Eesti

Tantsurahvas arutleb tantsupidude arenguloo üle

Homsest laupäevani toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis tantsupidude arengule ja tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Jalgratas viiuli vastu“.

Tegu on suursündmusega, mis ühendab ühisesse arutellu rahvatantsuliikumise oleviku ja tuleviku üle meie tantsu-uurijad, aktiivsed tantsuõpetajad, tudengid ja tantsijaid.

Konverentsi esimene päev, 15. november, on nn persoonipäev, kus Ullo Toomit ja tema aega meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased Helju Mikkel, Ilma Adamson, Angela Arraste, Sille Kapper, Henn Tiivel, Ago Herkül jt.

16. november on tantsupidude päev. Arutluse all on pidude arengulugu, tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Arhitekt Irina Raud esitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuritudengite visioone ja kavandeid uuest tantsuväljakust ning arutletakse, kui kaugele on jõudnud idee selle rajamisest.

17. novembril toimuvad lisaks ettekannetele ka Ullo Toomi õpilaste Henn Tiiveli ja Ilma Adamsoni näidistreeningtunnid.

Konverents lõppeb Ullo Toomi auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm.

Konverents on saanud pealkirja „Jalgratas viiuli vastu“ Ullo Toomi noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis ja selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Tartus ja Tallinnas kutsutakse meeleavaldusele

Vabaühendusi ja liite ühendav EMSL kutsub täna Tartusse ja laupäeval Tallinnasse avaldama meelt Eesti poliitilise olukorra vastu.

“Tule ja avalda meelt ülbe ja valeliku poliitika vastu!” seisab üleskutses.

” Me ei saa nõustuda, et Eesti riiki juhtiv erakond pole usaldusväärne kõige elementaarsemas mõttes. Kui see jätkub, võib juhtuda, et ühiskonnal kaob usaldus Eesti riigi kui sellise vastu.Demokraatia ei saa olla ainult see, et valijad esitavad iga nelja aasta tagant parteidele valitsemisteenuse tellimuse. Demokraatia tähendab kõigi asjasse puutuvate osapoolte dialoogi ühiskonna tuleviku üle — aga asjasse puutuvad siinkohal kõik kodanikud. Demokraatia tähendab kodanike — sealhulgas valitsejate — vastastikust austust ja usaldust. Me näeme, et see alusnõue on praeguses kartelliparteide süsteemis kaotsi läinud. Me pole nõus, et üks erakond või valitsus peab ennast pädevusmonopoli omanikuks. Me arvame, et see on lihtsalt ülbe, eriti kui sellele rajatakse õigus oma valijatele valetada.

Meeleavaldus toimub liikumise “Aitab valelikust poliitikast” egiidi all. Meeleavalduse korraldajad kutsuvad kõohaletulnuid üles väärikusele ja viisakuale käitumisele, mis ei välista oma rahulolematuse väljendamist.

Vaata lisa Facebookist.

Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Merikotka_laskmine — Merikotkas, kes jäigi nimeta. Foto: looduskalender.ee

Eesti maaülikooli loomakliinikus elujõuliseks turgutatud ja raadiosaatjaga varustatud merikotkas „Nimeta“ vabastati loodusesse 7. septembril 2012. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid käisid merikotka viimast asukohta vaatamas, mille saatja oli edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9. Loodeti leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast.

Urmas Sellis: „Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedal asuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva. Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ning tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril pärast kella 15.“

Veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi merikotka hukkumise põhjuseks olema tulistamine. Loe edasi:

Seeder saatis põllumajandusvolinikule Balti traktoriga tükikese rohelist Eestit

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Tallinnast Brüsselisse sõitva „Balti ÜPP traktori“ juhile kaasa Sven Zaceki raamatu “Pääsukese Eestimaa”, millega soovib põllumajandusvolinik Dacian Ciolose tähelepanu juhtida, et Eesti vajab nn rohestamise asemel rohkem investeeringuid keskkonnasõbralikku tootmisesse.

“Eesti aladest on 50% metsa, viiendik põllumaaks sobivast maast pole veel kasutusele võetud, meil on 1500 saart ja laidu, millest vaid kümnel on aastaringne inimtegevus. See on roheline Eesti, mis vajab investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mitte rohestamist,” kirjutas Seeder volinikule. “Võrdsed tingimused tähendavad sageli ka üksteise erinevustega arvestamist.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on Balti riigid end otsetoetuste võrdsustamise küsimuses hästi kuuldavaks teinud ning kiitis põllumehi ühise tegutsemise eest. “Otsetoetused on toonud ühisele rindele kõrvuti põllumehed, poliitikud ja laiema avalikkuse,” ütles Seeder. “Vanasõnagi ütleb, et toit on enam kui meie, nii et me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Eesti põllumeestel oleks toidu tootmisel võrdsed konkurentsitingimused muu Euroopaga.”

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini aktsiooni „Balti ÜPP traktor“, millega nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Traktor jõuab Brüsselisse 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.

“Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

stipendium Rosma Haridusseltsile_fotol Tiina Länkur ja Priit Pajumaa — Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur (vasakul) ja Olympic-Online’i juht Priit Pajumaa. Foto: Rosma Haridusselts

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Olympic-Online’i poolt välja antava “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis waldorfpedagoogikat väärtustav MTÜ Rosma Haridusselts. Stipendium aitab Põlvamaal asuvat ainulaadset lasteaeda ja kooli opereerival haridusseltsil oma tegevust laiendada ning luua juurde kümme uut lasteaiakohta.

“Tegusa Eesti” stipendiumi asutas Olympic-Online koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga 2012. aasta suvel, eesmärgiga panustada Eesti ühiskonna arengusse ning toetada uut tüüpi majandusmudelit – sotsiaalset ettevõtlust. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles žürii näeb tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.

Olympic-Online kasiinooperatsioonide juht Priit Pajumaa ütles žürii valikut kommenteerides, et Rosma Haridusseltsi kogemustepagas ja saavutused on märkimisväärsed. “Tegemist on väga nõutud haridusteenusega – lasteaia ukse taga on soovijate järjekord ning igal aastal kolib paar perekonda mujalt Eestist sinna kanti elama just selleks, et tuua oma laps Rosma lasteaeda või kooli. Olukorras, kus maapiirkondadest valdavalt ära kolitakse, on see oluline saavutus,” märkis Pajumaa. Ta lisas, et kuna Rosma Haridusseltsil on olemas selge arenguvisioon, otsustatigi seltsi toetada.

MTÜ Rosma Haridusselts suunab saadud toetuse uute lasteaia- ja töökohtade loomisesse, et hoogustada veelgi kohalikku arengut ning muuta waldorfpedagoogiline alusharidus Kagu-Eestis kättesaadavamaks enamate perede lastele.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur ütles, et sotsiaalse ettevõtluse stipendiumil on laiem tähendus. “Kuna nõudlus waldorflasteaia teenuse järele kasvab, plaanime kodanikualgatuse korras tegutsevat lasteaeda laiendada ja stipendium annab meile selleks olulise toe. Kuid veelgi olulisem – tänu sellele saame näidata, et Eesti hariduskorralduses on võimalik positiivseid muutusi ellu viia koos tegutsedes, kaasates lisaks vanematele ja omavalitsustele ka ettevõtteid ning äriorganisatsioone,“ lausus Länkur. Loe edasi: “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann

Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Aasta puitehitis 2012 on Kukemõisa talu Järvamaal

Eelmisel nädalal kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ võitja. Puitehitiste konkursi peaauhinna vääriliseks tunnistati arhitekt Emil Urbeli projekteeritud Kukemõisa talu Järvamaal.

Tänavu kümnendat korda toimuvat „Aasta puitehitise“ konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit puidukasutust edendava programmi Puuinfo raames.

„Aasta puitehitis 2012“ peaauhinna andis Kukemõisa talu projekteerinud arhitektile Emil Urbelile üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Puitehitise omanik sai majamärgi tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest. „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb välja Eesti Kultuurkapital. Loe edasi: Aasta puitehitis 2012 on Kukemõisa talu Järvamaal

Kasside Turvakodu ootab vabatahtlike abi

Kasside Turvakodu MTÜ, mille tegevus valiti ka Eesti Loomakaitse Seltsi poolt 2012.a. kõige loomasõbralikumaks teoks, otsib endale appi vabatahtlikuid erinevatesse valdkondadesse. Igasugune abi on teretulnud, samuti ka kõik uued ideed, mõtted ja mõttealgatused. Tasu loetakse kurruvate käppade pealt.

Vajatakse vabatahtlikke:

1. Transpordiabilisi – kui Sul on auto ja nädalas kord või paar korda võimalik mõni kiisulaps loomakliinikusse ja tagasi Turvakodusse tuua, võta kindlasti ühendust.
2. Hoiukodud – natuke pikemat aega kiisule hoiukodupakkujaid on alati tarvis –
eriti nüüd, mil ilmad juba jahedad ja väikesed käpakesed vajavad esimeste miinuskraadide eest varju.
3. Kujundajat – kes aitaks tegeleda kodulehe– ja trükimaterjalidega, tooks uusi ideid, mõtteid ja lahendusi. Siinkohal on oodatud ka väikeste ettevõtete abi, kes sooviksid oma oskuse ja panuse heategevusse suunata.
4. Trükiabi – et Turvakodu tegevust laiemalt kajastada (flaierid, materjalid, messidel ja näitustel osalemise trükised).
5. Töömeest – kuldsete kätega inimest, kes aitaks siit ja sealt Turvakodu kenamaks muuta ja väiksemate töödega hakkama saaks.
6. Liivakastikoristajat – vot see amet on kasside silmis kõige väärtuslikum ning lõpliku valiku sobivuse osas teevad meie karvapallid.
7. Kassikuulajat – inimest, kes oskab kasse kuulata, näha nende hinge ning nende lood üles kirjutada.

Uute vabatahtlike kirjad on oodatud aadressile karvapallid@gmail.com
Kasside Turvakodu facebook
Kasside Turvakodu koduleht

Roheline Värav on taas valla

Kodumaiseid keskkonna-ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav on taas avatud. Uuenenud veebilehte näeb aadressil www.rohelinevarav.ee.

Rohelise Värava portaalist leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad mitmetelt keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, online ajalehtedelt ning valitsusasutustelt.

“Rohelises Väravas on keskkonna- ja loodusvaldkonnas toimuv niiöelda peo peal – kiirelt ja lihtsalt ühest kohast kättesaadav,” selgitas Rohelise Värava eestvedaja Mariliis Tago. “Meie eesmärk on pakkuda loodushuvilisele lugejale sõbralikku keskkonda, kus teda ootavad alati ees teemakohased uudised ning puudub liigne infomüra,” lausus Tago.

“Mul ja ilmselt ka paljudel teistel Eesti keskkonnaajakirjanikel on hea meel selle üle, et Roheline Värav pärast väikest puhkust taas jätkab. Tegemist on portaaliga, kus loodusteemade vastu huvi tundvad inimesed saavad vajaliku info kenasti kätte, ilma et nad peaksid võrguavarustes lõputult ringi kolama,” arvas teadus- ja keskkonnaajakirjanik Sven Paulus. “Olen ikka ja jälle leidnud Rohelisest Väravast väärt infot näiteks ürituste kohta ja samuti häid teemasid, mida laiema publikuga jagada,” lisas Paulus.
Loe edasi: Roheline Värav on taas valla

Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Foto: Peeter Kümmel Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.

Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.

Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.

Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Missioonipreemiale laekus tänavu 44 kandidaaditaotlust, kelle hulgast Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valib novembri teisel poolel välja kuus rahalisele preemiale esitatavat nominenti. Laureaat, kes pälvib preemiasummast pool ehk 32 000 eurot, selgub detsembri alguses toimuval pidulikul tseremoonial.

„Tänavu esitatud kandidaatide hulk oli tavapärasest mõnevõrra suurem – ilmselt motiveeris raha jagunemisel tehtud muudatus inimesi enam seda väikest pingutust tegema ja tublisid inimesi ja organisatsioone üles andma,“ rääkis Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu esimees Indrek Luukas. „Nimelt saavad sel aastal esmakordselt preemiast osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud viit nominenti 6400 euroga.“

„Praegu võib öelda, et esitatud kandidaadid on äärmiselt erinevatest eluvaldkondadest ja on nii üldtuntud kui väikestest kohtadest pärit väiksema tuntusega isikuid ja organisatsioone. Enim paistavad silma siiski heategevuse ning kultuuriga seotud tegelased,“ märkis Indrek Luukas.
Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Esimene eestlane jõudis Ama Dablami tippu

28. oktoobril kell 10:30 jõudis Nepaalis esimese eestlasena Ama Dablami (6856 m) tippu rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tartlane Kunnar Karu. Ama Dablami puhul on tegemist tehnilise mäetipuga, mis on populaarsuselt kolmandal kohal Himaalaja mäetippudest arvestades väljastatud ekspeditsioonilubade arvu.

Ekspeditsiooni raames alustas 9 liikmeline ekspeditsiooniseltskond aklimatisatsiooni tõuse 12. oktoobrist ning 16 päeva hiljem jõuti ka mäe tippu. Ekspeditsiooniliikmest jõudsid Ama Dablami tippu lisaks Karule ka Arnold Coster (Holland), Dimitri Nichiporav (Venemaa), Henri Geller (Luksemburg). Ülejäänutel kahjuks tippu jõuda ei õnnestunud.

Vasakpoolne püramiidjas mäetipp on Everest (8488 m), pea taga
Lhotse (8516 m)

„Sellel sügisel oli ilm viimase paari aasta parim ning seega ronimistingimused mäel ka suurepärased. Külmakraade oli küll tavapärasest rohkem (tipustõusul kuni -25), kuid see muutis lumeolud mäel veelgi paremaks. Tiputõusu alustasime 27. oktoobri õhtul kell 22 õhtul ning orienteeruvalt 1000 kõrgusmeetrit, mis meid tipust lahutasid läbisime järgmise hommiku 10:30ks ning seisime mäetipus täielikus tuulevaikuses, nautisime pilvitut taevast ning suurepäraseid vaateid Everestile ja Lhotsele!“ räägib Karu.

Nipernaadi Reisiklubi

Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.

Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.

Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).

Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Loe edasi: Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Moostes oodatakse kõiki huvilisi Jõulumajja

Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad kutsuvad kõiki huvilisi detsembri alguses rahvamuusikaga salapäraselt täidetud Jõulumajja.
Jõulumaja on tavalistel tööpäevadel roosat värvi maja Mooste mõisapargis, kus tegutseb rahvapilliõpet pakkuv huvikool. 6., 7. ja 8. detsembril muutub maja korraga jõulutegelaste koduks. Majas askeldavad nukud, pillihaldjas, torupilli, kannelde ja lõõtsadega päkapikud ja mitmed teisedki tegelased. Koos majaelanikega saab meisterdada niidipilli, mängida meie rahva vanemaid mänge, laulda laule.
Kogu info leiate plakatilt, mis ripub siin: www.rahvamuusika.ee/plakat.pdf
Ootame teid külla!
Krista Sildoja

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kaheksa lapse isale Aigar Pihole. Aigar Piho kandidatuuri esitas aasta isa konkursile Rõuge Vallavalitsus.
Aigar Piho on isa, kes on oskuslikult ühendanud oma töised tegemised ja kaheksa tubli lapse üleskasvatamise, pakkudes lastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi ning on aidanud leida lastel tee huvipakkuvate valdkondade juurde. Ta on isa, kes on laste kõrval ka nende täisealiseks saamisel, elades kaasa nende võitudele-rõõmudele ja toetades raskematel hetkedel. Ta on hooliv kogu oma perekonna ja abivalmis teiste ligimeste suhtes.
Aigar ja Anni Piho pere lapsed Kaur, Kaarel, Katre, Mats, Kail, Han Hendrik, Ann Maria, Miina Aleksandra on endale juba muusiku, hea joonistaja või sportlasena nime teinud. Aigar Piho on tulihingeline turismiedendaja, ülihuvitavate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja.
Võru Maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik.
Aigar Piho ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustatakse isadepäeval, 11. novembril kell 16 kultuurimajas Kannel kontserdil, kus kodust ja armastusest laulavad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli lastekoorid, solistid ning Võru Naiskoor Kannel. Kontsert on pühendatud isadele ja vanaisadele.
Kersti Kattai

Loodi mõisas toimub palkehituse õppepäev

Laupäeval, 10. novembril kella 10–14 toimub Loodi mõisas õppepäev, mis on ühtlasi Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala palkehituspraktika. Praktika eesmärgiks on kahe nädala jooksul ehitada suitsusauna palkkehand ja katusekonstruktsioon. Saun ehitatakse täielikult taaskasutatud palkidest, kasutades postnurk- ja vahvärkehituse võtteid.

Laupäeval on kõigil huvilistel võimalik tulla vaatama ja uurima, kuidas kahe nädalaga saun ehitada, mis on postnurk ja vahvärk ning, kuidas vanadest palkhoonetest uusi saab teha.

Õppepäeva viib läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrand ja seltsi liige Tarmo Tammekivi. Sauna ehitusprotsessi on võimalik jälgida ka Facebookis

Õppepäev on tasuta

Unustatud lavad ja Nooruse koor Võru Kandles

Võru Kandles reedel, 9. novembril kell 19 segakoori Noorus kontsert ”Unustatud lavad”.
Esitusele tulevad eesti rahvamuusika töötlused.
Segakoor Noorus asutati 1959. aasta novembris. 52 tegevusaasta jooksul on koor osalenud mitmetel rahvusvahelistel koorimuusika festivalidel üle Euroopa. Paljudelt konkurssidelt on koor toonud kaasa esikohti, andnud välja kuus CD-plaati, esitanud suurvorme ja osalenud paljudes projektides. Alates 2012. aastast on koori peadirigent Maarja Helstein. Nooruse abidirigent on Markus Leppoja. Koori repertuaari kuuluvad nii tuntumate eesti heliloojate looming kui ka mitmete Euroopa heliloojate teoste ettekanded sümfooniaorkestritega, aga ka a capella vormis. Koorile on kirjutanud muusikat Alo Mattiisen, Mart Siimer, Urmas Sisask ja Rene Eespere.
Kontsert on tasuta.
Olete oodatud!

Võru Kannel

Infoseminar tutvustab Austraalias töötamise ohtusid ja võimalusi

Homme, 7. novembril algusega kell 16 korraldab Tallinna noorte infokeskus infoseminari „Austraalia – ohud ja võimalused”. Seminar toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses aadressil Suur-Ameerika 35. Ülevaate välisriigis ohutult töötamisest annab Living for Tomorrow esindaja ning noored jagavad endi vahetuid kogemusi Austraalias töötamisest. Seminar pakub võimalust saada vastused oma Austraalias töötamisega seotud küsimustele.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil velli@taninfo.ee või telefonil 641 2271 ja 5556 7782. Osavõtt on tasuta.

Omaloominguõhtu “Lauasahtli lood ja laulud” ootab huvilisi

Pirita Vaba Aja Keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti, Vaindloo saarest Naha külani, Nootamaa saarelt Narva linnani, osalema omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Kes ise üles astuda ei tihka, on väga oodatud kuulama.

24. novembri õhtul algusega kell 17.00 on võimalus esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua. Oma sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete.

Üles võib astuda üksinda või mitmekesi. Esitusele võiksid tulla eestikeelsed lood või luuletused, kuid oodatud on ka võõrkeelne looming. Esituse pikkus võiks mahtuda kuni 10 minuti sisse.

Esinejate kirjapanek toimub siin.

“Lauasahtli lood ja laulud” Facebookis: http://www.facebook.com/events/366331956779933/?fref=ts

Vastuseid küsimustele saab e-postilt merike@piritavak.ee ja telefonilt 645 7627

Sännas algavad täna Portugali keele ja meele õhtud

Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat.
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.

Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata.
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).

Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot

Neljapäeval anti Tallinnas, Kalevi Šokolaadipoes ja meistrikojas üle tänavu 13. oktoobril Tartumaal, Haaslava vallas uuel Lange krossirajal peetud heategevusliku motokrossi käigus kogutud toetussumma, milleks on 10 000 eurot ja mis läheb läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele ja noortele.

Heategevuslik motokross ”Tanel Leok ja sõbrad” toimus tänavu neljandat korda ja varasema kolme aastaga on kogutud heategevuseks 35 500 eurot. Tänavune 10 000 eurot annab taas võimaluse läbi õnnetuse liikumispuude saanud lapsi ja noori abistada. Selle aasta heategevuskrossil oli osalejaid üheksast riigist, nimekamad olid neist kahekordne maailmameister Mickael Pichon Prantsusmaalt ja James Cotrell ning Ashley Wilde Inglismaalt. Ja loomulikult Eesti parimad sõitjad eesotsas Tanel Leokiga. Loe edasi: Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot

Presidendiproua kohtus Eesti parima koolisöökla konkursil pärjatud Valga Põhikooli kokkadega

TOIDUMESS. PARIMATE KOOLISÖÖKLA KOKKADE AUTASUSTAMINE — Fotol: OÜ ReMa Köök kokad Mari Kunder ja Merili Vares ning Evelin Ilves eelmisel aastal Eesti parima koolisöökla konkursil, kus presidendi abikaasa andis kokkadele üle parima innovaatilise toidu preemia. Foto: Marko Mumm (Delfi)

Evelin Ilves kohtus Valga Põhikooli õpilaste ja õpetajatega ning proovis koolitoitu, mille valmistaja OÜ ReMa Köök on kaks aastat järjest pärjatud Eesti parima koolisöökla konkursil innovaatilise toidu preemiaga.

OÜ ReMa Köögi kokkade – Mari Kunderi ja Merili Varese – abiga konkureeriti käesoleval õppeaastal juba kolmandat korda Eesti parima koolisöökla tiitlile. Esimesel osalemise aastal saadi eripreemia parima tulemuse eest eelvoorus, möödunud aastal andis Evelin Ilves neile üle preemia parima innovaatilise toidu eest. Tänavu olid Valga Põhikooli kokad taas parimad innovaatilise koolitoidu valmistajad kala-köögiviljasupi näol.

OÜ ReMa Köök kasutab oma toitudes kohalikke mahejuurvilju, väga oluliseks peetakse toorsalatite suurt valikut. Valga Põhikoolis ei kurda tõepoolest keegi köögiviljade või salatite vähese söömise üle. „Ka loobuti pea täielikult kolm aastat tagasi sealiha kasutamisest ning asendati see vähemrasvase loomalihaga. Tegemist on lausa musterkooliga,” lisas Evelin Ilves.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Omanikuta kiirgusallikaid saab tasuta ära anda

Keskkonnaministeerium koostöös Päästeameti ja AS-ga A.L.A.R.A. korraldab kampaania, mille käigus saavad eraisikud ja ettevõtted tasuta ära anda omanikuta kiirgusallikaid. Kampaania kestab kuni 17. detsembrini.

Kiirgusallikas on seade või radioaktiivne aine, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Kiirgusallikat ise jäätmete ladustamispaika transportida ei tohi. Radioaktiivse eseme olemasolul palutakse teavitada AS-i A.L.A.R.A, kes hoolitseb selle ohutu transpordi eest.

Eestis leidub kiirgusallikaid sisaldavaid seadmeid peamiselt tööstuses, meditsiinis ja teaduses. Aga ka mõned tavakasutuses olevad esemed on radioaktiivsed, näiteks mitukümmend aastat vanad suitsuandurid sisaldavad ohtlikku plutooniumi, vanaaegsed helendavate numbrilaudadega kellad ja kompassid ning muud helendavate sihverplaatidega mõõteriistad. Helendava luminofoorvärviga kaetud numbrid sisaldavad raadiumi, mis ongi kiirgusallikas.

Kui kellegi valduses on kiirgusallikaid või keegi on märganud midagi kahtlast, mida võib pidada kiirgusallikaks, tuleks leiust 17. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat ASi A.L.A.R.A. telefonidel 674 1366 või 517 4284. AS A.L.A.R.A. korraldab kokkukogutud jäätmete veo Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusse ning nende nõuetekohase käitlemise ja ladustamise vahehoidlas.

Radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise kampaania toimub tänavu kolmandat korda. 2009. aastal koguti kampaania käigus ühe kuu jooksul kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal kolme kuuga 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli.

Reelika Runnel,
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist

Aasta kodaniku kandidaate saab veel esitada

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 12. novembrini aasta kodaniku kandidaate. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Väärikalt läbi elu”, mis on inspireeritud Eesti filmi 100. juubelist ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusest aastast Euroopas.

Aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Aasta kodaniku tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ning kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost motoga. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.

Aasta kodaniku kandidatuuri saab esitada elektronposti aadressil aastakodanik@kul.ee või Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.

Aasta kodanik 2012 kuulutatakse välja 23. novembril.

Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT

Sirli Tooming

Kultuuriministeerium

Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Täna algava noorsootöö nädala põhifookuses on kaks olulist probleemi – kuidas ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja kuidas kaasata noori enam ühiskonna otsustusprotsessidesse.

Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides neil teemadel läbi erinevaid teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. „Tänavuse noorsootöö nädala eesmärgiks on kutsuda inimesi üles arutlema noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkepõhjuste üle ning näidata, mida saab noorsootöö kaudu ära teha probleemi leevendamiseks,“ rääkis Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Schlümmeri sõnul on noorsootöötajatel läbi erinevate noorsootöötegevuste tõhusad võimalused jõudmaks abivajava nooreni, kuid oluline on tõsta ka kogukonna teadlikkust probleemi olemasolust. „Sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes kehvast majandusolukorrast tulenevat ebavõrdsust, kuigi see on väga sageli probleemi põhjuseks. See tähendab inimestes jõuetus- ja pettumustunde süvenemist – tunnet, et probleemide ringist ei saadagi välja, et keegi ei huvitu noore tegelikust käekäigust ja arvamusest, mis võib viia pea täieliku ühiskonnaelust eemaldumiseni,“ selgitas Edgar Schlümmer. „Noored võivad kaotada usalduse väga kiiresti, kui neid ei võeta tõsiselt, koheldakse ebavõrdselt, seetõttu peabki noortele erilist tähelepanu pöörama, tõrjutust ennetama ning varakult sekkuma kui mured ilmnevad.“ Loe edasi: Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele