Eesti

Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Ligi 70 talu ja põllumajandustootmise esindajat pidasid täna Jänedal nõu, kuidas 19. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval kõige paremini külastajaid võõrustada. Kokku on tänaseks oma osalemisest teada andnud ligi sada ettevõtet.

„Huvi avatud talude päeva vastu on ootamatult suur üle kogu Eesti. Vaid nädalaga on valmisolekust suvel külalistele oma uksed avada teada andnud sadakond ettevõtjat,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Loodame sel päeval näha põllumajanduse ja maaelu sektorit kogu oma mitmekesisuses – nii päris suuri farme kui armsaid ja omanäolisi väiketootjaid.“

Põllumajandusministri sõnul võiks avatud talude päevast saada põllumajandussektorit ühendav traditsioon. „Inimesed satuvad liiga harva põllumajandusettevõtetesse ega kujuta tihti ette, kuidas toit nende lauale jõuab. Soovimegi kord aastas anda igaühele võimaluse seda oma silmaga näha,“ ütles minister Padar. „Igaüks saab veenduda, kui kiiresti on viimastel aastatel meie põllumajandussektor arenenud ja kui head toitu osatakse Eestis toota.“ Loe edasi: Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Selle nädala lõpus üldkoosolekut pidanud MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmed otsustasid muuta organisatsiooni ulatuslikuks hoolivat metsandust esindavaks liiduks. Laiapõhjalisema tegevusega soovib ühing võtta senisest enam koostöövõrgustiku rolli ning muutuda partnerlusorganisatsiooniks kõigile metsast hoolivatele inimestele, ühingutele, ettevõtetele ja riigile.

„Eestis on aeg nendeks muudatusteks küps. Ühing, mis on algselt loodud riikliku FSC metsamajandamise standardi töörühmale juriidilise vormi andmiseks ja FSC-ga partnerlussuhte loomiseks, on oma arengus jõudnud sinnani, et metsandusega seotud teemad laiemalt ühiskonnas fookusesse tuua. FSC on ja jääb ka edaspidi üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks, aga selle kõrval hakkame senisest enam pöörama tähelepanu just siseriiklikele protsessidele“, sõnas MTÜ Hea Metsanduse Koda tegevjuht Indrek Talpsep.

Kuigi ka seni on Hea Metsanduse Koda tegelenud vastutustundliku metsanduse edendamisega, on põhiliseks tegevussuunaks olnud pigem rahvusvahelise metsandusorganisatsiooni, Forest Stewardship Council ehk FSC esindamine Eestis ning kohalikele oludele vastava riikliku FSC standardi välja töötamine.

Uute kokkulepete kohaselt asuvad ühing ja selle liikmed senisest enam panustama sellesse, et metsandusega seotud protsessid Eestis oleksid läbipaistvad, avatud ja kaasamispõhised; et saavutataks ja säilitataks metsaelupaikade ja –liikide soodne seisund; et looduslikud pühapaigad oleksid hoitud ja kaitstud ning et Eestis üles töötatud puidule loodaks võimalikult suur lisandväärtus kohapeal. Loe edasi: Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

„Eesti 100 tamme“ esinduspargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis töö märgusõnaga „Sõnasalud“

Lõpusirgele on jõudnud Tamsalu Vallavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantselei koostöös korraldatud maastikuarhitektuuri võistlus, mille eesmärk oli leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Tamsalu tammepargist saab ühtlasi „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi ettevõtmise „Eesti 100 tamme“ esinduspark, mis on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018.

Kõik võistlusele esitatud tööd pakkusid žürii hinnangul kontseptsiooniga visiooni 100 tamme väärilisest linnapargist. Žürii pidas oluliseks pargi sõnumi selget väljendumist reaalses maastikuruumis ning hindas peale väärika tulemuse ka pargi tulevasi hoolduskulusid ja sobivust ümbritseva keskkonnaga.

Üksmeelselt otsustas žürii, kuhu kuulusid Tamsalu Vallavalitsuse juhid, arhitektid ja maastikuarhitektid, valida esimesele kohale võistlustöö märgusõnaga „Sõnasalud“. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Ridade vahel“ ja kolmanda koha võistlustöö märgusõnaga „Retro“.

Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli aastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Plaani kohaselt istutatakse koolinoorte ja omavalitsuste koostöös igasse maakonda vähemalt üks tammik. Enamikus maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad kohalikud omavalitsused.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada kõnealuse programmi esinduspargiks ja see on esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Pargi rajab Riigikantselei toel Tamsalu Vallavalitsus.

Tööde autorid selguvad võitjate nimekaartide pidulikul avamisel 14. aprillil kell 17.30 Arhitektuurikatlas Tallinnas Põhja pst 27a. Olete oodatud osalema!

Allikas: Eesti Arhitektide Liit

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooringi liikmed mälestasid küüditamisohvreid

24. märtsi õhtul kogunesid Räpina ÜG ajalooringi liikmed Vabadussõjas langenute ausamba juurde mälestama märtsiküüditamise ohvreid. Üheskoos süüdati mälestusküünlad ja 6. klassi õpilane Märten Kala pidas lühikese kõne. Seejärel rääkis ajalooõpetaja Tarmo Tammes küüditamise tagajärgedest ja mõjust ohvrite peredele ning Eesti ühiskonnale laiemalt. Pärast üritust sõideti väiksema seltskonnaga Veriora raudteejaama, kus küüditatavad 1949. aasta märtsis rongidele paigutati, ja süüdati ka seal mälestusküünlad.

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale

Pühapäeval, 29. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Talveaeg ehk vööndiaeg algab taas oktoobri viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.

Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

2013.a käivitati üleriigiline mälestuste kogumise algatus “Kogu Me Lugu” juuniküüditamise mälestuspäeval.

Sellest alates on kogutud sadu perelugusid nii Eestist kui välismaalt, mis puudutavad Nõukogude ja Saksa režiimide süütegusid inimsuse vastu. Tänaseks on salvestatud ligi 80 täispikka videointervjuud, mis kirjeldavad detailselt erinevate perekondade kogemusi ja õppetunde okupatsioonide ajast.

Kogu Me Lugu Facebooki lehel on tänaseks kogutud 2500+ fänni ning seal postitatud videosid ning muid materjale on fännide poolt arvukalt jagatud. 2014.a kevadel viisid algatuse eestvedajad Kogu Me Lugu videointervjuusid läbi väliseesti kogukonna liikmetega USA-s San Fransisco Bay Area-s ning laulupeo aegu ka Eestis, mil riiki külastas arvukalt väliseestlasti USA-st, Kanadast ja mujalt.

Kõigist täispikkadest intervjuudest (1-4 h) on loodud kuni 10-minutilised videolood, mis on varustatud olenemata originaalkeelest inglise, vene ja eesti keelsete subtiitritega. Videolugusid laetakse jooksvalt üles Kogu Me Lugu YouTube kanalisse (https://www.youtube.com/user/KoguMeLugu/playlists) ning Kogu Me Lugu kodulehele (www.kogumelugu.ee ). Loe edasi: Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

Suvine aialinnupäevik alustab uut hooaega

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub ka tänavu linnuhuvilisi üles jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Selle eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ning täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse muutumist ning vajadusel nendele muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku veebirakenduses, mis asub veebilehel www.eoy.ee/aed, on kõigil võimalik luua oma isiklik päevik ning kirja panna aias kohatud ja pesitsevad linnuliigid. Kuigi põhitähelepanu on lindudel, saab päevikusse kirja panna ka oma kodukoha taimede-loomade fenoloogilisi vaatlusi – millal puhkesid õide taimed ning ilmusid välja putukad. Samuti on oodatud tähelepanekud meile oluliste tolmeldajate – kimalaste – lemmiktaimede kohta aias.

Kõik kodulehele sisestatud andmed saab vaatleja endale päeviku vormis salvestada ja printida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida ka teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse.

2014. aastal vaatles “Suvise aialinnupäeviku” raames aialinde üle 400 inimese, kelle aias pesitses keskmiselt 6,6 paari linde 4,7 liigist. Kõige sagedasem pesitseja oli ülekaalukalt kuldnokk, kellele järgnesid linavästrik ja rasvatihane. Üldse tuvastati Eesti aedades 64 linnuliigi pesitsemine. Põhjalikumalt saab mulluse aialinnupäeviku tulemustest lugeda koondaruandest.

“Suvist aialinnupäevikut” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Suvel toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev

19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev, kus külalisi võtavad vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti. Osalemisest huvitatud talud saavad end kirja panna kuni maikuu lõpuni.

“Õige söögi järele tuleb ikka maale sõita ja seepärast avavad paljud talud sel suvel külastajatele oma uksed,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Sedavõrd mastaapset ettevõtmist põllumajanduse ja maaelu tutvustamiseks pole Eestis seni tehtud.”

Põllumajandusministri sõnul võiks see päev olla nii tootjate kui Eesti inimeste vastastikuse austuse avaldus. “Omamaine toidutootmine on iga riigi jaoks suur väärtus, mida hindab kindlasti iga toidusõber. Niisamuti nagu põllumeeste jaoks on kõige tähtsam kodumaine tarbija. Loodame, et avatud talude päevaga saame kasvatada inimestes taas sidet maapiirkondadega, sest kahjuks paljudel pole enam maavanaemasid ja -vanaisasid, kelle juures käia,” rääkis Padar.

19. juulil toimuval esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha, nii suuri farme kui väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa Avatud Talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päevi korraldatakse paljudes riikides üle maailma, sh näiteks Soomes, Rootsis, Belgias, Suurbritannias, Itaalias, Portugalis, Austraalias, Kanadas, USAs ja paljudes teistes riikides. Eestis on avatud talude päevi seni korraldatud Järvamaal, Saaremaal ja Pandiveres.

Iberofest toob Rahvusraamatukokku Hondurase imelise looduse ja kultuuri

Eesti Rahvusraamatukogus avati Ibero-Ameerika kultuuri festivali Iberofest raames fotonäitus “Taltsutamatu Honduras”.

Näitus koondab fotosid, mille autor on Hondurase fotograaf, kirjanik, looduseuurija ja õppejõud Arturo Sosa, kelle viimaste aastate kireks on olnud Hondurase pärandi jäädvustamine.

Mõte sai alguse kümme aastat tagasi soovist jäädvustada ja tutvustada selle riigi rikkalikku loodust ja kultuuri. Näitus on visuaalne jutustus sellest vähetuntud Kesk-Ameerikas asuvast riigist. Pildid on tehtud eri reisidel ja eri ajahetkedel, kuid neid ühendab üks keskne idee: avastada oma kodumaad.

“Olen fotograafi ja kirjanikuna reisinud kilomeetreid ja kilomeetreid mööda Hondurast. Igal reisil leidsin imelisi aardeid, mis on neis paikades alati olemas olnud,” ütleb Arturo Sosa.

Näitus Rahvusraamatukogu 5. korruse näitusesaalis jääb avatuks 6. aprillini.

Loomatsirkusi piirava eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastusringile

Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Eelnõuga plaanitakse keelustada suurte kaslaste, karude, ahvide ja elevantide kasutamine tsirkuses.

Tsirkuse etendus Sindis Foto Urmas Saard — Tsirkuse etendus Sindis. Foto: Urmas Saard

“Teadusuuringud on näidanud, et tsirkustes, eriti rändtsirkustes ei suudeta täita loomade minimaalseid heaolu nõudeid. Kõige suuremad probleemid on elevantide ja suurte kaslastega, kellele pole võimalik tagada piisavat liikumisruumi. Puudusi on ka ahvide ning karude pidamistingimustes, nende söötmisel, transpordil ja treenimisel. Sageli ei suuda tsirkused pakkuda loomadele vajalikku veterinaarabi,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Seda kõike arvesse võttes leiame, et nende loomade kasutamine tsirkustes tuleks Eestis keelustada.”

Eestis ühtegi loomatsirkust püsivalt ei tegutse. Loomatsirkuste keelustamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes on siiani toonud Eestisse rändtsirkuseid. Euroopa Liidu tasandil metsloomade kasutamine tsirkuses reguleeritud ei ole ning otsustamine on jäetud liikmesriikide pädevusse.

“Erinevate loomaliikide kasutamist tsirkustes on piiranud näiteks Austria, Soome, Rootsi, Suurbritannia, Belgia, Sloveenia, Ungari, Taani ning rida teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Lõpliku otsuse nende loomade kasutamise keelustamise või lubamise kohta peab tegema Riigikogu,” lisas Padar.

Peale väljatöötamiskavatsuse kooskõlastust ning teistelt ministeeriumitelt arvamuste saamist alustatakse Loomakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamist. Lõpliku otsuse tegemiseks Riigikokku läheb see peale kaasamise ja kooskõlastamise kõikide etappide läbimist.

Loomakaitseseaduse muudatuse eeldatav jõustamisaeg on 1. septembril 2017. aastal.

Homsest hakkab üle Eesti kehtima tuleohtlik aeg

Viimase nädala ajaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Tuletame meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Liina Reinsaar

Päästeamet

Mooste folgi avab Curly Strings

24-25. aprillil toimuva järjekorras juba XVI rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avab ansambel Curly Strings.

Reede, 24. aprilli õhtul veel enne Curly Strings esinemist vallutavad Folgikoja lavalauad UMA PIDO koorid ligi 250 lauljaga.

Lisaks kontsertidele saab iga piduline reede õhtul osaleda päikeselooja laulmisel, Alice Porossoni mälestuspingi avamisel Folgikoja ees ja nautida põnevat muusikat öises silotornis, kus astuvad üles festivali külalisesinejad.

Laupäeva hommikul võetakse ette loodusmatk Laho järve äärde ning mõisa hoovi täidab taaskasutuskoja kirbuturg.

Südapäeval on Veskiteatri vabalava kontsertide ja etenduste päralt. Lisaks mitmetele ansamblitele saab näha Mooste külateatri etendust “Ulguv mölder”.

Laupäeva õhtu lööb muusikast helisema kell 18 algav XVI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontsert. Seekord astub võistlustulle 17 esinejat ligi 100 muusikuga Eestist, Rootsist ja Inglismaalt. Võitjate valimisel ja hääletamisel saab kaasa lüüa ka publik.

Aastaid žürii töös osalenud muusik Peeter Rebane astub seekordsel kontserdil üles oma uue muusikalise projektiga Möirakannel ning kogu õhtut ohjab näitleja ja laulja Marko Matvere.

Tule kindlasti festivalist osa saama ja osta pilet juba täna.

Maret Reinumägi

Pikakannul toimub kitarri meistriklass

Laupäeval, 28.märtsil toimub Pikakannul kitarri meistriklass. Meistriklassi viib läbi Aldo Järve. Ole algaja või virtuoos, tule õpi meistri käe all!

Algus kell 11 ja oletatav lõpp kell 16.
Osavõtutasu 7 € sisaldab kosutavat jooki ja suupistet.
Registreeru telefonil 502 8783.
Meistriklassi rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Ave Tamra

Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogutöötajatele toimus reklaamide kujundamise ja uudiste koostamise teemaline koolitus

Kultuuritöötajate koolitus. Foto: Põlva Omavalitsuste Liit

Märtsikuu koolivaheajal kogunesid Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogude töötajad praktikakoolitusele, mille eesmärgiks oli parendada nende oskusi reklaampostrite kujundamisel ning uudiste koostamisel.

Koolituspäeva esimeses pooles tutvustati reklaamplakatite kujundamise põhitõdesid ning anti ülevaade, kuidas tänapäevaste, lihtsate ja käepäraste võtetega kujundada maitsekaid ja huviäratavaid reklaame. Samuti õpetati bannerite kujundamise loogikat erinevatele veebilehtedele (nt Põlvamaa portaal, Facebook).

Õppepäeva teises pooles said osalenud detailse ülevaate uudiste (sh pressiteadete) koostamisest ning huviäratavaks kirjutamisest. Praktikas harjutati uudiste korrektset ülesehitust ja vormistamist.

Sihtgrupist moodustati kaks gruppi ning koolitused viidi läbi 17. märtsil Räpina Ühisgümnaasiumi ja 18. märtsil Kanepi Gümnaasiumi arvutiklassides. Kahel koolituspäeval osales kokku 31 inimest, nende hulgas raamatukogude, muuseumide, külakeskuste, kultuurimajade ja vallavalitsuste töötajad.

Reklaamide kujundamise teemal jagas uusi teadmisi arvutikoolitaja Kaido Palu. Uudiste koostamisest andis põhjaliku ülevaate Põlva Maavalitsuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.

Kertu Anni

Keskkonnaamet pakub rahvusvahelise veepäeva tähistamiseks veeteemalisi õppematerjale ja -programme

Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012 a suvel Foto Urmas Saard — Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012. a suvel. Foto: Urmas Saard

Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele kui nähtamatule ressursile, veele ja loodusõnnetustele, vee ja toidu seostele, veekvaliteedile ja linnade arengule ning veekasutuse tihedale seosele energiatootmisega. Tänavu on veepäeva teemaks „Vesi ja säästev areng”. Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse igal aastal 22. märtsil.

Keskkonnaamet kutsub rahvusvahelise veepäeva puhul koole ja lasteaedu kasutama õppetöös atraktiivseid veeteemalisi õppematerjale ning osalema õppeprogrammides.

Keskkonnaameti tellimusel on valmis saanud täiendav interaktiivne lahendus möödunud aastal valminud veeteemalisele õpimapile. Õpimapi peatükid sisaldavad terviklikku infot Eesti põhja- ja pinnaveest, samuti vee kasutuse, reostusallikate ning reovee puhastamise kohta. Mapi lisana koostatud töölehed on mõeldud kolmele vanuseastmele: II, III kooliaste ja gümnaasium. Interaktiivne veebilahendus võimaldab õpimappi lehitseda peatükkide kaupa. Näiteks saab kaardilt uurida, millises piirkonnas on üleujutusohuga alad või kus asuvad reoveepuhastusjaamad. Mapi üks osa on viktoriin, kus valikvastustega 15 küsimuse abil saab oma veealased teadmised proovile panna.

Üldhariduskoolidele mõeldud õppeprogramm „Puhta vee ABC“ ärgitab õpilasi arutlema selle üle, kuidas vett säästa ning kust tuleb joogivesi ning kuhu jõuab tarbitud vesi. Õppeprogrammi toetab töölehtede mapp ja saadud teadmisi aitab kinnistada lauamäng, mis on kättesaadav nii eesti- kui venekeelsena Keskkonnaameti koduleheküljel.

Annika Remmel

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimuval veepäeval õpitakse valmistama tervislikke veekokteile

Täna, 19. märtsil toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis veepäev. Ökokratt MTÜ korraldatava veepäeva eesmärgiks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele ning avalikkusele tutvustada, milline peab olema joogivee kvaliteet ja kuidas see tervist mõjutab.

Veepäeval õpetab kogenud mikrobioloog ning toidutehnoloog Galina Borissova erinevatest mineraalvetest ja mehudest tervislikke veekokteile valmistama.

Lisaks antakse ülevaade Eestimaa kaevude veekvaliteedist, ohtlike ainete sisaldusest pinnaveekogudes ning tutvustatakse bioloogiliselt omastatava vee omadusi. Veepäeval räägitakse ka joogivee ja mineraalvee tootmisest ning iga inimese rollist puhta joogivee kvaliteedi tagamisel.

Ülemaailmset veepäeva tähistatakse 22. märtsil, et pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas.

Ökokratt MTÜ arendatav Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastaja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda. Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Priit Adler

Algas kandidaatide esitamine konkursile Keskkonnakäpp 2015

Kuni 12. aprilli südaööni saab esitada kandidaate Keskkonnaameti poolt läbiviidavale keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursile Keskkonnakäpp 2015.

Keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkurss Keskkonnakäpp toimub tänavu teist aastat ning selle eesmärgiks on esile tõsta kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

„Eelmisel aastal esitati üle ootuste palju kandidaate üle Eesti nii suurte kui ka päris väikeste keskkonnasõbralike ettevõtmistega. Üheks eredamaks näiteks oli Räpina Aianduskool, kus viidi läbi suurejooneline tomatiprojekt, mis on tänavu saanud juba samaväärse jätku melissi ja suhkrulehe kasvatamisega. Julgustame esitama ja väärtustama tegevusi, milles on võetud suund säästvatele tarbimisharjumustele. Näiteks riisuvad lapsed kooliõues lehti, teevad sellest komposti ning kasvatavad selles taimi. Võimalusi keskkonnasäästlikult tegutseda on väga palju, tuleb vaid olla loov ja oma väärt tegudest meile teada anda,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna projektijuht Kristi Palm.

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon.

Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator.

Konkursi žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Võitjad selguvad Keskkonnakäpa galal, mis toimub 3. juunil.

Annika Remmel

Märtsist ei tohi e-sigarette reklaamida ja alaealistele müüa

Alates 22. märtsist hakkab kehtima tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused. Ühe olulise muudatusega lisatakse reklaamiseadusesse tubakatootega seonduvate toodete reklaamikeeld.

Edaspidi ei tohi alaealistele müüa ja nad ka tarvitada tubakatoodetega seonduvaid tooteid nagu näiteks e-sigaretid või taimsed suitsetatavad tooted. Samuti keelatakse noortel omada tubakatarvitamiseks mõeldud tooteid nagu piibud, vesipiibud ning muud piibu- ja sigaretitarvikud. Lisaks ei lubata alaealistel viibida suitsuruumis ja suitsetamisalal.

Samuti keelatakse kõikide suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Enne 2015. aasta 1. maid tarbimisse lubatud närimistubaka jae- ja hulgimüüki võib teostada kuni 2015. aasta 31. detsembrini. Kehtestatakse ka käitlemiseks keelatud suitsuvabade tubakatoodetele koguselised piirangud, mida inimene võib isiklikuks tarbeks oma pagasis Eestisse toimetada. Muudatusega keelatakse ära veel ka suitsuvaba tubakatoote toimetamine Eestisse posti või mõnel muul viisil.

Armo Vask

Algas kõigi aegade parima klassikaplaadi valimine

Kõik muusikasõbrad on oodatud valima kõigi aegade parimat klassikaplaati. Valiku saab teha Klassikaraadio veebiküljel http://klassikaraadio.err.ee/klassikaplaat/, kust leiab nimekirja Eesti muusika ja muusikutega klassikaplaatidest.

Nimestik on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu kataloogi põhjal, kus on ligi kaks tuhat helikandjat. Vanim plaat nimekirjas on valmistatud 1908. aastal ja uusimad ilmusid tänavu.

Klassikaplaadi hääletus algas 16. märtsil ja lõpeb 13. aprillil. Klassikaraadios on samal ajalõigul eetris valik Eesti klassikaalbumeid koos tutvustava kommentaariga.

Parima Eesti klassikaplaadi valimine toimub Klassikaraadio ja Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse koostöös.

Anneli Tõevere-Kaur

Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“

Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Loe edasi: Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Hiireviu Villu ja viukaamerad

Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.

Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.

Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing