Tänasest pühapäevani toimub järjekordne talvine aialinnuvaatlus

Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots
Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu kuuendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal ligi 3500 linnusõpra, kes vaatlesid kokku üle 86 000 linnu. Mullu tunnustati ettevõtmist ka Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 23.-25. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005) hiljemalt 1. veebruariks. Esmased tulemused avaldatakse 26. jaanuari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu üle 500 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.

Aarne Tuule,

talvise aialinnuvaatluse koordinaator

Jaak Jürissoni seniavaldamata instrumantaaltsükkel ilmus vinüülil

Jaak Jürisson. Foto: Toomas Tuul
Jaak Jürisson. Foto: Toomas Tuul

Sel nädalal ilmus plaadifirma Frotee viies helikandja – kuue looga Jaak Jürissoni instrumentaaltsükkel. Limiteeritud tiraažiga vinüülplaadil avaldatud lood on salvestatud Eesti Raadio stuudios, arhiivimaterjalide põhjal 1990. aastal. Autor ise jääb nende lugude meenutamisel napisõnaliseks. Salvestamise ajendiks märgib, et oli just saanud uue süntesaatori, arvatavasti mõne Korgi mudeli, ning tahtis ruttu katsetada seda ja lindistada sellega mõned lood, suuremat ambitsiooni nendega polnud. Need lood jõudsid salvestussessioonilt välja harva, kontsertidel ta neid ei esitanud. Alles kolm aastat hiljem kasutati sellelt sessioonilt nelja lugu, kui Jürisson osales Eesti Televisiooni saates „Ahvatlev ettepanek“, esitades neid „laivis“ fonogrammi taustal. Pärast seda unustati need lood, mida praegu võime ühiselt nimetada balearic-muusikaks, kuigi siin on kuulda nii ambienti, smooth jazzi kui ka new age’i.

Jaak Jürisson (sünd. 1956) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1974. aastal. Ta läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille lõpetas kompositsiooni erialal 1979. Jürisson kuulus 1980ndatel mitme popansambli koosseisu laulja ja klahvpillimängijana. 1980-83 oli ta pool-nalja ansambli Kontor liige ja 1985. aastal liitus ta pop-disco ansambliga Monitor. Mõlemal ansamblil ilmus 7“ singel, millel Jürisson osaleb nii muusiku kui ka heliloojana. Lisaks ilmus tal 1984. aastal nelja looga soolosingel, millel esitab endakirjutatud laule koos oma aja parimate Eesti muusikutega. Stiililt oli see plaat keerukas popmuusika progerocki mõjutustega. Vinüülplaatidele jõudis ka tema koostöö lauljatar Silvi Vraidiga, Jürissoni instrumentaalloomingut aga plaatidel ei avaldatud. Kui Jürissoni esituses said 1980ndatel tuntuks mitu pophitti (nt. „Veskimees“), siis hiljem ta laulmisega enam ei tegelenud, kuigi muusiku ameti juurde jäi edasi. Viimastel aastatel on Jaak Jürisson nautinud muusika kirjutamist teatrilavastustele ja mängufilmidele.

Lisainfo plaadi kohta koos helinäidetega: www.frotee.net/plaat/51-jaak-jyrisson

Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on plaadile panna seni avaldamata popmuusikat Eesti lähiajaloost. Baltikumi baleaariliste rütmide otsinguil huvitub Frotee diskost, soulist, fusion’ist, yacht rock’ist, jazzist, idealpop’ist, reggest, psych-pop’ist ja paljust muust. Nõukogude režiimi ajal Ida-Euroopa riikides jäid nii mõnedki läänest mõjutatud muusikud põranda alla ning paljust seniavaldamata idabloki muusikast on seni osa saanud vaid vähesed valitud. Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on see viga parandada ja seni arhiivides tolmu kogunud parimad palad vinüüli pressida.

 

Rohelise Kontori tunnistuse poole pürib ligi kakskümmend organisatsiooni

Seekordses Rohelise Kontori ja keskkonnahoidlike hangete koolitussarjas osales üle kahekümne organisatsiooni, enamus neist soovivad taotleda ka Euroopa Rohelise kontori tunnistust.

“Roheline kontor, mille keskkonnamõju on madal ning kus inimestel on mõnus töötada, on maailmas leviv trend ja huvi selle vastu on üles näidanud ka paljud Eesti organisatsioonid,” ütles üks koolitajatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) programmijuht Harri Moora. Eelmisel aastal andis SEI Tallinn välja Rohelise Kontori tunnistused näiteks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Harku ja Rae Vallavalitsusele ning Keila Linnavalitsusele.

“Kontorid tarbivad, otseselt või kaudselt, kuni 40% maailma ressurssidest,” märkis SEI Tallinna vanemekspert ja samuti üks koolitajatest Evelin Urbel-Piirsalu. “Nii et kontorite “rohelisemaks” muutmise mõju keskkonnale on oluline ning kontorite ökoloogilise jalajälje vähendamine jätkusuutlikku arengut silmas pidades ka vältimatu.”

Loe edasi: Rohelise Kontori tunnistuse poole pürib ligi kakskümmend organisatsiooni

Konkurss “Noor helilooja 2015” ootab koolinoorte heliloomingut

Loomelabor 2014

Eesti Heliloojate Liit ja Loomelabor kuulutavad välja heliloomingu konkursi “Noor helilooja 2015”, mis on suunatud 12-21-aastastele noortele. Esmakordselt toimuv konkurss on pühendatud Arvo Pärdile ja Veljo Tormisele. Finaal toimub 15. aprillil uudisloomingu festivalil Eesti Muusika Päevad.

Konkursi ideele andis tõuke 2014. aastal Viljandis toimunud noote heliloomingu suvekool Loomelabor, kus üle 30 noore kogu Eestist õppisid tippheliloojate käe all muusikalisi ideid arendama ja kirja panama. Konkurss “Noor helilooja 2015” on Loomelabori algatus, mis annab noortele võimaluse tutvustada oma loomingut laiemale publikule ja saada professionaalide tagasisidet.

Konkursile jõudvad teosed peavad olema mõtteliselt seotud märksõnadega “Kolmkõla” ja/või “Rahvaviis”. Ettevõtmise kuraator helilooja, pedagoog ja SA Eesti Muusikafondi juht Kristo Matson innustab õpetajaid ja lapsevanemaid märkama noorte annet ja suunama neid konkursile. Heliloominguga tegelemine ei ole vaid muusikakoolide noorte pärusmaa, andekaid on kõikjal.

“Olgugi et loomine on väga isiklik protsess, vajab noor selle õppimisel omavahelist mõõduvõtmist ning kõrvutamist. Konkurss on enese proovilepanemise viis, see on muusikuks kujunemise lahutamatu osa. Noored on uudishimulikud ja soovivad uusi kogemusi. Võistlusmoment aitab loovatel noortel oma muusikalist maailma paremini tundama õppida,” kirjeldab Matson konkursi vajadust.

Tingimused konkursile esitatavale teosele:

Loe edasi: Konkurss “Noor helilooja 2015” ootab koolinoorte heliloomingut

Eestimaa parimad koolibussijuhid kogunevad laupäeval maanteemuuseumisse

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com
Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com
Sel laupäeval, 24. jaanuaril kogunevad Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel Eestimaa parimad koolibussijuhid. Toimub konkursi „Märka koolibussijuhti“ pidulik lõpuüritus, millega tunnustatakse selle elukutse kõige silmapaistvamaid esindajaid.

„Sellise erilise konkursiga soovisime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvaline tee kooli ja koju,“ rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursist.

Eesti Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile laekus 53 ettepanekut 14-st maakonnast. Ettepanekuid tegid nii koolijuhid, õpetajad, omavalitsused kui õpilased ise. Neis tõsteti esile enim juhtide professionaalsust ja tähelepanelikkust turvalisuse tagamisel liikluses, aga ka bussijuhi iseloomuomadusi, mis näitavad, et bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine. „Küll võetakse laste sünnipäevadel bussis laul üles, tänavanurgalt korjatakse peale hilisemad ärkajad, halva ilmaga saavad bussi peale ka külamemmed ning õnnetuse korral antakse kiirelt esmaabi,“ loetles Valner.

Ettepanekute seast valis Eesti Maanteemuuseumi, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna, Teede Tehnokeskuse ning Õpetajate Lehe töötajaist koosnev žürii välja seitse enim eeskuju väärivat bussijuhti. Parimateks valiti Osula ja Sõmerpalu põhikooli ning Sõmerpalu lasteaia bussijuht Kalle Kreevald, Mati Sõrmus (Tartu Maarja Kool), Margus Laidmets (Oru Kool), Igor Raju (Varstu lasteaed Sipelgas, Krabi Kool), Sirje Karus (Oru Põhikool), Vello Remmel (Surju Põhikool) ning Aivar Saarpere (Käru Põhikool).

Eeloleval laupäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis konkursi lõpuüritus, kus tänatakse kõiki koolibussijuhte ning pärjatakse parimaid. Kõik bussijuhid on kohale palutud koos peredega. Lisaks toetab muuseumi koostööpartner Teede Tehnokeskus omakorda seitsme bussitäie laste tulekut maanteemuuseumisse tasudes nende transpordikulud. „Loodame siis meie hinnatumaid koolibussjuhte taas Varbusel näha,“ lisas Valner.

Tänuüritus algab 24. jaanuaril kell 13.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi

Tööd alustab suusabuss Munaka Express

Alates 20. jaanuarist kaheksa järgmise nädala jooksul on talispordi fännidel võimalik Tartust suusabussiga Munakale ja tagasi sõita. Ja seda täiesti tasuta!

Väljumised on igal teisipäeval ja neljapäeval. Kell 17:00 Tartu Lõunakeskus > 17:15 Vanemuise alumine parkla > Munakas Sport Resort, Väike-Munamäe Suusakeskus (saabumine kell 18:00). Kell 20.15 Munakas Sport Resort > Tartu (saabumine 21:00 Vanemuise alumine parkla & 21:15 Lõunakeskus).

Suusabussiga reis on suusatajatele eelregistreerimisel tasuta, suusabuss viib mäesuusatajad, lumelaudurid & murdmaa huvilised Väike-Munamäe parklasse. Väike-Munamäel on võimalik suusatada valgustatud nõlvadel kuni 20:00, avatud on ka sportnõlv ning freestyle park. Mööda valgustatud kergliiklusteed või maratoni rada, saab suusatada Tehvandi murdmaa radadele (1km)

Tähelepanu! Kohtade arv on bussis piiratud! Eelregistreerunud talispordi harrastajatele garanteeritakse 59 kohta.

Registreerimiseks tuleb Väike-Munamäe Suusakeskuse kodulehel täita registreerimisvorm ja vajutada avaneval ürituse lehel Liitu! (Vorm http://www.munakas.ee/2015/01/suusabuss-munaka-express/)

Suusabussiga sõidutavad: Tartu Linnavalitsus, Tartu Lõunakeskus, Tartu Mill, Otepää Vallavalitsus, Munakas Sport Resort

Allikas: Väike-Munamäe Suusakeskus

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus/

Rõuge TV otsesaade on eetris juba täna õhtul

Teisipäeval 20. jaanuaril kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV otsesaade. Otsesaade vaadatav aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1eEWs8mAm1I

Seekordses saates:
* Kodukohakampaania kokkuvõtted ja kingituste loosimine uute ning põliselanike vahel.
Loosi läheb muu hulgas ka LG 3D teler, tahvelarvuti iPad ja palju muud.
* Uudislood reoveepuhasti avamisest, jõulukuuskede põletamisest pritsumeeste eestvõtmisel, vestlusõhtust Andres Arrakuga ning jääväljaku hooajast
* Kutsed eesootavatele üritustele, sh mälumängule, võrkpalli nädalavahetusele ja kalapüügivõistlusele Rõuge Purakas
* Intervjuu hiljuti valda kolinud noore perega
* ja palju muud!

Täpsem info: www.facebook.com/rougetv
Allikas: RÕUGE TV

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Vinnukad - toodetud maheveiselihast.
Vinnukad – toodetud maheveiselihast.

Eelmisel aastal lisandus Eestisse 20 uut mahetöötlejat, kellest ligi pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise.

Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus mullu aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

ampstykk_foto“Praeguseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,” ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. “On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus: Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. ”

“Täpselt aasta tagasi koduköögis alustatud Ampstükid said esimese tegevusaastaga hea hoo sisse,” ütles Margit Kimmel OÜst Amoor, kes valmistab ilma suhkrut lisamata tervislikke puuvilja- ja marjabatoone. “Õnnestumine oli ka disaineri väljatöötatud professionaalne ja silmatorkavalt värviline pakend. Kohe aasta alguses lisanduvad ka uued sordid, loodame laiema sortimendi abil jõuda ka paljudesse suurematesse müügikanalitesse.”

Kaupmeeste mullused prognoosid näitasid maheturu märkimisväärset kasvu. Kümnekonna turustaja väike küsitlus näitas, et müügikäibed kasvasid mullu 10-60%.

“Meie poe mahetoidu müük suureneb kiires tempos isegi vaatamata sellele, et mahetoidu ostuvõimalusi tuleb iga aastaga juurde,” ütles ligi 13 aastat tegutsenud ökopoe Ökosahver juhataja Siiri Talumaa. “Müüme ligi 3000 ökotoodet, seega on tarbijatel ainuüksi meie poes juba väga lai valik. Juurde tuleb nii püsikliente kui ka selliseid ostjad, kes ostavad vaid kindlaid tooteid. Kõige kiiremini suureneb kodu- ja välismaiste köögi- ja puuviljade ning laktoosi- ja gluteenivabade toodete müük.”

“Inimesed pööravad oma tervisele järjest rohkem tähelepanu ja toitumist peetakse selle oluliseks mõjutajaks,” ütles Kuressaares asuva mahe- ja kohalike toodete kaupluse Saarte Sahver juhataja Lii Kirves . “Saarte Sahvris on sel aastal mahetoidu ostmine päris palju suurenenud: rohkelt on tekkinud uusi püsikliente, mis tähendab, et mahetoitu ostavad järjest rohkem lisaks turistidele just kohalikud Saaremaa inimesed. Lisaks noortele peredele suurenebki just nende klientide osa, kes valivad mahetoidu ja -kodukeemia tervislikel põhjustel. Kaubavalikusse ootavad meie kliendid väga lisaks piimale muude saaremaiste mahepiimatoodete turule tulekut – näiteks või, jogurt ja kohupiim.”

Projekt “Maale elama” kutsub maale ettevõtjaks

Üks näide maaelust. Foto: Elina Allas
Üks näide maaelust. Foto: Elina Allas

2015. aasta mess “Maale elama” toimub 11. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis. Seekord on fookuses teema “Maale ettevõtjaks”. Sellega annavad kogukonnad märku, et ootavad maale inimesi, kes aitavad oma ideede ja pealehakkamisega muuta maapiirkondi ettevõtlikumaks.

Tänavuse messi uuenduseks on nõustamisala, kus ettevõtluskonsultandid annavad tagasisidet külastajate äriideedele ning nõustavad rahastamise küsimustes. “Maale elama” kodulehelt võib praegu leida üle 80 idee, mida maal ettevõtjana teha. http://www.maale-elama.ee/ettevotluse-voimalused.

Kogukondadele, kes uusi elanikke ootavad, on ettevalmistamisel abiks “Maale elama” infopäevad, mis toimuvad:

28. jaanuaril

10.00-12.00 Tallinnas  tehnikaülikooli auditooriumis SOC-311 Ehitajate tee 5.

14.00-16.00 Pärnus linnavalitsuse I korruse saalis Suur-Sepa tn 16.

30. jaanuaril

10.00-12.00 Tartus keskkonnahariduse keskuse saalis Lille tn 10.

14.00-16.00 Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis Lai tn 33.

Registreerida saab kodulehel www.maale-elama.ee.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise kohta, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kahe aasta jooksul on algatuse abil linnast maale kolinud 69 peret.

Lisainfo: Ivika Nõgel, korraldusmeeskonna juht, MTÜ Partnerlus
tel 5115 914, ivika@vaa.ee

Wendre kinkis Eesti vastsündinutele 42010 tekki ja patja

Hetk heategevusprojekti tänuürituselt. Foto: Raido Pajula.

Aasta alguses jõudis lõpule üks Eesti kõigi aegade mahukamaid eraalgatuslikke heategevusprojekte, mille käigus kinkis AS Wendre kolme aasta jooksul igale Eestis sündinud lapsele teki ja padja – kokku 42010 magamiskomplekti.

Projektile panid õla alla ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Ämmaemandate Ühing ning kullerfirma DPD, kes aitasid pakid kohale toimetada. Heategevusprojekti investeeringu kogumaht oli 500 000 eurot.

Täna ASi Wendre Pärnu peakontoris toimunud heategevusprojekti tänuüritusel osalesid sotsiaalminister Urmas Kruuse, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu haigla juht Urmas Sule, Wendre ASi nõukogu esimees Peter Hunt jpt.

“Iga heategevuslik eraalgatus, eriti aga Eesti lastele suunatud, aitab muuta kogu meie ühiskonda hoolivamaks ja soojemaks,” sõnas Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Wendre algatatud heategevusprojekt on suurepärane näide ja eeskuju paljudele, et iga ettevõte saab oma riiki panustada lisaks maksudele ka millegi väga õilsaga.” Loe edasi: Wendre kinkis Eesti vastsündinutele 42010 tekki ja patja

Lastefond toetas Ukraina sõja eest põgenenud raskelt haige lapse ravi

IljaSA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.

Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.

Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.

Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.

MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!“

Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Fotomeenutus eelmise aasta Eesti väljapanekust. Foto: Rene Suurkaev
Fotomeenutus eelmise aasta Eesti väljapanekust.             Foto: Rene Suurkaev

Eesti osaleb 16.-25. jaanuarini Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Internationale Grüne Woche 2015 (Rahvusvaheline Roheline Nädal ), kus tutvustab oma toidutootjate parimat toodangut. Tänavu on messi partnerriik Läti.

“Eesti tutvustab Saksamaa tarbijatele järjekorras juba 22. korda meil toodetud parimaid maitseid,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar , kes osaleb homme algava Grüne Woche raames toimuval globaalfoorumil ja põllumajandusministrite tippkohtumisel. “Kuna Berliini sõidavad iga aasta jaanuaris kokku toidu- ja põllumajandussektori võtmeisikud üle maailma, siis saame Eestit ja meie toiduainetööstuse saavutusi tutvustada väga suurele publikule.”

Eesti 120-ruutmeetrist väljapanekut korraldab ka tänavu Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Nii stendi kujunduses kui pakutavas menüüs on peamine rõhk Eesti puhtast loodusest pärit metsaandidel ja ulukilihal. “Esindatud on Eesti paremad maitsed ja paljud tuntud toidutooted. Väljapaneku koostamisel on arvestatud Saksa tarbijate maitseeelistuste ning ootustega naturaalse ja huvitava toidu vastu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Loe edasi: Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Hea valimistava valvurid alustavad tööd

2015. aasta parlamendivalimiste eel asuvad taas tööle hea valimistava valvurid, kes juhivad avalikkuse tähelepanu tava rikkumistele. See aitab valijal teha vahet alatute võtete ja ausa kampaania vahel ning annab kandidaatidele märku, et oodatud on sisukad ja eetilised kampaaniad.

2009. aastal Vabaühenduste liidu EMSL koostatud ja erakondade allkirjastatud hea valimistava kutsub esinduskogudesse kandideerijaid viima läbi sisukaid, eetilisi ja valijaga konstruktiivset dialoogi pidavaid valimiskampaaniaid. Hea valimistava rikkumistest teavitavad valimiste ajal hea valimistava valvurid.

Vabatahtlike valimiste valvuritena löövad kaasa eksperdid erinevatest valdkondadest. Sel aastal on valvuriteks Toomas Mattson (Riigikontroll), Anna Karolin (Eesti Väitlusselts), Alari Rammo (EMSL), Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa, politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Marianna Drozdova ning näitleja Henrik Kalmet. Vabaühenduste liidu poolt koordineerib valvamistööd Andrei Liimets. Loe edasi: Hea valimistava valvurid alustavad tööd

Rahvatantsujuhtide kool alustas taas

Eelmise rahvatantsujuhtide kooli lõpetajatest on saanud tegusad tantsujuhid. Foto pärineb 2013. aastast.
Eelmise rahvatantsujuhtide kooli lõpetajatest on saanud tegusad tantsujuhid. Foto pärineb 2013. aastast.

Sooviga, et Eestis jätkuks asjatundlikke juhendajaid Virust Võruni alustas Rahvakultuuri keskuses neljapäeval, 15. jaanuaril taas uus 2-aastane rahvatantsujuhtide kool. Rahvakultuuri keskuse eestvedajad näevad, et üha enam inimesi tahab tegeleda rahvatantsuga ja et rahval on tantsukihk varvastes. See on pikaajaliste traditsioonidega koolitus, kus omandatakse teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal.

Rahvatantsutark Mait Agu on öelnud: “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.” Seekord soovib rahvatantsujuhiks õppida 32 noort aktiivset inimest Eestimaa eri piirkondadest. Rahvatantsujuhtide kooli tegevuse kaugem eesmärk on järjepidevus – et kestaks austus ja armastus eesti tantsu vastu.

Rahvatantsujuhtide kooli tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Vähiravifond “Kingitud elu” tutvustas end suurhaiglatele

Vähiravifond “Kingitud elu” külastas novembris, detsembris ja jaanuaris kolme Eesti suurhaiglat eesmärgiga tutvustada onkoloogidele ja õdedele fondi võimalusi patsientidele kasulik olla – kuidas aidata inimeste elupäevi pikendada ning fondist vähiravi toetuseks abi taotleda.

“Eestis on hinnanguliselt kümneid või isegi sadu vähihaiged, keda haigekassa ei saa oma vahenditest aidata ning kes ei suuda hädavajaliku ravi eest ise tasuda,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Meie fond on aidanud juba kümmet inimest, kuid saame aidata veelgi rohkem.”

“Nende külaskäikudega aitasime fondi võimalusi asjaosalistele paremini teadvustada ja vastasime ka kõikidele küsimustele – rõõm oli näha arstide elavat huvi fondi vastu ning,” rääkis Toivo Tänavsuu. “Innustasime arste oma patsientidele toetust taotlema. Me saame ja tahame võimalikult paljusid inimesi aidata, sest inimestel on, mille nimel elada!”

“Vähiravifond “Kingitud elu” on fondi loojate poolt tänuväärne ettevõtmine, sest kaasaegses vähiravis on patsientide vajadused alati suuremad kui riigi võimalused,” sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere. “Vaatamata riigipoolsele rahastamisele vajavad lisaraha nii vähiennetus, aktiivravi kui ka vähihaigete toetus- ja taastusravi. Soovin omalt poolt uuele fondile edu ja kordaminekuid ning tema nõukogu liikmetele õiglast meelt fondi raha objektiivsel kasutamisel.”

25. novembril tutvustati fondi Tartu Ülikool Kliinikumis, 9. detsembril Ida-Tallinna Keskhaiglas ning 8. jaanuaril Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Admiral Pitka luurevõistlus toimub tänavu Võrumaal

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis

Tänavu toimub rahvusvaheline sõjalis-sportlik Admiral Pitka luurevõistlus Võrumaal. Võistlusrada läbib kuut Võrumaa omavalitsust ning selle pikkus on umbes 130 kilomeetrit. Võistluse baaslaager hakkab paiknema Rõuge vallas Nursipalus.

Luurevõistlusel osalevad neljaliikmelised võistkonnad, kes peavad trassil lahendama sõduriülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, seejuures liikuma märkamatult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi.

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis arutasid eile admiral Pitka luurevõistluse korraldamise üksikasju. Kõivu hinnangul on luurevõistlus Võrumaa jaoks auasi ning ta on kindel, et kaitseliitlased tulevad selle korraldamisega suurepäraselt toime.

Pindise sõnul vajab võistlus õnnestumiseks head Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaarameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Maanteeameti toetust ja koostööd. Maavanem lubas selles osas igati kaasa aidata, et võistluse korraldus saaks ladus olla.

Admiral Pitka luurevõistluse eesmärk on erineda teistest Euroopas ja maailmas toimuvatest militaarvõistlustest raskusastme poolest. Seda iseloomustab pikk võistlustrass raskestiläbitaval maastikul, mis tuleb võistlejail läbida varjatult pideva vastutegevuse stressitekitavates tingimustes.

Mullu toimus võistlus Harjumaal ja selle võitis J. Kuperjanovi jalaväepataljon, tänavune võistlus toimub 4.-8. augustini Võrumaa metsades.

EK:Labor viib noored maailma metropolidesse

Eesti Kontserdi noorte produtsentide programmi EK:Labori võitjaid ootavad mainekad välisfestivalid. 2015. aasta programmi kandideerimise konkurss kestab 1. veebruarini.

EK:Labor on Eesti Kontserdi publiku- ja haridusprogramm, kuhu oodatakse osalema kuni 30aastaseid muusikasündmuste korraldajaid. Selle eesmärk on Eesti noorte kultuurikorraldajate arendamine ja neile uute tegutsemisvõimaluste loomine, samuti uue publiku kaasamine.

Žürii hindab just rahvusvahelise potentsiaaliga ideid ning produktsioonigruppide võimekust ideid vääriliselt ellu viia – auhinnana tuleb noortel korraldada oma produktsioon suure välisfestivali programmi osana võrdselt kogenud professionaalidega.

“Oleme lähedal kokkuleppele mitme kõrgetasemelise festivaliga programmis osalemiseks, sealhulgas New Yorgis ja Brüsselis,” kinnitab programmi produtsent Madis Kolk. Noorte projektid võivad jõuda ka teiste suurlinnade välisfestivalidele, mida otsustavad välisfestivalide korraldajad, kes kuuluvad ka EK:Labori žüriisse ning mentorite ringi.

Programmi EK:Labor esimene tsükkel toimub perioodil 2015-2017. Konkursile valitakse igal aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonitiimi, kelle ülesandeks on ette valmistada põnev ja uudse lähenemisega muusikaprojekt või erinevaid kunstivaldkondi ühendav muusikaprojekt.

Programmis osalevatele gruppidele luuakse võimalus ideed arendada koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega, põhiliselt festivalijuhtidega nii Euroopast kui ka USAst. Iga aasta tulemused pannakse publiku ees proovile sügisel, auhindade hulgas on kontaktide sõlmimise ja esinemisreise. Kolme aasta võitjad osalevad konkursi finaalis, kus peaauhinnaks on osalemine maailmamainega välisfestivalil.

2015. aasta konkursile oodatakse ideid 1. veebruariks. Statuudi leiab Eesti Kontserdi kodulehelt.

Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Foto: Elron
Foto: Elron
Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab seoses lubatud sõidukiiruse alandamisega Pedja-Kaarepere lõigul 17. jaanuarist Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel rongide sõiduplaane.

„Alates 17. jaanuarist muutuvad rongide väljumis- ja saabumisajad Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel kuni kümne minuti võrra,“ sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Muudatused on tingitud lubatud sõidukiiruse alandamisest Pedja-Kaarepere lõigul.“

Ronnie Kongo sõnul pikeneb Tallinn-Tartu reiside sõiduaeg sõidukiiruse alandamise tõttu kuni kaheksa minuti võrra. „Samas leidsime võimaluse lühendada Tartu-Koidula ja Tartu-Valga reiside sõiduaegasid,“ sõnas Ronnie Kongo. Loe edasi: Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.

„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“

Konkursile saab esitada projekte järgmistel teemadel:
– Taimse biomassi efektiivne kasutus (Spatial targeting of land use to increase biomass production and transformation, stimulating the growth of systems for the efficient utilisation of green (plant) biomass cascading through novel transformations);
– Integreeritud toidulised ja mittetoidulised süsteemid (Developing markets for a wide range of products and services generated through integrated food and non-food systems);
– Põllumajandustootmise säästlikku intensiivistamist toetav maakasutus (Sustainable intensification of integrated food and non-food systems of agriculture, by developing integrated, systems-based approaches to land management).

Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Loe edasi: Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

Horoskoop lamba-aastas

Pulga_JaanPulga Jaan,
talupoig

Ei saa arru, mille kõik nakkasõ idamaa horoskoope tegemä Kristusõ sünnüpäävä paiku, ku vahtsõnõ aastak nakkas idamaiõn veebruari lõpun, timahava 19. 02. kell 1.47. Tuu om sis õigõ moment ütstõsõlõ suuvi: Gong he xin xi! Kiä tuud ei tii, ärgu unistagu Hiina turust. Mul Hiina turgu väega vaia ei lähä, a eläjiid ma kuvõrd tunnõ ja nii sis pannigi kokku eläjähoroskoobi.

Kikas (esäne kana)
08.02.1921–27.01.1922; 26.01.1933–13.02.1934; 13.02.1945–01.02.1946; 31.01.1957–17.02.1958; 17.02.1969–05.02.1970; 05.02.1981–24.01.1982; 23.01.1993–09.02.1994; 09.02.2005–28.01.2006 jne. A tärminiide üleslugõmine võtt pall’u ruumi, nii et edespite otskõ esi.
Ku hobõsa kabja all om kanapojal võimalus ellu jäiä (olõ tuud esi kats kõrda nännü), sis lambakar’a sõrgu alt ei tulõ ütski kana eluga vällä. Lamba esi midägi halva ei tahaki, a näide ülejuuskmisest jääs perrä õnnõ häötüs. Nii et kikas piät lamba-aastal käümä sainaviiri piten vai ülepää puuriida otsa lindama, ku kirgi taht. Riit olgu 2 m korgõ, et lammas kätte es saanu.

Pini
Midä väetimp pini, toda hullõmbalõ tä lambiide pääle larmas: tä pelgäs lambiid.
Pinil tasus lambiid pelädä kõgõpäält keväjält, ku tallõkõsõ väiku. Sis ommava vana lamba pinne pääle väega kur’a. Tõnõ ohtlik aig tulõ sügüse, ku oiniil lõpõs põhitüü är, a võhma viil nigu olõssi… Mul om meelen, ku kadunu Kalkuna Agu tull’ mu poolõ üte valgõ foksterjeriga, et urujahti vai nii. Et pini ollõv hirmus murdja. Ku sis mu oinas tollõ pini är näkk’, sis es olõ pinil muial pidämist ku peremehe tooli all. Nii jah, et pini piät lamba-aastal ette (ja esieränis takka) kaema.

Tsiga
Võta kost otsast tahat, tsiga om lambast üle. Kui lammas taht tsika essütä, sis tsiga lüü timäle lihtsält kärsä alla ja lammas lindas kõrvalõ. Lammas ei juhi kunagi tsiakarja, vastapite juhussiid om kül ollu.
Siski, päält mihklipäivä piät tsiga ette kaema, aga tuu om nii egä aasta. Eriti hullus lätt tsia elu inne jõulõ ja sääl om kaudõ ka lammas süüdläne. Nimelt kõnõldas, et Kristus ollõv sündünü lambasõimõn.

Rott
Meil siin Põh’amaal otsva roti talvõs lämmind kortinat ja ku ahualust käeperi ei olõ, tegevä hindäle lambavillust ja katusõlastõst pesä. Söögipoolist nimä lamba käest suurt ei saa, kuna lammas om üts lõpmalda ahnõ ja kadõlik elläi. Nii et rotil jääs luuta õnnõ hindä vai lohakiide inemiisi pääle. Loe edasi: Horoskoop lamba-aastas

43. Tartu Maratonile on registreerunud üle 5000 suuataja

Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud
Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud
Viimastel andmetel on 15. veebruaril toimuvale Tartu Maratonile end kirja pannud 5062 suusasõpra. See on üle 1000 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Ent võrreldes eelmise aastaga, kui Tartu Maraton kehvade lumeolude tõttu ära jäi, on suusatamise olud Otepää ja Elva vahelisel rajal praegu paremad. Kui möödunud aastal sai rajameister vaid üksikutel juhtudel rajatraktori kuurist välja ajada, siis hetkel on Tartu Maratoni rada täies pikkuses suusatamiseks avatud.

Tõsi, terves pikkuses ei ole rajaolud sugugi ideaalsed. Parimad olud valitsevad Otepää pool ning Harimäel, kus on võimalik sõita ka jäljes ja klassikalises tehnikas. Elva pool on olud kehvemad, kuigi rajalt tulnud suusatajad on kiitnud vaatamata kesistele lumeoludele ka Elva-Hellenurme vahelist lõiku, kus kohasti saab päris hästi sõita.

Tartu Maraton tähistab sel aastal oma 55. juubelit ning pidu algab juba Otepää MK etapi nädalavahetusel, kui esmalt toimub reedel Tartu-Kääriku suusamatk, laupäeval pärast MK etapi sõite algusega Tehvandilt Retrosõit ja pühapäeval lastele mõeldud World Snow Day.

Täpsemalt saab lugeda Tartu Maratoni kodulehelt – https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/tartukaarikumatk/

43. Tartu Maratonile registreerimine on avatud ning kuni 25. jaanuarini on võimalik end kirja panna soodushinnaga – 50€ pikem distants ja 30€ lühem. Pärast seda on hinnad vastavalt 80€ ja 50€.

Registreerimine on avatud ka 8. veebruaril toimuvale 4. Tartu Teatemaratonile ja Avatud raja sõitudele, kus saab valida 63km, 31km ja 16km pikkuste distantside vahel. Registreermine ja info siin: https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Maavanemad külastavad Viljandimaad

Maavanemate ringkäik firmas Bestra Engineering AS. Foto: Viljandi maavalitsus
Maavanemate ringkäik firmas Bestra Engineering AS. Foto: Viljandi maavalitsus
7. ja 8. jaanuaril külastavad maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Viljandimaad. Läinud aasta lõpuga lõppes Viljandi maavalitsuse koordineerimise periood ning maavanem Erich Palm annab maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Võru maavanemale Andres Kõivule.

Viljandi maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd neljandas kvartalis, uue aasta esimesel perioodil on see Võru maavanema ülesanne.

Viljandi maavanem Erich Palmi sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks pöörab koordineerija sel perioodil rohkem tähelepanu maavalitsuste ühiste seisukohtade kujundamisele.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab sisuliselt, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused kogub kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku just koordineeriv maavalitsus ning esitab need asjaomastele institutsioonidele.

Mitmed olulised ametkondlikud kohtumised korraldatakse seetõttu just koordineerivas maakonnas. Viljandimaal toimuvale ühisele maavanemate ja siseministeeriumi esindajate nõupidamisele lisaks tutvutakse esimesel päeval ühiselt Viljandi vallas asuva Bestra Engineering AS ning Viljandis asuva Cleveron OÜ tegevustega. Samuti tehakse ringkäik Kõpu ja Heimtali mõisates ning vaadatakse „Vilma“ majas asuvat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia uut õppehoonet. ERM-i Heimtali Rahva muuseumis kohtutakse teisel päeval tekstiilikunstnik Anu Rauaga.

Maavalitsuste maasekretärid kohtuvad samuti Viljandis 8 ja 9. jaanuaril. Siis on kõne all Riigikogu valimiste ettevalmistamisega seonduvad teemad. Sellekohase ettekande teeb Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ning Viljandi maavalitsuse raamatupidamise- ja personaliarvestuse osakonna juhataja Lia Hussar räägib finantsküsimustega seonduvatest muudatustest Siseministeeriumi haldusalas.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rukkiaasta algas hiidleiva lahtilõikamisega

Fotod: Eesti Rukki Selts
Fotod: Eesti Rukki Selts

Jaan Lukas

Pühapäeval kuulutas Eesti Rukkiselts Tallinnas Raekoja platsil toimuval jõuluturul 2015 aasta rukkiaastaks. Tseremoonial lõigati lahti 1,8-meetri pikkune rukkileib. Eriliselt pika rukkileiva lõikasid lahti president Arnold Rüütel, Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk põllumajandusminister Ivar Padar, Leibur AS juhatuse esimees Asso Lankots ja Eesti Pagarite Seltsi eestvedaja Arnold Kimber.

“Rukis on eestlaste toidulaual olnud aastasadu. Viimasel kümnendil on selle kasvatamine Eestis paraku vähenenud. Peame oluliseks rukis taas eestlaste toidulauale tagasi tuua,“ ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Viimased aastad on Eesti tarbijad andnud rukkile lootust, sest üha enam soovitakse oma toidulaual näha kodumaist ja tervislikku rukkileiba. Rukkiaastaga tähistatakse Eesti kohaliku rukkisordi Sangaste 140. sünnipäeva ja selle aretaja Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva,” lisas ta. Talirukki Sangaste kasvatamist toetakse Eestis maaelu arengukava meetmest Kohaliku sordi taimede kasvatamise toetusega. Toetuse rakendamise tulemusena on talirukkisort Sangaste suurima kasvupinnaga sort Eestis Vahur Kuke sõnul.

Rukkiaasta kuulutamine III“1889. aasta Pariisis läbi viidud esimesel maailmanäitusel omistati rukkisordile Sangaste suur kuldmedal. 1893. a Chicagos toimunud maailmanäitusel aga 1. auhind. Unikaalseks aspektiks rukkiaastal 2015 on samaaegne EXPO maailmanäitus Milanos, mille juhtteemaks on planeedi toitmine ning kus oma paviljoniga on esindatud ka Eesti Eesti paviljonis pakutakse külalistele rukkileiva vürtsikilu ja vutimunaga. 2015 oleks aasta, mil Eesti tõestab maailmale, et 140 aastat pärast Sangaste aretamist on sort – ja rukis üldisemalt – Eestis endiselt au sees.  Rukkiaastal on võimalus näidata, milliseid rukkitooteid Eestis valmistatakse, keskendudes ekspordivõimekusega toiduainetoodete esitlemisele, eesmärgiga leida Eesti toiduainetetööstusele uusi turge, partnereid ja investoreid ning turundada Eestit kui atraktiivset toidu- ja agroturismi sihtkohta,” rääkis Vahur Kukk.

Rukkiaasta välja kuulutamise algatajaks ja põhiliseks tegevuse läbiviijaks on Eesti Rukki Selts, Põllumajandusministeerium, Eesti Taimekasvatuse Insituut, Olustvere Teenindus-ja Majanduskool, Eesti Maaülikool, Sangaste vald, Sangaste Rukkiküla, Sangaste Rukki Maja, osaühing Simuna Ivax ja Moe Peenviinavabrik.

 

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

53719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_0153719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_12Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus.  Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele,  jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti.  Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

53719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_02Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja.  Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald  võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

53719-Indrek Viska-8_12_2014_Page_03Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna.  Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala.  Kodupaika väärtustav kultuur saab  alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja