13. jaanuaril kell 12-15 toimub Sänna Kultuurimõisas väetantsude ehk pühade ringtantsude õpituba. Juhendab Eduardo Agni Brasiiliast.
Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tullakse kokku ja tähistatakse elu olemust maal – voolamist!
Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.
Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenduste helikujundusi. Ta on pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.
Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal
Novembri lõpust ette valmistatud ühisloomekeskkond Rahvakogu avatakse esmaspäeval, 7. jaanuaril. Esmaspäeva hommikust saavad kõik soovijad kuni jaanuari lõpuni aadressil www.rahvakogu.ee esitada oma mõtteid, mida ja kuidas oleks Eestis vaja muuta erakondade toimimises ja rahastamises, valimiste ja teiste demokraatiaküsimustega seoses.
Samuti saab Rahvakogu veebikeskkonnas lugeda ja kommenteerida teiste tehtud ettepanekuid, neid toetada, kritiseerida või täiendada. Veebruaris-märtsis töötavad kõik esitatud ettepanekud läbi asjatundjad, kes vaatavad, millised ettepanekud nõuaksid seaduste muutmist ja millised teistsuguseid lahendusi, samuti seda, millised sarnastel teemadel tehtud ettepanekud üksteist välistavad jne. Asjatundjad koostavad ettepanekutele ka esialgse mõjuanalüüsi ehk selle, mida üks või teine ettepanek endaga kaasa tuua võiks. Märtsis – aprillis arutatakse ekspertide tehtud töö veel läbi erinevatel arutelukoosolekutel ning esitatakse rahva seas enim toetust leidnud ettepanekud seejärel Riigikogule.
Portaali looja ja autor Monika Kuzmina nimetas veebileht GoodNews.ee on kingituseks Eestimaa inimestele.
“Portaal alustas tegevust 19. detsembrist 2012, kui paljud meediakanaleid oli keskendunud 21.12.2012 Maad tabava maailmalõpu ja selle saabumise vormi analüüsimisele, ” ütles ta. “Kõik, kes on väsinud negatiivsete uudiste lugemisest, saavad nüüdsest lugeda vaid positiivseid uudiseid. Portaalis on koht heategevusürituste kajastamiseks ning huvitavaid persoone ja nende igapäevatoiminguid tutvustavatel lugudel. Lisaks kirjutab portaal vapratest Eesti inimestest ja sellest, kuidas nad nii vapraks on saanud.”
Teemade valdkond on lai: elu, äri, ilu, tervis, reis, kultuur ja keskkond. Just see portaal on ka koht, kus saab tänada kõiki neid inimesi, kes teevad midagi, mis inimkonnale head teeb.”
“2010. aasta alguses käisin Arubas laeval Freewinds juhtimis-, kompetentsus- ja ellujäämiskursusel,” lisas Kuzmina. “Pärast pikka ja rasket igapäevatööd iseendaga, keerulisi ülesandeid oma keha ja vaimuga ning vaimse ja füüsilise tasakaalu leidmise, sain ma Arubalt kaasa ühe unistuse – levitada häid uudiseid. Mul tekkis veendumus, et inimestel on kõrini virisevast suhtumisest, negatiivsusest ning halbadest uudistest. Otsustasin, et teen Eestisse heade uudiste kanali. Esialgu polnud plaan päris selge, kas teha ajakiri, ajaleht, telesaade või hoopis raadiosaade, aga selge oli see, et ma teen selle ära. Kui oma mõttest erinevatele inimestele rääkisin, siis mõni pidas mind rumalaks, naiivitariks ja saamatuks midagi sellist teha. Mis seal ikka. See pani mind mõtlema ja headuse ideesse veel rohkem süvenema. Hakkasin tegema katseid. Loobusin iga suvi mingi perioodi jooksul negatiivsete uudiste vaatamisest ja lugemisest. Teate, mis juhtus? Olin nädala möödudes rõõmsam, avatum ja loomingulisem, olin vabam!”
Naise loomusest tuleb siiras soov, et inimesed oleksid rõõmsamad, õnnelikumad ja oleksid vabamad tegelemaks sellega, milleks nad siia ilma on loodud: “Soovitan kõigile mitte kulutada aega inimeste peale, kes teid kritiseerivad ja kes teid kuidagi väiksemaks teevad, kui te päriselt olete. Soovitan ka mitte kuulata neid inimesi, kes maailmale ise kingitusi ei tee, aga teid süüdistavad või halvustavad, kui te kingite siiralt oma südant, aega ja vahendeid kaasinimestele. Ärge kuulake neid, kes teistest halvasti räägivad, uskuge ikka headusesse ja veenduge inimeste headuses ise, mitte teiste juttude põhjal. Minu unistus on suuresti täitunud tänu kahele suurepärasele inimesele – Kristi Zirkile ja Aare Rüütlile. Suur kummardus neile mõlemale ja aitäh kogu südamest idee igakülgse toetamise eest!”
“Armas Eestimaa inimene – siin on kingitus kogu Eesti rahvale! Heade uudiste portaal GoodNews.ee – ainult head uudised. Head lugemist!” kuulutas ta seoses uue veebilehe tulekuga.
GoodNews.ee on avanud ka vihjelehe, kuhu aasta ring saab saata vihjeid heade inimeste ja nende heade tegude kohta: http://www.goodnews.ee/saada-vihje
Juba sellel nädalavahetusel, 5.-6. jaanuaril 2013, võõrustab Otepää nii piirkonna, kui ka Eesti üht suurimat rahvusvahelist spordiüritust – laskesuusatamise võistlust IBU CUP 4 Biathlon Otepää 2013. Lisaks võistluse jälgimisele saab spordihuviline Otepääl nautida ka talverõõmusid ning klubides ja toitlustuskohtades kultuuriprogrammi. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.
Talve suurimal spordivõistlusel löövad kaasa 101 naissportlast ja 138 meessportlast kokku 34 riigist. Maailmanimedest on kohal Ivan Tcherezov, Timofei Lapshin, Alexander Os, Lars Helge Birkeland, Tobias Eberhard. Eestlasi on rajal kokku 5 meest ja 6 naist. Meestest võistlevad Peeter Kirss, Roland Lessing, Danil Steptsenko, Indrek Tobreluts ja Jan Treier. Naistest sõidavad Meril Beilmann, Ulla-Maarit Helinurm, Kadri Lehtla, Marju Meema, Johanna Talihärm ja Kristel Viigipuu.
Tulla tasub aga Otepääle juba reedel, mil spordisõbrad saavad tantsida rockmuusika kullafondi saatel Otepää Kultuurikeskuses, kuulata elavat muusikat toitlustuskohtades ning osa saada ööklubis pakutavast.
Pärast võistlusi ootab Talvepealinn kõiki aga nautima talvemõnusid – Tehvandi suusaradade kasutamine on seoses suurvõistlusega piiratud, kuid avatud on Tartu Maratoni rada, Pühajärve-Kääriku rada ja Kääriku suusarajad. Mäesuusatajaid ja lumelaudureid ootavad Kuutsemäe, Munamäe ja Ansomäe suusakeskused. Otepää Snowtubing ootab kõiki lapsi ja vanemaid tuubiradadele, mootorsaanihuvilised saavad saanidega sõita Paap Kõlari Safarikeskuses ja Kuutsemäe Kelgukeskuses. Tehvandi talvine 9 rajaga Disc Golf´i park ootab samuti huvilisi. Loe edasi: Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust
Neljapäeva (03.01.2013) hilisõhtul lõppenud ülikoolide maailmameistrivõistlused väitlemises võitis individuaalarvestuses eestlane Martin Kiik.
Väitlemine on õpilaste ja tudengite intellektuaalne võistlus, kus osalejad peavad piiratud aja jooksul kohtunike ees veenvalt põhjendama oma argumenteeritud seisukohti etteantud teemal. Väitlemises hinnatakse võrdselt nii mõtlemise- kui eneseväljenduse oskuseid. Väitlejad õpivad kiiresti ja analüütiliselt mõtlema, oma mõtteid täpselt sõnastama ja veenvalt publikule esitama. Väitlusega tegeletakse Eestis 1994. aastast Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel, 2011. aastast on väitlusõpetus ka riiklikus põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavas.
WUDC (World Universities Debating Championship) on maailma suurim akadeemilise väitluse turniir. Käesoleval aastal Berliinis toimunud 33. maailmameistrivõistlustest võttis osa 392 kaheliikmelist võistkonda ehk 784 väitlejat 82 riigist, lisaks kohtunikud ja korraldajad.
MM-l teatakse teemad 15 minutit enne väitluse algust, käesoleval aastal väideldi näiteks allolevatel teemadel:
– Rahvusvahelised arenguorganisatsioonid (nt Maailmapank) ei tohiks rahastada loodusressursside kaevandamist korrumpeerunud riikides.
– Kiiresti kasvava elanikkonnaga riigid peaksid andma igale täiskasvanule kaubeldava loa ühe lapse saamiseks.
– Euroopa Liit peaks anulleerima Kreeka riigivõla.
– Sõduritel peaks olema lubatud keelduda sõjalistel missioonidel osalemisest moraalsetel kaalutlustel.
Väitlemine toimub inglise keeles ning kuna keele valdamisel on suur roll väitluse tulemuses, siis peetakse eraldi arvestust inglise keelt emakeelena kõnelevate, teise keelena kõnelevate ja võõrkeelena kõnelevate võistkondade ja väitlejate osas. Igas kategoorias selgub maailmameister nii võistkondlikult kui individuaalarvestuses. Loe edasi: Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik
Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.
Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.
Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.
10. jaanuaril avaneb ka rahvakultuuri maakondliku toetuse programm, kuhu saab taotlusi esitada 30. jaanuarini. Alates 10. jaanuarist on rahvakultuuri keskuse kodulehel saadaval ka kõnealuse programmi uus kasutuskord. Maakondliku toetuse jagamise otsustab maakonnas moodustatud viieliikmeline komisjon.
2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks.
Kultuuripärandi aasta fookus on seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana. Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb koos hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.
Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame – pärijata pole pärandit. Seda, mida ja kuidas me praegu hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Loe edasi: Kultuuripärandi aasta juhtlause on: pärijata pole pärandit!
Nägemispuudega lastele mõeldud kombatavate raamatute konkurss peetakse esmakordselt Soomes Helsingis ajavahemikul 24.-27. oktoober 2013.
MTÜ Kakora on T&T-organisatsiooni poolt volitatud organisatsioon Eestis, kes vahendab konkursile kombatavaid raamatuid.
Kakora ootab ise valmistatud kombatavaid raamatuid osalema konkursil.
Valmis raamatud tuleb saata 1. septembriks aadressile Tuulemaa 9-21, 10312 Tallinn, Kakora MTÜ
Vaid viis tööd riigi kohta saadetakse rahvusvahelisele konkursile Helsingisse, mis on läbinud Kakora poolt moodustatud žürii sõela üks kuu enne konkurssi. Veell on aega, kuid alustada tasub juba nüüd. Tulemused/võitjad kuulutatakse välja 27. oktoobril Raamatumessi ajal Helsingi suurhallis. Loe edasi: Kombatavate raamatute konkurss ootab osalema
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses.
Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.
Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.
Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.
Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.
Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga. Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate
Aasta lõpus meeldib ikka kõigile kokkuvõtteid teha. Nii ka meile. Seega panimegi ritta mööduva aasta enimloetud uudised. Loodame, et nendest nii mõnegi üle lugemine tuletab teile meelde häid mälestusi kohe-kohe lõppevast 2012. aastast. Mõni neist on lühem, mõni pikem lugu, aga sellised nad sel aastal olid(:
2012. aastal tõusis Eesti inimeste huvi elektriautode vastu. Olulist rolli mängisid müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse tõus elektriautodest. Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas.
Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppeval aastal on neid esitatud 93. Kokku on tänaseks esitatud 109 taotlust ja toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.
Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.
Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000 – 12 000 eurot auto kohta.
Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta. Loe edasi: Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud
Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.
Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.
Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega
Päästeamet hoiatab ilutulestiku väärkasutuse eest, millest võib alguse saada tõsine tulekahju. Et ilutulestik inimestele kahju ei teeks, soovitab Päästeamet kasutada ilutulestikku vastavalt kaasas olevale juhendile ning kaine peaga. Ilutulestik ei ole ka lapse mänguasi.
Õue ilutulestikku tegema minnes tuleb jälgida kõiki ohutusnõudeid, mida pürotehnika tootjad kasutusjuhendis välja on toonud, juhised räägivad toote toestamise vajadusest, ohutust kaugusest ja süütamise viisist. Kindlasti ei tohiks läheduses olla inimesi või lemmikloomi, autosid ja hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast või käest. Jälgida tuleks kuhu rakett on suunatud, et see ei lendaks inimeste poole, katusele või aknasse.
Ära osta välise vigastusega või kasutusjuhendita pürotehnikat ja hoia pürotehnikat kuivas kohas. Vali pürotehnika kasutamiseks õige aeg ja koht, arvesta nii öörahu kui ilmastikuoludega. Ilutulestiku süütaja peab pärast süütamist võimalikult kiiresti eemalduma, süütamisel ei tohi kummarduda ilutulestiku kohale. Kui pürotehnika pärast süütamist ei toimi, ei tohi sellele kohe läheneda, ohutum on läheneda näiteks 10 minuti möödumisel. Pürotehnikat ei tohi ka mitte mingil juhul proovida ümber ehitada, selle käigus on oht saada tõsine nägemus- või kuulmiskahjustus või näiteks ilma jääda sõrmedest.
Kui soovid uut aastat õues tervitada, varu toast väljumiseks aega ja ära kiirusta. Kustuta põlevad küünlad, et mitte kodust ilma jääda ja võta kaasa võtmed, et mitte ukse taha jääda.
Möödunud aastavahetusel süütasid ilutulestiku raketid Päästeametile teadaolevalt neli hoonet, mõni päev hiljem aga süütas raketilaskja Tartu külje all asuva Tõrvandi spordihoone välisseina, mille soojustus põles kokku 30 ruutmeetri ulatuses.
Täpsemalt saab ilutulestiku ohutuse teemal lugeda Tehnilise Järelevalve Ameti ohutusportaalist: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10837
Foto: EMSAMahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.
Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.
Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.
Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.
Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.
Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud
Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas Eesti korteriühistutele oli lõppev aasta edukas – koostegutsemise tulemusena ollakse tugevamad kui iial varem ning aasta teisel poolel sündis ühine elektriost, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
“Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) koostöös MTÜ Riigihangete Keskusega viis 23.oktoobrist kuni 26. novembrini 2012 läbi elektrienergia ühisostu, eesmärgiga leida korteriühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. Algselt kogusime kokku sadade ühistute tarbimisandmed ja -mahud, siis asusime läbirääkimistesse pakkujatega. Korteriühistute elektri ühisostul pakkus parima hinna kõige soodsamatel tingimustel Elektrimüügi AS. Võtsime aluseks kolm olulisemat kriteeriumi – kõigepealt hind, siis koostööpartneri usaldusväärsus ja paindlikkus ning kõige tipuks ka asjaolu, et korteriühistut käsitletaks lepingu lõpetamistingimuste osas füüsilise isikuga võrdselt ega vaadeldaks seda äriühinguna,” selgitas Mardi.
Ühisostu olulisust tõstsid esile ka Eesti Korteriühistute Liidu aastalõpupeole kogunenud ühistujuhid, kokkuvõtte sellest teeb ka värskelt ilmunud Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu käesoleva aasta viimane number. Mardi sõnul tasub koostegutsemist meelde tuletada just seetõttu, et lõppev aasta oli kogu maailmas tähistatud kui ühistegevuse aasta. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on tegusad ja tublid,” tunneb ta heameelt. Loe edasi: Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas
Mahetalunik Arvo Purga.Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige, mahetalunik Arvo Purga annab ülevaate mahepõllumajanduse arenguloost, mis on sama huvitav kui ajalugu ise.
20. sajand avas teaduse arenedes põllumajandusele ahvatlevad, seni tundmatud perspektiivid. Põllumajanduskeemia kasutuselevõtt näis lahendavat kõik probleemid. Algas põhimõtte „me ei vaja looduselt armuande …“ võidukäik. Praegu tunneme seda suunda tavapõllumajanduse nime all. Ometi lõhkus see pragmaatiline suund sajandite jooksul väljakujunenud tervikliku maailmanägemuse, kus põllumajandus oli inimkultuuri lahutamatuks osaks. Selle tervikliku maailmakäsitluse põhimõtteid võime leida juba J.W. Goethe (1749–1832) teaduslikes töödes. 20. sajandi suurkuju dr. Rudolf Steineri (1861–1925) tohutu kultuuripärand, hõlmates praktikas paljusid eluvaldkondi, sh. põllumajandust, arendas neid põhimõtteid edasi.
1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr. R. Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.
Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.
Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi. Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad nimelt endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsiminevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Loe edasi: Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku
Otsitakse põnevaid, tavalisi ja erilisi hooneid, maalilisi kohti Eesti looduses, sise- ja välisarhitektuuri pärleid ning jubedusi Eesti võttepaikade andmebaasi. Andke teada oma põnevatest kohtadest, et neid turismimagneteid oleks võimalik leida ja näidata ka filmides ja teleekraanil. Uuri lähemalt!
Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela Statistikablogis. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud foto-videokonkursi võit läks Portugali. Tänu kahele kategooriavõidule ja kokku viie Eesti osaleja tööde Brüsselis toimunud esitlusele võib aga konkursi tulemust pidada ka Eestile väga õnnestunuks.
Eddy Kont “A field of storks”
Rahvusvaheline žürii valis neljas EL-i liikmesriigis – Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis – korraldatud konkursi ‘ÜPP – tagasipöördumine tulevikku’ üldvõitjaks portugallase Manuel Luis Gomesi foto “Wine – Douro Valley”. Douro orus asuvas veinitalus töötava hobipildistaja teos kuvab veini ning selle valmistamises aset leidva fermentatsiooni ehk kääritamise protsessi. Tehniliselt efektne ja ilus ning pea et igal pool Euroopat valmistatava põllusmajandustoote tuntust kommunikeeriv pilt sai žüriihääletuses kõige rohkem punkte.
Francisco Telles “Back to Basics”
Eestlaste osavõtt konkursist oli aktiivne, ning piltide hea taseme tõendina tutvustati Brüsselis 13.-14. detsembril toimunud seminariüritusel kokku viie meie kodaniku töid. Seminariruumi oli koostatud suurlõuendite vormis näitus konkursi 18 parimast fotost, nende hulgas Eddy Konti, Heino Laiapea, Lii Roosa ja Väino Valdmanni tööd – viimase osas isegi kaks pilti. Lisaks tutvustati Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi esindajatele ja teistele seminari külalistele videokategooria võitnut Ott Rõngase muusikalist lugu “Home”, mis žürii Eesti liikme, Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektori Kaul Nurme sõnul sõelus konkurentide hulgast esikohale ilma tõsisemate vastasteta.
Ott Rõngase konkursitöö koosnes Lõuna-Eesti külaelu kuvava filmi valmimisel ülejäänud võtetest ning nende sidumisest tema enda kirjutatud ja esitatud muusikapalasse “Home”. Video:
Fotokonkursi kategooria “Mahepõllumajandus ja maaturism” võitnud Eddy Konti pilt sündis suvel, mil ta ühel varahommikul sattus autosõidu ajal nägema teeäärsel põllul ööbimas suurt kureparve. Tavaliselt inimesi kartvad linnud lubasid teda seekord endale üllatavalt lähedale, ning eriti žürii lõunaeurooplastest liikmeid kõnetanud pilt sai tehtud Konti sõnul üsnagi tavalise taskukaameraga.
“Mahepõllumajandus ja maaturism” teemal eestlanna Eddy Kont pildiga “A field of storks“;
“Euroopa põllumajanduspoliitika ja tootmine – kvaliteet, mitmekesisus, tervislikkus” teemal portugallane Manuel Luis Rebelo Gomes pildiga “Wine – Douro Valley“;
“Külakogukonna tulevik” teemal samuti portugallane Francisco Telles pildiga “Back to Basics“.
Kategooriavõitjaid autasustati profifotograafidele ja arvutigraafikutele suunatud Wacom’i graafikalaudadega. Pressiteatele kaasatud pildil võtab Eddy Kont auhinda vastu konkursi Eesti korraldaja Timo Raussi käest.
Foto-videokonkurss oli osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastatud infokampaaniast ‘ÜPP: tagasipöördumine tulevikku’ (Re:turn to the Future), mida korraldati sel aastal neljas mainitud EL-i liikmesriigis. Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitas kampaania peakorraldajal, Bulgaaria agentuuril Strategma, viia konkursiga seotud tegevusi ellu Eestis.
Juba traditsiooniks kujunenud jaanuarikuine ärataja, Avatud Lõõtsade Päev, tuleb ka 2013. aastal. 5. jaanuaril on kõik ilusa traditsioonilise muusika sõbrad oodatud Põlva kultuuri- ja huvikeskusesse meeleolukale kontserdile. Pidu algab keskpäeval, head muusikat jagub kahe ja poole tunni jagu.
Avatud Lõõtsade päeval saab kuulda mängimas Lõõtsakuningaid, Põlva lõõtspillimängijate kursuse tüdrukute ansamblit (Merili Moosus, Kaile Mumm, Merili Murde, Ester Must) ja noorte meeste ansamblit (Henrik Hinrikus, Toomas Ojasaar, Ants Järv), noori tulevikulootusi Mart Kirotari ja Kristin Semmi, Põlva lõõtspilliklubi ja lõõtsade koondorkestrit. Erikülaliseks on sel päeval Tallinna lõõtsaklubi
Tänavuse kontserdi teine pool on pühendatud MTÜ Lõõtspilliseltsi uuele algatusele – rahvakandlele. Sellele kaunile traditsioonile hakatakse Eestis järjest rohkem tähelepanu pöörama.
Kandlevirtuoos Heino Sõna ja Põlva rahvakandlemängijate algkursuse kursuslaste ja õpetajate (Kalle Vassila; Heino Tartes jt) abil toome kuulajateni parima osa sellest kaunist traditsioonist.
Sissepääs kontserdile on prii. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.
Allikas: polvamaa.ee
Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile
Ingeri tantsud Tartu tantsuklubis 2. jaanuaril 2013 kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Uue aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida tantsurühma Röntyskä kaasabil ingerlaste seas levinud rahvatantse ja laulumänge. Ingeri on olnud laulu ja laulutantsu maa, mistõttu laulutantsud on ka Tartu Röntyskä rühma repertuaari põhiosaks. Röntyskä repertuaaris on regivärsilised laulud, Põhja-Ingeri röntyskäd, ringmängud (piirileikit) jne. Röntyskä tantsib ka kontratantse (nt kadrille) ning uuemaid paaristantse.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Kõikide nende aastate jooksul on Juha-Matti Aronen olnud Röntyskä tantsuõpetajaks ja nõuandjaks. Juha-Matti Aronen on saanud ingeri tantsupärimuse teadmiste põhja kursuste (80ndatest), arhiivitöö ja välitööde kaudu. Ta sõitis esimest korda Ingerimaale välitöödele koos Sibeliuse Akadeemia inimestega. Need esimesed korrad olid väga põnevad, mil tantse ja laule meenutati hästi – Soikkolas oli just hakatud vanu tantse uurima-tantsima. Hiljem on Röntyskä
liikmed üheskoos käinud välitöödel tantsupärimust kogumas. Viimastel välitöödel on rohkem jälgitud seda, mida teised tahavad elus hoida ja kuidas tantse meenutatakse. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks ja lisanud oskuse süvitsi
käsitleda tantsupärimust praegusel ajal. Need retked on olnud ka elulugude ja mitmekülgse pärimuse kogumiseks, külade ja nende praeguse eluga tutvumiseks.
Kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse tantsima, laulma ja pilli mängima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Pildil on tantsurühm Röntyskä esinemas Toksovo jaanipäeval (Toksovo kiriku ees platsil) 2012. aastal. Foto: Marina Bakanova.
Alates 2013. aasta 1. jaanuarist müüakse Viljandi linnalähiliinidel sõiduks ette ainult elektroonilisi pileteid - perioodikaarte ja ettemaksukaarte. Bussist saavad üksikpileti osta need sõitjad, kellel puudub elektrooniline kaart.
Eesmärgiga saada paremat ülevaadet ühistranspordi kasutamise kohta, minnakse Viljandi linnalähiliinidel üle elektroonilisele piletisüsteemile. Kasutusel on elektrooniline perioodikaart (asendab paberkuupiletit) ja elektrooniline ettemaksukaart (asendab pabertalongi).
Paberkuupiletite müük lõppes juba 30. novembril. Pabertalongide müük lõpetatakse 31. detsembril 2012. Ostetud pabertalongid kehtivad 2013. aasta 31. märtsini. Ostetud ja kasutamata jäänud talonge pärast 31. märtsi 2013 tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Bussijuhid müüvad endiselt bussis üksikpileteid neile sõitjatele, kellel puudub elektrooniline kaart.
Elektrooniliste perioodikaartide ja ettemaksukaartide tagatissumma on 3 eurot, mis tuleb maksta ainult üks kord esmasel ostmisel. Edaspidine raha pealelaadimine toimub samale kaardile.
Elektroonilisi kaarte saab osta ja vajalikke pealelaadimisi teha: Viljandi linnalähiliinide bussides (väljaspool tippkoormuse aega, sest buss peab püsima graafikus); AS MTG Viljandi piirkonna kontoris (Pargi 5B, Viljandi); Viljandi bussijaamas; Eesti Posti Viljandi kesklinna kontoris. Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid
Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela 
