Neljapäevast võivad autod suvekummidega sõita

Alates selle nädala neljapäevast võib Eestis sõidukitel taas kasutada suverehve, kuid maanteeamet ja politsei soovitavad autojuhtidel rehvivahetusega veel oodata. Kehtiva määruse järgi on Eestis talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini.

2010. aasta jaanuaris jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Sõltuvalt ilmaoludest jääb võimalus naastrehvide kasutusaega pikendada, kuid mitte rohkem kui see oli varem lubatud – 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75 kuni 3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Loodusesõbrad tähistavad Erik Kumari sajandat sünniaastapäeva

7. märtsil möödub 100 aastat legendaarse looduskaitsetegelase Eerik Kumari sünnist. Eerik Kumari (1912-1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat. Ta oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Matsalu looduskaitseala rajaja.

Eerik Kumari püüdlused võtta see märgala kaitse alla kestsid pikki aastaid ja teostusid alles 1957. Kulus veel palju aastaid, kuni 2004. aastal nimetati Matsalu rahvuspargiks.

Tema töö mälestuseks antakse alates 1989. aastast Erik Kumari nimelist preemiat looduskaitsealase töö tunnustamiseks. Esimesena pälvis selle loodusejutlustaja Fred Jüssi, mullu sai preemia Looduse omnibusside korraldaja Jaan Riis.

Eesti Looduseuurijate Selts tähistab Erik Kumari 100. sünniaastapäeva 8. märtsil konverentsiga, kuhu on oodatud kõik loodusesõbrad. Konverentsil peetakse viis ettekannet, milles kõneldakse Erik Kumarist kui teadlasest, looduskaitsjast ja ornitoloogist. Samuti on kõne all Kumari mõju Matsalu rahvuspargi kaitsekorraldamises veel ka tänasel päeval. Ettekanded teevad Linda Kongo, Urmas Tartes, Vilju Lilleleht, Kaja Lotman, Tiit Sillaots.

Konverents algab kell 14 Eesti Looduseuurijate Seltsi majas Tartus Struve tn 2.

Keskkonnaharidus võetakse uurimise alla

Keskkonnaamet alustab uuringutega, mille eesmärgiks on saada põhjalik ülevaade Eesti keskkonnahariduse hetkeseisust ja arenguvõimalustest. Töö aitab välja selgitada õpetajate, õppejõudude ja koolivälise keskkonnahariduse spetsialistide täiendkoolitusvajadust ning õppevahenditega varustatust.

Samuti uuritakse keskkonnahariduse koostöövõrgustikku, kirjeldatakse võrgustikus osalejate rolle, ootusi ja võimalusi.

Uuringut korraldab Keskkonnaameti tellimusel OÜ Cumulus Consulting ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF) programmist”Keskkonnahariduse arendamine“. Uuringute tulemustega saab alates augustist tutvuda keskkonnaameti kodulehel.

Eesti tervisesportlased liikusid vabariigi aastapäeval poolteist tiiru ümber maakera

Eile, 24. veebruaril toimus kõigil Eesti terviseradadel sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maailma”, kus kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast saadi kokku enam kui poolteist tiiru ümber maakera ehk 60794 kilomeetrit.

SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul näitas tänavune üritus, et isegi heitlikule talveilmale vaatamata on eestimaalaste hulgas väga populaarne kasutada vaba aega oma tervisesse investeerimiseks. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 6799 tervisesportlast ja enam kui 80 terviserajal üle-Eesti. Kasvanud osalejate arv võrreldes eelmise pika ja külma talvega on kinnitus sellele, et eestimaalaste huvi värskes õhus sportimise vastu on endiselt tõusuteel,“ sõnas Jaak Teppan.

Teppani sõnul liiguti tänavu keskmiselt 9 kilomeetrit osaleja kohta. Enim liikujaid kogunes terviseradadele Pärnumaal Jõulumäel, maakondadest oldi aktiivsemad Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal ja Viljandimaal.

Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. Eelmisel talvel liiguti vabariigi aastapäeval 6119 inimese poolt 62661 tervisekilomeetrit.

Osalejatel tuli omapoolse panuse fikseerimiseks sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes sai läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal, mida kasutati väga aktiivselt. Kogutud tervisekilomeetrid summeeriti.

Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel ümber maailma” eesmärgiks on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade suurepäraseid võimalusi ja ärgitada inimesi enam regulaarse tervisespordiga tegelema.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Eesti terviseradade arendamisse on alates 2004. aastast kokku investeeritud üle 22 miljoni euro, kohalike omavalitsuste (7,8 miljonit eurot), Eesti riigi (5,2 miljonit eurot), Euroopa Liidu (6,7 miljonit eurot) ja sihtasutuse Eesti Terviserajad (3 miljonit eurot) vahendeid.

24. veebruaril Eesti terviseradadel tehtud tulemustega saab tutvust teha kodulehel www.terviserajad.ee.

Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub edasi

Eeloleval pühapäeval, 26. veebruaril toimuma pidanud ligi 22 kilomeetri pikkune Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub kehvadest lumeoludest tingituna esialgu nädala võrra edasi, 4. märtsile. Päris kindel pole aga seegi, kas maraton siis aset leiab. Kõik sõltub ilmast ja lumelisast. Esmaspäeval sõitis Pöide-Orissaare maratoni suusaraja läbi maratoni peakorraldaja, Pöide vallavanem Jüri Linde. Siis oli rada veel enam-vähem läbitav.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade miinuskraade. Kui lund juurde ei tule, jääb maraton tänavu ilmselt ära. Otsus maratoni toimumise kohta võetakse vastu järgmise nädala algul.

Allikas: meiemaa.ee

Täna toimub 40. Haanja maraton

Fotomeenutus eelmisest Haanja maratonist

Laupäeval, 25. veebruaril 2012 toimuv 40. Haanja Maraton on ühtlasi EMV pikamaasuusatamise Estoloppeti sarja V etapp. Nagu ikka, läbitakse distantsid klassikalises sõiduviisis – pikk 43 km ja lühem 22 km.

Kava Haanja suusastaadionil:
Kell 11.00 – 43 km distantsi start.
Kell 11.30 – 22 km distantsi start.
Kell 11.40 – lastesõit, 500 m (10-aastased ja nooremad, vaba sõiduviis).
Kell 14.30 – autasustamine.
Kell 17.00 – finiš suletakse.

Haanja Maratoni korraldab:
MTÜ Haanja Suusaklubi, Urmas Veeroja
www.haanjamaraton.ee

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Lilli küla laulupiiripostil oodatakse 25. veebruaril laulude, lippude ja heade soovidega inimesi

Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.

Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.

25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.

Allikas: ajaleht Sakala

Näitus mõisakoolidest toob esile väärtusliku osa kultuuripärandist

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis on avatud Kuningliku Norra Saatkonna näitus „Mõisakoolid – särama löödud pärlid.”

Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle tuhande mõisa, mille uhked häärberid moodustavad väärtusliku osa Eesti kultuuripärandist ning millest paljud on tänapäeval kasutusel koolimajadena. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel restaureeriti Eestis aastatel 2008-2011 üksteist mõisakooli: Kaagvere, Kiltsi, Koigi, Kõpu, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Vasta ja Väätsa.

Taastatud mõisahooned pakuvad koolile väärika ja õpilasi arendava kaasaegse õpikeskkonna. Samas toimivad mõisakoolid ka mitmekihiliste kogukonnaelu keskustena, kus leiavad aset kontserdid, näitused, seminarid ja koolitused.

Näitus annab sõnas ja pildis ülevaate sellest suurest ettevõtmisest, mille tulemusena on uuesti särama löönud üks väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist. Fotode autorid on Toomas Vendelin ja Peeter Säre, mõisaid tutvustavate tekstide autor Nele Rohtla.

Ühtlasi tähistab näitus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste teise perioodi algust. Käesoleval aastal on oodata mitmete programmide avanemist, mis keskenduvad riskilastele, rahva tervisele, soolisele võrdõiguslikkusele, keskkonnasõbralikele tööstusuuendustele ning veekogude korraldusele. Jätkavad kultuuripärandi programm ning nii vabaühenduste kui ka teaduskoostöö fond.

Näituse avas Norra suursaadik Eestis pr Lise Kleven Grevstad ja see jääb avatuks 17. märtsini.

Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused

ahja põlva tartu mooste — Uus ühine koostööprojekt viib noored kunstnikud erinevatesse ruumidesse.

19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.

Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist. MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee

Ilusat Eesti vabariigi 94. aastapäeva!

Meeldetuletus: vabariigi aastapäeval terviseradadele!

Täna toimub üle Eesti terviseradadel rekordiüritus „Eesti terviseradadel ümber maailma“. Ürituse eesmärk on kutsuda eestimaalasi vabariigi aastapäeva tervislikult tähistama ja tutvustada inimestele nende kodukandi terviseradade võimalusi.

Kõigis Eesti maakondades toimuvad terviseradadel põnevad ettevõtmised kogu perele – matkad, suusavõistlused, koolitused, talimängud. Terviseradadel toimuvate tegevuste info leiad Eesti terviseradade koduleheküljelt: http://www.terviserajad.ee/maakera/

Tervisesportlasi ootavad täna enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada. Omapoolse panuse andmiseks rekordi
püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee või Eesti terviseradade
Facebook´i kontol. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäevale järgneval päeval.

Magistrant kutsub võru keele kõnelejaid
küsimustikku täitma

Tartu ülikooli Eesti ja soomeugri keeleteaduse magistrant Andres Karjus kirjutab magistritööd suunalistest ruumigrammidest
Läänemere keeltes ja tegeleb praegu materjali kogumisega veebiküsimustike kaudu, kus tuleb hinnata vastavate sõnade sobivust kümne pildiga. Karjus sai valmis küsimustiku võru variandi ja kutsub nüüd võru keele kõnelejaid seda täitma!

Küsimustik asub siin:
http://kwiksurveys.com?u=voro

Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).
Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Täna toimub maailmakoristuse avalik infokoosolek

Teeme Ära Maailmakoristus 2012 aktsiooniga tegelev meeskond kutsub täna kõiki huvilisi ja kaasalööjaid suurele infokoosolekule Tallinnas Olümpia hotellis Beeta saalis kell 18.00-20.00. Üksikasjalikuma ülevaate saab ligi 200-st vabatahtlikust koosneva meeskonna viimaste kuude tegemistest, uudistest ja edasistest plaanidest.

Sellel aastal korraldatava, 85 erinevat riiki ühendava ühisaktsiooni, Maailmakoristus 2012 alguseni on jäänud vähem kui kuu. 24. märtsist kuni 25. septembrini korraldavad vabatahtlikest eestvedajad koristuspäevi 85 erinevas riigis. Ühisettevõtmise eesmärk on nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil aidata kaasa prügistamise probleemi leevendamisele ja inimeste teadlikkuse suurendamisele. Lõviosa globaalsest organiseerimistööst teevad ära Eestimaalastest vabatahtlikud, kes juba eelmise aasta algusest on tegelenud aktiivselt uute eestvedajate leidmisega erinevates riikides ja aktsiooni idee tutvustamisega rahvusvahelisel tasandil.

Tänaseks on Eesti 2008. aasta prügikoristustalgutest inspireeritud koristusaktsioonid toimunud juba 16 erinevas riigis, 2,7 miljoni vabatahtliku osavõtul. Maailmakoristus 2012 aktsioonile on teiste hulgas toetava õla alla pannud Estonian Air, Skype, Radisson Blu Hotel Olümpia, Tahe Kayaks ja Europark. Rohkem informatsiooni leiab liikumise kodulehelt: www.letsdoitworld.org

Allikas: Let’s Do It! 2012

Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.

President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.

“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.

2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.

Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist.
Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Sulalumi ohustab katuseid

Soojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Loe edasi: Sulalumi ohustab katuseid

Kodanikuajakirjanduse selts on aasta parima vabaühenduse kandidaat

Eesti kodanikuajakirjanduse selts, mis toimetab õhinapõhiselt Külauudiseid ja on korraldanud kaks ajakirjanduse konverentsi, kandideerib eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu (EMSL) poolt valitava aasta enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud MTÜ tiitlile.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem…

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Aastate jooksul on parimaid selgitatud kategooriates, nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Mullu olid kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajateks vabaühendustest toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esimest korda välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Sel aastal valib EMSLi nõukogu parimad 17 vabaühenduse, 19 missiooniinimese, 11 avaliku võimu esindaja, viie äriühingu ja 17 aasta teo seast.

Aasta parimaid pärjatakse 6. märtsil kell 14 Riigikogu valges saalis.

EKO esitas vaide Suure väina veo kavale

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ja Eesti Terioloogia Selts esitasid sel nädalal vaide sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kava
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitvale otsusele. Keskkonnaorganisatsioonid taotlevad Kava KSH aruande osas selle õigusvastasuse tuvastamist ning asja uuesti otsustamist.
Keskkonnaorganisatsioone esindab vaidluses SA Keskkonnaõiguse Keskus. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006. a korraldusega nähti ette Kava
koostamine, mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu-ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine.
Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur Väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina
ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – ning eelduslikult on tegemist olulise mõjuga plaanidega, viidi Kavale läbi ka KSH. Oluliseks
osaks KSHst oli Väinamere Natura alale avaldatava mõju hindamine (nn Natura hindamine). Loe edasi: EKO esitas vaide Suure väina veo kavale

Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Täna keskpäeval kuulutati Rakvere Vallimäel välja Metsapealinn 2012, mida Rakvere tähistas lumelinna ehitamise ja kogupere vastlapäevaga.

Tseremoonial osalesid Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees Hardi Tullus, Rakvere linnapea Andes Jaadla ning Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman.

Hardi Tullus ütles oma kõnes, et rakverelased võivad oma rohelise linna üle uhkust tunda. „Mõelge metsa peale, mis pakub nii puhkamisvõimalusi kui ka tööd paljudele ümbruskonna inimestele,“ soovitas ta. Metsaseltsi juhatuse esimees kutsus kõiki linlasi kevadel kindlasti ka puid istutama.

„Metsapealinnaks kandideerimise mõte sai altõuke Euroopast, kui linn ühines üleeuroopalise projektiga „Timber in Action“, millega kutsutakse Euroopa linnu väärtustama puitu linnakeskkonnas,“ lausus linnapea Andres Jaadla.
„Leidsime, et saame seda mõtet linlastele paremini edasi anda metsapealinnaks olemisega.“ Üks sündmusi, millega Rakvere kavatseb oma 710.
juubelit jäädvustada, on 7100 puu istutamine linnametsa koos kaitseväelastega.

Peeter Vikman meenutas uhkusega lõppevat metsapealinna-aastat, mil Haapsalu sai paljude aastate järel taas metsaomanikuks ja iga linna saabujat tervitas pilkupüüdev metsapealinna silt. Rakverele soovis ta palju sisukat tegevust, mis aitab kaasa metsa väärtustamisele.

Metsanduslikul võistlusel võtsid omavahel mõõtu moodsa Husqvarna metsatehnikaga varustatud Luua Metsanduskooli õpilased ja Eesti Maaülikooli tudengid – tulemuseks oli viik.
Loe edasi: Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Klubi Tartu Maraton vabandab puuduliku teleülekande eest

19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni teleülekannet varjutasid tehnilised probleemid. Teleülekande tootmise eest vastutasid Klubi Tartu Maraton ja Balti Video OÜ, ETV roll oli olla telekanaliks, kes ülekannet edastab, seega ülekande tootmise eest ETV ei vastutanud, seisab pressiteates. Televaatajate ja meedia tugev kriitika ETV suunal pildi kvaliteedi osas ei ole põhjendatud ja vabandame nii televaatajate kui ka Eesti Rahvusringhäälingu ees!

Teleülekande ebaõnnestumise detailsed põhjused on väljaselgitamisel, kuid suures plaanis on selliste suurte teleülekannete Eestis tootmise põhimureks rahapuudus, mis ei võimalda vajalikku tehnikat piisavalt kaua enne otseülekannet põhjalikult testida. Sellise mastaabiga teleülekannet ei ole Eestis varasemalt keegi edukalt tootnud ja kahjuks ei olnud ka sellel aastal tulemus piisavalt hea.

Kuigi eilne teleülekanne oli parim, mis Tartu Maratonist on kunagi tehtud, ei vastanud see ootustele ja lootustele, mida ülekande planeerimise faasis püstitati: „Teleülekande planeerimisel oli meie soov ja eesmärk pakkuda televaatajale 4,5 tunni jooksul samasugust elamust ja naudingut nagu televaataja saab vaadates Rein Taaramäed Tour de France’il, kuid kahjuks meie tehnilised võimalused, oskused ja rahakott seekord seda tulemit ei toonud,“ sõnas 41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk.

Täna toimub kogunemine EKA uue maja toetuseks

Mõttetalgute tulemusena on Eesti Kunstiakadeemia tudengid otsustanud täna läbi viia rahumeelse meeleavalduse uue maja püstitamiseks vanasse kohta Tarrtu Maanteel. Facebookis olevas üleskutses seisab:

“Tudengid, õppejõud, töötajad, vilistlased ja toetajad kogunevad Viru tunnelis. Täpselt kell 19.00 väljutakse tunnelist ja moodustatakse inimkett EKA krundi ümber. Inimketi ühest otsast hakkab liikuma küünal, mida hoides saab igaüks panna sinna oma mõtted ja soovid seoses maja ehitusega. Edasi liigub küünal keti lõppu, kus süüdatakse sama küünla abil kuumaõhulatern, mis lastakse lendu. See on ühtlaselt ka aktsiooni lõpu märguandeks.

Eesmärk on näidata, et EKA Uue Maja toetajad on reaalselt olemas. Et me oleme rahumeelsed ja kultuursed inimesed, kelle soov on, et EKA Uus Maja valmiks sellele krundile 2015 aasta sügiseks.

Oled tahtnud juba ammu näidata, et sa oled olemas ja hoolid EKA-st? No tule siis ja näitame koos!”

Samuti on kirjas, et kui registreeritud osavõtjaid on alla 200, jääb üritus ära, sest see ei annaks soovitud efekti.

Üöeskutsega saab tutvuda siin.

Sännas tuleb suur jääralli

Sel laupäeval toimub Võrumaal Sännas Mäeveski juures suur jääralli, kus võistlevad eraldi võistlusklassides esiveoga, tagaveoga ning nelikveoga masinad, ning toimub ja võrride võidusõit. Kui autodega võidukihutamises on naistel- meestel eraldi arvestus, siis võrridel selgub ühisstardis võistluse kiireim sõitja hoolimata tema soost või vanusest

Võistlusele saab registreerida kell 10.30 – 11, siis antakse ka stardipauk.
Samuti annavad kohtunikud välja eriauhindu näiteks parimale noorimale jäärallitajale, raja pidurile, atraktiivseimale, eakaimale, parimale valli vallutajale jne. Kui on lõbusaid seltskondi pealtvaatajate seas, siis neile toimuvad ka mõned lõbusad võistlusmängud.
Stardimaks rallitajatele 1 euro tasutakse kohtunike juures registreeringut tehes.

Kõigil osalejatel on kohustuslik kiivri kandmine sõidu ajal!