Eesti

Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 6. septembril kell 12.00-16:00 on võimalik kõigil huvilistel Säga-Aavikul näha, kuidas käib elu mahetalus, ning ise käed külge lüüa sibulapuhastamisel. Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist avab huvilistele mänguliselt looduse rikkust. Kohal on Enn Onni Rohelise Maja kohvikust, kes räägib elust, mahetoidust ja heast kohvist. Päeva jooksul saab maitsta mahetoitu ning mahetooteid ka kaasa osta.

„Seekordsel mahetoidupäeval on kõigil tulijail võimalus lisaks tavapärasele mahetalu tegemiste jälgimisele ka ise natuke tööd teha – sibulad ootavad puhastamist,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Huvitavad tõotavad tulla ka ettekanded. Näiteks Viljandi mahetoidu poe ja kohviku Roheline Maja üks eestvedajaid Enn Onni räägib heast kohvist ja mahetoidust ning nende mõjust elule. Dagmar Hoder õpetab mänguliselt loodust tundma,“ lisas Merit Mikk.

Säga-Aaviku talu (www.aavikutalu.ee) põhitegevus on mahepõllumajanduslik looma- ja taimekasvatus. Talu kasutuses on ligi 100 ha põllumaad, loomakarjas kasvab umbes 80 herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning linnukarjas pea 100 sulelist. Kasvatatakse teravilja, kartulit, marju ning puu- ja köögivilju. Talu perenaine Sirje Allik valmistab omakasvatatud toorainest mahlu ja köögiviljanäkse. Talu kuulub ka Viljandimaa Toiduvõrgustikku OTT, mille kaudu saavad tarbijad osta tooteid otse talunikelt.

Talu asub Viljandimaal Võrtsjärve külje all Tarvastu vallas, Tarvastu külas. Kohale tulla saab nii tasuta eribussiga, mis väljub Viljandi bussijaamast Anttila parklast (bussil märksõna MAHETOIDU PÄEV) kell 11:30 kui ka oma transpordiga. Täpne asukoht vt www.aavikutalu.ee/kontakt

Tasuta mahetoidu päevale saab registreeruda:
https://docs.google.com/forms/d/15IukivEspebNOOSesBdkqarVksLzvOtAFYDcLnjnh9Q/edit

Korraldavad Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (viljandiott.blogspot.com) ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Loe edasi: Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Külasta raamatunäitust eestlaste päevikutest

17. detsembrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus „Eestlaste päevikud“.

„Viimased paarkümmend aastat on toonud avaliku huvi keskmesse rohkesti mälestusi, elulugusid, reisikirju ja kirjavahetust ning täheldatav on lugejate huvi tõus omaeluloolise kirjanduse vastu. Nõnda on lugejate huviväljas ka päevikud,” ütles näituse koostaja Krõõt Liivak.

Väljapanek eksponeerib mitmesuguseid päevikute tüüpe: kirjanike päevikud (autoreiks Kristian Jaak Peterson, Oskar Luts, Aino Kallas, Karl Ristikivi jt.), päeviku vormis ilukirjandusteosed (nt. Tõnu Õnnepalu), pöördeliste ajaloosündmuste ajal peetud päevikud (Voldemar Kures, Jaan Roos, Kaarel Robert Pusta, uuemast ajast Andres Tarand, Leo Kunnas), reisi- ja matkapäevikud (Juhan Smuul, Lennart Meri), ekspeditsioonide ja kogumispäevikud, loomepäevikud (Voldemar Panso, Johannes Aavik), päevikud kutsetööst ja igapäevaelust (August Tamm, Karl Lukk, Sakarias Leppik) ja loodusvaatluste päevikud.

Näitust rikastab põhjalik valiknimestik, mille iga huviline võib kaasa võtta.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Eesti Põllumajandusmuuseumi vallutavad kauneimad tõuloomad

Laupäeval, 6. septembril algusega kell 10 toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügisnäitus „Tõuloom 2014“, kus saab näha Eesti uhkemaid veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid ja teisi loomi. Sel aastal ei osale katkuohu tõttu sead, kuid selle eest on võimalik tutvuda paljude erinevate karusloomadega.

„Tartu sügisnäitus toimub juba 20. korda ja kauneimaid tõuloomi tutvustatakse 17. korda. Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsevad Põllumajandusmuuseumi areenile,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel osaleb ligi 80 erinevat looma. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma. Tartu sügisnäitus ja kauneimate tõuloomade esitlus on läbi aegade olnud väga populaarsed just perede hulgas, sest just siin on võimalik lastele näidata erinevaid loomi ning mõnda neist võimalik ka paitada.

Lisaks tõuloomade näitusele on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd. Tegevusi pakuvad ka muuseumi koostööpartnerid. Päeva avavad Ivo Linna ja Antti Kammiste ning lõpetuseks saab kuulata Kõrsikute kontserti.

Tartu sügisnäitus “Tõuloom 2014” toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Päevakava: www.epm.ee/event/tartu-sugisnaitus-touloom-2014/

Katrin Vask

Fotovõistlus “Minu Kadrina, sügis 2014” ootab osalejaid

Kadrina vallaleht „Kodukant“ kuulutab esmakordselt valla ajaloos välja fotovõistluse.

Pealkirjaks on „Minu Kadrina sügis 2014.”

Ootame võistlusele kõikvõimalikke Kadrina valla

sündmuste,
objektide,
inimeste jäädvustusi.

Mõned näited, mida pildistada Kadrina vallas:

olulised kultuuriobjektid; tööstus, tootmine ja põllumajandus; kindlasti argipäev külades, alevikes, koolis, kodus, kirikus ja tööl; peod, tähtpäevad, spordivõistlused; linnud ja loomad, sitikad. Kõik muu, mis autorile huvitav tundub ja Kadrina vallast kõneleb.

Võistluse eesmärgiks on luua Kadrina valla fotopank meile olulistest paikadest ja inimestest. Ootame igapäevaelu jäädvustusi, mida tulevikus kasutada nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu kasutamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 kui mitte enam MB. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saab esitada kuni 31. oktoobrini aadressile fotod@kadrina.ee.

Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Iga autor võib esitada kuni viis üksikfotot ja kuni kolm ühe teema kohta käivat fotoseeriat, igaühes kuni viis fotot.

Välja antakse peapreemia, publikupreemia ja eripreemia parima inimesest tehtud foto eest.

Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi aadressil www.kadrina.ee/pildid.

Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Lisainfo: Rein Sikk 5012487, rein.sikk@kadrina.ee .

Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

8.-14. septembrini toimub Sõmerpalu vallas liikumisnädal „Terves kehas terve vaim“. Esmaspäeval, 8. septembril kell 18 toimub rattamatk. Ligi 20 km matk toimub Sõmerpalu looduslikel ja kruusateedel. Rattamatk on jõukohane kõigile (alates kooliõpilastest). Teel tehakse ka väike paus. Matk algab Osula bussijaamast. Kiiver on matkajatel kohustuslik, soovitatav on ka kollane vest.

Info: Allan Terve, tel 5340 0815.

Teisipäeval, 9. septembril kell 18 on kangi-trenn Osula kooli võimlas, treener on Annika Johanson. Esimest korda tulijatele on trenn tasuta. Info: Annika Johanson, tel 522 5492.

Kolmapäeval, 10. septembril – liikuge ise koos oma perega.

Neljapäeval, 11. septembril kell 18 on stepp-aeroobika koos lihastreeninguga Osula kooli võimlas, treener Annika Johanson. Esimest korda tulijatele tasuta.

Reedel, 12. septembril kell 18 toimub Osula külaseltsi ruumis füsioterapeut Ege Johansoni loeng „Selja- ja kaelavaludest priiks!“.

Tervisepäev Harjumäel „Terves kehas terve vaim“ toimub pühapäeval, 14. septembril kella 12-15. Loe edasi: Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

Võrumaalt pärit Vilve Unt toob oma moekunsti kodupubliku ette

6. septembril kell 16 toimub moekunstnik Vilve Undi isiknäituse “Hõbenõel” avamispidu Vana-Võromaa Kultuurikojas.

Vilve Unt on Võrumaalt pärit moekunstnik. EKA moekunsti osakonna juhataja, professor, moedisainer. Vilve Unt toob Vana-Võromaa Kultuurikoja publikuni kolm kollektsiooni oma viimaste aastate loomingust.

Näha saab eelmise aasta Tallinna moenädalal hõbenõela võitnud kollektsiooni “Kaamoslik suvi”, 2012. aastal loodud kollektsiooni “Halo” ja Kärt Summataveti ehetega koos loodud, rahvuslike juurtega ühisloomingut “Valge pulm. Hall argipäev”. Viimane rahvuslik kogu on enamjaolt Itaalia näitusel, Võrus saame näha suuremõõtmelisi fotosid mudelitest. Piltidel on hea näha, kuidas rõivad inimese seljas istuvad.

Hõbenõel on varasema Kuldnõela kõrval Tallinna moenädala uus auhind. Vilve Unt on esimene, kes selle auhinna saanud. Nõela saab näha ka Võru näitusel. Hõbenõel antakse välja viimase aasta eredaima sähvatuse eest meie moetaevas – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest. Sel aastal on auhinna nominent võrukas Triinu Pungits.

Näitus jääb avatuks 5. oktoobrini.

Jana Huul

Rõuges tuleb järjekordne taluturg

Reedel 5. septembril kell 16.30 leiab Rõuges Suurjärve äärses parklas aset järjekordne taluturg.

Lisaks teistele tuleb oma aia ja põllusaadusi seekord müüma Ilumäe talu (tomat, kurk, kapsas, kartul ja muud juurikad).
Ploome müüb kohapeal Vasula aiand Tartumaalt.

Lisainfo tel 517 4556 Peep

Tule kolme valla ühisele spordipäevale!

6. septembril kell 12 toimub spordipäev Jõksi laululava juures Kanepis.

Meeleolukale spordipäevale on oodatud kõik Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla liikumisharrastajad.

Alad: Kuulijänn, kaarikusõit, paku veeretamine, kotijooks, granaadi täpsusvise, köievedu, murutraktorite vigursõit vallavanematele, vee- ja võrkpall.

Spordipäevast väsinud lihased lõdvestame ansambli Meelis Band saatel!

Registreeri 6-liikmeline meeskond : kultuur@kanepi.ee

Info Kristel Kuslapilt tel 5660 1337.

Leiutajate Külakooli lastele meeldib djembet mängida

Pühapäeval, 14. septembril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas djembe õpituba ja kell 15 djembe-ansambli Trummsaurus kontsert. Nii õpituba kui ka kontsert on tasuta.

Õpituppa palume kindlasti eelnevalt registreerida, kuna kohta arv on piiratud.

Registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi).

Palun võta võimalusel oma pill kaasa.

Kontserdile registreerima ei pea.

Leiutajate Külakooli lastele meeldib väga djembet mängida. Eriti lahe on seda teha koos teiste lastega. Nii kutsuvadki Külakooli lapsed teid ühisele djembe-mängimise päevale Sännasse. Kohale tuleb Trummsaurus eesotsas Kristjan Jõemägiga.

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Maanteemuuseumi liiklusnädal “Risk – kas tasuv kogemus?”

16.-19. septembrini toimub Eesti Maanteemuuseumis iga-aastane liiklusnädal teemal “Risk – kas tasuv kogemus?”, kuhu oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ning kutsekoolide õpilasi ehk teisisõnu noori, kellel on kõrgem riskikäitumine. Riskimine on adrenaliini tekitav, ootamatu tulemusega olukord, mistõttu noored sagedasti ka liiklusõnnetustesse satuvad.

Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, selles ei ole midagi uut ega erilist, kuid siiski tuleb seda õppida või taaskord meelde tuletada. Liikluskasvatus täidab oma eesmärki, kui sellega tegeletakse pidevalt varasest noorusest kuni juhilubade saamise järgse perioodini. Liikluskasvatuses on olulised komponendid teadmiste ja oskuste arendamine ning hoiakute kujundamine.

Sel aastal on kavas tegeleda liikluses valitsevate probleemkohtadega hoopiski uutmoodi. Kaasame MTÜ Foorumteatri, mille tegelased aitavad otsida lahendusi erinevatele liikluses valitsevatele probleemidele. Nende kaasabil paneme noored mõtlema selle üle, kuidas mitte sattuda liiklusõnnetustesse ja mis kõige olulisem, mida saab igaüks meist ära teha, et liikluses ise elu jääda ja kaaslane ohust eemale hoida.

Kavas Foorumteatri osalusetendus ja ajaloolis-liiklusteemaline fotojaht vabaõhu näitusekeskkonnas “Teeaeg”.

Liiklusnädalal on tegevuses maanteemuuseumi enda töötajad ning külalisesinejad MTÜst Foorumteater.

Liiklusnädala aktiivõppeprogrammid toimuvad 16.-19. septembril algusega kell 10 ja 14. Programmi kestvus 2,5 tundi, osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 11. septembriks telefonil 58545636 või meiliaadressil triinu.oispuu@mnt.ee.

Maanteemuuseum on õige koht nii esmaste liiklusalaste teadmiste tundmaõppimiseks kui ka juba olemasolevate oskuste kinnistamiseks ja täiendamiseks.

Liina Kukk

Võrumaal alustati õppeaastat piduliku tunnustusüritusega

Uue õppeaasta eel kogunesid Võrumaa koolide ja lasteaedade õpetajad maakondlikule pidulikule õppeaasta avaaktusele, et üheskoos alustada õppeaastat, tunnustada tublisid kolleege ja uudistada uusi tulijaid. Võru maakonna koolides ja lasteaedades alustas tänavu tööd neli noort pedagoogi.

Mõtteid koguda ja mõttelõnga kerida aitas Tiina Kallavus Tartu Herbert Masingu Koolist. Ta rääkis teemal “Tänapäeva laps vajab elutarka õpetajat”. Muusikalist vaheldust pakkus Kait Tamra.

Võru maakonna koolide ja lasteaedade õpetajad on ka ise usinad õppurid. 2014. aasta kevadel lõpetas õpingud kõrgkoolis või omandas lisaeriala 17 töötavat õpetajat. Uued direktorid ja/või õppealajuhatajad alustasid sel sügisel Antsla Gümnaasiumis, Meremäe Koolis, Pikakannu Koolis, Leiutajate Külakoolis, Sõmerpalu Lasteais Lepatriinu ning Võru ja Antsla muusikakoolides.

Traditsiooniliselt tunnustatakse maakondlikul õppeaasta avaaktusel Võrumaa Aasta Õpetaja aunimetuse saajaid. Võru maavanem Andres Kõiv ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees Juri Gotmans andsid üle Võrumaa Aasta Õpetaja 2014 tunnustuse neljale säravale inimesele: Triinu Grossmann – Haanja Kooli põhikooliõpetaja, Anu Silm – Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiõpetaja, Küllike Nagel – Vastseliina Gümnaasiumi õppealajuhataja ja Ave Kalk – Võru Lasteaed Punamütsike direktor.

Helen Laidma

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses alustas õpinguid 566 noort

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (IVKHK) alustas alanud kooliaastast õpinguid 566 uut õpilast-esmakursuslast, veidi enam kui aasta tagasi. 2014. aasta populaarsemad erialad sisseastujate seas on kokk, kondiiter, tarkvara ja andmebaaside haldus, väikeettevõtlus, mäetööd.

Kutsekeskhariduse õppekavadel alustas IVKHK-s õpinguid 271 õpilast ja keskhariduse baasil 279 õpilast. Populaarsemad erialad kutsekeskharidust omandama hakkajate seas olid kokk, keevitaja, tarkvara ja andmebaaside haldus. Põhiharidusega õpilasi võeti vastu 18 erialale. Populaarsemad erialad keskhariduse baasil sisseastujate seas olid keevitaja, mäetööd,

Kokanduse eriala Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

veokorraldaja, väikeettevõtlus. Keskhariduse baasil võeti õpilasi vastu 9 erialale. “Heameel on sellest, et ajal kui paljudes Eesti kutseõppeasutustes õpilaste arv väheneb, meie sisseastujate arv isegi veidi kasvas,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. Uue erialana alustab IVKHK-s õppegrupp – korteriühistu juht. Koostöös VKG Oil AS-ga alustab kolmas keemiaprotsesside operaatorite töökohapõhine õppegrupp. Vanglaõppes (Viru vanglas) alustab 34 uut õpilast, detsembrist lisandub toateenindaja eriala õppegrupp. Vastuvõtt jätkub erialadel, kus on vabu kohti.

2014. aasta 1. septembril oli Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 1155 õpilast. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 120 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 15 valdkonnas: kaubandus, äriteenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, energeetika ja automaatika, mehaanika ja metallitöötlus, transporditehnika, kaevandamine, keemiline töötlus, puitmaterjalide töötlus, tekstiili- ja nahatöötlus, ehitus, iluteenindus, logistika, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus – kokku 31 erialal.

Toomas Kään

Tartu tantsuklubi alustab uut hooaega

lootspillitorn (1) — Lõõtspillitorn. Foto: Edmundas Širmulis.

21. novembril 2012 toimunud Tartu tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel (vasakult) Raul Roosiväli, Ester Must, Tarmo Noormaa, Henrik Hinrikus ja Ülle Kool. Foto: Ruti Kirikmäe.

Tartu tantsuklubi alustab oma uut hooaega Tiigi seltsimajas eesti lõõtspillidele pühendatud teemaõhtuga. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ester Must, Henrik Hinrikus, Külli Valk, Margus Priks, Raul Roosiväli, Tarmo Noormaa, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubis on Eesti lõõtspillid 10. septembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noortele mõeldud rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31.10.2015 ning võitjaid autasustatakse 29.11. 2015Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks ja/või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne 20. sajandit. Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.
Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja
unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000-3000 pühapaika.
Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.
Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate
aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.
Ahto Kaasik
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus

Lastega.ee aitab lastega peredel ühiseid tegevusi leida

MTÜ Lastega.ee aitab leida tegevusi ja üritusi, ning teenuseid ja mõtteid, mida koos lastega ette võtta.

Lastega.ee eesmärgiks on informeerida lastega peresid võimalustest, kuhu koos lastega minna ning mida ühiselt ette võtta.
Samuti pakub MTÜ võimalusi osaleda üritustel, meisterdada, mängida, laulda, luuletada ning nautida koostegemise rõõmu!

MTÜ Lastega.ee eestvedaja Anne Partsi sõnul on väga oluline üksteisest ning eriti oma perest rõõmu tunda. “Lastega.ee näol on tegemist kodanikualgatuse korras tekkinud veebiportaaliga,” selgitab Parts portaali tagamaid. Kogemus on näidanud, et seda infot vajavad teisedki, mitte ainult lähemad sõbrad.

“Kutsume lapsevanemaid aktiivselt oma arvamust avaldama, millisest infost nad enim puudust tunnevad. Saabuvad arvamused on oluliseks lisainfoks ja mõtteaineks veebiportaali arendamisel,” sõnab Parts ning lisab, et oma infot on oodatud lisama ka teenusepakkujad.

Lastega.ee andmabaasis on hetkel 780 kohta, kes pakuvad teenuseid lastele ja lastega peredele. Nende hulka kuuluvad huvitegevused, sünnipäeva tähistamise kohad ja palju muudki.

Anne Parts

Valmis kiusamisteemaline kodulehekülg

Lasteombudsmani eestvedamisel valmis kodulehekülg „Kool kiusamisest vabaks“, kust leiab praktilisi soovitusi kiusamise ennetamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks.

Õiguskantsleri nõuniku Kristi Paroni sõnul nõuab kiusamise ennetamine meie kõigi panust. „Kiusamine on Eesti koolides tõsine probleem ja sellega tuleb süstemaatiliselt tegeleda ning sealjuures tasuks meeles pidada, et tulemuslik kiusamise ennetamine nõuab panust meilt kõigilt. Koostööd peavad tegema kool ja lapsevanem ning vähem tähtis ei ole ka ühiskonna roll hoiakute kujundajana,“ ütles Kristi Paron. Ta toonitas, et kiusamine saab toimuda ainult siis, kui pealtvaatajad – nii lapsed kui täiskasvanud – selle otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri.

Lasteombudsmani veebilehel „Kool kiusamisest vabaks“ selgitatakse, et mis on kiusamine ja mida selle vastu teha, ühtlasi jagatakse suuniseid turvalisema koolikeskkonna loomiseks. Eraldi näpunäited on veebilehel välja toodud nii õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele, lapsevanematele kui ka tugispetsialistidele. Sealjuures on näiteks juhised nii neile õpilastele, keda kiusatakse, kui ka neile, kes on ise kiusajateks. Õpetajad aga leiavad kodulehelt näpunäiteid selle kohta, mida teha kiusamise ennetamiseks, kuidas luua klassis positiivset õhkkonda ning kuidas kiusamisjuhtumeid lahendada. Praktilisi suuniseid on ka lapsevanematele, näiteks selgitatakse, et kuidas aru saada, et kas last kiusatakse või on ta ise teiste kiusajaks ning mida nendes olukordades ette võtta. Loe edasi: Valmis kiusamisteemaline kodulehekülg

Head kooliaasta algust!

Üksteist arvestav ja kaasav koolikultuur parendab koolikeskkonda ning mõjutab kodu

Uus kooliaasta on algamas. Ainuüksi 1. klassi läheb sel õppeaastal 15 000 õpilast. Üldhariduskoolide päevaõppe 137 000 õppuri õpetamine ja kasvatamine on väljakutse mitte ainult kodu ja kooli, vaid kogu ühiskonna jaoks.

Positiivne ja üksteist toetav keskkond tekib kooli hoolivuse, julguse, austuse ja sallivuse kaudu. Järjekordse kooliaasta teevad kordumatuks uued ülesanded isikliku täiustumise teel. Meie kohustus on toetada iga lapse, aga eriti hariduslike erivajadustega (sh ka andekate) õpilaste arengut. Eesmärgi saavutame ühise ja koondava koostöö kaudu. „Üheskoos!“ kõlab selle aasta ka Koolirahu moto. See tähendab koostööd ja aktiivselt häid suhteid nii õpilaste endi kui nende ja õpetajate vahel. Sama moto rõhutab õpetajate omavahelist ning kooli ja kodu ühist panustamist tuleviku Eesti nimel. Täiskasvanud peavad lapsi suunates koolikultuuri kujundama, sest õpilaste endi loodud ja hoitud head suhted taandavad halbu käitumismudeleid.

“Pole halbu õpilasi. On halvad käitumismallid,“ ütleb Tiivi Tiido, Viljandi Haridus- ja kultuuriameti juhataja.Lastekaitse Liit üleriigilise projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ põhiväärtused. „Laps on aktiivne. Täiskasvanu töötagu iseenda ja lapsega selle nimel, et aktiivsust õhutada ja õigesse kanalisse suunata. Lubatagu lastele oma arvamus. Õpetatagu neid seda väärikalt avaldama, kuid ka vastaspoole arvamust kuulama ja arvestama. Kaasatagu lapsi kõikidesse neid puudutavaisse otsustustesse. Õppigu lapsed koolis suhtlema aktiivselt, kuid lugupidavalt nii kaaslaste kui täiskasvanutega, olema kriitilised, kuid alati konstruktiivsed ja koostöö poolt,“ ütleb Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president. Loe edasi: Üksteist arvestav ja kaasav koolikultuur parendab koolikeskkonda ning mõjutab kodu

Lastefond alustab puuetega laste hoiuteenuse pakkumist Ida-Virumaal

1. septembrist hakkab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond oma 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames pakkuma sügava ja raske puudega laste hoiuteenust ka Ida-Virumaal.

Juba kolmas seesugune hoiukodu Eestis saab tegutsema Jõhvis MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir juures.

Tugikodu Päikesekiir on pakkunud Ida-Virumaa erivajadustega lastele lapsehoiuteenust juba alates 2013. aasta juunist. Kuni aprillikuuni tehti seda projekti raames Šveitsi Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel, septembrist võtab teenuse rahastamise üle Lastefond.

MTÜ juhataja Ursula Randlaine sõnul pakuti siiani hoiuteenust küll kohalike omavalitsuste abiga edasi, kuid sellega pikemalt jätkamine oleks ilma täiendava lisatoetuseta siiski raske. “Õnneks ristus meie tee Lastefondiga ning üheskoos saame perede aitamiseks juba rohkem ära teha,” ütles ta.

Tugikodu ruumides pakutakse lapsehoiuteenust tööpäevadel ajavahemikul 8.00-18.00 kuni kümnele lapsele. Kahe lapsehoidja ja abiliste hoole all on laste päev sisustatud toredate mängude ja põnevate arendavate tegevustega. Tegevuse kasvades võtab tugikodu eesmärgiks pakkuda peredele tuge ka nädalavahetustel ning pikendada kokkulepitud päevadel hoiuaega ööpäevaseks. Lastega, kellele on määratud koduõpe, on võimalik koostöös kooli ja õpetajatega individuaalseid tunde läbi viia tugikodus. Loe edasi: Lastefond alustab puuetega laste hoiuteenuse pakkumist Ida-Virumaal

Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Tallinna Transpordiamet ei andnud luba korraldada 31. augustil toimuvat Filter Tallinna Rulluisumaratoni Filtri teel Tallinnas. Võistlus viiakse üle Tallinna külje alla Laagri Maksimarketi kõrvale.

“Seoses kooliaasta algamisega ja puhkuste lõppemisega on Tallinna linna liikluskoormus tugevalt kasvanud ning lisaks on käimas mitmed teetööd millest ümbersõidu üheks alternatiiviks on Tehnika tn ja Filtri tee,” oli Tallinna Transpordiameti seisukoht, miks võistlus Filtri teel toimuda ei saa.

EMT Rullituuri peakorraldaja Jaanus Ritsoni sõnul tuli tegutseda väga kiiresti, et pärast kõikide korralduslike toimingutega lõpusirgele jõudmist võistlusele uus asukoht leida.

“Õnneks ei pidanud kaugelt otsima ja EMT Rullituuri üks 2015. aasta potentsiaalne uus asukoht sai kiirelt väikesemas rajaformaadis kasutusele võetud,” sõnas Ritson ning lisas, “See kõik sai võimalikuks tänu Trev2, Warreni, Maanteeameti ja pajude teiste valdkonna inimeste tublile tööle, kellega koos sai uus rada ellu kutsutud.” Loe edasi: Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Friday Night Skate koolitab täna algajaid uisusõpru

Täna õhtul kell 20 on kõigil soovijatel võimalik osa võtta Friday Night Skate’i uisuringist, mis kulgeb seekord Pirita suunas.

Tegemist ei ole aga tavalise sõiduga, sest eraldi pööratakse tähelepanu neile, kes ei valda uiske veel nii hästi kui sooviksid. Seega toimuvad vahepeatustes koolitused, kus on võimalik oma ala professionaalide käe all uisutehnikat lihvida.

Friday Night Skate’i projektijuht Raido Jaan Rei paneb kõikidele osalejatele südamele, et uisutajad pimedal ajal end kindlasti võimalikult nähtavaks teeksid. “Kuna õhtud on juba hämarad, palume kõikidel uisutajatel kanda kindlasti helkureid või teha end muudmoodi silmapaistvaks,” sõnab Rei ning lisab, et turvalisuse tagamine on Friday Night Skate’i tiimi jaoks alati olulisel kohal.

Uisuring saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema kell 19.30 ning tagasi jõutakse orienteeruvalt kell 23.

Tänane algajate skate on Friday Night Skate’i selle hooaja viimane, kuid tavapärased uisuringid kestavad septembri lõpuni.

Facebooki on tehtud ka vastav üritus, mille leiab aadressilt https://www.facebook.com/events/555565404589076/

Viimsi teater pühendab muusikali Eestimaa kultuuritöötajatele

Septembris etendub Viimsi huvikeskuse saalis kuuel korral muusikal “Aken vastu päikest”, milles põimub nõukaaegne, pisut koomiline nostalgia inimsaatuse keerdkäikudega.

Lavastus põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil, mille on dramatiseerinud Auri Jürna. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm. Muusikali toob lavale Viimsi Harrastusteater.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub

ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu ühestki muusikalist, ei puudu ka sellest loost armastus. Kultuuridirektori ja küla “esimese poisi” armuõnn jääb aga üürikeseks, kuna vahele astub saatus. “Loojatest – muusikutest, kunstnikest ja teistest artistidest on lugusid kirjutatud ja

lavale toodud palju,” sõnas projekti- ja muusikajuht Kalle Erm, kes on ka lavastuse helilooja. “Neist, kes jäävad kulisside taha, kelle hästi tehtud töö jääb märkamatuks, räägitakse palju vähem. Seetõttu otsustasimegi pühendada lavaloo kõikidele Eestimaa kultuuritöötajatele.”

Muusikali lavastaja Krista Arbeti sõnul pakub lavastus äratundmisrõõmu kõigile, kes mäletavad 80ndaid. “Oleme püüdnud lavale tuua nõukogudeaegse absurdi ja grotesksuse ning näitame, et inimene on inimene sõltumata ajast või riigikorrast,” sõnas Arbet. Muusikali “Aken vastu päikest” mängitakse Viimsi Huvikeskuse saalis 6., 10., 14., 16., 21. ja 23. septembril. Piletid on müügil Piletilevis.

Viimsi Harrastusteater tegutseb 1999. aastast ja toob igal aastal välja vähemalt ühe muusikali. Aastate jooksul on muusikalides kaasa teinud lauljad Lenna Kuurmaa, Kaire Vilgats, Mikk Tammepõld ning näitlejad Lauri Lagle, Haide Männamäe ja Raivo Mets.

Vormsil taastati sajandite vanune päikesekell

Vormsi Püha Olavi kiriku aias taastati eestirootslaste annetuste abil 1741. aastast pärit päikesekell, mis hävis Nõukogude okupatsiooni ajal.

Vormsi Püha Olavi kiriku koguduse diakoni Ants Rajando sõnul on esialgsest Vormsi päikesekellast säilinud vaid raidkiviplaat, millel on valmimise aastaarv 1741. “Päikesekell püsis oma kohal üle 200 aasta ja hävis arvatavalt 1950. aastatel. Raidkivist kellaplaat säilis Nõukogude okupatsiooni ajal Läänemaa muuseumis Haapsalus,” lisas Rajando.

Päikesekell otsustati taastada eestirootslaste Kultuuriühingu SOV kauaaegse esimehe Sven Salini mälestuseks. Päikesekella taastamiseks koguti raha peamiselt vormsirootslaste annetustega.

Päiksekella lugemiseks tuleb jälgida, kuhu langeb kellaplaadil osuti vari, mis liigub päeva jooksul koos päiksevalguse suuna muutumisega.

Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Viljandist saab ajaloo jooksul teistkordselt Koolirahu linn ja eestvedaja tuleval õppeaastal. Traditsiooniline Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub 1. septembril Viljandi lauluväljakul algusega kell 13.

Viljandi linn võtab Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Kuressaare linnalt. Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et õppijasõbraliku ja turvalise koolikeskkonna loomisega peab tegelema aastaringselt. Koolirahuga ühendame õpilased, õpetajad, kooli juhtkonna ja lapsevanemad tegutsema ühiselt parema koolikeskkonna nimel.

Koolirahu ei pruugi olla iseenesestmõistetav, aga see on eesmärk omaette: kõikide püüd kõikide eest, üheskoos. Koolirahu 2014/15 juhtmõte on « Üheskoos». Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meid paremini kuulda, üheskoos jätame endast maha suurema jälje. Üheskoos on üleskutse märgata teist enda kõrval, et oma jõud ühendada, sest üheskoos on julgem uusi asju proovida ja muuta midagi enda ümber. Loe edasi: Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Piimasektor: vaja on suuremat töötlemisvõimekust

Põllumajandusministeeriumis kogunes täna Eesti piimanduse strateegia töögrupp, et arutada võimalusi Venemaa impordipiirangute mõjude leevendamiseks ja piimasektori edasiseks arenguks. Pilk on pööratud Euroopa Liidu kriisiabimeetmete võimalikult operatiivsele rakendamisele ja kohalike töötlemisvõimsuste tõstmisele.

“Piimasektori edasisel arendamisel on ülioluline töötleva tööstuse arendamine, milleks meil on uues maaelu arengukavas ka vahendid planeeritud,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Eestisse on kindlasti vaja kaasaegset võimekust piima ümber töödelda.”

Põllumajandusministri sõnul toob Venemaa seatud impordipiirangute tõttu kujunenud olukord selgelt esile arendamist vajavad kohad. “Kui Eestis on tugev põllumajandus ja vähem töötlemisvõimsust, siis näiteks Leedus on vastupidi. Meie väljakutse on täita puudujääk töötlevas tööstuses,” sõnas Padar.

Kohtumisel piimasektori esindajatega arutati ka Eesti seisukohti Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil. Rõhutati vajadust EL ühisteks meetmeteks, sekkumiskokkuostu hindade ülevaatamiseks ning piima kvoodiületustasu arutelu avamiseks. EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung toimub 5. septembril Brüsselis.

Piimastrateegia töögrupp jätkab tööd “Eesti piimanduse strateegia 2012-2020” täiendamisega.