Eesti

Läänemaa vapi kinnitamisest möödus 75 aastat

Läänemaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937.

Vapil on punasel kilbil ülestõstetud tiibade, vasakule pööratud pea ning kuldsete jalgade ja avatud nokaga hõbedane kull. Kulli pea ümber on kuldne võru. Läänemaa vapp põhineb Saare-Lääne piiskopkonna vapil. Läänemaa vapi on kujundanud Günther Reindorff.

Riigiarhiivi näituse „Eesti maakondade lipud ja vapid” tutvustuses on kirutatud, et Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.
Pildil Läänemaa vapi kinnitamine.
Näituse galerii: http://riigi.arhiiv.ee/est/galerii-2/

Kristi Erkmann
www.laanemaa.ee

Sänna kirjandusklubi kutsub õpituppa ja muinasjutuõhtule

Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Sänna Kultuurimõis

Maakilb tõi Paidesse üle saja mälumängija

4. veebruaril peeti Paide Gümnaasiumis Eesti Maakilva Rahvaliiga A-finaal, mille parimatel on võimalus jõudu proovida Superliiga finaalis 10.märtsil. Ka see võistlus leiab aset Järvamaal, sedakorda Säreveres.

Parima tulemuse sai veenva 74 punktiga 100-st võimalikust võistkond Hiiu Plokk, teine koht 70 punktiga Tallinnale ja kolmas 69 punktiga Keila Kruvile.
Väljaspool arvestust tegi võistlusel kaasa ka Kuma võistkond. Võetud eesmärk – vältida kogenud mälumängijate seltskonnas viimaseks jäämist – tädeti edukalt. Ka teine osalenud kohalik võistkond Paide Hummel jättis kaks põhivõistkonda seljataha.
Allikas: jarva.ee

Rakvere Reaalgümnaasium avas oma telekanali: ReaaliTV

Alates möödunud nädalast töötab Rakvere Reaalgümnaasiumis oma telekanal: ReaaliTV, mis hakkab edastama saateid kord nädalas reedeti.
„Kanali eesmärk ongi tutvustada ennekõike Reaalgümnaasiumis toimuvat-toimunut ning sekka ka uudiseid ja lugusid kaugemaltki,“ ütles Reaalgümnaasiumi infojuht Jaanus Lekk, kes on ka ReaaliTV juhendaja. Jaanus Leki sõnul teevad saadet peamiselt gümnaasiumiastme teatriklasside õpilased. „Kuid kindlasti see nii ei jää, sest saateid saavad ja tahavad teha õpilased ka teistest klassidest.“
Reedel eetris olnud esimeses telesaates tutvustati 10.veebruaril Rakvere Gümnaasiumis aset leidvat Rakvere Gümnaasiumi filmifestivali ja võis näha-kuulda intervjuud ühe festivalil osalejaga.
Telekanal on nähtav siit: http://www.youtube.com/reaalitv
Hilje Pakkanen
www.rakvere.ee

E-rahvaloenduse esmased tulemused on selgunud

E-rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel üle 62% Eesti arvestuslikust elanikkonnast. E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist maikuus, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
E-rahvaloendus lõppes 1. veebruari südaööl (23.59) ja arvesse läksid kõigi inimeste ankeedid, kes olid selle hetkeni loenduskeskkonda sisenenud ja lõpetanud täitmise hiljemalt 2. veebruaril kell 2.00.
Isikuankeete, mille puhul olid loendatud ka inimese leibkond ja eluruum, oli kokku 815 467 ehk 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. “Kui arvestame ka inimestega, kelle leibkonnaliikmetest oli osa loendamata või eluruumiankeet täitamata, on täidetud püsielanike isikuankeete 880 455, mis moodustab arvestuslikust rahvaarvust 66,7%,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Esitatud arvud sisaldavad ka topeltloendatuid. “Kuigi praeguseks pole veel andmetöötluse käigus kõiki topeltloendatuid välja selgitatud, jääb meie hinnangul nende hulk 4-5% piiresse,” ütles Diana Beltadze. Seega e-loendatute osatähtsus eeldatavalt ei vähene. E-loendusel täideti isikuankeet 410 787 mehe ja 469 668 naise kohta (püsielanikud), enamikes vanuserühmades oli e-loendatud naiste osakaal veidi kõrgem kui meestel. E-loendatute vanuseline jaotus oli rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiidu sõnul ootuspärane. “Nooremate tööealiste (vanuses 20-35 aastat) puhul oli e-loendatute osakaal vastavas vanuses isikutest üle 75%, koguni üle 77% oli see ka laste puhul, kelle eest täitsid isikuankeedid nende vanemad. Kõrgemas eas e-loendatute osakaal langes, jäädes vähemalt 60-aastaste puhul 40-45% piiridesse,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiit.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-01.02.2012) said Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Kristo Mäe

Unistamise laager

9.-11. märtsil 2012 toimub unistamise laager.

“Hiljuti ise laagris unistamas käinuna sain laagritega pihta hakkamise soovile indu ja jõudu juurde,” kirjutab Ingrid Vooglaid oma blogis Kodutee. “Otsustasin, et kaua võib midagi edasi lükata ja oodata, vaja on ette võtta ja ära teha. Laagrite korraldamine on üks osa minu suurest unistusest. Seeläbi aitan kaasa ka Sinu unistuste täitumisele. Unistamise laagris anname koos oma unistuste täitumisele hoogsa tõuke. Laager toimub talus, tõenäoliselt Võrumaal.”

Lähemalt loe laagrist ja selle päevakavast siit.

Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis 2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326, teatab keskkonnainspektsioon pressiteates.

“Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rikkumiste arv vähenenud 1500 võrra, mis on hea trend. Loodusest hoolitakse järjest rohkem, seda tahetakse hoida. Pahategude vähendamisele on kaasa aidanud nii üldine ühiskondlik hukkamõist, parem teadlikkus kui ka inspektsiooni hea töö. Need ajad on Eestis õnneks läbi, kui looduses laamendamine või lihtsalt hoolimatu käitumine oli normiks,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Loe edasi: Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

Eesti noorte ehtekunstnike näitus Leedus

Noorte kunstnike rühmitus OTSE! näitus “Personal Devil” avamine on juba 9. veebruaril Vilniuse (AV17) galeriis.

Lisainfo näituse kohta siit.

OTSE! – see on kolm veel väga noort, kuid väga ambitsioonikat, andekat ja paljulubavat kunstnikku, kes on juba pälvinud tuntust Eesti kunstimaastikul. Nils Hint, Annika Kedelauk ja Rainer Kaasik-Aaslav lõid OTSE! poolteist aastat tagasi. Selle lühikese aja jooksul on üles pandud kaks isikunäitust Eestis ning nüüd liigutakse edasi piiri taha. Heili Sõrmus on Sirbis OTSE! kohta kirjutanud, et “Ehte kommertslik väärtus ei näi Otse! kunstnikele olevat oluline. Tähtis on sõnum. ”

Lisainfo OTSE! kohta siin.

Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida., kirjutab Bioneer.ee.

“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”

Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega. Loe edasi: Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

EKA õppehoone valmigu oma kohale

Eesti Kunstiakadeemia õpilased on loonud avalduse petitsioon.ee keskkonnas koolimaja valmimise toetuseks. Praeguseks on kogutud juba 494 poolthäält ning oodatakse neid aiva juurde.

EKA õppehoone valmigu oma krundile tähtajaks! on üleskutse, kuhu kõik, kes Eesti kunsti õpilastest hoolivad, saavad oma poolthääle anda.

Kiisler:Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas

Viimases Riigikontrolli auditis toodi välja järeldused kohalike omavalitsuste eurotoetuste kasutamise kohta. Regionaalministri hinnangul on senised investeeringud olnud vajalikud, kuid järgmiste toetusprogrammide puhul tuleb investeeringute vajalikkust hinnata suuremas piirkonnas ning toetuste sisu peab keskenduma töökohtade loomisele, teatab Siseministeerium.

„Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas – kümme aastat tagasi oli suur hulk koolimaju ja lasteaedasid sõna otseses mõttes räämas. Riigi kohus oli see sotsiaalne taristu korda teha. Aga täna me näeme selgelt, et peamiseks probleemiks on töökohtade vähesus. Just töökohtade loomisele ja ka töölkäimise võimaluste parandamisele peavad keskenduma järgmise perioodi struktuuritoetused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Kiisleri sõnul on tänases olukorras kohalike juhtide otsused mõistetavad. „Aga me peame vaatama, mis toimub ka 10 ja 20 aasta pärast ja on selge, et edaspidi peab selliste investeeringute puhul vaatama oluliselt suuremat pilti, kui on üks tänane omavalitsus. Osa tänaseid omavalitsusi on liiga väikesed ja nõrgad, otsused tehakse väikest piirkonda silmas pidades ning seetõttu toimub ka palju arutut konkurentsi,“ selgitas ta.

Regionaalministri valitsemisalas jagatavate toetuste puhul on järgmise perioodi struktuuritoetuste programmide väljatöötamisel plaanis aluseks võtta inimeste reaalsed toimepiirkonnad. „Täna käib kolm neljandikku maainimesi tööl väljaspool elukohajärgset omavalitsust. Inimeste toimepiirkond kattub pigem maakondade kui tänaste valdade piiridega ning selles mõõtkavas tuleb edaspidi ka otsuseid teha,“ ütles Kiisler.

Euroopa kodanikualgatus sai oma veebilehe

Euroopa Komisjon avas möödunud nädalal värske Euroopa kodanikualgatuse (European Citizens Initiative) veebilehe, sealt leiab vastused 1. aprillist jõustuva Euroopa kodanikualgatuse kohta. Siiski ei ole kõik liikmesriigid oma seadusandlusesse sellist võimalust vastu võtnud ning kriitikat – eeskätt valmisoleku ja liigse bürokraatia vastu – jagub kõvasti. Värske uudis aga ütleb, et Euroopa kodanikualgatusele on ulatanud oma käe ka Google, Facebook, Twitter ja teised sotsiaalvõrgustikud.

Loe siit ja siit.

Tartu mänguasjamuuseum kuulutas välja konkursi
“Minu lemmikmänguasi”

2012. aastal on Tartu mänguasjamuuseumis avatud näitus „Tuntud inimeste mänguasjad“. Näitusel on väljas Eesti poliitikute, kunstnike, heliloojate, näitlejate, kirjanike ja teiste eluvaldkondade inimeste lapsepõlve mänguasjad, fotod ja mälestused. Sellega seoses kuulutavad Tartu mänguasjamuuseum ja ajakiri Hea Laps välja juttude ja piltide võistluse “Minu lemmikmänguasi”.
Konkursi eesmärgiks on välja selgitada, mis on tänapäeva laste lemmikmänguasjad ning missugused toredad mängud nendega on seotud. Oma lapsepõlvemeenutustega võivad osaleda ka täiskasvanud.

Parimad lood ja auhinnad saavad erinevates kategooriates auhinnatud, avaldatud ajakirjas Hea Laps ning need säilitatakse tulevaste põlvede jaoks Tartu mänguasjamuuseumis. Konkursi võitjad kuulutatakse välja Tartu mänguasjamuuseumi sünnipäevapeol 27. mail 2012.

Konkursist osavõtmiseks tuleb kuni 15. aprillini 2012 saata oma lapsepõlve armsatest mänguasjadest joonistusi, fotosid ning kirjalikke jutte ja mälestusi aadressil:

Tartu Mänguasjamuuseum
Lutsu 4, 51006 TARTU
või e-maili aadressil: muuseum@mm.ee

Konkursitöödele tuleb lisada kontaktandmed (nimi, vanus, kontakttelefon, e-maili aadress).

ReservKorpus korraldab EstArmy toodete laomüügi

Laupäeval, 3. veebruaril korraldab ReservKorpus MTÜ EstArmy sümboolikaga toodete laomüügi, et saadud tulust alustada 2012 tegevusplaanide elluviimisega.

Reservkorpus MTÜ toetab meie riigikaitsjaid ja nende pereliikmeid – sõja- ja mereväelasi, piirivalvureid, politseinikke, päästetöötajaid ja meedikuid. Reservkorpus on kodanikeühendus, mis tuleb appi siis, kui tööandja toetusvõimalused lõpevad.

Laomüügis on EstArmy toodete valikus sõdurisokid ja -põlvikud, T-särgid naistele ja meestele ning lastele. Lisaks veel kruuse, termoseid, helkureid, joogipudeleid, niidi-nõela komplekte, kleebiseid ja vimpleid. Ostes EstArmy märgiga tooteid toetad oma riigi kaitsjaid ja nende peresid.

Laomüük toimub kell 15.00-17.00, lisaks toimub alates kella 17.00st kohvi ja tee degusteerimine. Pakutakse 19 sorti kohvi ja 4 sorti teed Belgia kohviröstijalt „Rombouts“ ja selle Prantsusmaa tütarettevõttelt „Malongo“. Lastele näidatakse ühtlasi suurelt ekraanilt multifilme.

Laomüük toimub Tallinnas Reklaamikink OÜ kontoris Väike Tallinna Ärimajas, Türi 10C, kus parkimine on tasuta.

Allikas: MTÜ ReservKorpus, www.reservkorpus.ee

Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andis külmahoiatuse, kuna eeloleval nädalavahetusel langeb õhutemperatuur erakordselt madalale: laupäeva öösel (4.02.) on minimaalne õhutemperatuur -27..-32ºC ja pühapäeval (5.02.) -30..-35ºC.

EMHI nädala prognoos on järgmine:

3.02. Reedel möödub lõuna poolt madalrõhkkond ja katab ööks taeva pilvedega ning toob vähest lund. Päeval pilved hõrenevad ja saju võimalus on väiksem. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -20..-26, kui taevas hommikuks selgineb, võib kohati -29°C-ni langeda, päeval -15..-20°C.

4.02. Laupäeval taandub madalrõhkkond Läänemere lõunavete kohale ja kõrgrõhuala mõju on taas enam tunda. Pilved hõrenevad ja pakane tugevneb uuesti. Õhutemperatuur on öösel saartel kuni -23, mandril -27..-32°C, päeval saartel -14..-17, mandril -19..-24°C.

5.02. Pühapäeval jääb ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur erakordselt madalale langeda, öösel saartel -20..-25, mandril -29..-35°C, päeval mandril -19..-24, saartel -11..-15°C. Loe edasi: Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tartu rahu 92 — Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi

Sel pühapäeval toimuma pidanud 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton lükkub nädalavahetuseks ennustatavate krõbedate külmakraadide tõttu edasi. Maratoni uueks kuupäevaks on 11. märts.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul peab suusamaratoni toimumiseks tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Täna hommikul EMHI-lt saadud prognoosi kohaselt on pühapäev erakordselt külm – öine temperatuur langeb miinus 30 kraadini ja päevane maksimum on prognoosi kohaselt miinus 22 kraadi. Lisanduv 2-3 m/s tuul ning üle 80-protsendine õhuniiskus suurendavad külma mõju veelgi. Maratoni korraldusmeeskond otsustas, et sellistes karmides oludes ei ole võimalik suusamaratoni ohutult korraldada ja see tuleb edasi lükata 11. märtsile.»

Järgmine mõõduvõtt Estoloppeti suusamaratonide sarjas toimub 14. Alutaguse Maratonil 11. veebruaril. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi

Valmis talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. “Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Nutirakenduse on teinud Marko Peterson. Viited rakenduse allalaadimisele leiab Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com. Talvine aialinnuaabits on kõigile kasutajatele tasuta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

E-rahvaloendusel pani end kirja 814 848 inimest

Täna, 2. veebruari südaöösel lõppes kuu aega kestnud e-rahvaloendus. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet pressiteatena esmaspäeval, 6. veebruaril.

„Huvi e-loenduse vastu oli iseäranis viimastel päevadel väga suur ning täna võime öelda, et Eesti rahvas tegi e-rahvaloenduse edukaks,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Kõige siiramad tänud kõigile, kes on selle ettevõtmise õnnestumisse oma panuse andnud.“

Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. „Järgneval kahel nädalal seisab Statistikaametil ees kibekiire andmetöötluse periood, mille käigus selgitame välja aadressid, kuhu rahvaloendajatel tuleb minna,“ rääkis Potisepp.

Interneti teel sai rahvaloendusel osaleda 31. detsembrist 2011 kuni 1. veebruarini 2012. Esialgsetel andmetel olid e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 814 848 inimese kohta, mis on 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet esmaspäeval, 6. veebruaril.

Vaata lisaks: REL 2011 www.rel2011.ee

Allikas: Statistikaamet

Õunapuu on selle aasta puu

Ajakirja Eesti Loodus jätkab kena traditsiooni ja valis 2012. aasta puuks õunapuud.

Metsõunapuud on meie maakamaral kasvanud arvatavalt viis-kuus tuhat aastat ja on tänapäeval looduses kaitse alused. Metsõunapuud ei maksaks segi ajada metsistunud õunapuuga – sellisega, mis on kasvama läinud „karjapoisi“ visatud õunasüdamest ja kasvama lähevad nad üpris lihtsalt. Erinevustest lähemalt kevadel, kui lehed juba puus.

Maailmas on õunapuude sordiaretusega alustatud paar tuhat aastat tagasi juba siis oskasid inimesed puid pookida. Meile jõudsid esimesed aedõunapuud arvatavalt kloostrite kaudu 13.-14. sajandil. Eestimaist õunakasvatust ja aretust võiks dateerida eelmise sajandi algusega.

Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega on aasta puid ajakirja veergudel käsitlenud juba 16 aastat. Mullu kandis aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase künnapuuga. Teda tutvustati põhjalikult Eesti Looduse märtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas.

Esimeseks aasta puuks oli 1996. aastal kadakas. Aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi kõrvale muid loodussümboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste küsitluste järgi jäi kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mänd ja pärn, igaühel veenev põhjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hääletada, ent põhjanaabrite eeskujul otsustati kõigepealt valida aasta puu. Rahvuspuu valimiseni pole seni jõutud. Eestis kasvab looduslikke puid-põõsaid 60 – 80 liiki.

Kodanikuühendused saavad kandideerida arenguprogrammis

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Esimene kandideerimisvoor algab 31. jaanuaril ja kestab 20. veebruarini!

Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.

2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.

Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötatakse selle aja jooksul kolmekümne organisatsiooniga. Tänavu valitakse programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veab programmi ja hakkab ühendustega töötama Kristina Mänd.

Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:

on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
tegutsevad avalikes huvides, st. nende tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
tegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

EMSL teeb osaleda soovijatest valiku märtsi alguses. Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.

Täna on küünlapäev

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama või pelgama, siga kõrva päikese käes paistma .

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Loe edasi: Täna on küünlapäev

Täna on üleilmne märgalade päev

Täna tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Möödub 41 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmiti rahvusvaheline looduskaitselepe märgalade kaitseks. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid üritusi.

Märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, milles rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli. Ramsari konventsiooniga on tänaseks liitunud 160 riiki, millest on rahvusvaheliste märgalade nimestikku lisatud ühtekokku 1994 märgala. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal. Tänavu 20. jaanuaril kinnitas Ramsari büroo kolm uut Eesti Ramsari ala – Agusalu, Leidissoo ja Lihula. Seega on Eestist rahvusvaheliste märgalade nimekirja arvatud kokku 16 ala, sealhulgas Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Tänavuse märgalade päeva teema on jätkusuutlik turism. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid seminare:
Kell 10 toimub Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14) seminar “Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”. Seminaril saab kuulata ettekandeid märgalade, eelkõige soode käekäigust – millised on plaanid ja tegevused riigiasutustel, eraettevõtjatel kui ka mittetulundusühingutel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui ka taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus kui ka sooarheoloogia. Samuti tutvustatakse märgalasid puudutavaid projekte. Seminari korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Märgalade Ühing ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab aga Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel õpilaskonverentsi, kus osalevad Lõuna- ja Läänemaa õpilased. Konverentsi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi keskkonnateeemade vastu, suunata neid loodust uurima ja analüüsima. Konverents on pühendatud Matsalu rahvuspargi 55. aastapäevale ja Eerik Kumari 100. sünniaastapäevale.

Rahvatantsijad kutsuvad vastlapäeva pidama tantsides

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja rahvatantsuselts Pääsuke kutsuvad tantsupidude algataja Tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud
vastlapidustustele, mis toimuvad 21.veebruaril kell 19 -22 Tallinna Lauluväljakul
Kavas on:
· Ühised tantsud (Kalamies, Neljapuari, Labajalg, Kiigadi-kaagadi, Piru polka)
· Pikim liug
· Parima omavalmistatud kelgu demonstratsioon
· Orienteerumine
· Rahvalikud mängud
· Tule ja jää võitlus
Rahvariides osalejatele pakutakse sooja jooki. Ürituse lõpus toimub rongkäik Ullo Toomi mälestuskivi juurde Oru tänaval ning Oige ja vasemba ühistantsimine.

Koolijütse kutsutakse karikatuure joonistama

Hendrik Pajula karikatuur 2009. aasta võistlusel

Tartu Kunstigümnaasium ja MTÜ Variku Noortekeskus kuulutavad välja koolinoorte karikatuurivõistluse “Mida naerad, koolijüts?”.

Selle aasta teemaks on reisimine. Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210×297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd tuleb saata või tuua 1. aprilliks 2012 Tartu Kunstigümnaasiumi aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman. Töid ei tagastata. Parimaid töid auhinnatakse ning esitletakse näitusel.

Koolinoorte karikatuurivõistlus “Mida naerad, koolijüts?” toimub juba kahekümnendat korda.