub 21. aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis.I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi II vooru. Helisalvestised tuleb saata vabalt valitud helikandjal hiljemalt 4. aprilliks aadressil: “Seeniorlaul 2012”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu. Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust II vooru teavitatakse soliste hiljemalt 13.aprilliks.

II ja III voor toimuvad 21.aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Esinemisjärjekorra loosimine kell 14. II voorus esitatatakse kaks laulu: üks laul Raimond Valgre loomingust ja teine laul vabal valikul – fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel.

Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Teisest voorust pääseb finaali kuni kümme solisti. Kolmandas voorus, ehk finaalis esitatakse teises voorus kõlanud Raimond Valgre laul ja üks uus laul vabal valikul.

Lauljad võistlevad kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.

Soliste hindab viieliikmeline žürii, mille esimeheks on laulja ja literaat, Pärnu muusikapreemia laureaat Toomas Kuter, kes on laulukonkursi žüriid juhtinud algusest peale. Parimaid soliste ootavad auhinnad. Täpsem informatsioon:

Toomas Kuter tel: 5591 4058 e-mail: toomas@kuter.eu

Kaja Treuberg tel: 5666 2733 e-mail: puhvi@hotmail.com

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses korraldati Poola õhtu

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses toimus poola kultuuri tutvustav õhtu.

Kultuuriõhtu korraldas Poola välisvabatahtlik Kamila Owcarz, kes on praegu Tallinnas Euroopa vabatahtliku teenistuse raames vabatahtlikku tööd tegemas.

Kamila Owcarz tutvustas kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jms. Üritust illustreeriti slaidide, videfilmide ja muusikaga.

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on varem toimunud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia,  Kreeka ja  Hispaania kultuuriõhtud, kus Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Haapsalu sotsiaalmajas on täna loovteraapia infopäev

Haapsalu Sotsiaalmajas toimub laupäeval tasuta loovteraapiate infopäev. MTÜ Minu Tasakaal korraldab 17. märtsil Haapsalu sotsiaalmajas Kastani tn 7 koostöös Läänemaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga tasuta infopäeva, mille raames on vähihaigetel, nende lähedastel teistelgi huvilistel võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapia endast kujutab ning millist kasu võib tuua. Haapsalu infopäeval on võimalik osaleda kunsti- ja fototeraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.

Lisainfo: www.tasakaal.net

Jane Teesalu,

MTÜ Minu Tasakaal vabatahtlik

Üle-eestimaaline puuetega inimeste 17. kultuurifestival toimub suvel Viljandis

Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu tunnistati 2010. aastal toimunud kultuurifestivalil parimaks. Allikas: meiemaa.ee

Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min,  üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.

Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord  inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks. 

Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.

Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.

Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Elva haigla juurdeehitusele pandi nurgakivi

Sel nädalal asetati Elva haigla juurdeehitusele nurgakivi. Juurdeehituse ja olemasoleva hoone rekonstrueerimisega luuakse senisele Elva haigla 17 hooldusravi voodikohale juurde 25 hooldusravi ja 12 hooldekodu voodikohta.

Kokku ehitatakse ja rekonstrueeritakse projekti raames 1200 ruutmeetrit. Projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 658 731,86 euro ulatuses meetmest „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“. Meetme nõuetest tulenevalt on haigla minimaalne omaosalus on 32,1%. Ehituse lõpptähtaeg on 31. oktoober 2012.

Kodanikud saavad sõna sekka öelda Eesti avatud valitsemise tegevuskava valmimisel

Kuni 26. märtsini on osalusveebis www.osale.ee võimalik kommenteerida Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava. Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, kasutades selleks kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Osalusveebis oodatakse kodanike ettepanekuid konkreetsetele küsimustele: millised tänased avalikud e-teenused vajaksid kõige enam parandamist? Millised avaliku sektori kogutud andmed tuleks esmajärjekorras masintöödeldaval kujul kättesaadavaks teha? Kuidas muuta kaasamine protsessina efektiivsemaks ja atraktiivsemaks nii riigile kui kodanikule? Küsitakse ka ettepanekuid, kuidas tehnoloogiliste vahendite abil vähendada korruptsiooniohtu.

Rohkem teavet Avatud Valitsemise Partnerluse rahvusvahelise initsiatiivi kohta www.opengovpartnership.org

 

WWOOF Eesti kutsub mahetaludesse vabatahtlikuks

Äsja tähistas oma 5. sünnipäeva WWOOF Eesti, kuuludes nende tublide MTÜde sekka, kelle liikmed on tegusalt ja jätkusuutlikult vabatahtlikku tööd teinud. 2007. aastal loodud MTÜ WWOOF Eesti annab võimaluse kogeda elu vabatahtlikuna Eesti mahetaludes.

Selle aja jooksul oleme tublisti elavdanud mahepõllumajanduslikku liikumist Eestis ning toonud säästva ning loodussõbraliku majandamise igapäevainimesele palju lähemale. Oleme aidanud vabatahtlikel Eesti mahetaludes erinevaid töid proovida ning oskusi omandada. Ühtlasi oleme maailmale reklaaminud Eestit kui toredat reisisihtkohta, kus võib õppida palju vanu ja kasulikke töövõtteid ning kohtuda tegusate ja väärikate mahepõllumajandust viljelevate inimestega.

Oma viie tegevusaasta jooksul oleme vabatahtlikuna registreerinud enam kui 700 inimest erinevatest maailma paikadest ning hetkel on meie nimekirjas 27 tegusat Eesti mahetalu, kes jõudumööda vabatahtlikke vastu võtavad ning neile oma teadmisi ja ehedat energiat jagavad. Loe edasi: WWOOF Eesti kutsub mahetaludesse vabatahtlikuks

Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandis peetakse täna, 17. märtsil kell 12–17 konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”, et käsitleda laiemalt inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) toimuva konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kõneleb väärtuskasvatuse teemal. Väitlust ”Kas hariduses on valikuvabadus?” juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus.

Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Loe edasi: Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Estoloppet 2012 sarja võitsid Madis Vaikmaa ja Sirli Hanni

Sellel laupäeval tunnustavad Eesti ainsa pikamaasuusatajate sarja Estoloppet korraldajad Tartu ööklubis Atlantis peetaval pidulikul tseremoonial parimaid suusatajaid. Käesoleva aasta kuuel etapil osales kokku 8285 suusatajat, lisaks neile veel viie väiksema maratoni lühemate distantside 845 läbijat.

Edukaim mees kuue osavõistluse raames oli Madis Vaikmaa ja naisosalejatest Sirli Hanni. Mõlemad jõudsid starti neljal korral.

Võistkondlikus arvestuses tunnistati üheksa meeskonna seas parimaks Rakvere Siplased/CRAFT/Electrolux ja seda juba kolmandat aastat järjest.

Eraldi arvestust peeti ”väikeste maratonide” lühikestel distantsidel osalenud noortele, M-15 klassi edukaim oli Sten Eric Nirgi ja N-15 klassis Anette Baum.

Estoloppet korraldajate tunnustuse saavad ka seitse vaieldamatult kõige staažikamat maratoonarit, kes on viieteistkümnel hooajal  alates 1998. aastast osalenud kõigil 65 järjestikusel sarja maratonil – Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Arvo Raja, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

Sarja juhi Indrek Kelgu sõnul läks tänavune hooaeg üldjoontes kenasti. ″Lund ja suusasportlasi jagus igale etapile, tänu krõbedatele külmakraadidele tuli uus kuupäev leida vaid Tamsalu-Neeruti maratonile, kuid ka see lahenes kokkuvõttes positviiselt. Eraldi tasub märkida, et just tänavu sündis sarja kuulunud 41. Tartu Maratonil viimase 25 aasta osavõturekord – finišijoone ületas kokku 6754 suusasõpra. Nii suuri numbreid nägi Tartu Maraton viimati 1987. aastal,″ tänab Kelk kõiki suusatajaid ning loodab, et Estoloppeti sari innustab maratonisõpru iseennast ületama ka uuel hooajal.

Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee

Projekt “Via Hanseatica” aitab arendada äärealasid Eestis, Lätis ja Venemaal

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.

Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.

Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.

Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.

Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.

Algas Teeme Ära viies talgukevad

Algas Teeme Ära viies talgukevad – kõik inimesed ja organisatsioonid üle Eesti saavad nüüdsest märkida Teeme Ära talgupäeva kodulehele oma plaanitavaid talguid, samuti jagada talgulugusid. Tänavune ühine talgupäev peetakse maikuu esimesel laupäeval, 5. mail ja nagu Eestis on juba traditsiooniks kujunenud, saab iga kogukond ise otsustada, mis vajab ühist ärategemist.

Tallinna Linnateatri Hobuveskis anti neljapäeval Teeme Ära talgupäeva avalöök, mille käigus komplekteeriti talgute stardipakette, esitleti koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega välja antud esimest talgulugude CD-plaati, tutvustati ajalehe Talguline avanumbrit ning kõneldi talgupäeva ettevalmistustest. ERMiga koos kuulutati välja talgulugude kogumise veebiretk.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on talgupäeva õnnestumiseks talgukorras ära tehtud juba mitmeid olulisi tegusid. „Talgutes ja ühises tegutsemises peitub suur vägi. See toob inimesed kokku, paneb nad üksteisega suhtlema, üksteist paremini tundma ja mõistma. Koduse talgupäeva eel tõstame esile tavaliste inimeste elulisi talguleide ning pöörame tähelepanu talgutraditsioonide laiemale tutvustamisele, et innustada inimesi talgute korraldamise ja neil osalemise kõrval ka oma talgulugusid julgelt jagama,“ rääkis Tüür. „Talgud on olnud eestimaalastele omane läbi erinevate aegade. Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile.“
Loe edasi: Algas Teeme Ära viies talgukevad

Lühifilm Tammetsõõrist

Eestimaa Looduse Fond valmistas metsa väärtusi tutvustava viieosalise lühifilmide sarja, mille üks osa on pühendatud looduslikele pühapaikadele. Jäädvustatud on Vastseliina kihelkonnas asuv Ilmamägi, mille veerul kasvab ainulaadne Tammetsõõr. Vana puudesõõri paneb helisema Anna Hintsi regilaul.

Sarja teistes osades kõnelevad Rein Kuresoo – surnud puudest, Leili Mihkelson – vääriselupaikadest ning Aleksei Lotman puiskarjamaadest ja -niitudest.

Filmisarja lehekülg

Allikas: Maavalla Koda

Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid valisid aasta keeleteoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Loe edasi: Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Eesti Pimedate Raamatukogu tegi emakeelepäeval kokkuvõtte võistlusest “Märka punktkirja!”. Võistluse eesmärk oli leida Eestis kohti ja tooteid millel on punktkirjas tähistused.

Punktkirjas numbreid leiti Tallinnas Erika 13a asuva munitsipaalelamu, Stockmanni kaubamaja, Shnelli hotelli ja Värska sanatooriumi liftikabiinide korrusenuppude juures, selgitusi Sisekaitseakadeemia jõusaali jooksutee juhtnuppude all, silte Tallinna ja Tartu moodsate tualettide seintel. Lennufirma Estonian Air lennukis Canadair Regional Jet 900 on punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid. Punktkirjas tähistusi on nägemispuudega inimeste organisatsioonide hoonetes ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Tartumaal Kavastu kunagisel meiereihoonel asuval pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvlil on tema nimi lisaks tavakirjale ka stiliseeritud punktkirjas.

Kauplustest võib leida Vipise loodustooteid ning Rootsis toodetud toidulisandit ja Poolas valmistatud küpsiseid, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnd marki veini pudelil on nimetus ka punktkirjas. Müügil on olnud Hiina päritoluga õiekujulisi mündihoidjaid, mille põhja all punktkirjas tähed e ja c ning numbrid. Soomest on ostetud seal tehtud küpsetuspaberit ja Rootsis küpsetatud piparkooke, mille pakenditel samuti punktkiri. Loe edasi: Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Liikumine Kodukant otsib kogukonna pärli

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks saab täita veebiankeedi 15. aprillini.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ raames on eesmärk esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse tema sõnul peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

„Kõikjal Eestis elab palju toredaid peresid, tänu kellele on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustamine pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud,“ selgitas Toobal. „Usume, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus elamisväärsema kodupaiga loomisel Eestimaa eri paigus,“ lisas külaliikumise juht.

Head emakeelepäeva!

Täna peetakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi, kus keeleasjatundjad ja kirjanikud arutlevad emakeele uuenemise üle. Sel korral on emakeelepäeva moto “Keele pidev uuenemine on meie kõigi asi…” (T. H. Ilves).

Konverentsi avavad tervitussõnadega Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest, kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, kõneleb  Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Keelejäljest ja keele jäljest räägib luuletaja Kaur Riismaa. Lisaks tuleb juttu grammatikast (keeletoimetaja Egle Pullerits), blogikirjandusest (kirjanik Margus Tamm), keeleuuendusest (Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste) ja näitusest “Eesti sõnaloome allikad” (RR-i humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak). Täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.