Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.
Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/
Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.
Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.
Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad
19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.
Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.
Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.
Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.
Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.
Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.
Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.
Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.
Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod
Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.
Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove
Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.
“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”
Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Loe edasi: Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik
Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin JõgisaarEesti Ökokogukondade Ühendus kutsub neljapäeval, 5. juunil kell 17.00 ökokogukondade esimesele õhtuseminarile, kus tutvustatakse ökokogukondade olemust, räägitakse kogukondade algatamisest ning tutvustatakse uusi ökokülade algatusi. Üritus toimub Lilleoru ökokogukonnas Rae vallas Aruvalla külas.
Kava:
16:00-17.00 Saabumine Lilleorgu ja ringkäik. MTÜ Lilleoru ja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse üks eestvedajaid Ave Oit tutvustab Lilleoru keskust ja kogukonda. Kogunemine Lilleoru suure valge välitelgi ees.
17:00-20:00 Kogunemine indiaani püstkotta Lilleoru Elulille pargis. Algusring. Liina Järviste tutvustab ökokogukondade ehk teadlikult loodud kogukondade olemust. Räägime milliseid samme on ökokülade loomiseks ette võetud. Ennast tutvustavad Kulina ja Väikese Jalajälje kogukondade algatused.
Igaüks võiks midagi ühisele lauale näkitsemist kaasa võtta. Lilleoru poolt tee ja väikesed suupisted. Registreerumine hiljemalt 2. juuni õhtuks: kadri@kogukonnad.ee või 537 477 04. Palun anna meile märku, kas saad ka kellelegi transporti pakkuda või vajad seda ise.
Seminar toimub projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. www.kysk.ee Vaata ka teisi projekti tegevusi: www.kogukonnad.ee ja www.facebook.com/kogukonnad
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab kestliku elukorralduse teket.
Tänasest algab aasta lõpuni kestev „Energia ja noored“ projekt, mille raames Eestis ja välisriikides õppivad energeetikatudengid viivad läbi interaktiivseid koolitunde, kus õpilastel on võimalik Eesti energeetikasektorist rohkem teada saada ning mõnel juhul isegi taastuvenergia lahendusi ehitada.
„Energia ja noored“ projekti eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele läbi grupitööde ja praktiliste ülesannete Eesti energeetikasektorit, mis muidu on kooliõpilaste jaoks kauge ja keeruline valdkond, mis tavalises koolitunnis laiahaardelist tähelepanu ei saa. Kuna energeetika on valdkond, milles reaalainete taust on väga oluline, siis populariseeritakse projektiga ka reaalainete õppimise olulisust.
„Kuigi energeetika mõjutab oluliselt Eesti ja Euroopa majandus- ja elukeskkonda, siis koolinoorte teadlikkus energeetikast, selle toimimisest, kasutamise mõjust ja planeerimisest on siiski suhteliselt kesine,“ selgitas Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Raul Potisepp.
„Energia ja noored“ üks läbiviijatest, TTÜ energeetikatudeng Mihkel Annus lisas, et projekti raames korraldatakse praktilisi koolitunde, mis annavad selge ülevaate Eesti energiasüsteemist, võimalustest, arengutest ning kus õpetatakse läbi praktiliste ülesannete, kuidas ise energiat toota ja säästlikult tarbida. „Iga koolitunni käigus koostavad õpilased ka ise Eesti energeetikasektori visiooni aastaks 2040,“ selgitas Annus. Loe edasi: Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“
Igal äikesehooajal tekib elektrikatkestusi ja tarbijate pöördumisi kahjustatud elektriseadmete kohta. Kuidas kahjusid vältida ja mida teha, kui kahju on siiski juhtunud? Nõuandeid jagab Elektrilevi klienditeeninduse juhtivspetsialist Tambet Toomemäe.
Kahjude ärahoidmiseks eemalda seadmed vooluvõrgust. Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ainus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektriseadmed võrgust eemaldada.
Vajadusel hangi kaitseseadmed või kindlusta vara. Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mida ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kindlustuse maksumust ja juhtumi tõenäosust ning selle pinnalt lahendus valida.
Väga üldistatult öeldes on maakaabliga ühendatud linnakorteritega võrreldes äikesest rohkem ohustatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhuliini kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimiskohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Loe edasi: Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele
Tippsekretär 2014 võitjad, vasakult Karmen Kaevats, Margarita Kopteva, Madli Petuhhov. Foto: SA Innove
Eile, 16. mail toimus Viljandimaal Olustveres vabariiklik sekretäritöö õpilaste kutsemeistrivõistlus Tippsekretär 2014, kus parimaks osutus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilane Margarita Kopteva. Teisele kohale tuli Tallinna Majanduskoolist Karmen Kaevats ning talle järgnes Tartu Kutsehariduskeskusest Madli Petuhhov.
“Võit tuli mulle ootamatult, läksin lihtsalt võistlema ja ennast proovile panema, kuid esikoha üle on mul hea meel,” ütles tippsekretär Margarita Kopteva. Tema sõnul läks tal kõige paremini dokumendihalduse ülesanne ning kõige raskemad olid protokolli ja etiketi küsimused. “Võistlus annab väga hea kogemuse enne kutseeksami sooritamist, tunnen ennast palju enesekindlamalt,” märkis Kopteva. “Mulle meeldib sekretäriamet, sest töö on mitmekülgne ja annab võimaluse suhelda paljude inimestega,” lisas ta.
“Osalejate endi arvates oli kõige raskem toimetulek võistluspingega, mis kohati tekitas tähelepanematust küsimuste mõistmises,” ütles võistluse žürii liige ja Eesti Juhi Abi Ühingu auliige Sirje Orvet . Ta lisas, et tänavu tuleb kiita võistlejate eesti keele oskust. “Kõige kergem näis noortele olevat avaliku esinemise ülesanne, kus ette antud tekst tuli esitada täpselt, ladusalt, kuulajaid arvestavalt ja leida seoseid sekretäritöö tänapäevaste probleemidega,” selgitas Orvet. Tema sõnul oli võistlejate ettevalmistus selliseks mõõduvõtmiseks ühtlane ja piisav ning sellest võib teha järelduse, et Eestimaa organisatsioonid saavad sekretärilaudade taha taas toreda ja kenasti toimetuleva lennu.
Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 22 kutseõppurit Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist ja Tallinna Majanduskoolist. Võistlejad pidid näitama oma oskusi ja teadmisi dokumendihalduses, arvutitöös, eesti keeles ning protokolli, etiketi ja kultuuri laitmatus valdamises.
Sekretäride kutsevõistlust Tippsekretär 2014 korraldas SA Innove koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Eesti Juhi Abi Ühinguga. SA Innove koordineerib alates 2006. aastast noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning abistab koostööpartnereid võistluste korraldamisel ja teavitustöös.
Käesoleval aastal toimub rahvusvaheline valge-toonekurgede loendus, mida korraldatakse iga kümne aasta järel ja mis hõlmab liigi kogu levilat.
Eesti Ornitoloogiaühing palub kõigi loodusesõprade abi Eesti toonekurepesade kirjapanemiseks. Selleks on loodud lihtne ja kõigile hõlpsasti kasutatav veebirakendus aadressil www.eoy.ee/valgetoonekurg. Selle abil saab kaardile märkida pesa asukoha ning nii enda kui teiste ülesmärgitud pesade andmeid jooksvalt täiendada. Kui poegade arvu jm teadasaamiseks tuleb veel oodata, siis pesade asukoha andmeid võib sisestada aastaringselt. Eestis on valge-toonekurgede arvukus kasvanud, praegu arvatakse meil pesitsevat 4000-5000 paari.
Tänavuse loenduse tulemusel saame selgust, kui palju meil valge-toonekurgi tegelikult on, kuhu nad oma pesa rajavad, kui
palju on poegi pesas jm. Valge-toonekure loendust toetab 2014.a. lisaks EOÜ-le ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Laupäeval, 17. mail on taas muuseumiöö, seekord pealkirjaga “Öös on tähti”. Viljandi muuseum on sel puhul külla kutsunud Viljandi kultuuritähed.
Kella 18 alates on muuseum külastajatele tasuta avatud. Lisaks püsinäitusele on avatud ajutine näitus “Keskaegsest rõivast hansakostüümini”. Näidatakse vanu kroonikafilme ja fotovalikut, soovi korral saab endale valmistada rinnamärgi ning pakutakse tasuta kirjavara.
Kell 19 ja 21 esineb all saalis Viljandi nukuteatri kauaaegne eestvedaja Altmar Looris. Samal ajal jutustab teisel korrusel lugusid relvadest muuseumisõber Ants Annus.
Kell 20 ja 22 kõneleb telesarjade “ENSV” ning “Pehmed ja karvased” stsenarist ja kollektsionäär Gert Kiiler, kelle õllepurkide kollektsiooni põnevamatest paladest on samas avatud ka väike näitus.
Vestlust juhib ning lugusid Viljandi tähtedest läbi aegade pajatab lisaks muuseumi sõprade seltsi esimees Heiki Raudla. Loe edasi: Viljandi muuseumiöös on kultuuritähti
Alates tänasest, 13. maist saab näha aadressil www.virtuaalnaitus.ee õpilastööde näitust “Käte puudutus”.
Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning kästiöötundides teinud on.
Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saadeti kolmandat korda toimuvale virtuaalnäitusele rekordarv töid. “Kaasatud olid töö- ja tehnoloogiaõpetuse, käsitöö- ja algklasside õpetajad. 114 koolist üle Eesti laekus üle 1500 töö,” lisas Nooni.
Nooni hinnangul oli selle aasta suure osavõtjate arvu põhjuseks kindlasti uudne piltide üleslaadimise süsteem, kus erinevalt eelnevatsest aastadest sai lihtsa vaevaga pildi üles laadida. Oma osa mängib ka see, et virtuaalne näitus on kujunenud traditsiooniks, mida paljud õpetajad oskavad juba oodata.
Virtuaalnäitust “Käte puudutus” saab näha kuni 2014. aasta lõpuni.
Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetas Hasartmängumaksu nõukogu ja Kultuurkapital.
2. juunini saab Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näha ajaloolisi piibleid Jaan Paruski kogust. Väljapanekuga tähistatakse 275 aasta täitumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Näitus avatakse 14. mail kell 16.00.
Näitusel “Alguses oli sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust” on üks terviklikumaid erakollektsioone ajaloolisest eestikeelsest piiblist, sealhulgas rariteetsed eksemplarid eestikeelse piibli esimesest ja teisest trükist.
Rahvusraamatukogus saab lisaks hiljaaegu Mikkeli muuseumis eksponeeritule näha ka saksakeelset nn. Karl XII sõjapiiblit 1709. aastast. Trükiste kõrval on välja pandud valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogust.
1739. aastal ilmunud esimesest eestikeelsest piiblist kuni Teise maailmasõjani ilmunud trükiseid sisaldav kogu kajastab arenguid tõlketraditsioonis ning trüki- ja köitekunstis. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti ja kaunistusmotiive ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon kodudes.
Näitus on valminud koostöös kollektsionääri Jaan Paruski, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga.
Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks publiku ette põnevamaid palasid oma kogudest.
Rahvusarhiivi filmiarhiiv kutsub inimesi jalgrattaretkele mööda ajaloolisi filmi-võttepaiku Põhja-Tallinnas. Tallinna Botaanikaaed, mis sel aastal esimest korda Muuseumiööl uksed avab, kutsub inimesi uurima, kuidas taimed kosmosekliimale vastu peavad ning lubab, et kiigata saab ka teleskoopidesse. Järvakandi Klaasimuuseumis saab kätt harjutada nii klaasmulli puhumises kui tähtede klaasile graveerimises. Kunda Tsemendimuuseumis uuritakse Muuseumiööl aga üllatavalt hoopis gastronoomiavalla tähti ja toidukultuuri. Eesti Panga Muuseumis õpetatakse õigetel ja valedel rahatähtedele vahet tegema. Süvahavva villavabrik-muuseumist minnakse aga tähistaeva all matkama.
Mitmel pool on muuseumid innustunud Liikumisaasta teemast – Hiiumaa Muuseumi Pikas majas tulevad publikuga kohtuma Hiiumaa sporditähed, Eesti Spordimuuseumis Tartus korraldatakse aga taas traditsioonilist sporditeemalist Muuseumiöö öö-mälumängu, Obinitsa Seto Muuseumitarõ on öisesse tähelaeva kutsunud mägironija Alar Siku. Loe edasi: Tulemas on kuues muuseumiöö
Keskkonnaameti korraldatud matkad toimuvad 24.-25. mail üle Eesti ning viivad tutvuma Eesti kaitsealadega. Matkad on kõikidele huvilistele tasuta ning neid juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid ning kogenud loodusetundjad.
„Tänavu on looduskaitsekuu pühendatud mere ja ranniku kaitsele. Matkadel peame koos piknikku, selleks palume kõigil osalejatel kaasa võtta oma leivakott ning jook. Riietuda vastavalt ilmastikule. Matkad on tasuta, vajalik on eelregistreerimine matkade kontaktisikute kaudu, kuni kohti jätkub,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Keskkonnaameti kevadmatkad on pühendatud looduskaitsekuule ning üleeuroopalisele kaitsealade päevale.
Hille Tänavsuu vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu andis välja järgmise toetuse. Fondist saab sel korral toetust 55aastane mees, kes vajab eesnäärme pahaloomulise kasvajaga võitlemisel ravimit Zytiga (Abirateron).
“Mõistes, mida tähendab perekonna ühe liikme võitlus vähiga, on mul hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natuke kergemaks teha,” ütles vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “See juhtum tõestab taas, et fond on tänases Eestis hädavajalik. Teeme iga päev tööd, et avada inimeste südameid ja koguda maksimaalselt annetusi, et võimalikult paljusid vähihaigeid nende emotsionaalselt raskes võitluses aidata.”
Anonüümsust palunud toetuse saaja rääkis: “Kui arsti juures tuli esimest korda jutuks see kallis ravim, siis vähiravifondis veel taotlusi vastu ei võetud ja olin tõsise probleemi ees, sest haigekassa otsust selle ravimi kohta ei tulnud ega tulnud. Siis nägin ajakirjandusest, et fond andis välja esimese toetuse ning otsustasin ka ise abi taotleda. Muid võimalusi mul lihtsalt selleks hetkeks enam ei olnud.”
“Pean fondi tegevust väga oluliseks ja soovin fondile veel rohkem toetajaid. Vähiravi on viimasel ajal oluliselt arenenud, kuid minu hinnangul on vähihaiguse puhul suurimaks probleemiks selle hiline avastamine,” lisas toetuse saaja.
Zytiga (Abirateroni) lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja arutas sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon aprillis. Praegu see sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida ravimi ostmiseks tuhandeid eurosid. Ühe kuu jagu Zytiga ravi võib maksta üle 3600 euro ja patsiendil võib seda vaja minna terve aasta.
Abirateroni kasutatakse eesnäärmevähi ravimiseks. Fond toetab ravimi ostmist esialgu kolmeks kuuks. Pärast kolme kuu möödumist saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja annetuste hulgast fondis.
Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn mittekulutõhusate vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
Eile, 11. mail toimus Eesti ornitoloogiaühingu poolt korraldatud neljas tornide linnuvaatluspäev. Kehvast kevadilmast hoolimata soovis tornides linde õppida üle 130 linnuhuvilise, see on tornide linnuvaatluspäeva osalejate rekord.
Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi üheksas maakonnas 16 linnuvaatlustornis ning neljas tornis. Seal, kus juhendajaid polnud, peeti ka iseseisvalt liigiliste. Kõige enam – 114 linnuliiki – saadi kirja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis. Liigirohkuselt järgnesid Tarvastu poldri vaatlustorn Viljandimaal 102 ja Haeska linnuvaatlustorn Läänemaal 85 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 173 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid puna-veetallaja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis, vaenukägu Põlvamaal Räpina ranna vaatetornis, rabapistrik Läänemaal Haeska linnuvaatlustornis, valgetiib-viired Tartumaal Aardla poldri linnuvaatlustornis ning Viljandimaal Tarvastu poldri vaatlustornis loendati hänilaste rändesalkades kokku vähemalt 720 isendit.
Eesti ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Margus Ellermaa, Alpo ja Hannele Koukila, Merle Kääri, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Kalle Muru, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Thea Perm, Vello Tarning, Tarvo Valker, Maie Vikerpuur, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.
8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.
Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:
Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.
Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.
Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.
Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.
Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.
AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.
Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.
Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.
Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.
Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.
Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.
Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.
Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.
„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.
Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.
Tänase seisuga on projekti eelarvest puudu veel 1100 eurot, et saaksime tagada kõikide esinejate tasud ja kindlustada üritusele planeeritud mahus batuute, võistlusi ja muid tegevusi. Seetõttu oleme tänuliku iga väiksemagi toetuse eest!
Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2014”, mis sel aastal toimub 1. juunil Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.
Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2014” üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest.
Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse avab oma esinemisega tuntud fantaasiapillidega esineja Silver Sepp, päeva lõpetab paljude lemmik Karl-Erik Taukar.
Teeme tihedet koostööd Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ning nemad on lubanud saata eraldi kutse üritusele tulemiseks kõikidele Pärnumaa suurperedele. Meie omalt poolt püüame sarnaselt eelmisele aastale jagada varem osalemisest teada andnud lasterikastele peredele erikingitusi.
Heategevusühing Hea Tegu http://teehead.ee/
Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.
Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.
„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“
Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.
Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.
Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.
Täna, 10. mail toimunud suurperepäeval kuulutasid Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK juba viiendat korda välja Aasta Suurpere, kelleks on Keilast pärit kümnelapseline perekond Muru. Autiitliga pärjatud perekonda tunnustas AS BIGBANK 2000 eurose auhinnatšekiga.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunapi sõnul on perekond Muru eeskujuks tervele Eesti ühiskonnale. “Imetluse ja uhkusega tunnustame perekonda, kellel jätkub armastust ja kodusoojust nii paljudele lastele,” kiitis Õunap.
Pereema Eve Muru on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ning töötab matemaatikaõpetajana ja õppealajuhatajana Paldiski Gümnaasiumis. Isa Jaan Muru on lõpetanud Eesti Maaülikooli tehnikainsenerina ja töötab tootmisjuhina.
Perekond Muru lapsed on koolipingis tublid õpilased, kes pärast koolitunde tegelevad aktiivselt muusika ja spordiga. Vanim, 21-aastane Eliise on lõpetanud muusikakoolis trompeti õpingud ja laulab aktiivselt kooris. Üleriigiliselt muusikaõpetuse olümpiaadilt on tal ette näidata hõbediplom. Hetkel õpib Eliise Tallinna Ülikoolis füüsikat. 20-aastane poeg Aigar õpib Mereakadeemias ja on pikka aega laulnud Estonia Poistekooris. 17-aastane Kadi-Kristel õpib veel gümnaasiumi 10 klassis. Kadi-Kristel on lõpetanud muusikakoolis viiuliõppe ning laulab Eesti Koolinoorte Segakooris ja ETV Tütarlastekooris. Muusika- ja matemaatikaolümpiaadidelt on ette näidata vaid väga tublid tulemused. Vabariiklikul muusikaolümpiaadil tunnustati teda pronksdiplomiga ning sel korral oli juhendajaks õde Eliise Muru. 13-aastane Jaan-Erik õpib põhikooli 7. klassis ja laulab vanema venna eeskujul Estonia Poistekooris. 13-aastane tütar Anna õpib samuti 7. klassis ning käib JJ Street Dance’i tantsutrennis. 10-aastane Madis Hendrik õpib 4. klassis ja käib aktiivselt ujumistrennis. Lisaks meeldib talle hirmsasti leiutada ning hiljuti valmiski poisil isemeisterdatud ja toimiv suhkruvatimasin. 9-aastane Sven õpib 3. klassis ja käib kergejõustikutrennis. 6-aastane Laura Helly käib pärast lasteaeda kunstiringis ja ujumistrennis. 5-aastane Erki käib samuti lasteaias ja ujumistrennis ning pesamuna, 2-aastane Anders, on üks pisike muhe sell. Loe edasi: Aasta suurpere on perekond Muru Keilast
Kolmapäevani, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.
Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.
Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita taotlusvorm Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.
Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.” Loe edasi: Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale
Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.
„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.
Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.
10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.
Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.
Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks publiku ette põnevamaid palasid oma kogudest.
Keskkonnaameti korraldatud matkad toimuvad 24.-25. mail üle Eesti ning viivad tutvuma Eesti kaitsealadega. Matkad on kõikidele huvilistele tasuta ning neid juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid ning kogenud loodusetundjad.
