Eesti

Taavi Ehrpais võitis raiespordi maailmameistrivõistlustel kombineeritud järkamises hõbemedali

Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.

Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis kombineeritud järkamises 13. koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt

Fotod: Eesti Metsaselts

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 15. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee

Enel Niin

Rõuges toimub sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine on plaanis Rõuges 27. septembril algusega kell 11 Eesti Ema parklas.
Oodatakse maitsma või osalema! Osalemiseks tuleks võtta kaasa omatehtud magus ja/või soolane hoidis või hoopis hoidistatud jook. Parimaid ootavad auhinnad!

Kavas: hoidiste degusteerimine ja hindamine; vestlusring Kaja Keskkülaga sellest, kuidas tema alustas oma hoidiste müügiga; elav muusika, üllatusesinejad.

Info telefonil 5554 2088 (Eveli, MTÜ Püssä küla)

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Märka vana maja!

Eesti taluarhitektuuri märkamiseks, väärtustamiseks ja talletamiseks on välja kuulutatud üleeestiline fotokonkurss “Vana aja maja”.

Fotokonkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada Eesti maa-arhitektuuri. Fotokonkursi idee sündis traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega tegeleva MTÜ Vanaajamaja mõttest panna inimesi ise märkama meie esiisade pärandid oma enda kodukandis. “Fotokonkursiga soovime suunata avalikkuse tähelepanu ilusatele vanadele hoonetele meie enda igapäevases keskkonnas. Kutsume kõiki üles jäädvustama pildile maapiirkonnas asuvaid ehituspärleid, et läbi selle edasi anda Eestimaa ehituspärandi ainulaadsust ja emotsiooni” kommenteerib Vanaajamaja projektijuht Piret Uus.

Linnades valvab väärtuslikke vanu maju ja nende taastamist Muinsuskaitse ning miljööväärtuslike linna-asumite kaitse on ka ühiskonnas laiemat heakskiitu leidnud. Maal on muinsuskaitse all vaid vähesed palkelamud. Tegelikult on väärtuslikke, tihti ka omanike eest kaitset vajavaid hooneid aga igas külas. “Soovime juhtida tähelepanu sellele, et vana maja taastamine nõuab oskusi ja selleks, et väärtuslik hoone ka pärast uuenduskuuri väärtuslik oleks, tuleb vaeva näha ja teadmisi omandada” selgitab Piret Uus. Loe edasi: Märka vana maja!

Parim mahetootja ja mahetoode selguvad pühapäeval

Parima mahetootja 2013 konkursi võitja Margus Lille Kiltsimäe talust

14. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval Leivapäeval selguvad konkursside “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014” võitjad.

“Konkursiga tunnustame parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustame neid ka laiemale avalikkusele,” ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Viimastel aastatel on mahetoodangu sortiment pidevalt suurenenud. Seega oli valiku tegemine keeruline.”

Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Mahetootjad ja -töötlejad esitlevad ja müüvad oma tooteid sel pühapäeval Vabaõhumuuseumis, Sassi-Jaani talu õuel.

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub viiendat korda. Konkursse korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

Eelmisel aastal tunnistati parimaks mahetootjaks Kiltsimäe talu Harjumaal ja aasta parimaks mahetooteks Tammejuure talu ökokanepiõli.

Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

Täna, 11. septembril esitletav noorteseire aastaraamat annab detailse ülevaate Eesti noorte eluolust viimase dekaadi jooksul.

Kui tööpuuduse näitajad on vähenenud ja noorte meeste suremus pidurdunud, siis noorte väljaränne on endiselt tõusuteel ning murettekitav on ka vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste suur hulk. Tänasel noorteseire konverentsil arutletakse muuhulgas, missugune on tuleviku noor tegija aastal 2030 ja milliseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab.

Mõttekeskus Praxis koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga annab juba viiendat aastat välja noorteseire aastaraamatut, mille fookuses on noorte eluolu kirjeldavate näitajate koondamine ja analüüs. Seekordse aastaraamatu keskmes on ka noortepoliitika ja noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmine.

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2014. aasta alguse seisuga 290 555 noort vanuses 7-26 aastat, moodustades 22,1% rahvastikust. Kui paljude näitajate osas ei ole noorte eluolus viimase kümne aastaga märkimisväärseid hüppeid toimunud, siis mõned trendid väärivad olulist tähelepanu. Loe edasi: Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

12 tipuline Saamide püha Kivakkamäki Foto: Kirsimetsa.ee

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noorte rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab 31. oktoobrini ning võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Täpsema info leiab siit.

Metssigade küttimist ei tohi suurendada

Seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eestis kogunes täna, Veterinaar- ja Toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metsigade populatsioonis. Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.

Arutuse all olid taudi tõkestamise võimalused metssigade populatsioonis, sealhulgas nende arvukuse piiramise, lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riskid.

Koosolekul andis Ago Pärtel komisjoni liikmetele ülevaate taudi leviku hetkeolukorrast. “Tänase seisuga on saanud kinnituse ka teine sigade aafrika katku juhtum Viljandimaal Tarvastu vallas. Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks,” ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. “Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni.”

Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud diagnoositi metsseal, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Komisjoni tööd juhib VTA peadirektor Ago Pärtel.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Valgamaal said kokku Eesti turismiinfokeskuste töötajad

Eesti turismiinfokeskuste töötajad. Foto: Signe Hunt

08.-10.09. korraldas SA Otepää Turism koostöös EASi ja SA Valgamaa Arenguagentuuri Valga Turismiinfokeskusega kõikidele Eesti Turismiinfokeskuste töötajatele tutvumisreisi Valgamaale. Külastati Otepää, Tõrva, Valga piirkondi, ettevõtteid ning vaatamisväärsusi.

“Me oleme väga õnnelikud, et saime võimaluse näidata ja tutvustada kolme päeva jooksul Valgamaad just neile 40le inimesele, kes igapäevaselt turistide liikumist Eestis suunavad,” ütles SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. “Külastasime kokku üle 30 erinevat ettevõtet, programm oli tihe ning sellesse mahtus palju põnevat. Isiklik hea kogemus on ju alati kõige parem turundaja ning positiivset nägime nende päevade jooksul väga palju. Usume, et suutsime oma kolleege meeldivalt üllatada.”

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on turismiinfokeskuste töötajate oluliseks töö osaks teada turismiobjekte üle terve Eesti ning anda asjatundlikke soovitusi nii eestimaalastele kui külalistele välismaalt. Seetõttu toimuvad sarnased maakondadega tutvumised igal aastal. Viimati külastati Valgamaad 2009. aastal, viie aastaga toimunud arengud suutsid turismiinfotöötajaid positiivselt üllatada.

Otepää ja Valga Turismiinfokeskustes jagatakse aastas infot enam kui 23 000 külastajale, kogutakse ja korrastatakse infot turismiettevõtete, vaatamisväärsuste, erinevate turismivõimaluste kohta ning nõustatakse turismiettevõtjaid.

Sõbra tänava kogukond peab sügislaata

Pühapäeval, 14. septembril toimub kella 10-16 Nõmmel Sõbra tänaval sügislaat. Avatud on kodukohvikud, osta, müüa ja vahetada saab nii müügiplatsidelt kui avatud hoovidest.

Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ütles, et tal on hea meel, et kogukondlikud ettevõtmised on Nõmmel tõusuteel. “Sel aastal on toimunud mitu üritust, mille eesmärk on üks – omavahel tuttavaks saada, laadaformaadi raames põnevaid tegevusi korraldada ja kodukraami müügiks pakkuda. Mõned nädalad tagasi pidas koogipidu Liiva Külaselts, alles äsja tähistas laadaga oma 5. sünnipäeva Möldre Tee Selts. Mais toimus Nõmme Kevade raames Serva tänaval “Roheliste väravate tänav”, juunis korraldas tänavalaada Sireli tänava kogukond,” rääkis Terik.

Sõbra tänava sügislaada peakorraldaja Eve-Viktoria Lasbergi sõnul soovivad korraldajad ühistegevuse kaudu suurendada kogukonnatunnet, õppida paremini tundma naabreid ja pakkuda linnarahvale võimalust tulla nautima sügisest jalutuskäiku Nõmme kaunitel tänavatel.

Laadaala algab Sõbra tänava ja Taara tänava nurgalt, kulgedes mööda Sõbra tänavat, Rännaku puiesteed, Lemmiku tänavat ja Sõbra põiku. Sõbra spordihalli kõrvale püstitatakse ka väike lava, kus võib näha ja kuulda Nõmmel tegutsevaid muusikuid ja lauljaid. “Kauplejatena näeme põllumehi, käsitöölisi, kes pakkumas eestimaist kaupa. Kindlasti müüakse ka istikuid ja sügisande. Lisaks kaubeldakse avatud hoovides,” rääkis Lasberg.

Külastajatel paluvad korraldajad võimalusel tulla laadale jalgsi või rattaga. Autod saab jätta ka Nõmme ujula ja Pääsküla gümnaasiumi kõrval olevatesse parklatesse. Parklad on ka Hiiu haigla ja Jannseni poe juures.

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Kaks kolmerattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle sel laupäeval, 13. septembril kell 14.00.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba sellel laupäeval, 13. septembril, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14.00 räägib Tuletulemine2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida. Loe edasi: Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Valgamaal seiklevad maltalased

Teisipäeva, 9. septembri 2014 hilisõhtul saabus Valgamaale Järvesilma turismitallu 14 noort ja noorsootöö huvilist Põhja-Maltalt, keda oli juba ootamas noored Lõuna-Eestist, et osaleda ühiselt projektis “South Estonia North Malta – Two Countries One Goal”

Noortevahetuse “SoEstNorMal – 2C1G” algatajateks ja eestvedajateks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja 4. kursuse tudengid. Antud projekti üldeesmärgiks on arendada noorte sotsiaalseid oskuseid, kultuuridevahelisi pädevusi ja loovust.

Noortevahetuse tegevuste planeerimises on kasutatud erinevaid seikluskasvatuslikke ja loovtegevusi. Aset leiavad fotojaht, ühepäevane jalgsimatk ning kanuusõit, tutvutakse kummagi riigi noorte seas levinud tänavaspordi liikidega ning rahvuslike mängudega, tehakse tervislikke rahvustoite jpm

Projekti alaeesmärgiks on tõsta noorte teadmisi tervislikest eluviisidest, eelkõige spordi- aga ka toitumise valdkonnas. Projekti jooksul läbiviidavate tegevuste ja töötubade käigus tutvuvad noored valdkonniti kahe erineva kultuuriga (keel, tants ja laul, traditsioonilised tervislikud toidud, noorte sportlikud vaba aja tegevused jms). Nii kasvab noorte tolerants ja teineteise mõistmine.

Antud projekt sai rahastuse Erasmus+ Euroopa Noored programmi raames. Erasmus+: Euroopa Noored programmist saavad toetust taotleda mitmesugused ühingud ja asutused ning mitteametlikud noortegrupid – peamine, et projekti fookuses oleks noorte mitteformaalne õppimine ja/või noorsootöö arendamine.

Projekti tegevusi on võimalik jälgida ka Facebookis MTÜ Noored Toredate Mõtetega lehe või grupi – SoEstNorMal – 2C1G vahendusel

Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks

Üle – Euroopalise kadunud laste telefoni 116 000 raames on vaja Eestis moodustada vabatahtlike võrgustik eesotsas aktiivsete vabatahtlike võrgustiku juhtidega.

2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis käsitleb kombinatsiooniga 116 algavate telefoninumbrite reserveerimist sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste jaoks Euroopas. Sama otsusega anti 116 000 kadunud laste abitelefoni käsutusse. Numbri haldajaks on Sotsiaalministeerium ja teenusepakkujaks MTÜ Eesti Abikeskused. Piiriülesed kadunud laste juhtumid on juba praegu ning muutuvad pidevalt Euroopa Liidu raamistikus üha tõsisemaks. Piirikontrolli likvideerimise tõttu Shengeni raamistikus ning sellega kaasneva liikumisvabaduse tõttu on mitmete ära jooksnud või röövitud laste juhtumid puudutama hakanud rohkem kui ühte geograafilist territooriumi. Loe edasi: Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks

Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondina tegutsev Lastekaitse Liidu Fond on asutatud 2002. aastal eesmärgiga toetada põhi- või keskharidust omandavaid andekaid õpilasi. Fondi asutamine sai teoks tänu Eesti ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnale. Kuna auhinnaga kaasnes ka rahaline preemia, otsustati seda kasutada loodava fondi algkapitalina.

Lastekaitse Liidu Fondi stipendiumi taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös (aineolümpiaadid) või muul harrastataval alal (spordivõistlused, konkursid vms). Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada last ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks. Loe edasi: Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Kuu jooksul, 6. septembrist – 8. oktoobrini, toimub Eesti-Jaapani koostöös noortevahetuse programm, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kultuuri, ettevõtluse, hariduse jm vallas ning seeläbi tihendada ka koostööd kahe riigi vahel.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on rahvusvaheline noortevahetus, kui noorsootöö üks vormidest, väga tõhus noorte vahetu suhtlemise ja koostöö formaat. ” See on võimalus koos tundma õppida kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi, arutleda noorte endi jaoks olulistel teemadel ning panna alus edasisele koostööle inimeste ja riikide vahel. Seda nii noortevaldkonnas, hariduses, teaduses, kultuuris kui ka ettevõtluses,” ütles Schlümmer.

16-liikmeline Jaapani noorte delegatsioon viibib Eestis 6.-22. septembril, millal külastatakse erinevaid IT-, haridus-, noorte- ja kultuurivaldkonna asutusi. Kohtutakse ka Eesti Vabariigi peaministri Taavi Rõivasega, Eesti-Jaapani parlamendigrupi liikme Imre Sooäärega, haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga ja Saku vallavanemaga Janec Leppikuga.

22.-8.oktoobril toimub 10-liikmelise Eesti delegatsiooni visiit Jaapanisse, kus toimub rahvusvaheline noortekongress ning külastatakse samuti erinevaid asutusi haridus-, keskkonna- ja kultuurivaldkondadest. Samuti kohtutakse programmi patrooniga, Jaapani Kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eestile osalevad sellel aastal Jaapanis toimuvas vahetuses noored Dominikaani Vabariigist, Laose Demokraatlikust Vabariigist, Tansaania Ühendvabariigist, Jordaania Hašimiidi Kuningriigist ja Katari Riigist.

Loe edasi: Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Eelmisel nädalal valis ajakirja Maakodu poolt kokkupandud žürii kauneimaks maakoduks perekond Epneri Suureküla talu. Kasutades ära süllekukkunud võimalust, palusime Stinal kirjeldada, mis annab talle kauneimaks tituleeritud maakodus selle õige koduse tunde.

Stina-Simona Epner

Kui meie pere talu alles ostis ja tee sinna kohale jõudmiseks veel võõras oli, siis teadsin, et hakkame lähedale jõudma, kui maantee ääres vilksamisi Läänemaale iseloomulikke pruunidest palkidest bussiootamisputkasid silmasin. Siis veel üks kurviline lõik, natuke kruusateed ja paistabki parkmetsa vahelt uues kuues rookatusega vana rehielamu. Suureküla talu lähiümbruses on veel kaks suitsu, Pihla ja Paju talu.

Autost väljudes tervitavad sädistavad linnud, parvedes putukad ja värskendav maaõhk. Üldiselt aga vaikus, see kuldne miski, mida tulevikus ilmselt suure raha eest pakkuma hakatakse.

Ei ole midagi mõnusamat kui hommikul ärgates võtad peenra pealt värsket rohelist, viilutad leivaahjus tehtud leivale oma tomatit ja vaatad aknast välja, kuidas suitsupääsukesed pesas askeldavad. Jälgid, kus poolt on tuul, kas on vihma oodata.

Loe edasi: Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Analüüs: sanktsioonide kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni

Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele augustis kehtestatud sisseveokeelu kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud konjunktuuriinstituudi analüüsist.

“Sanktsioonide otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas. Kokku puudutab keeld maailmas ligi 7,3 miljardi euro eest Venemaale eksporditud toidukaupu, sellest 74% moodustavad kaubad Euroopa Liidust,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “See kaubakogus peab leidma maailmas uue turu.”

Euroopa Liidus mõjutavad sanktsioonid kõige enam Leedut, mille kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale 41%, Poolat (19%), Soomet (19%), Eestit (18%) ja Luksemburgi (12%).

Ülemaailmselt puudutavad sanktsioonid kõige enam piimatooteid, näiteks 11% maailma juustuekspordist läks Venemaale. Eestis puudutavad sanktsioonid kõige enam piima- ja kalasektorit. “Samas on näiteks kalast maailmas puudus ja praegu on hea hetk orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega kalatoodete valmistamisele,” ütles Josing.

Josing lisas, et hoolimata hetkelisest raskusest on Eestis põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemisel selge perspektiiv.

“Pikas plaanis on maailma toiduturg kasvav, arenev ja suurte vajadustega, seepärast on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga. Seda enam, et meie toidusektor on ka võrreldes teiste riikidega igati konkurentsivõimeline,” märkis Josing.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Analüüsi kokkuvõte:

http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2014/uuring-2014-venemaa-impordikeeld-analuus.pdf

Olulisem sanktsioone puudutav info:

http://agri.ee/et/venemaa-sanktsioonid-euroopa-liidu-toidukaupadele

Vanemuises algab homme piletisadu

Vanemuise teater korraldab 10.-13. septembrini piletite soodusmüügi kõigile oma etendustele ja kontsertidele kuni hooaja lõpuni.

Piletisaju nelja päeva jooksul saab pääsmeid osta täishinnast soodsamalt ja mida pikemalt oma teatriskäiku ette planeerida, seda soodsamaks kujuneb piletihind.

Igal piletisaju päeval on Vanemuise teatri suure maja kassas erinev ja eriti soodne päevapakkumine. Suure maja kassas ootab piletiostjaid ka loosiratas. Vanemuise piletisaju soodushinnad kehtivad ka Tallinnas Nordea kontserdimajas ja mujalgi Eestis toimuvatele Vanemuise ringreisietendustele. Küll aga ei laiene soodustused varem tehtud piletibroneeringutele.

Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (Nordea kontserdimaja etendustele) müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.

Internetis algab piletisadu juba kolmapäeva öösel kell 00.01 ning lõpeb laupäeva hilisõhtul kell 23.59. Netipileti ostjatel palutakse hinna valikul jälgida kindlasti rida “Piletisadu”, mitte “Tavahind”.

Vanemuise repertuaarist leiab enam kui 60 eriilmelist lavastust ja kontserti, uuslavastusi lisandub hooaja vältel ühtekokku 15.

Piksepauk Pühäjõõ veeren

Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.

«Pikne lei jämme kõo pilpis, a lask’ puu nii osavalõ katõ puuklotsi pääle, et all kasunu katai ja pihlapuukõnõ jäivä terves,» imeht’ Sõmmõrpalo vallavolikogo esimiis, jahimiis ja kaitsõliitlanõ Kauna Toomas. Tuu sääne pilt juhtu timä moro pääl Pühäjõõ veeren Varõssõ külän 20. hainakuul.

«Pühäpäävä hummogu olli sängün pikäle, ku ütekõrraga käve üts mailmatuma kõva kärgähüs,» jutust’ Kauna Toomas. «Hüpsi pistü, kats pinni oll’ kah mu man, üts hüpäs’ sängü, tõnõ maaha. Jäi kullõma, kas tulõ tõnõ mats kah – et sis om vast pommitaminõ. A ku müristämä nakas’, sis oll’ hää tunnõ, et sõta ei olõ tulnu!»

Ku Toomas tarõussõ vallalõ lei, sai tälle silmä ette väkev pilt: terve huuv pilpit, tossu ja kärsähaisu täüs. Jõõ perve pääl kasunust vanast kõost oll’ perrä jäänü risuunik. Et vihma armõtulõ sattõ, sis jäi Toomas katussõveere ala kaema. Sis juussõ naabrimiis pall’a kihä ja pallidõ jalguga timä mano. Tuu oll’ kah katussõveere all saisnu, tikku tõmmanu ja suitsu ette pandnu, ku pauk käve. «Ku kõo ladõv sattõ, sis täl tull’ murõ, et kas ma iks hingen olõ,» selet’ Kaun. «A õnnõlikult läts’, et es viska puujuppõ ei tarõ ega eski massina pääle.»

Pühäjõgi – pikse kodo
«Pikne kah esi vast hiitü är, et kurja tekk’ – visas’ suurõ klotsi kuigi puu tüvele ala, et nuur katai ja pihlapuukõnõ är pässi,» märgot’ Kauna Toomas. «Ku kõo tükes lõiksi ja är puutsõ, sai nuu puukõsõ ilusalõ terve nahaga kätte. A piksel om iks väega võimsa vägi – ku tä kuvvõmeetridse puupinnu nii kõvva maa sisse kinni lei, et noid vällä tõmmada es jõvva, pidi är lõikama…» Loe edasi: Piksepauk Pühäjõõ veeren

Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Haljendi Piret kuts häätegemispuuti tuuma nii rõivit ku muud koton üle jäänüt kraami, midä võissi kellelegi vaia minnä. Foto: Leimanni Eve, Uma Leht

«Avita-i õnnõ asjo jagamisõst vaesilõ, tulõ opada inemiisi uma eloga toimõ tulõma,» selet’ Võro polikliinigu majja tegünü häätegemispoodi ja -keskusõ Saagu Valgus juht Haljendi Piret vahtsõt ettevõtmist.

Puut joba tüütäs, abikeskus tetäs vallalõ 12. süküskuu pääväl – oodõdu omma kõik huvilidsõ. Nigu nimi ütles, om malli võetu Sisaski Siiri ettevõtmisõst Rapla kandin. A Saagu Valgus kaubamärgi takan omma Võrol iks uma inemise, päält Pireti viil Kelbi Elleri-Kristel.

Mõlõmba toimõndasõ ka Võro liina latsikaitsõühingun, Piret viil Võromaa naisi tugikeskusõn (inneskine var’opaik). «Nuu mõlõmba avitasõ jo kah naisi ja latsi, korjasõ ja jagasõ rõivit ja muid asjo,» ütel’ Piret. «A saa ei last avita, ku sa immä avita ei. A imä avitamisõ man piässi olõma edimäne nõvvo, mitte asjo andminõ, et saia vallalõ opitust abitusõst.»

Tuust mõttõst vahtsõnõ abikeskus sündügi. Innekõkkõ avitõdas hättä jäänül inemisel nätä, midä tä saasi är tetä tuuga, miä täl olõman om. «Ku inemine tuu är näge, sis tä tund, et om esi välläpäsemise löüdnü,» kõnõl’ Piret. Nii avitõdas inemisel vällä tulla arvamisõst, et kiäki tõnõ piät tuu iist huult kandma, et tä uma perrega toimõ tulõssi.

Keskus majandas esi är
Sisaski Siiri kogõmus näütäs, et sääne abi- ja nõvvokeskus saa hinnäst esi är majanda. Ka Võrol loodõta ei projektiraha pääle. Keskusõ pidämises ja tulõvikun paarilõ inemisele palga masmisõs piässi raha tulõma häätegemispoodist. Selle tetti puut ka edimädsenä vallalõ.

Keskusõ hindä ruumi kolmanda kõrra pääl – lado, kontor ja latsitarõ – tahtva viil vurhviandmist. Jo sügüsest saava latsõ sääl olla, ku om vaia kooli-huvitsõõrõ vaihõl, bussini vai vanõmbidõ perrätulõkini aigu parras tetä. Ku tulõ mõni mõistja inemine vabatahtligus, sis või koolitükke jaos ka api saia. «Hää olõs, ku appi tulõs inemiisi, kiä omma valmis latsiga kammandama, mõistva näile koolitüü man nõvvo anda ja avitasõ aigu viitä,» kutsõ Piret. Loe edasi: Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

National Geographic Eesti käsitleb esivanemate söömisharjumuste järgimise tervislikkust

Ajakirja National Geographic Eesti septembrinumber keskendub ühe peateemana toitumise evolutsioonile. Ajakiri räägib muuhulgas paleodieedist ja püüab anda vastuseid küsimusele: kas kiviaegsete esivanemate söömisharjumuste järgimine ikka on tänapäeva inimesele kõige tervislikum?

Teiste põhiteemade seas on järgmised põhjalikumad käsitlused:

Uus hinnang Nerole
Häbimärgistatud keisri maine, nii nagu tema kuldne paleegi, vajab parandamist.

Kauge kant
Lõunapoolsed Ekvaatorisaared võetakse kaitse alla.

Lõhestatud kuningriik
Tai riik kõigub mineviku monarhia ja tänapäeva poliitika vahel.

Lisaks tuleb juttu Austraalia idaranniku lainetest, liibuvast skafandrist, koerte sabaliigutuste tõlgendamisest jpm. Ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber jõudis äsja müügile. Neile, kes ajakirja tellivad pooleks aastaks või aastaks, kingib toimetus vastavalt kas ühe või kaks erinumbrit. Loe lähemalt veebist: www.national-geographic.ee

Allikas: National Geographic Eesti

Puu- ja köögiviljakasvatajad saavad erakorralist abi

Vili Hea ja Kurja Tundmise puult küsib: kus on madu või õunauss? Foto: Kylauudis.ee

Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad saavad kasutada Euroopa Liidu erakorralist abi Venemaa poolt EL toiduainete sisseveo keelustamisest tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.

„Erakorralise meetmena Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks toetatakse puu- ja köögivilja turult tagasivõtmist, toorelt koristamist ja koristamata jätmist,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller.

Abi saab taotleda järgmiste puu- ja köögiviljade puhul: porgand, peakapsas, lill- ja spargelkapsa, seened (perekonnast Agaricus), tomat, kurk (sh kornišonid), vaarikas, must sõstar, punane sõstar, valge sõstar, karusmari, jõhvikad, mustikad, pohlad, ploomid, õunad ja pirnid.

Tekkinud kahjude hüvitamist soovivad puu- ja köögiviljakasvatajad peavad sellest eelnevalt teavitama Põllumajandusameti aiandustoodete osakonda, kes viib läbi vajalikud kohapealsed kontrollid. Pärast seda tuleb toetuse taotlus esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).

Erakorraline abimeede puu- ja köögivilja kasvatajatele on avatud kuni 30. novembrini 2014 või toetuse eelarve ammendumiseni. Kogu Euroopa Liidu peale on ette nähtud abina 125 miljonit eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2015.

Euroopa Komisjoni määruse meetme kohta leiab http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:JOL_2014_259_R_0003.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Jahimaa kasutamiseks tasub maaomanikuga sõlmida leping

Eesti Erametsaliit on seisukohal, et Eesti Jahimeeste Seltsi levitatav ringkiri jahiseaduse muutmiseks ei aita jahikorraldust paremaks muuta, vaid pööraks kogu praeguse seaduse loogika pea peale. Tegelik lahendus saab olla vaid kohustus sõlmida jahimaa kasutamiseks leping.

Eesti Jahimeeste Seltsi koostanud ringkirjast selgub, et jahimeeste esindusorganisatsioon peab probleemi allikaks jahiseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt lepingu puudumisel tuleb maaomanikele tasuda kompensatsiooni ulukikahjude eest. Selts leiab, et nõue on jahimehi diskrimineeriv, sest seadus ei määratle, milliseid meetmeid peab maaomanik ulukikahjude vältimiseks kasutama.

Oma eile (03.09.2014) saadetud avalikus kirjas Eesti Jahimeeste Seltsile (vaata kirja SIIT) juhib Eesti Erametsaliit tähelepanu asjaolule, et tänase jahiseaduse puhul on maaomanikel õigus vaid väikeulukite küttimisele, suurulukite küttimise korraldamine on aga endiselt jahiseltside privileeg ning arvestatav tuluallikas. Kuna suurulukite küttimisest saadav jahitulu jääb jahiseltsidele, kuid ulukite toidulaua eest kannab tahes tahtmata hoolt maaomanik, siis on loomulik, et osaliselt kompenseerivad jahimehed ka selle kulu.

Jahiseadust saab muuta vaid põhjaliku analüüsi tulemusena ning kompleksselt kõiki tänaseid küsimusi ning kitsaskohti arutades. Tänaste probleemide allikana jahikorralduses näeb metsaomanike esindusorganisatsioon seda, et tänase jahiseadusega säilis võimalus ka lepinguta jahti pidada. Jahiseaduse muutmisel tuleks sellesse sisse kirjutada lepingute sõlmimise kohustus jahimaa kasutamiseks. Loe edasi: Jahimaa kasutamiseks tasub maaomanikuga sõlmida leping

Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

Sandra Niinepuu
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi teadur

Ärevad ajad Euroopas ja maailmas näitavad, et senisest energiapoliitilistest ja – majanduslikest lahendustest ei piisa, et tagada riikide energiajulgeolek, mis toimiks ka kriisiolukordades. Samas tõendavad konfliktipiirkondade ja sõjatööstuse probleemid ja senised lahendused, et taastuvenergia laialdasem kasutamine loob nii tugevama energiajulgeoleku kui ka annab eeliseid sõjaolukorras.

Veebruaris puhkes seni kestev ja väga traagiliste tagajärgedega relvastatud konflikt Eestile juba suhteliselt lähedalasuvas riigis – Ukrainas. Sõda seostub tsiviilelanikkonna jaoks esimese hooga plahvatavate pommide, püssitule, põgenemise ja esmatarbekaupade varumisega jne. Samas on kaasaegses elukorralduses üks hädavajalik ressurss, mida eriti varuda ei saa – energia.

Mobiiltelefoni ja sülearvuti aku saab ruttu tühjaks, samuti auto kütusepaak. Linnades ja ka paljudes maamajapidamistes tähendab elektri kadumine sedagi, et ei ole eluks vajalikku vett. Häired elektri- ja kütteainetega varustamises tekivad konflikti olukorras aga kiiresti. Näiteks Ukraina Donetski ja Luhanski regioonist, kus toimub põhiline lahingutegevus, on korduvalt tulnud teateid asulate elektrivarustuse katkemisest, mis omakorda tähendab häireid kõikide elutähtsate teenuste osutamises.
Loe edasi: Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust