Eesti

Täna näeb Soome ja Eesti teatrite koostööprojekti “Kullervo” Eesti esietendust

Täna jõuab Eestisse kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.

Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.

[pullquote]

Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala

Lavakujundus: Perttu Sinervo

Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)

[/pullquote]

Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”

“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.

Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse liige ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu alustab täna, 24.oktoobril Põhja-Ameerika ringreisi tutvustamaks kohalikele eestlastele ja estofiilidele enda kaasasutatud vähiravifondi “Kingitud Elu”. Kahe nädala jooksul kuulevad eestlased “mitte kulutõhusate” vähihaigete aitamise missioonist ja seda seitsmes linnas: New Yorgis, Connecticutis, Washingtonis, Torontos, Portlandis, Los Angeleses ja San Franciscos.

“Sõidan Ameerikasse kirjutama häid lugusid, kuid mul on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan Põhja-Ameerika eestlaskonda juba ette abi ja sooja vastuvõtu eest, mida olen fondi tutvustusõhtute planeerimisel juba kogenud. Kutsun kõiki sõpru ja kogu Ameerika eestlaskonda paati osa saama ja osa võtma meie missioonist toetada raskete valikute ees olevaid vähihaigeid, kes Haigekassast hädavajalikku abi ei saa,” ütles vähiravifondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond “Kingitud Elu” on kaheksa tegevuskuu jooksul toetanud kaheksa patsiendi ravi, võimaldades neile väärtuslikke lisa elupäevi. Äsja otsustas fondi nõukogu jätkata neljanda staadiumi kõhu eesseina kasvajaga 20-aastase tudengineiu toetamist, kellele kallis vähiravim on väga positiivselt mõjunud. Loe edasi: Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Pildil Nopri taluperemees Tiit Niilo oma valdustes.

Võromaa partnõrluskogo jaga süküskuul jäl ütte vuuri umalõ söögikraamilõ Uma Meki märke.

«Märk Uma Mekk ütles süüjäle tuud, et uma ostuga saa-i tä õnnõ kõttu täüs, a saa tukõ ka uma kandi ettevõtlust ja küläelo jakkumist,» selet’ Nopri talomeieri päälik Niilo Tiit, kiä taht küssü märki umalõ Kanepi-kamalõ, midä laulupidol suurõlõ rahvalõ mekki anti.

«Hapupiim om eestläse traditsioonilinõ süük, kama sammamuudu, vahtsõnõ asi om kama man kanepijahu,» ütel’ Niilo, kelle jutu perrä müvväs Kanepi-kamma parhilla viil õnnõ 100 pudõlit nädälin. Tä selet’, et vahtsõ as’a müümise käümätoukamisõ ja kitmise pääle lätt hulga väke. Väikeisil ettevõttil tuud väke jakku-i. «Selle omgi hää, ku mitu seltskunda tegevä kuuh ütist tüüd üte tsihi ehk uma kandi söögi parõmba müümise nimel,» kitt’ tä Uma Meki iistvõtmist. Loe edasi: Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.

«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.

Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.

Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»

Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.»
Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Algas koolide nimekonkurss

Võru linnavalitsus kuulutas välja nimekonkursi kahele uuele koolile – gümnaasiumile ja põhikoolile, mis alustavad Võrus tegevust 1. septembrist 2015.
Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi asemel alustavad tegevust uus riigigümnaasium Seminari 1 ning uus põhikool Kooli 7 koolihoonetes. Konkursile oodatakse nimepaare koos põhjendusega, miks just need nimed uutele koolidele sobilikud on.
Laekunud pakkumusi hindab linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Parimad nimekandidaadid pannakse avalikule hääletusele, mille tulemusena selguvad 2015. aasta sügisel tegevust alustavate koolide nimetused.
Nimekandidaate saab esitada kuni 13. oktoobrini 2014 elektrooniliselt aadressil vlv@voru.ee märgusõnaga “Nimekonkurss”, internetiaadressil www.voru.ee või tuua/saata Võru Linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65620 Võru, märgusõna “Nimekonkurss”.
Palume pakkumusele lisada oma nimi ja kontaktandmed. Konkursi võitnud nimepaari pakkunute vahel loositakse välja tahvelarvuti.

Ulis Guth

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon 554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab koolimuusika edendajaid

Juba kolmeteistkümnendat korda annab Riho Pätsi Koolimuusika Fond üle laureaaditunnistused silmapaistvatele koolimuusika edendajatele. Sündmus toimub kolmapäeval, 24. septembril algusega kell 16 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (Vabaduse väljak 4).
Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 silmapaistvat muusikahariduse edendajat muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ja koolimuusika edendaja kategoorias. Need on valdkonnad, millega Riho Päts oma eluajal seotud oli.
2014. aasta laureaadid on muusikaõpetaja LJUDMILA SJOMINA, klaveripedagoog ÜLLE SISA, helilooja RIINE PAJUSAAR, muusikapedagoogika uurija INGE RAUDSEPP, koolimuusika edendaja CELIA ROOSE.
Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond on üks Tallinna Ülikooli fondidest.
Fondi tegevust kajastab veebileht www.tlu.ee /pats.

KÜSK ootab ideid uuringuteks

Kas arvad, et mingi olulise kodanikuühiskonna teema kohta ei ole veel uuringuid tehtud, kuid seda oleks kindlasti vaja? Või ehk leiad, et millegi uurimine looks selgema pildi praegusest olukorrast, annaks kasulikku infot ning aitaks sellega kaasa sinu ja paljude teiste vabaühenduste tegevusele? Kui jah, siis nüüd on õige aeg sellest teada anda, sest Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) hakkab 2015. aastal tellitavate kodanikuühiskonna uuringute teemasid välja selgitama.

Esimese etapina oodatakse kõigilt vabas vormis ideid, et välja selgitada, millisel Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende käsitleval teemal võiks KÜSK 2015. aastal uuringu(id) tellida. Uuringu idee peaks vastama lühidalt (kuni 1 lk) järgmistele küsimustele:

1) Mis on uuringu teema ja eesmärk?

2) Milliseid olulisi Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende uuring käsitleb ja kuidas on uuringu tegemine vajalik Eesti kodanikuühiskonnale üldiselt?

3) Kui soovite ja ettekujutust omate, siis kirjutage, millisena te näete uuringu mahtu ning millist metoodikat peate kõige õigemaks kasutada.

Loe edasi: KÜSK ootab ideid uuringuteks

Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Põllumajandusministeeriumis toimus täna, 19. septembril kohtumine seakasvatajatega, kus anti ülevaade sigade aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis, rakenduvatest tauditõrje meetmetest ning kaasnevatest piirangutest loomade ja loomsete saadustega kauplemisele.

“Eile, 18. septembril diagnoositi sigade aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Kuna uus leiukoht on varasemast leiukohast 220 km kaugusel, siis on põhjust arvata, et viirus on jõudnud Ida-Virumaale inimtegevuse tagajärjel. Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda ja neid tuleb uurida sigade aafrika katku suhtes.”

Kõik taudikahtlusega seotud analüüsid on jahimeestele ja loomapidajatele kehtestatud tsoonides tasuta. Loomataudi jõudmisel kodusigadeni tõrjemeetmetega (sh loomade hukkamise ja desinfitseerimisega) seotud otsesed kulud loomapidajatele kompenseeritakse. Lisaks kavandatakse kompensatsioonimeedet uude maaelu arengukavasse.

“Arvestades viiruse levikut metssigade populatsioonis ja suurt ohtu kodusigadele, oleme otsustanud töötada välja uue maaelu arengukava 2014-2020 investeeringumeetme seakasvatusettevõtete karjade taastamiseks võimaliku taudipuhangu likvideerimise järel,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Loe edasi: Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Täna toimub MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel Tallinnas Hopneri majas rahvusvaheline seminar “Lapse parimad huvid”, millele koguneb üle 130 lastekaitsetöötaja üle Eesti.

Tegu on järjekorras kolmanda tasuta seminariga õigusalaste seminaride sarjast “Samal poolel – lapse poolel”, mis on suunatud lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmisele, ning mida MTÜ Lastekaitse Liit korraldab koostöös Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudiga.

” On suur rõõm näha, et lastekaitsetöötajate huvi antud teema vastu on nii suur. Lapse õigus tema parimate huvide esikohale seadmisele on 20. novembril 25-aastaseks saava ÜRO Lapse õiguste konventsiooni üks aluspõhimõte. Lastel on täiskasvanutest väiksem võimalus oma huvide eest seista ning seega peavad lapsi mõjutavate otsuste tegijad selgelt nende huvidest teadlikud olema ,” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar.

Seminaril käsitletakse lapse parimate huvide temaatikat eri vaatenurkadest, ettekanded teevad oma ala tunnustatud spetsialistid lastepsühhiaater Piret Visnapuu- Bernadt, Nõmme LOV lastekaitse peaspetsialist Kati Valma, Ida-Soome Ülikooli lapse õiguste professor Suvianna Hakalehto-Wainio, advokaadid Ene Ahas, Helen Hääl ja Senny Pello.

Loe edasi: Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Maaelu Edendamise Sihtasutus kolis Viljandisse

Täna avas Viljandis ametlikult oma uksed Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Sellega lõppes sihtasutuse kaks aastat ette valmistatud kolimine Tallinnast Viljandisse.

“Ettevalmistused sihtasutuse kolimiseks Tallinnast Viljandisse algasid üle kahe aasta tagasi. Tänaseks on rekonstrueeritud ajalooline hoone, mis kaunistab Viljandi linnapilti. Pealinnast välja kolimine tõi meid kindlasti maainimesele lähemale,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Viljandis tegutseb sihtasutus aadressil Oru 21, mis selleks tarbeks rekonstrueeriti. Hoone rekonstrueeris AS Pärlin. MES nõukogu otsustas võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmisega tegeleva sihtasutuse kolida Tallinnast Viljandisse kaks aastat tagasi.

Laupäeval 20. septembril kell 11-14 toimub MESi uues majas lahtiste uste päev, kus saab tutvuda rekonstrueeritud maja ja sihtasutuse tegevusega.

ERM kutsub oma kohta pildistama

Eesti Rahva Muuseum on välja kuulutanud fotovõistluse ”Minu koht”, mille eesmärgiks on koguda fotosid ja kirjeldusi Eestis elavate inimeste meeliskohtadest ja nende tähendustest.

Võistlus on üks Eesti Rahva Muuseumi näituse ”#Niisama linnas” raames toimuvatest osalusprojektidest, millega soovitakse anda võimalus muuseumi tegevuste ja näituste kohta kaasa rääkida ka neil, kes igapäevaselt muuseumidega kokku ei puutu.

Näitusel „#Niisama linnas“ on oma linna- ja maailmanägemuse tutvustamiseks antud sõna lastele ja noortele, kelle intervjuude, linnajalutuskäikude, kodulinna kaartide ja onnikavandite põhjal näitus on sündinud.

Võistlus kestab 19. oktoobrini. Võitjad selguvad oktoobri lõpus. Võistlusele saabunud parimatest ja huvitavamate kirjeldustega fotodest tehakse näitus, mis avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas novembri teises pooles.

Täpsema info leiab siit.

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.

Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Alates 18. septembrist saab Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas juhiluba vahetada.

Peamiselt puudutab see sõidukijuhte, kelle loa kehtivusaeg hakkab ümber saama. Nüüd ei pea selle toimingu jaoks enam liiklusregistri büroosse tulema ning samuti on e-teeninduses vormistatud juhiloa vahetus ka tunduvalt odavam – ainult 20 eurot tavalise 26 euro asemel.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul on juhiloa vahetamine e-teeninduses mugav ja lihtne ning säästab aega. „Juhiluba võite vahetada sõltumata ajast ja kohast, näiteks kasvõi hilja õhtul või puhkepäevadel kodus olles,“ selgitas Kangur. Tema sõnul vahetatakse juhiluba üldjuhul selle kehtivuse lõppemisel, kuid seda tuleb teha ka juhiloa omaniku isikuandmete ja sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või siis, kui juhi terviseseisund ei luba enam juhtida juhiloale märgitud mootorsõidukit.

Varem pidi juhiloa vahetaja alati tulema kohale büroosse, kus ta suunati fotoboksi fotot tegema ning seejärel tuli tal klienditeenindajale esitada paberkandjal tervisetõend ning muud dokumendid. Sageli tuli ka järjekorras seista. Enne juhiloataotluse vormistamist tuli leida ka riigilõivu tasumise võimalus. Pärast juhiloa valmimist tuli jälle ette võtta teekond liiklusregistri büroosse, et uus juhiluba kätte saada ning vana juhiluba ära anda. Kõik see nõudis aega ja ette planeerimist. Loe edasi: Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Liiklusohutuse aktsioon “Me hoolime ja märkame”

1. oktoobril 2014 algusega kell 10:30 toimub Võru maakonna lasteaedadele suunatud liiklusohutusele suunatud aktsioon “Me hoolime ja märkame”. Aktsioon viiakse läbi koostöös politsei-ja piirivalveameti, maanteeameti, Võru maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsuste liiduga.

Aktsioon toetab maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti, 29. septembril algavat ühiskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end kaasliiklejatele nähtavaks tegema.

1. oktoobril kell 10:30 oodatakse samaaegselt kõiki maakonna lasteaedade lapsi tänavatele liiklema. Kõikide maakonna lasteaedade juures tutvustavad liiklemise reegleid politseiametnikud, abipolitseinikud, Maanteeameti ennetustöötajad ning Kodutütarde Võrumaa ringkond ja noorte kotkaste Võrumaa malev.

Aktsiooniga soovitakse juhtida liiklejate tähelepanu asjaolule, et lisaks koolilastele tulevad sügisel liiklusesse ka kõige väiksemad – lasteaialapsed, kellega tuleb samuti arvestada.

“Lapsele on oluline hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute jagatavates sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks seljas ohutusvest, siis ka lapse vanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ja varustada end helkuriga või miks mitte niisamuti ohutusvestiga,” soovitas kampaania üks eestvedajatest noorsoopolitseinik Elar Sarik.

Ilmus Eesti lindude värviraamatu 1. osa

Eesti ornitoloogiaühing andis välja Eesti lindude värviraamatu 1. osa, kus ootab värvimist meie 20 tuntumat lindu, keda hiljem on lihtne ära tunda looduseski.

Värviraamat on mõeldud nii mudilastele kui ka koolilastele, kontoriametnikele kui ka vanaemale-vanaisale, nii algajale linnuhuvilisele lindudega tutvumiseks kui ka kogenud ornitoloogile oma teadmiste kontrollimiseks.

Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, joonistanud Triin Kaasiku. Värviraamatut on võimalik soetada Eesti Ornitoloogiaühingu kontorist, Tartu Loodusmajast ning Rahva Raamatu ja Apollo poodidest.

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014” on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

OÜ La Muu sidrunisorbett – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Koplimäe talu tatraküpsised – Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” – Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

Dale LD. AS (Hiiumaa), Loodusvägi OÜ (Tallinn) ja Pintmann Grupp OÜ (Võrumaa) konkureerivad aasta piirkonna ettevõtte peaauhinnale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursil Ettevõtluse Auhind 2014, mille võitjad selguvad 9. oktoobril.

Võrumaa ettevõte Pintmann Grupp OÜ opereerib Kubija hotell-loodusspaad, mille juurdeehitusena avati 2012. aastal spaa-ja saunakeskus ning kaasaegne Euroopa tasemel unekliinik. Ligi 50 töötajaga ettevõte paistab silma motiveeriva tööandjana ning on võitnud Eesti klientide usalduse, kelle osakaal ulatub ligi 80 protsendini. Ettevõtte 2013. aasta käive oli 1,8 miljonit eurot.

Tallinnas tegutsev Loodusvägi OÜ on pühendunud kodumaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele Euroopas. Mullu 265 000 eurose aastakäibe saavutanud ettevõte kasvatas viimase kahe aastaga oma tooteportfelli neljalt tootelt 55-le ning arengule on hoogu andnud mahetoodangu ekspordi alustamine Soome, Rootsi, Taani, Belgia ja Ühendkuningriigi turule. Ettevõtte kaudu saavad oma toodangut turustada mitmed Eesti väiketootjad.

Hiiumaa ettevõte Dale LD. AS tegutseb juba 1991. aastast ning 2013. aasta käive ulatus 3,9 miljoni euroni. Ligi 50 töötajaga ettevõtte konkurentsieelised tulenevad ettevõtte pikaajalisest tehnoloogilisest ning ettevõtte juhtkonna kogemustest, samuti tootmise paindlikkusest ja kvaliteedist. Dale LD. on väga hinnatud tööandja ning panustab kohaliku kogukonna arengusse.

Aasta piirkonna ettevõtte konkursil tunnustatakse ja tuuakse teistele eeskujuks majanduslikult edukaid, peamiselt siseturule suunatud väikeettevõtteid, mille käive või bilansimaht ulatub kuni kümne miljoni euroni ja mis on olulise piirkondliku mõjuga, kaasa arvatud Harjumaal või Tallinnas.

Loe edasi: EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Laupäeval, 20. septembril täitub 90 aastat päevast, mil Eestimaa pinnal tegi oma esimese reisi elektrirong. Seda päeva peab oma sünnipäevaks Eesti Liinirongid AS ehk Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron, mis on elektrirongiliikluse järjepidevuse kandja.

“Tallinna ja Pääsküla vahele Baltimaade esimese elektriraudtee rajamise võimalusest hakati esmakordselt rääkima 1920. aastal, kohe peale Vabadussõja lõppemist,” rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip . “Täna ajas tagasi vaadates tuleb tunnustada vastse Eesti Vabariigi juhtide otsustusjulgust – elektrivedurite ja -raudteede arendamine oli kogu maailmas veel üsnagi algusjärgus. Kiita tuleb ka toonaste riigijuhtide tegutsemiskiirust – vaid nelja aastaga sai plaan teoks.” Andrus Ossip lisas, et raudteega seonduvaid otsuseid langetatakse Eestis julgelt ja kiiresti ka täna. “Otsus vahetada ühekorraga välja kogu riigi reisirongiliikluseks vajalik veeremipark on kogu maailmas üsna harukordne ning väärib kindlasti tunnustamist. Eestil oli siinjuures väärikas eeskuju ja kogemus omal võtta,” ütles Andrus Ossip.

Elektriraudtee on Eestis Andrus Ossipi sõnul jätkusuutlik. “90 aastat on väärikas number, kuid hoolimata oma kõrgest east on Elron teotahet ja “elektrit” täis,” sõnas Andrus Ossip. “Kavatseme oma reisijaid kvaliteetselt teenindada veel vähemalt sama kaua.”

Loe edasi: 90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Möödunud aasta septembris alguse saanud Geomar kehahooldustoodete heategevuskampaaniaga kogunes aasta jooksul SA TÜK Lastefondi sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks 2777 eurot.

Tegemist oli koostöös OÜ Aravoniga läbi viidud kampaaniaga, mille raames annetas ettevõte igalt müüdud Geomar tootesarja kehahooldustootelt 1 euro Lastefondile.

Kampaania käigus kogutuga rahastatakse Lastefondi 2015. aasta põhikampaaniat “Unistuste puhkus”, mille eesmärgiks on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning kogu perele tugiteenuste pakkumist.

Loe edasi: Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Täna tähistame vanavanemate päeva

Heili Mägi foto. Allikas: Kadri Muhini fotoarhiiv

21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. Ameeriklastel langeb see tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel. Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga. (Allikas: Vikipeedia)

Kohalikud ettevõtted on maaelu hoidjad

Juhataja Andres Trumm tutvustas Arke Lihatööstuse tootmist

Põlva maavanem Ulla Preeden külastas AS Arke Lihatööstust. Ettevõtte juhataja Andres Trumm tutvustas külalistele tootmishoonet ning seejärel arutleti nii lihatööstuse kui maakonna arengu üle.

AS Arke Lihatööstus on üks kaheksast MTÜ Põlvamaa Patrioot liikmest, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerivad kohalike ressursside kasutamist tootmises.

Saja kümne töötajaga on Arke Lihatööstus üks Põlvamaa suurimatest tööandjatest.

AS Arke Lihatööstus on täielikult Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kogu 20. aastase tegutsemisaja jooksul on igal aastal kasvatud ning eelmisel aastal sai suure investeeringu toel nii tootmistsehh kui tapamaja kaasajastatud.

Sellega on loodud võimalused tootmismahtusid oluliselt kasvatada. Praegu kasutatakse lihatööstuses keskmiselt 1100-1200 siga ja 100 veist kuus. Kogu toore realiseeritakse oma kaubamärgi Karni all.

Kuigi suurem osa toodetest turustatakse Tallinnas on järgmised olulised piirkonnad just Põlva- ja Võrumaa.

Maret Reinumägi

Foto: Põlva Maavalitsus

Kogukonna kärajad Vastseliinas on kohe-kohe käes

Juba 20. ja 21.septembril toimuvad Vastseliinas Kogukonna kärajad. Osalema oodatakse vallas tegutsevate külade ühenduste esindajaid ja neid, kes oma vallas midagi soovivad ära teha.

Kogukonna kärajatele registreerimine on nüüd avatud kõigile, kes tunnevad huvi, kuidas külad vallaga edukalt koostööd teevad.
Kui oled külavanem, külaseltsi eestvedaja või alles mõtled oma piirkonnas midagi toimetama hakata, siis kuluvad teiste kogemused sulle marjaks ära.
Tule kuula huvitavaid ettekandeid, vaata Vastseliina külade tegevust ja osale kogukonna huvide kaitsmise aruteludes!
Kogu ürituse kava leiad: http://kodukant.kovtp.ee/kogukonna-karajad
Osavõtumaks 10 eurot, Peetri nimelistel 9 eurot, sest projekt, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital kannab nime “Suur Peeter ja Väike Peeter”.
Külli Vollmer