Vanemuise loomenõukogu jagas tunnustust

Vanemuise teatris anti reedel välja loomenõukogu aastaauhinnad kolmele loomingulisele, kahele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.

Larseni balletiteatri aastaauhinna pälvis repetiitor Jelena Karpova. Jelena Karpova on olnud Vanemuise balletisolist ning aastast 2005 töötab ta teatris balletirepetiitor-assistendina, aga ka koreograafi ja lavastajana.

Amservi muusikateatri aastaauhinna sai ooprikoori kauaaegne peakoormeister Piret Talts.

EMT sõnateatri aastaauhinna sai seekord vastutav kontsertmeister Ele Sonn, kes on teinud muusikalisi kujundusi draamalavastustele ning aitab laulvaid näitlejaid hääleseadjana.

Kinema tehnilise töötaja aastapreemia pälvisid inspitsient Ülle Tinn ja vanemlavameister Oliver Pärna ning Kinema administratiivtöötaja aastapreemia sai palgaarvestaja Salme Kuik.

Uuring: riik ei arvesta kaevandamise lubamisel piisavalt kohalike elanike ja loodusega

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) äsja avaldatud uuringutest ilmneb, et ettevõtjatele maavara kaevandamiseks seatud tingimused on enamasti üldsõnalised ning soovituslikud, mistõttu kannatavad nii kohalikud inimesed kui ka keskkond. Kaevandusi rajatakse ümbruskonna väärtusi, arendusi ja teisi kaevandusalasid arvestamata.

Kaevandamisel tekkivad müra, tolm, liikluskoormus ning muud mõjud põhjustavad sageli ettevõtjate ja kohalike elanike vahel vastuseisu. “Paraku on kaevandajatele seatud tingimused tihti üldsõnalised, mitmetimõistetavad ja soovituslikud – see on võimaldanud ettevõtjatel nii mõnelgi juhul kontrollimatult tegutseda. Kohalike kogukondade ja keskkonna tervise huvides peaks riik kaevandamise tingimused selgemalt sõnastama ning neid oluliselt tõhustama,” rääkis KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari.

Iga uue kaevandusala avamine otsustatakse kaevandaja initsiatiivil üksikotsusega, laiemat pilti vaatamata. “Näiteks on mõnedes maapiirkondades avatud ridamisi uusi väikeseid karjääre, mille kogupindala on lõpuks väga suur ja võib külakeskkonna hävitada,” selgitas Vaarmari. “Meie ettepanek on lahendada need huvide konfliktid ära maakonna tasandil, hetkel just koostamisel olevates maakonnaplaneeringutes,” lisas Vaarmari. Loe edasi: Uuring: riik ei arvesta kaevandamise lubamisel piisavalt kohalike elanike ja loodusega

Põlvamaa vaimulikud vaatasid jõulude eel lõppevale aastale tagasi

Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama. Foto: Põlva maavalitsus
Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.
Foto: Põlva maavalitsus

Traditsiooniks saanud maakonna vaimulike jõulude eelne kohtumine maavanema Ulla Preedeni juures toimus seekord maavalitsuses. Üheskoos vaadati tagasi Põlvamaa koguduste peagi mööduva aasta toimetustele, räägiti uuel aastal ees ootavatest tegemistest ning maakonna eluolust ja arengusuundadest.

Mitmed koguduse juhid tundsid heameelt juba tehtud, aga ka plaani võetud kirikute ja teiste koguduse hoonete renoveerimise ja korrastamise üle. Mööduv aasta on paljudele maakonna vaimulikele toonud tavapärasest rohkem ristimisi ning ka kiriklike abilelude sõlmimine on tõusutrendis. Ühist muret jagati väheneva ja kaugel tööl käimise tõttu kodukohast kaugeneva elanikkonna pärast.

Üheskoos arutleti ühiskonnas pidevalt üleval oleva haldusreformi teemal. Kuigi mitmete ususuundade haldusjaotus ei ühti riikliku jaotusega, siis oma institutsiooni haldusreformi teema on ka kirikute päevakorras.

Praegune advendiaeg on vaimulikele tiheda töö periood ning saabuvad jõulud toovad kirikutesse tavapärasest kordades rohkem inimesi.

Lõuna-Eesti lood ja head pakkumised said raamatukaante vahele

Esmakordselt Eestis ilmub enne jõule Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” raames kohalike lugude ja heade pakkumiste raamat, mis kutsub huvilisi uuel aastal Lõuna-Eesti piirkonda avastama. Raamatus on üle 300 pakkumise kuuest maakonnast, et Lõuna-Eesti külastajad saaksid soodsamalt tutvuda põnevate kohtadega, mis pakuvad nii majutust, toitlustust, aktiivset puhkust kui ka sündmustel osalemist.

Lõuna-Eestit hõlmav projekt “Elu kahe maailma piiril”, mis on loodusesse ja avastamist väärt paikadesse toonud National Geographicu kollased aknad, on jõudnud järgmise suure sammuni – lugusid ja häid pakkumisi sisaldava raamatu avaldamiseni. Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Timmo sõnul on raamat kasulik nii Lõuna-Eesti ettevõtjatele kui ka külastajatele. “Seni on projekti peamised tegevused olnud seotud Lõuna-Eesti piirkonna kui sihtkoha tutvustamisega, nüüd avaneb siinsetele ettevõtjatele uus müügikanal. Samuti on sellel suur väärtus Lõuna-Eesti külalistele ja piirkonna elanikele, kes saavad pakkumiste abiga säästa palju eurosid,” lausus Timmo.

Raamatus leiduvad ka kõik Lõuna-Eestit puudutavad lood, mis on koostööprojekti raames ilmunud ajakirjas National Geographic Eesti. Ajakirja peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles, et koostöö Lõuna-Eestit tutvustava projektiga on olnud vastastikku põnev ning andnud ajakirjale sisukat lisamaterjali. “National Geographicu kollased aknad tõstavad esile neid väärtusi, mida Lõuna-Eesti endas kannab, kuid mis ei pruugi esmapilgul silma paista. Meie ühine projekt on aidanud muuta kogukondi aktiivsemaks ning edendada kohalikku elu, samuti tõsta kaugema kandi külaliste huvi selle vastu, kuidas elatakse Lõuna-Eestis – kahe maailma piiril,” kirjeldas Peetsalu.  Loe edasi: Lõuna-Eesti lood ja head pakkumised said raamatukaante vahele

Otepää saab talvepealinnaks

Talvepealinna vastuvõtt jenka saatel. Foto: Monika Otrokova
Talvepealinna vastuvõtt jenka saatel. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal saabub talv 22. detsembril kell 1.02. Talvepealinna pidustused leiavad aset 21. detsembril .

Avamispidustused algavad traditsioonilise talveturuga kell 11.00 Otepää Keskväljakul. Otepää Naisselts pakub laadasuppi, kavas on mitmesugused lõbusad mängud kogu perele. Esinevad FeelingGood ja Otepää isetegevuslased, toimub Otepää Avatud Noortekeskuse poolt korraldatav fotojaht, lapsed saavad ratsutada ponidega. Toimub eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile, mille kavas on vildiviskamine, lumepalliveeretamine ja palju muud põnevat.

Sportlik talvepealinn pakub elamusi ka spordisõpradele sellel päeval. Talvepealinna avamispidustuste raames toimuvad 60. Otepää mängud. Kell 11.00-12.00 kestab linnaorienteerumine, kell 16.00 toimuvad aga võistlused laskmises Tehvandi uuel laskesuusastaadionil “Volikogu versus Vallavalitsus”.

Kell 14.00 tulevad Keskväljakule kokku jõuluvanad. Tulemas on 13 erinevat jõuluvana ja jõulumemme – politsei, tuletõrje, kiirabi, postijõuluvana, naabervallast Paluperast saabub külla jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad tutvustavad oma liiklemisvahendeid ja arutavad kuuse all mööduva aasta päevakajalisi sündmusi, nii seda, mis õnnestus, kui ka seda, mille peale tuleks sõrme viibutada või vitsa anda. Seda kõike tehakse läbi nalja ja laulu. Hiljem saavad kõik koos jõuluvanadega Otepää Winterplace’i lustima minna.

Kell 15.00 süütab Otepää grillmeister Tarmo Märss Keskväljakul lõkke ja asub siga grillima, et talve alguse esimestel minutitel seda kõigile serveerida. Kell 16.00 saavad muusikasõbrad nautida Raekoja saalis Otepää vanamuusikaansambli kontserti.

22.detsembril kell 00.40 toimub Keskväljakul tule ja valguse etendus “Valge talv” tuleteatri Kelfirius esituses, kell 1.02 saab Otepää talvepealinnaks, võetakse vastu talvepealinna tiitel. Kell 1.05 tervitame talve ilutulestikuga ning kõik talve vastu võtnud külalised saavad maitsta grillsiga.

Talvepealinna avamispidustused organiseerib Otepää Kultuurikeskus koos mitmete koostööpartneritega – Ilutulestiku Keskus Arnika, Otepää Pensionäride Ühendus, Otepää Naisselts, Naiskodukaitse Otepää jaoskond, Otepää Winterplace, Otepää jõuluvanad. Toetab Otepää vald. Talvepealinna ametlik raadio on Sky Plus.  Loe edasi: Otepää saab talvepealinnaks

Haruldane liblikas sai eestikeelse nime

Pisiliblikas Scythris penicillata, kelle ainus tänapäeval teadaolev elupaik asub Eestis, sai liblikauurijatelt eestikeelse nime. Alpi-tumekoiks ristitud ohustatud liblika kaitset saab toetada annetuskaardi kinkimisega.

Eesti pisiliblikate uurija Urmas Jürivete sõnul on tähtis, et maailmas teadaolevalt vaid Saaremaal Kogulas elaval liblikal oleks eestikeelne nimi. “Liigile nime panekul lähtusime sellest, et esmakordselt kirjeldati Scythris penicillata‘t 1900. aastal Prantsusmaa Alpides,” selgitas Jürivete. Lisades, et sugukonna nimeks sai tumekoi, kuna kõik Eestis elutsevad Scythris‘e liigid on tumedad (mustad, tumehallid, tumepruunid, tumerohelised jne).

Alpi-tumekoi on väga väike, umbes 9 mm tiibade siruulatusega, pronksjaspruun liblikas. Saaremaal Kogulas avastasid selle 1994. aastal Soome liblikateadlased. Liigi määramisega oli tükk tegemist, lõpuks aitas selle kindlaks teha Rootsi lepidopteroloog Bengt Bengtsson, kes on selle sugukonna paremaid tundjaid maailmas. Esmakordselt 1900. aastal kirjeldatud liigi elupaik Prantsusmaa Alpides muutus inimtegevuse tõttu sedavõrd, et hiljem liblikat enam ei leitud.

Detsembri alguses valmis SA Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja lepidopteroloogide koostöös annetuskaart, mille tulu läheb alpi-tumekoi heaks. Kahe nädalaga on kogutud juba ligi 300 eurot. Seni eestikeelse nimeta liblika kaitsmiseks on vaja lähemalt uurida tema bioloogiat ja tagada sobiva elupaiga säilimine.

Annetuskaarte saab osta Tartu loodusmajast ja ELFi kontorist või tellida posti teel veebilehelt www.elfond.ee/annetuskaart. Valikus on viie ja kümne euro suuruse annetusega kaardid. Kaardi illustreeris vabatahtlikust kunstnik Maria Karolin.

Trükkimisega toetas ettevõtmist trükikoda Kroonpress. Kaardid on trükitud taimsetel õlidel põhinevate trükivärvidega väga madala süsinikujalajäljega paberile, kasutades vihmavett ning ainult taastuvatest ressurssidest toodetud elektrit.

Videoklipp (1,5 min), kus pisiliblikate uurija Urmas Jürivete tutvustab alpi-tumekoid

http://youtu.be/PnDZeu2XhIA

Fotod annetuskaartidest: https://drive.google.com/folderview?id=0B8eikG2ilzSedzQ1QnI4WmpkbUk&usp=sharing

Eestimaa Looduse Fond on liitunud annetamise hea tavaga http://www.ngo.ee/annetamine

Mesinikud saavad täna uue esindusorganisatsiooni

Põllumajandusministeeriumis kogunevad täna kell 9 MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi esindajad, et kirjutada alla ühisavaldusele, millega asutatakse Eesti Mesinduse Koostöökogu.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on mesinike algatus tervitatav samm parema koostöö suunas. “Eesti põllumajandussektor vajab senisest selgelt enam omavahelist koostööd mitmetes valdkondades, sh konkreetseid partnereid riigile,” ütles Padar.
Asutatav Koostöökogu keskendub mesilaste tervise, Eesti meeturu korrastamise ja meetootjatele mõeldud põllumajandustoetuste teemadele.

Võru kesklinna paigaldatakse uus bussiootepaviljon

Uus bussiootepaviljon.
Uus bussiootepaviljon.

Seoses bussiootepaviljoni ümberehitamisega Võru kesklinnas Vabaduse parkla kõrval olevas peatuses teisaldati täna nimetatud kohast vana klaasist bussipaviljon, mis paigaldati Jüri tn 80 maja ees asuvasse Turu bussipeatusse.
Kesklinna peatusesse uue bussioote paviljoni (pildil) paigaldamine algab homme aluse ja vundamendi ehitusega, tööd peaksid lõppema hiljemalt jaanuari esimesel nädalal. Palume mõistvat suhtumist!
Marketi peatusse Jüri tänaval paigaldatakse lähiajal uus klaasist paviljon. Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, tel 785 0926.
Ulis Guth

Vähiravifondi “Kingitud Elu” asutaja sai “Meditsiinimõjutaja 2014” konkursil kolmanda koha

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” asutaja Toivo Tänavsuu pälvis konkursi “Meditsiinimõjutaja 2014” kolmanda koha. Konkurssi korraldab arstidele ja apteekritele mõeldud väljaanne Meditsiiniuudised. Võitjate valik kujuneb väljaande toimetuse ja lugejate eelistuste põhjal. Meditsiinimõjutajaks 2014 nimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ja teise koha sai Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.

“Vähiravifond “Kingitud Elu” on kogunud üheksa tegevuskuuga üle 200 000 euro annetusi ning aidanud kümmet inimest võitluses vähiga,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “See tähendab, et oleme tõepoolest Eesti meditsiini mõjutanud: kogunud vähiravisse arvestatava summa lisaraha, aidanud teha moodsa vähiravi kättesaadavamaks ja rääkinud kaasa tulevikusuundades sel alal, samuti laiendanud onkoloogide võimalusi oma patsiente aidata. Aga tõeline meditsiini mõjutaja pole mitte fond ega mina selle eesotsas, vaid kõik need sajad annetajad, kes on fondi panustanud. Tegutseme vaid tänu teile. Ainult tänu annetustele saame abivajajatele elu kinkida,” lisas Toivo Tänavsuu.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Loodusfotovõistlusel “Wiki Loves Earth” pälvis Eesti fotograafi Janno Loide pilt kolmanda koha

Hommik Mukri rabas.
Hommik Mukri rabas.

Ukrainast alguse saanud rahvusvahelisel loodusfotovõistlusel Wiki Loves Earth (Eestis “Loodusmälestised Vikipeediasse”) pälvis kolmanda koha Eesti fotograafi Janno Loide pilt hilissügisesest hommikust Mukri rabas.

Wikimedia Ukraina algatatud loodusfotovõistlus Wiki Loves Earth toimus sel aastal teist korda ning nüüd juba rahvusvahelisena. Võistluse eesmärkideks on anda vabasse kasutusse võimalikult palju pildimaterjali loodusmälestistest ja kaitsealadest ning panustada keskkonna kaitsmisse avalikkuse parema teavitamise teel.

Eestis toimus võistlus nime all “Loodusmälestised Vikipeediasse” ning selle raames koguti 501 pilti meie looduskaitsealadest ja kaitsealustest üksikobjektidest. Siinse osavõistluse žürii – tunnustatud loodusfotograafid Arne Ader, Urmas Tartes ja Remo Savisaar ning Aare Undo vikipedistide kogukonna poolt – valisid 10 parima hulka tööd mitmelt juba varemgi Wikimedia liikumise raames toimunud võistlusel silma paistnud fotograafilt: Ilme Parikult, Janno Loidelt ja Vaido Otsarilt.

Rahvusvahelise võistluse žürii valikus jõudis eepiliste mägismaastike vaadete kõrval kõrgele kolmandale kohale peaaegu monokroomne ülesvõte uduloorides, kergelt härmatanud Mukri rabast hilissügisesel hommikul, autoriks Janno Loide.

Ülemaailmsel võistlusel osales üle 3000 pildistaja 15 riigist, loodusmälestiste ülesvõtteid koguti 71 225. Suurim fotosaak – üle 12 000 pildi – tuli Ukrainast; viis Ukrainas tehtud pilti jõudsid 15 parima hulka. Peamiselt loodusfotograafidest koosnev seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii valis võidutööd välja rahvuslikel osavõistlustel parimateks tunnistatud 156 foto hulgast.

Mari Vallik

Novembris registreeriti 943 sündi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 943 sündi, neist 477 poisslast ja 466 tütarlast. Kaksikuid registreeriti 15 paari, neist 4 paari poisse, 4 paari tüdrukuid ja 7 segapaari.

Tallinnas registreeriti 371 sündi, Harjumaal 100, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 84, Jõgevamaal 15, Järvamaal 16, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 37, Põlvamaal 14, Pärnumaal 50, Raplamaal 14, Saaremaal 13, Tartumaal 127, Valgamaal 31, Viljandimaal 28 ja Võrumaal 23 lapse sünd.

Novembris olid populaarsemad eesnimed poisslastele Robert (8), Hugo, Rasmus (7), Kirill, Kristjan, Kristofer, Martin, Miron, Nikita ja Oskar (6). Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia (11), Eliise, Lisandra (7), Mia ja Milana (6).

Eelmisel kuul sõlmiti 323 abielu, neist 13 notarite ja 13 vaimulike poolt. Lahutati 205 abielu, neist 19 notarite poolt. Novembris registreeriti 1155 surma.

Siseministri käskkirjaga anti uus nimi 39 ja maavalitsuse otsusega 99 inimesele, neist eesnimi 17, perekonnanimi 103 ning ees- ja perekonnanimi 18 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 100 naist ja 38 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 974 sündi, 1152 surma, 315 abielu, 216 abielulahutust ja 119 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Merje Klopets

Riigigümnaasiumid Raplamaal ja Viimsi vallas alustavad 2018. aastal

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.

Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.

Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.

Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.

Kümme Eesti filmi saavad kirjeldustõlke

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Filmi Sihtasutusele 21 600 eurot kirjeldustõlgete tellimiseks uuematele täispikkadele Eesti mängufilmidele.

Vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud kirjeldustõlkega varustatakse 2011-2014 aastal valminud filmid „Kirsitubakas“, „Nullpunkt“, „Väikelinna detektiivid“, „Mandariinid“, „Kertu“, „Free Range“, „Elavad pildid“, „Deemonid“, „Eestlanna Pariisis“ ja „Surnuaiavahi tütar“. Alates 2014. aastast ja edaspidi toodetud mängufilmide puhul saavad tootjad kirjeldustõlke lisamiseks vajaliku toetuse Eesti Filmi Instituudist üheaegselt levitoetusega.

Vaegnägijate ja -kuuljate kirjeldustõlge tähendab, et lisaks dialoogile antakse tekstina edasi ja kirjeldatakse ka olulisi tegevusi, mis toimuvad filmi helitaustal.

Kirjeldustõlkega filmid tehakse erivajadustega inimestele kättesaadavaks Eesti Pimedate Raamatukogu videoteegi kaudu. Samuti saab neid filme näidata televisioonis ning panna üles Elioni filmiriiulisse.

Katrin Arvisto

Lastefond ja Klubi Tartu Maraton kogusid liigesehaigete laste toetuseks ligi 8000 eurot

Teva Heateo jooks, kus maskotiga poseerivad Teva esindaja ja Lastefondi esindaja. Foto: Lastefond
Teva Heateo jooks, kus maskotiga poseerivad Teva esindaja ja Lastefondi esindaja. Foto: Lastefond
2014. aasta maratonihooaja raames kogunes TÜ Kliinikumi Lastefondi ja Klubi Tartu Maratoni koostöö tulemusena liigesehaigete laste ravivesivõimlemise toetuseks 7924 euro suurune annetussumma, millest sai abi 60 last.

Annetusi koguti kõigi Klubi Tartu Maratoni spordiürituste raames, kus Mängumaa telgiga olid kohal ka Lastefondi vabatahtlikud, et lõbustada koos maskott Mõmmiku ja Vanemuise Kollaste Kassidega mudilasi, pakkuda lastehoiuteenust ning müüa heategevuslikke rinnamärke.

Enamuse ligi 8000-eurosest annetussummast moodustas koostöös ravimifirmaga Teva läbiviidud Heateo jooks, mis toimus juba teist korda. Jooksul osalejad panustasid osalustasu näol vähemalt ühe euro liigesehaigete laste toeks, millele Teva lisas iga jooksja eest veel viis eurot. Kokku osales jooksuüritusel rekordiliselt 1073 inimest ning koos Teva panusega kogunes reumahaigete laste vesivõimlemise toetuseks 7820 eurot.

Annetuse toel rahastas Lastefond liigesepõletikuga laste regulaarseid ravivesivõimlemise treeninguid, mis aitavad säilitada ning parandada nende laste liigesliikuvust, lihasjõudu ja vastupidavust. Vesivõimlemise tunnid toimuvad Aura veekeskuses ning programmis on 2014. aasta jaanuarist tänaseni osalenud 60 last vanuses 3-17 aastat.

Teiste seas ravivesivõimlemise tundides osalenud 6-aastase Stella ema Ülle Tarre kinnitab, et iganädalane võimlemine on mänginud lapse kaebuste leevenemisel väga suurt rolli. „Stellal diagnoositi juveniilne idiopaatiline artriit 2-aastaselt, misjärel saatis raviarst ta kohe ka liigesehaigete laste ravivõimlemisse. Täna on Stella iganädalast laupäevast treeningut üliharva nõus ära jätma. Tänu võimlemisele on laps saanud hea rühi ja toredad treeningukaaslased ning kaebusi liigeste osas enam ei esine,“ rääkis ta ning tänas südamest kõiki treenereid, kes aastate jooksul lapsi on juhendanud: Maria Velganit, Aire Arget ja Annika Liivi.
Loe edasi: Lastefond ja Klubi Tartu Maraton kogusid liigesehaigete laste toetuseks ligi 8000 eurot

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avati eile uuesti kalapüük kutselistele kaluritele

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas kolmapäeval käskkirja, millega avati alates 11. detsembrist kuni 19. detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi ja nakke- või raamvõrguga püügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Püük avati, sest pärast püügiandmete laekumist selgus, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud latikasaagist alles 22,9 tonni (3,1%), haugi puhul 16,68 tonni (13,9%) ja koha puhul 87,5 tonni (13,5%). See tähendab, et 2014. aastaks lubatud saakide arvelt on tänavu võimalik lühiajaline püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kutselistele kaluritele avati püük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit. Samuti avati uuesti latikapüük, mis seoses aastase lubatud saagi ammendumisega 100% lähedal varem peatati.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt "Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?"
Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”

Neljapäeval, 11. detsembril tunnustas haridus- ja teadusministeerium 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi.

Tänavusele konkursile laekus üle Eesti kokku 48 kandidaati neljas kategoorias, tunnustusauhinna pälvisid neist 13. Tunnustatavaid aitasid välja valida kaks tunnustuskomisjoni, millest üks koosnes noortevaldkonna noorsootööasutuste, esindusühingute, sidusministeeriumite ja ülikoolide esindajatest ning teine ainult noorte esindajatest. Tunnustusauhinnad andis üle haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe.

Kategoorias aasta tegu tõsteti esile kahte algatust: Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graversoni eestvedamisel ellu viidud projekti “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”, mille raames kutsuti kokku ettevõtjad, noored ja poliitikakujundajad, et leida lahendusi ja võimalusi noortele ettevõtlusega alustamiseks ning nende toetamiseks; samuti Sander Kuke algatust Heategu Orissaare noortele, mille raames viidi läbi läbi korjandus, sisustati Orissaare avatud noortekeskusse salvestusstuudio professionaalse varustusega ja tugevdati koostööd Orissaare muusikakooliga.

Aasta koostöö tunnustused pälvisid seekord kolm algatust: Kaire Mertsini eestvedamisel ellu viidud Pärnu loodus- ja tehnikamaja mitmetasandiline intersektoraalne ja rahvusvaheline koostöö; Ilona-Evelyn Rannala ja Martti Martinsoni algatusel ja eestvedamisel MTÜ Noortepoliitika Keskuse Eesti ja Austraalia koostööprojekt ning Marit Kannelmäe-Geertsi eestvedamisel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo käivitatud ja üldhariduskoolidele suunatud pilootprojekt “Hooliv klass”.

Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Võro_lippKuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära, piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi. Soovitakse tugevdada võru keelt ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada võrukeste kogukonda. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele.

Vana Võrumaa on kultuuriline ja keeleline piirkond Lõuna-Eestis. Omal aja hõlmas see kaheksat kihelkonda, mis jäävad tänapäeva Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alale. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid võru kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool vana Võrumaad. Eelarve on 131 543 eurot.

Loe edasi: Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Hiina tõusis mullu ELi kolmandaks
põllumajandussaaduste kaubanduspartneriks

HITH-Chinese-New-Year2013. aastal oli Hiina esmakordselt Euroopa Liidu kaubanduspartnerina kolmandal kohal (6,1%). Suurim absoluutne kaubavahetuse kasv (+1,2 mld eurot) oli 2013. aastal samuti Hiinaga. Kui aga vaadata koos eksporti Hiinasse ja Hongkongi, saavutatakse võrdne osakaal teisel kohal oleva Venemaaga, mis moodustas põllumajandussaaduste ekspordist 10%.

ELi suurim eksportturg oli 2013. aastal jätkuvalt USA, mille osakaal on 13% kogu ELi põllumajandustoodete ekspordist.

ELi põllumajandustoodete eksport Hiinasse 2013. aastal 
Peamised eksporditavad tootegrupid Hiinasse on tooted teraviljast-piimast (75% sellest imikutoidud), vein, piimapulber, sealiha (ja searupskid). 2013. aastal jätkus piimapulbri (+219 mln EUR; +37%) ja sealiha (+106 mln EUR; +24%) ekspordi kasv.

Hiina on ELi peamine sihtriik vadaku väljaveol, 2013. aastal läks 32% just sinna. Alates 2008. aastast on vadaku eksport väärtuses rohkem kui kolmekordistunud ja koguseliselt rohkem kui kahekordistunud. 2013. aastal kasvas müük veel 12% võrra, kusjuures ekspordimahud suurenesid 15% võrra (hinnad olid alla 2012. aasta taseme). Ka piimapulbri tarned Hiina, kes on selle toote suurimaid importijad, kasvasid 2013. aastal. Nii ekspordi väärtus kui ka kogus kahekordistusid.

Alkohoolsete jookide eksport mullu aga vähenes – kange alkohol 22% ja vein 14% võrra. Sellest hoolimata moodustab alkohol 15% põllumajandustoodete ekspordist Hiina.

Eve Paju, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

ToidupankToidupanga kogumispäevad erinevates Eesti toidukauplustes on täna, 12. detsembril ja homme, 13. detsembril. Jõulukuise toidukogumisaktsiooniga varuvad toidupangad kaupa pühade eel jagatava erikoguse toiduabipakkide jaoks.

Kokku osaleb 34 kauplust 17s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja Tõrva Kevade kauplus (Meie Toidukaubad). Viis kauplust osaleb esmakordselt.

“Jõulukuine lisakogus toiduabi kuulub juba meie traditsioonide hulka,” ütleb Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Kuna aitame ennekõike lastega peresid, on neis leibkondades pühade eel kulusid juba niigi palju ja seega loodame, et tavapärasest suuremad ja parema koostisega pakid võimaldavad neil peredel paremini jõululauda katta ja üleüldse muretumalt pühadeajale vastu minna.”

Sel aastal teevad toidupangad üle Eesti kokku umbes 3000 pakki.

Oluline osa vajalikust kaubast saadakse toidukogumispäevade vältel. Nõnda koguvad täna ja homme Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud toidukaupa kella 12-18. Osades kauplustes on kohalik toidupank otsustanud alustada ka veidi varem või lõpetada hiljem, näiteks saavad kõik tartlased allpool nimetatud kauplustes annetada Toidupanga jaoks kuni kella 20ni õhtul. Samuti on erandiks Rakvere Toidupank, mille vabatahtlikud on toidukogumiskärudega Rakvere Põhjakeskuse Rimis veel ka pühapäeval kella 12-15.

Osalevad kauplused:

Loe edasi: Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Laupäeval tunnustatakse parimaid matemaatikaõpetajaid

Foto: real.edu.ee
Foto: real.edu.ee
Laupäeval, 13. detsembril kell 11 tunnustatakse Tartu ülikooli senati saalis professor Gerhard Rägo mälestusmedaliga Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 122 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osuta­mise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu antakse medal
– Tartu ülikooli emeriitdotsendile ning koolimatemaatika ja õpetajate ettevalmistamise kauaaegsele eestvedajale Tiit Lepmannile;
– Paide ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajale Anne Lillepeale;
– Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetajale Kärt Matiisenile;
– Võru I põhikooli matemaatikaõpetajale Anne Reiljanile;
– Rõuge põhikooli matemaatikaõpetajale Piret Viilule.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 163 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikoolis välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Allikas: Tartu ülikooli

ELF otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate

ELFEestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 22. detsembrini aadressil elf@elfond.ee.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Avalduses palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii. Auhinnafondi toetavad sel aastal loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, OÜ 360 Kraadi ning OÜ Natourest.

Auhinna laureaat kuulutatakse välja veebruari alguses ELFi sünnipäeval.

Täiendavat infot auhinna kohta leiab ELFi kodulehelt: www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Novembri alguses korraldas maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk oli tunnustada tublisid koolibussijuhte ning teisalt suunata tähelepanu turvalisele liiklemisele kooliteel. Koos põhjendustega laekus muuseumile 55 ettepanekut.

“Meil on siiralt hea meel, et nii palju koole, omavalitsusi, bussifirmasid ja ka lapsevanemaid, meie konkursiga kaasa tulid ja saatsid meile väga südamlikke põhjendusi, miks just nende bussijuht väärib märkamist ja tunnustamist,” sõnas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Kirjeldustes rõhutati enam bussijuhi iseloomuomadusi, liikluses tarvilikke oskusi ning toodi ka konkreetseid näiteid, kuidas bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine.”

Ettepanekuid tunnustust väärivate koolibussijuhtide kohta tuli muuseumile kogu Eestist: Muhu saarelt Hummuli vallani Valgamaal, nii e-maili kui ka tavakirja teel. Enamik esitatud bussijuhte teenindavad just väiksemate asulate vahelisi liine, et iga pisikese küla koolijüts ikka õigeks ajaks kooli jõuaks. Samas olid esindatud ka mitmed linnade bussijuhid. Kaks koolibussijuhti oli esitatud kahe erineva isiku poolt ning ühe bussijuhi kohta tuli lausa kolm märkamist.

Loe edasi: Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Halvatud tüdruk saab Lastefondi toel endale kehahoidu toetavad abivahendid

 

HeadPodi peatugi, millise saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.
HeadPodi peatugi, mille saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada 17aastasele sügava puudega Brittile selja- ja peatoe, mis võimaldavad tal enda pead ja ülakeha paremini kontrollida.

Pärnu tüdrukul on diagnoositud kaasasündinud kesknärvisüsteemi progresseeruv haigus, mille tõttu on ta täielikult halvatud ning talle on määratud sügav puue. Britt ei kõnni ega räägi ning vajab lakkamatut hoolitsust.

“Kuna Brittil ei ole tasakaalutunnet, siis ei suuda ta oma pea hoidu kontrollida,” selgitas tüdruku isa. “Peatugi on siin suureks abiks ning toetab last käeliste tegevuste ajal, toitmisel ja pikemal autosõidul. Ilma abivahendita on kõik tema tegevused, isegi vaatamine, pärsitud.”

Lastefond toetab tüdrukule pea- ja seljatoe soetamist 72 euroga.

Varasemalt on fond aidanud Brittile muretseda kallihinnalise koduseks kasutamiseks mõeldud tõstemasina, mis hõlbustab tema ööpäevaringset hooldust.

Kui Sinagi sooviksid anda oma panuse Britti ja teiste abivajavate laste ravitingimuste parandamiseks, siis on selleks jõuluajal suurepärane võimalus soetades oma lähedastele kingituseks Lastefondi heategevusliku kinkekirja, mis tähistab fondile tehtud annetust. Uuri lähemalt Lastefondi kodulehelt.

Merili Kärner

Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid

Swine-Fever-Hits-TanzaniaLoomsete jäätmete käitleja AS Vireen alustas kogumiskonteinerite paigutamist seakatku diagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks. Esialgu paigutatakse üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit.

“Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub iga päev, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Nendele konteineritele korraldatakse ASi Vireen poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.”

Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab  vältida ka nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt. Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavuseks on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.

Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.

Loe edasi: Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid

Tänavu toetab “Jõulutunnel” abi vajavate laste huviharidust

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge. Foto: Ülo Josing/ERR
Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge. Foto: Ülo Josing/ERR

ETVs esimesel jõulupühal otse-eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” on tänavu pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Lastekaitse Liidu vahendusel jõuab televaatajate toetus lasteni, keda kasvatavad vanavanemad, kes on pärit paljulapselistest peredest, ja andekate lasteni, kes mingil muul põhjusel vajavad abi.

Annetused aitavad tasuda huviringis käimise eest või hankida vahendeid, mida läheb seal osalemiseks tarvis. Lastekaitse Liit aitab toetusest osa saada Eestimaa kõigi piirkondade lastel.

“Jõulutunneli” otsesaade on läbi päeva eetris kuus korda ja kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat”. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge kutsuvad otsesaatesse külalisi teemaintervjuudeks, et rääkida andekusest, selle märkamisest ja arendamisest. Samuti neist, kes tänu abile ja toetusele on elus edasi jõudnud, aga ka heategevusest laiemalt. Uuritakse, kuidas möödunud aasta annetuste saaja Toidupank on kogutud raha kasutanud. Muusikat teevad Uku Suviste, Getter Jaani, Janika Sillamaa, Terminaator, Smilers, Triinu Taul, C-Jam, Tallinna poistekoor ja palju teised.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Lastekaitse Liidu tegevust abi vajavate laste huvihariduse edendamisel.

Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Möödunud aastal kogus “Jõulutunnel” televaatajate abiga Toidupanga tegevuse toetamiseks 208 154 eurot. “Jõulutunnel” on tänavu ETV eetris juba 15. korda.

Anneli Tõevere-Kaur