Eesti

Riik investeerib maaettevõtluse arendamisse 57 miljonit

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.

„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.

Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Otepää mälumängurid olid edukad

14. märtsil toimusid Paides mälumänguvõistlused valdadele ja omavalitsustele – Eesti Maakilva superfinaal, kus Otepää mälumängurid saavutasid kolmanda koha.

Otepää mälumängurid koosseisus Kaido Mägi, Urmas Kuldmaa, Kadri Steinbach, Meelis Lill ja Indrek Paavle pistsid rinda 12-ne võistlejaga. Esikoha pälvis Räpina vald, teise koha võistkond „Saue Sammas“.

Otepää mälumängurite kapten, Linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, ütles, et Maakilva sari on küll selleks korraks lõppenud, kuid hooaeg läheb edasi. Laupäeval, 21.märtsil kell 12.00 toimuvad Otepää Raekoja saalis Eesti karikavõistlused paarismälumängus – Aarne Steinbachi memoriaal. Kaido Mägi andmeil on praegu kirjas juba 12 paari vabariigi parematest. Valgamaa paaridele on eriarvestus ning tublimad saavad auhinnad.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Eesti Heliloojate Liidu 90. juubelile pühendatud kontsert „Questions” tõstatab uusi küsimusi

Muusika-aasta 2015 kingib erilise võimaluse mõtestada veelgi rohkem seda, mis juba loodud ning väärtustada ka järjepidevust heliloomingu alal ning koostööd organisatsioonide ning kollektiivide vahel.

Kontserdil 27. märtsil kell 19.00 Narva Geneva keskuses ja 28. märtsil 2015 kell 17.00 Tallinnas Estonia kontserdisaalis on keskmes 1960-ndate aastate muusika. Meie tippkollektiivide Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ja Mikk Üleoja dirigeerimisel tulevad ettekandele Veljo Tormise (kellel on tänavu suvel 85. sünnipäev) koorilaulud „Kolm mul oli kaunist sõna“ ja kaks „Hamleti laulu“ ning koorilaulutsüklite „Sügismaastikud“ ja „Jaanilaulud“ keelpilliversioonid. Teises pooles kõlab Erkki-Sven Tüüri teose „Questions…“ uue seade esiettekanne – versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile, mis on valminud Mikk Üleoja initsiatiivil.

Erkki-Sven Tüür: “Ma ei tahtnud seekord kasutada ei liturgilist ega kõrgpoeetilist teksti, vaid midagi seesugust, mis võiks esmapilgul näida proosaline, kuid oleks samas mingil sügavamal tasandil oluline või visionaarne. Siis meenus mulle kvantfüüsiku David Bohmi raamat „On Creativity“ („Loovusest“), milles on ka intervjuu. Küsimuse-vastuse printsiip andis võimaluse teatud määral teatraalseks lähenemiseks. Kõik ülejäänu on peidus tekstis – olgu see siis utoopiline või mitte, kuid meil tuleb nende küsimustega tegelda.

Kontserdil teevad kaasa veel flötist Oksana Sinkova ning solistid Ka Bo Chan, Ott Indermitte ja Valter Soosalu.

Heliloojate Liidu 90. juubelisarja neljandal kontserdil korralduslikult ühendanud väed Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kontsert ning Narva Kontsert.

Allikas: Eesti Heliloojate Liit

Eesti Rahvusraamatukogu mälestab Eino Baskinit näitusega

Eesti Rahvusraamatukogu avas 8. korruse muusikasaalis näituse väljapaistva humoristi ja näitleja Eino Baskini (1929–2015 ) mälestuseks. Näitusel on väljas poolsada eksponaati, sealhulgas Eino Baskini mälestusteraamatud, kümme anekdoodi-kogumikku ja teatrietenduste kavalehed.

Vaadata saab dokumentaalfilmi Eino Baskinist, kuulata on võimalik Baskini sketšidega CD-plaati, heliajakirja Tipphuumor 93/1 ja 1984. aastal salvestatud vinüülplaati. Väljas on ka 1960. aastatel estraadikavadele valminud plakatid. Näitus jääb avatuks 5. aprillini.

Tartus algab XII Maailmafilmi festival

14.–21. märtsini toimub Tartu Elektriteatris ja Eesti Rahva Muuseumis 12. Maailmafilmi festival.

Tõsielu ja tegelikkust käsitlevaid filme vahendav Maailmafilm toob publikuni ligi kuuskümmend dokumentaalfilmi 25 riigist, mis jäid sõelale enam kui 1000 festivalile saadetud filmi seast. Filmivalikus saavad kokku visuaalne antropoloogia ning dokumentaalfilmid, mis tegelevad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuurilise representatsiooni küsimuste, aga ka poliitikaga. Filmide seas on nii eesti autorite värskemat loomingut, festivalidel hinnatud tippdokumentaale kui ka noorte filmitegijate debüüte. Vaatajale annab filmivalik hea võimaluse vaadata värske pilguga teisi kultuure ning nähtule kaasa mõelda.

Filmivaliku üheks keskseks teemaks on seekord haavatavus ja inimliku piiratuse ületamine. Haavatavusest saab mõelda personaalsel tasandil (näiteks sellest kui emotsioonist ja seostest kunsti või teadustööga), aga see mõiste on olulisel kohal ka kaasaegse riskiühiskonna (poliitilised, sotsiaalsed, tehnoloogilised aspektid) mõistmisel. Haavatavus on inimkogemuse keskne osa, mis annab sellele kogemusele tähenduse. Olla haavatav on hirmutav, ent võimas ja autentne elamise viis. Haavatavus on sild teiste inimeste, armastuse, rõõmu, loovuse ja empaatiani. Rea filmide fookuses on psühholoogilised ja vaimse tervise teemad, aga ka kultuuri, kunsti ja loovuse valdkond. Loe edasi: Tartus algab XII Maailmafilmi festival

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Loe edasi: Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.

Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.

Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.

Vähiravifond “Kingitud elu” aitas Alaril kalli ravi käima lükata ning kogub aktiivselt annetusi spetsiaalselt just tema heaks. Mees ise panustas oma ravisse 10 000 eurot. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Põlvamaal avas uksed Eesti innovaatilisemaid küünlaid tootev koda

Kagu-Eesti metsade ja rohumaade keskel, kaugel suurtest linnadest ning teedest avas 6. märtsil pidulikult oma uksed WIERA küünlakoda, kus toodetakse Eesti esimesi puidust tahtidega käsitööküünlaid. Tootevalikus on üle 20 erineva lummava aroomiküünla.

Küünalde valmistamine sai alguse ühes vanas ja väärikas talus Põlvamaal, Veriora vallas Võhandu jõe veerel, mille ajalugu küündib aastasse 1896, kuuludes tol ajal Wiera mõisale. Talu noor pererahvas võttis mõisa väärika nime ajaloo rüpest, kasutades nime oma tänastel toodetel.
Lisaks tootmisele toimuvad kojas gruppidele ettetellimisel põnevad küünla valmistamise õpitoad, kus igaüks saab näha ning proovida, kuidas valmivad käsitööna looduslikud puidust tahtidega sojavahast küünlad. Oma kätetööna valminud küünal jääb õpitoas osalejale, mis annab suurepärase võimaluse põletada omatehtud küünal kodus.

Wiera küünlakojast on võimalik läbi astuda perega, sõpruskonnaga või suurema grupiga. Külastuse raames tutvustatakse talu, selle ümbrust ning räägitakse küünlavalmistamisest. Koda on avatud kõigile külastajatele tööpäeviti kella 10-18. Külastajal on võimalus suurepärase tootevalikuga lähemalt tutvuda ning soetada endale koja küünlapoest ka meelepärane küünal. Suurematel gruppidel soovitame end eelnevalt registreerida. Kõigele eelnevale lisaks pakub Protto taluköögi perenaine ettetellimisel kosutavat kohvipausi.
Wiera küünlakoja rekonstrueerimistöid aitas ellu viia PRIA Leader.

Merilin Alve

Vikerraadio e-etteütlus toimub 13. märtsil

Tänavu korraldab Vikerraadio e-etteütluse emakeelepäeva eelsel reedel, 13. märtsil. Etteütlus kõlab raadioeetris kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub samal hommikul Vikerraadio koduleheküljele. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad.

Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti, lisaks saavad parimad raamatupoe kinkekaardid.

Vikerraadiol on palju kuulajaid Eestist kaugemalgi, sestap on tänavu juba kaheksandat korda toimuval e-etteütluse võistlusel uus kategooria välismaal elavatele eestlastele. Lisaks selguvad võitjad veel neljas jaos: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad ning muu emakeelega inimesed.

13. märtsil kell 10.05 algavas “Huvitaja” saates annavad Maris Jõks ja Peeter Päll kirjutajatele veel viimaseid juhiseid. Etteütluse tekst loetakse ette kell 10.30. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Pärast kella 11 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja “Uudis+” saates algusega kell 12.15.

E-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.

Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.

„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

RMK jahilubade enampakkumisel
tõusid hinnad 40 protsenti

RMK jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega.

Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve.

Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse 1 hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot. RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.

RMK hallatavates jahipiirkondades tuleks eramaa jahindusliku kasutamise nõusolekust teada anda aadressile jaht@rmk.ee. Kirjas tuleb ära tuua oma nimi, kinnistute või katastriüksuste number ja arveldusarve, kuhu maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kanda. Oma nõusolekust palub RMK teada anda hiljemalt 1. juuliks 2015.

Need maaomanikud, kes soovivad ise väikeulukijahti pidada või korraldada ja kelle maaomand asub RMK hallatavas jahipiirkonnas, saavad RMK-lt taotleda tasuta väikeuluki jahilube. RMK on ette valmistanud vastava taotluse vormi, mida saab täita ja edastada RMK-le e-posti teel. Taotluse leiab siit.

RMK haldab Kilingi-Nõmme, Väätsa ja Kuressaare jahipiirkonda, alates sellest jahihooajast ei halda RMK enam Nõva, Jäärumetsa ja Anguse jahipiirkonda.

Eduard Wiiralti kunstiauhinna 2015 võitjad
on Marje Üksine ja Mari Prekup

Mari Prekupi "USA Tolli- ja Piirivalveamet". Foto: Teet Malsroos — Mari Prekupi “USA Tolli- ja Piirivalveamet”. Foto: Teet Malsroos

Eesti Rahvusraamatukogus anti kuuendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avati Eesti nüüdisgraafika näitus. 2015. aasta Eduard Wiiralti peapreemia võitis Marje Üksine tööde “Avanemine, VII, VIII, IX” (kuivnõel, metsotinto, 2014) eest.

Auhinna žürii esimees, kunstiteadlane Mai Levin ütles, et Üksine on esinenud pidevalt kõrgel tasemel.

“Värvilises kuivnõela-metsotinto tehnikas teostekolmik “Avanemine” ühendab traditsiooniliste tehnikate perfektse valdamise kaasaegse ja väljenduslikult konstrueeritud kujundlikkusega,” ütles Levin.

2015. aasta Eduard Wiiralti noore autori preemia pälvis Mari Prekup. Võidu tõi töö “USA Tolli- ja Piirivalveamet” seeriast “Järjekorrad” (puulõige, 2013).

“Kunstniku üllatavalt suur ja meisterlikult teostatud puulõige köidab hea huumoritundega, mis on tunnuslik tänapäeva kunstile üldse. Noor kunstnik on tähelepanu äratanud juba aastaid,” märkis Levin.

Wiiralti kunstiauhinna nominendid olid veel Mare Vint, Peeter Allik, Benjamin Vasserman, Tarrvi Laamann, Gudrun Heamägi ning Jaak Visnap. Wiiralti kunstiaauhinna eesmärk on arendada ja väärtustada eesti graafikakunsti traditsioone. Mõlema preemia suurus on 2100 eurot, millele lisandub Wiiralti originaalteos.

Auhinnaga seotud graafikanäitusele valis žürii seekord välja 94 teost 44 autorilt. Näituse kujundas Loit Jõekalda.
Nüüdisgraafika näitus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, fuajeegaleriis ning 6. korruse näitusesaalis ja galeriis jääb avatuks 3. aprillini. Aasta läbi saab 3. korrusel Eduard Wiiralti galeriis näha tema tööde püsikollektsiooni. Näituse puhul ilmub trükis ja valmivad Wiiralti-ainelised meened.

Esmakordselt anti Wiiralti kunstiauhind välja 20. märtsil 1998. aastal seoses Wiiralti 100. sünniaastapäevaga. Viimati, 2011. aastal sai peapreemia Evi Tihemets ning noore autori preemia Lembe Ruben. Wiiralti kunstiauhinna algatajateks olid Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu. Praegusteks koostööpartneriteks on Henry Radevall, Harry Männili perekond, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Toetab ka Eesti Kultuurkapital.

Vaata ka: www.nlib.ee/wiiralti-kunstiauhind

Lastefond ja Selga koguvad taas annetusi
kuulmispuudega lastele

Kuni aprilli lõpuni saavad kõik küpsisesõbrad juba teist korda panustada kuulmispuudega laste abistamisse. Algas SA TÜK Lastefondi ja küpsisetootja Selga ühiskampaania, mille raames annetab Selga igalt müüdud küpsisepakilt 1 sendi viiele lapsele kuulmisimplantaadi kõneprotsessori soetamiseks.

Tänavu ootavad heade inimeste tuge 9-aastane Aleksander, 9-aastane Helena, 8-aastane Kirke, 14-aastane Markus ja 10-aastane Raimond. Nad kõik vajavad seadme eluea lõppemise tõttu uut sisekõrva implantaadi kõneprotsessorit, sest kui kuulmisimplantaadi peasisene osa opereeritakse põhimõtteliselt kogu eluks, siis väline osa – protsessor – vajab iga seitsme aasta tagant väljavahetamist.

“Sisekõrva implantaat on üks imepärane, kuid samas keerukas ja kallis abivahend lastele, kes ei kuule. Nii nagu paljud meie tänapäevased nutikad elektroonilised seadmed arenevad ja kuluvad ka sisekõrva implantaatide kõneprotsessorid kiiresti ning vajavad selleks, et nad tõesti meile hästi töötavateks abivahenditeks oleksid, iga teatud aja tagant väljavahetamist,” selgitas heategevuskampaanias osaleva Kirke ema Aune.

Lisaks teevad nende seadmete tootjad pidevalt tööd, et arendada välja uusi ja järjest paremat kuulmist võimaldavaid kõneprotsessoreid, mis on väiksemad, seisavad paremini kõrva taga ning on varustatud spetsiaalsete kileümbristega, millega lapsed saavad kuulda ka ujudes.

“Kõik see on kuulmispuudega laste kvaliteetsemaks eluks hästi oluline. Ning selleks, et meie lapsed saaksid oma igapäevases elus – lasteaias, koolis ja suhtlemisel – oma sõpradega neid arendustegevuse tulemusi ka kasutada ja uued sisekõrva implantaadi kõneprotsessorid saada, on see kampaania lisaks riigi toetusele suurepärane võimalus,” tunneb Kirke ema suurt heameelt tütre võimaluse üle anda oma väike panus selleks, et kõik lapsed, kes vajavad kuulmiseks sisekõrva implantaati, selle endale lubada saaksid.

Ühe seesuguse seadme hind on 10 000 eurot, millest 90% katab sotsiaalkindlustus, 10% aga tuleb laste peredel ise kanda. Kaks kuud kestva kampaania käigus loodetaksegi kokku koguda ülal nimetatud laste omaosaluse summa. Eelmise aasta kampaania edule toetudes võib arvata, et abi saavad tõenäoliselt lisaks veel ka mitmed kuulmispuudega lapsed, kes konkreetses kampaanias ei osale. Oma panuse kuulmispuudega laste abistamiseks annavad kõik inimesed, kes ostavad 1. märtsist kuni 30. aprillini Selga küpsiseid.

Tegemist on juba kolmanda Lastefondi ja Selga ühise heategevuskampaaniaga: möödunud aastal samal ajal koguti samuti raha kuulmispuudega laste toetuseks ning eelmise aasta sügisel vastsündinute hingamist toetava aparaadi soetamiseks TÜ Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonnale.

Algamas on vaimse kultuuripärandi kursus

Rahvakultuurikeskus kutsub vaimse kultuuripärandi kursusele.

Eesmärk: Koolituse tulemusel oskab õppija väärtustada vaimset pärandit kogukonna kestliku arengu osana ning rakendada saadud teadmisi muu hulgas vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande koostamisel
Sisu:	I moodul Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand 31. märts – 1. aprill Tallinnas, Rahvakultuuri Keskuses
	Mis on vaimne kultuuripärand?; Kuidas innustada kogukonda nii linnas kui maal elavat pärandit hoidma?; vaimne pärand loomemajanduse ja piirkondade arengu teenistuses; Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
	II moodul Kuidas koostada vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannet? 2 päeva septembris + 2.-3. detsember Rahvakultuuri Keskuses
	Töö etapid sissekande teema valikust valmis tekstideni; teabe kogumise meetodid ja nipid: arhiivid, andmebaasid ja välitööd, proovisissekande koostamine
Koolitusel osaleja võib läbida kas ühe või mõlemad moodulid. I moodul annab ülevaate vaimse pärandiga seonduvast, mis on vajalik igaühele, kes töötab kultuurivaldkonnas. II moodul ootab neid, kes soovivad süveneda vaimse kultuuripärandi nimistusse. Osalemiseks on soovituslik I mooduli läbimine.
Sihtgrupp:	kohalike omavalitsuste esindajad, kultuuri- ja haridusasutuste töötajad, kodu-uurijad, turismiasjalised, vabakondade esindajad
Õpetajad:	Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor, Külli Eichenbaum, Võru Instituudi projektijuht; Anu-Maaja Pallok – Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik jt
Kursuse tasu: I moodul (2 päeva) 20€, II moodul (4 päeva) 20€
	Registreerumine I moodul kuni 23. märts; II moodul kuni 5. september

Kursuse korraldamist toetab Kultuuriministeerium

Jälgimisseadmega isane hiireviu otsib nime

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

Üks tänavustest aasta lindudest, hiireviu, on varustatud jälgimisseadmega.

Praegu asub lind Lõuna-Saksamaal Müncheni lähistel ja ei ole veel kevadrännet alustanud. Peagi võib see juhtuda ja siis saame teda loodetavasti jälgida nii rände kui ka pesitsuse ajal rändekaardil. On põhjust loota, et jälgitav hiireviu rändab Eestisse ja pesitseb siin. Aga sel hiireviul pole nime.

Kuulutame välja konkursi jälgitavale hiireviule nime leidmiseks. Sobilikke hiireviu isaslinnu nimesid saab pakkuda viuaasta kodulehel www.eoy.ee/viu kuni 15. märtsini. Pakutud nimede seast valib viuaasta meeskond parima.

Tutvu praegu veel nimetu hiireviuga rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf ja löö kaasa talle sobiva nime leidmisel!

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Aarne Tuule

KÜSK toetab vabaühenduste koostöövõrgustike arengut 225 000 euroga

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) avab taotlusvooru, mille raames arendatakse 225 000 euroga vabaühenduste koostöövõrgustikke ja partnerlust avaliku ning ärisektoriga. Ühe koostöömudeli väljatöötamist või edendamist toetatakse kuni 15 000 euroga. Projektide esitamise tähtaeg on 2. juuni.

“KÜSKi senine kogemus on näidanud, et vabaühingud peaksid olema avatumad ja tegema tõhusamat koostööd oma eesmärkide saavutamisel,” ütles KÜSKi juhataja Agu Laius ning tõi näitena, et KÜSKi poolt toetatud sotsiaalsete ettevõtete ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste võrgustikud ja teised sarnased koostööd on olnud tulemuslikud. “Liigne killustatus ja kõige ise tegemine ei vii enamasti sihile ega võimalda ka viljakat partnerlust avaliku ja ärisektoriga,” lisas ta. Vabaühenduste koostöökultuuri arendamise eesmärgil saigi vastav toetusmeede loodud.

Taotlusvooru kaudu toetatakse uute koostöövõrgustike või -mudelite loomist ja olemasolevate arendamist, mille eesmärgiks võib olla nii piirkondlike, üleriigiliste kui ka valdkondlike probleemide lahendamine. Toetust saavad vabaühenduse koostöövormid teiste ühendustega ja avaliku või ärisektoriga. Täpsemat infot saab KÜSKi kodulehelt.

KÜSKi eesmärgiks on toetada vabaühenduste arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Aastate jooksul on erinevate konkursside ja taotlusvoorude raames arendatud sadade vabaühenduste võimekust ning toetatud kodanikualgatuslikke ettevõtmisi üle Eesti.

IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

Täna saab hoo sisse “Reaalainetega edukaks” algatus, mille raames jagavad oma kogemusi enam kui tuhande noorega üle Eesti IKT valdkonna töötajad.

Koolidesse läheb külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja kümnetest era, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidest. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatus “Reaalainetega edukaks” toimub koostöös “Tagasi kooli” meeskonnaga juba kolmandat korda. Mastaapsuse poolest on projekt oma valdkonnas ainulaadne: juba möödunud kahe aasta jooksul on IKT-valdkonna inimesed andnud külalisõpetajatena üle 400 külalistunni kõikjal Eestis, soovides panustada oma tegevusvaldkonna jätkusuutlikkusse ja järelkasvu ning aidata noortel märgata reaalainete seoseid nn päris-eluga. Ka seekord on külalisõpetajad suundumas nii Tallinna ja Harjumaale kui Ida- ja Lääne-Virumaale, Tartu- ja Pärnumaale, Raplamaale, Läänemaale ja teistesse maakondadesse. Varasemast erinevalt minnakse seekord koolidesse sageli ka meeskondadena -samaaegselt annavad tunde mitmed külalisõpetajad, teinekord lausa kümmekond külalist korraga. Loe edasi: IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

National Geographic Eesti kõneleb uskmatuse ajastust

Ajakirja National Geographic Eesti märtsinumber keskendub ühe põhiteemana uskmatuse ajastule, käsitledes erinevaid teadusteemasid, mis on teaduses kahtlejate poolt küsimärgi alla seatud.

Teiste põhilugude lühitutvustus:

Terrori eest pakku, pelgupaika otsides
Paradiisist välja matkav autor kohtub ulatusliku ja massilise kodutusega ehk sõjast räsitud Süüriast põgenevate meeleheitel pagulaste vooridega.

Helendav elu
Üle nelja viiendiku Maal elavatest valgust tekitavatest organismidest elab ookeanis. Nende helendavat elu ilmestavad oma rõõmud ja mured.

Kaks linna, kaks Euroopat
Eurokriisi tõttu sattusid kaks pealinna vastakuti – Berliinist sai laenuandja, Ateenast laenuvõtja.

Trükiproov
Maailma lõpus – Silmast silma Gröönimaa mandrijää säravvalge tühjusega.

Lisaks tuleb juttu jõekalade päästmisest, sünagoogi kaunistavast tavatute motiividega mosaiikpõrandast, antibiootilisest resistentsusest, pisikuvaesest tervitusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõudis müügile sel nädalal.

www.national-geographic.ee

Tulekul järjekordne Lõuna-Eesti keskuse jututare

Järgmisel neljapäeval, 12. märtsil kell 16.15 toimub Tartus aadressil Jakobi 2-103 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus järjekordne jututare, kus tutvustatakse kahte uut võrukeelset raamatut.

Autorid ja koostajad eesotsas Mariko Fasteri ja Sulev Ivaga räägivad äsja valminud eesti-võru sõnaraamatust ning sellest, mis kaante vahelt välja jäi. Urmas Kalla tutvustab sõnaraamatuga samal ajal trükivalgust näinud võrokeste kõnekäändude raamatut. Meele laulab rõõmsaks lauluansambel Ütsiotsõ. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Tsiakatsk perrä ei anna

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Hooandja viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja on viimase kahe ja poole aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Et veel rohkemad ettevõtmised jõuaksid ühisrahastuse toel tegudeni, korraldab Hooandja meeskond jaanuarist märtsini kümme koolitust erinevates Eesti linnades. Selle koolitusbloki viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja koolitustele tutvustatakse ühisrahastuse sisu ja eeliseid ning kaasava eelarve võimalusi. Räägitakse Hooandja platvormi võimalustest ning sobiliku projekti loomisest. Jagatakse kogemusi ja erinevaid näiteid ning katsetatakse praktikas kohapeal räägitud teemad läbi. Koolitust viivad läbi Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa ja projektijuht Katriin Kütt.

Jaanuaris ja veebruaris toimunud koolitustel Viljandis, Paides, Võrus, Pärnus, Tartus, Jõhvis osales ligi 150 inimest ning mitmed osalejad said inspiratsiooni tulevaste projektide loomiseks. Loe edasi: Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut seisavad koos eesti keele tuleviku eest

Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut leiavad, et Eesti teaduses ja kõrghariduses ootavad ees olulised väljakutsed. Sellest tulenevalt tunnevad mõlemad asutused ühist vastutust seista eesti keele tuleviku eest. Kinnituseks allkirjastavad TÜ rektor professor Volli Kalm ja EKI direktor professor Urmas Sutrop 5. märtsil Tallinnas koostöölepingu.

“Meie rahvaarv ja ka üliõpilaste arv kahaneb, ülikoolid ja teadusasutused peavad hakkama saama olemasolevate eelarvevahenditega, tõukefondidest tehtavad kulutused peavad tagama teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse, kus kestliku tegevuse aluseks on koostöö ja dubleerimise vältimine,” rääkis professor Sutrop koostöö ajendist.

TÜ rektori professor Volli Kalmu sõnul kannab Tartu Ülikool rahvusülikoolina Eesti riigi ja rahvuse ees vastutust kultuuri säilimise ja arengu eest. “Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut on mõlemad pühendunud eesti keele hoidmisele ja arendamisele ning selle lepinguga kinnitame üle meie ühised eesmärgid, kooskõlastame vastutusalad ja planeerime konkreetsed ühistegevused, et kasutada mõlema organisatsiooni ressursse parimal moel,” ütles Kalm.

Eesti Keele Instituut panustab keele kultuuri säilimisse, kannab hoolt ja arendab eesti kirjakeelt, koostab ja toimetab rahvuskultuuri seisukohalt olulisi sõnaraamatuid ning seisab hea andmekogude eest. Loe edasi: Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut seisavad koos eesti keele tuleviku eest

Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.

Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.

“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.

MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.

Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Loe edasi: Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press

Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.

Soome viime valmiskastmeid ja sinepit

Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.

Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.

Venemaale 15 korda vähem juustu ja kohupiima

Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine. Loe edasi: Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Riik toetab põllumajandusorganisatsioone
ja asutusi 530 000 euroga

Põllumajandusministeeriumi valdkonnaorganisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.

Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid, näiteks loomakaitsega seotud tegevusi. Sihtotstarbelisi toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Põllumajandusministeeriumilt saavad sihtotstarbelisi toetusi järgmised valdkondlikud organisatsioonid:

· MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, mh Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse kaubamärgi populariseerimiseks

· MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit – 106 000 eurot

· MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit – 103 500 eurot

· MTÜ Eesti Loomakaitse Selts – 30 000 eurot

· MTÜ Eesti Rukki Selts – 20 000 eurot programmi “Rukkiaasta 2015” tegevusteks

· MTÜ Eestimaa Spordiliit “Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks

· Võrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks

· Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses.