Urmas Saard

Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Rahastu Prototron sügisene ideekonkurss hakkab jõudma lõpule – äsja selgusid kümme paremat meeskonda, kelle seast valitakse detsembri alguses võitjad.

Drooni lennuks ettevalmistamine Foto Urmas Saard — Avionica arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust. Pilt illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Konkurents TOP10-sse pääsemiseks oli väga tugev. Sel korral ideekonkursi fookuses olnud Lõuna- ja Kagu-Eesti meeskondadel on läinud hästi, sest lausa pooled viimasesse hindamisetappi jõudnutest on pärit sellest piirkonnast.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et esikümnesse jõudnud ideede põhjal võib ideekonkursi tulemustega igati rahule jääda. “Tänavu soovisime esmakordselt kaasata ideekonkursil osalema aktiivseid inimesi väljastpoolt Tallinna ja tulemus on käes – pooled TOP10 meeskondadest on tulnud regioonidest,” väljendas Pavlenkova heameelt. “Prototroni pakutavad võimalused on jõudnud Tallinna piiridest välja ja pealinna tiimidel on nüüd senisest tugevam konkurents. Kavatseme Prototroni haaret veelgi laiendada.”

Prototroni ideekonkursi TOP10 hulka jõudsid viis ideed Tartust ja Tartumaalt (Degritter, HackMotion, Hairvel, VitaBug) ning üks idee Põlvamaalt (Sofable). Kogu esikümme on järgnev:

Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.

Loe edasi: Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Bioloogiline mitmekesisus on inimkonna ühishuvi, sest bioloogiline mitmekesisus on tähtis evolutsioonile ning biosfääri elu alal hoidvate süsteemide toimimisele.

Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus Foto Urmas Saard — Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus. Foto: Urmas Saard

Eelseisval kolmapäeval, 23. novembril esineb Annely Akkermann Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele loenguga, milles kõneleb lähemalt elurikkuse kaitsest Eestis ehk sellest, kuidas elada loodusega kooskõlas.

Akkermann selgitab, et inimtegevuse tagajärjel on bioloogiline mitmekesisus märkimisväärselt vähenenud ning selle protsessi peatamiseks on vastu võetud juba 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal.

Konventsioonist tuleneb ka kokkulepe, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) ohutut kasutamist ja piiriülest liikumist.

Samal konverentsil, mida nimetatakse ka Maa Tippkohtumiseks, võeti vastu programm Agenda 21, mille peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste käsitlus käesoleva sajandi maalimas, et vältida elukeskkonna degradeerumist ja elutähtsate ökosüsteemide kokkuvarisemist.

Loe edasi: Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Rääma Blue kümnes sünnipäev Versuses

„Üllar Kallau ja mina oleme olnud põhilised raudnaelad,“ rääkis Papa, kodaniku nimega Alari Janson, eile õhtul enne esinemist Pärnu kohvikus Versus, kus tähistati väikeses sõpruskonnas Rääma Blue kümnendat sünnipäeva.

Papa Janson Versuses ansambli Rääma Blue kümnendat sünnipäeva tähistamas Foto Urmas Saard — Papa Janson Versuses ansambli Rääma Blue kümnendat sünnipäeva tähistamas. Foto: Urmas Saard

Papa meenutas üht 2006. aasta küünlakuu päeva, kui toimus tema proosateose “Päraküla kohatu juhtum” esitlus ja Üllar oli tulnud samal ajal Pärnu jõe jääle oma koera pissitama. „Üllar ütles, et pole kahekesi enam tükil ajal koos musitseerinud. Mina vastasin, et võiks midagi välja mõelda küll. Võtsime veidike mõtlemisaega ja 11. novembril kohtusime juba kolmekesi ühiseks musitseerimiseks: Üllar, Aivar Vorman, keda kutsutakse ka Ufoks ja mina,“ jutustas Papa.

Kokkusaamiseks oli ettevalmistatud paar lugu. „Ufol oli „Vangla bluus“ ja minul tavaline „Pluus“, tugeva p-tähega,“ meenutas Papa algust. Sealt mindi edasi: järgmisel aastal kutsuti neid mängima Kentuki Lõvisse, kus olid muusikapäevad. „Appi tulid ka Rivo Kajo basskitarri mängima ja Mikko Virta trummide taha. Siis see suurem asi hakkaski.“

„Tänu sõpradele Enn Veile ja Heiki Vilepile Tartu Bluusiklubist oleme käinud mitu aastat järjest Emajõe bluesil. Kahel korral on käidud ka Haapsalu Augustibluesil. Ning muidugi oleme Pärnu Bluusifestifali stampesinejad. Seda tänu Üllarile-Kaidule, kes on selle festivali käimavedajad.“

Loe edasi: Rääma Blue kümnes sünnipäev Versuses

Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Tänujumalateenistusega Toris ja mälestuskontserdiga Tallinnas meenutatakse üheaegselt Vabadussõja alguse päeva, kui Eesti rahvavägi asus Eesti Vabariigi iseseisvuse võidukale kaitsele.

Rahvusoooper Estonia hoone Foto Urmas Saard — Rahvusoooper Estonia hoone. Foto: Urmas Saard

EELK Tori Püha Jüri koguduse ja Tori kiriku taastajte ühenduse esimees Jüri Kask annab teada, et esmaspäeval, 28. novembri õhtul algusega kell 18.00 peetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus tänujumalateenistust, millele järgneb tõrvikutega rongkäik ja pärgade asetamine Vabadussõja sangarite monumendi jalamile. Teenistuse viib läbi Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja tähtpäeva sündmusel osalevad Soome ja Läti riikide esindajad. Eesti vabadusvõitlejate liit tänab mälestusmedalitega riigi iseseisvuse taastamisel ja arendamisel märkimisväärset panust osutanud inimesi.

Eesti lipu Selts, Eesti muinsuskaitse selts, Estonia selts, Kindral Johan Laidoneri selts ja Konstantin Pätsi muuseum ootavad täpselt samal ajal inimesi Tallinnas asuvasse Rahvusoooper Estonia saali (Estonia pst 4) Vabadussõja mälestuskontserdile (tasuta, kuid eelneva registreerimisega).

Loe edasi: Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Paul Kerese aasta pole veel lõppenud

Tagasivaade lõppema hakkava Paul Kerese aasta tegemistele Pärnumaal ja eelteavitavalt peatselt algavast rahvusvahelise maleliidu FIDE (Fédération internationale des échecs) Balti tsooniturniirist.

Monument Paul Keresele Pärnus Foto Urmas Saard — Monument Paul Keresele Pärnus. Foto: Urmas Saard

Paul Keres on mänginud kümne maailmameistriga ja neist üheksat võitnud. Üksnes Anatoli Karpoviga jäi seis kahel juhul viigiliseks. Võidetute nimed on José Raúl Capablanca, Aleksander Aljohhin, Max Euwe, Mihhail Botvinnik, Vassili Smõslov, Mihhail Tal, Tigran Petrosjan, Boriss Spaski, Bobby Fischer.

Maailmameistrid on Kerest nimetanud geeniuseks ja nende seast esimeseks, kellel ei lastud võita maailmameistri tiitlit. Boriss Spaski on vastanud sagedastele ütlemistele nagu jäänuks Keres „alatiseks teiseks“ või „igavesti teiseks“, et see väide on vale. „Ei olnud ta eales mingi „teine“! Ta oli väärikatest väärikam, kusjuures mitte ainult malelises mõõtmes. Ta oli imetlusväärne inimene!“

Eestimaa on valinud Kerese 20. sajandi sportlaseks ja FIDE nimetas käesoleva aasta Paul Kerese aastaks. Säärast au pole seni pälvinud mitte ükski teine eestlane. Pärnumaal on Kerese mälestust tähistatud mitmete sisukate sündmustega ja loetelu pole veel lõppenud.

Loe edasi: Paul Kerese aasta pole veel lõppenud

Sindi Rock aastast 1969 jätkab traditsiooni

The Tuberkuloited, HND, Kõu ja Okitoki esinevad laupäeval Sindi seltsimaja suure saali laval.

Täna tuli Anneli Uustalu Sindi seltsimajja juba päris varakult, et teha viimaseid ettevalmistusi laupäeval toimuvaks Sindi Rockiks Foto Urmas Saard — Täna tuli Anneli Uustalu Sindi seltsimajja juba päris varakult, et teha viimaseid ettevalmistusi laupäeval toimuvaks Sindi Rockiks. Foto: Urmas Saard

Täna vaatas julgestusteenistus Skarabeus seltsimaja üle, et tagada esinejate ja pidutsejate turvalisus ning teaks täpselt korra püsimisel silma peal hoida. Kohe turvatöötajate kannul saabusid majja Sindi kommunaali töötunkedes mehed, kaasas kruvikeerajad ja muud tarvilikud riistad. Aegaviitmata asuti istepinke põranda küljest lahti võtma. Kahekaupa kanti pingid kõrval asuvasse väiksemasse saali. Heli- ja valgustehnik asus oma tööks vajalikku tehnikat paika seadma. Seltsimaja juhataja Anneli Uustalu tõstis laudu ja teisaldas istmeid võrdväärselt sama töökusega, nagu teisedki töömehed. Juhataja eristus teistest üksnes selle poolest, et lisaks füüsilisele rassimisele jätkus tal mahti korraldusi jagada ja tööde käiku suunata. Üürikese hetke pühendas ka kõrvalisele uudistajale, et tutvustada laupäeval esinema tulevaid ansambleid.

„Mõistagi on 1991. aastal Sindis alustanud ja tänavu oma tegevuse 25. aastat tähistav The Tuberkuloited sintlaste hulka väga oodatud. Tubekate esimene suuremat kõlapinda leidnud lugu oli minu mälu järgi “Raadio”. „Lilleke rohus“ kujunes aga juba üleriigiliseks hitiks, Tubekate ‘kaubamärgiks’, mis vallutas üheksakümnendate muusikaedetabelid.“ rääkis viivuks selga sirutades Uustalu, kes ühiselt Kairi Gustavsoniga asus aegsasti rocki peole bändide kutsumisega tegelema. „Linna haridus- ja kultuurinõunik ise jääb sellel aastal rockile tulemata, jäi lapseoote puhkusele ja nüüd on õnnelik ema oma pisipoja juures,“ selgitas juhataja.

Loe edasi: Sindi Rock aastast 1969 jätkab traditsiooni

Barbara Lehtna oma elu meelistegevuste keskmes

Barbara Lehtna soovitas Sindi gümnaasiumi õpilastel käija vabatahtlikuna kõikvõimalikes kohtades ja omandada neidki kogemusi, mille järele esmapilgul otsest vajadust ei tunnetata.

Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas Foto Kristi Suppi — Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Kristi Suppi

Sindi gümnaasiumi majandusõpetaja Kristi Suppi korraldas 8. novembril kooli gümnaasiumiastme õpilastele loengu “Ettevõtlike noorte inspireerimine”. Lektorina esines Pärnu vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja Barbara Lehtna. „Kui tavaliselt õpilased kasutavad loenguid puhkamiseks, siis seekord nad osalesid loengus kuulaja rollis,“ ütles kooli direktor Ain Keerup, kes oli õpilaste osavõtlikkust kogu loengu kestel jälginud. Loeng kestis poolteist tundi ja see aeg oli õpilaste hinnangul väga osava leidlikkusega sisustatud.

Alustuseks rääkis Lehtna iseendast: oma elust, tööst, saavutustest, läbikukkumistest ja kuidas kõik see teda arendab. Tuli välja, et ta pole seni veel mitte kellegi alluvuses töötanud. Lehtla selgitas võimalusi, kuidas tulla toime tööl käimata ja elada endale meelepäraste tegevuste keskel. Lühidalt: kuidas olla oma elu kontroller. Maailmas ringi reisimisest saadud kogemusi jätkus jagamiseks ka kuulajatega.

Õpilaste arvates on loengud sageli igavate seletustega, aga antud juhul kaasati kuulajad oskuslikult loengusse sisse elama. Mängiti erinevaid mänge, milles pidi selgitama, joonistama või kirjutama paberitele mitmesuguseid tegevusi, et selle abil saada mängu lõppedes võõrastega tuttavaks.

Loe edasi: Barbara Lehtna oma elu meelistegevuste keskmes

Sindi tänab sädelevamaid linna maine kujundajaid

Sindi linnavalitsus avaldas tänukirjadega tunnustust inimestele, kelle kaasamisega viidi läbi õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Toomas Gussev, üks neljakümneviiest, kes sai Sindi linnavalitsuse tänukirja Foto Urmas Saard — Toomas Gussev, üks neljakümneviiest, kes sai Sindi linnavalitsuse tänukirja. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasium jätkab aastatega väljakujunenud traditsiooni ja korraldab koostöös Sindi muuseumi ning Sindi muusikakooliga oma üldhariduslikule õppeasutusele kuulsust toonud vilistlaste auks pühendatud õpilaskonverentse, mis pälvivad kord-korralt üha laiemat tähelepanu.

Merekultuuriaastaga hästi kokku sobituv konverents üleilmse tuntusega kunstnik Andrew Winterist oli järjekorras seitsmes. Konverentsi toimumise päeval, 9. novembril andis Sindi linnapea Marko Šorin konverentsi ettevalmistavale toimkonnale üle 45 tänukirja. Kõigi nende tänukirjade pidulik kätte andmine igale ühele isiklikult oleks tol korral kõvasti kavandatud ajavaru ületanud. Seepärast valiti tänukirjade kätte andmiseks täna eraldi päev, et rõhutada kõigi õpetajate ja õpilaste kiitust väärivat osa konverentsi edukal läbiviimisel.

Teine samasugune tänamine toimub Sindi muusikakoolis 21. novembril algusega kell 17.30 üheaegselt väikese kontserdiga. Siis saavad tänukirjad muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Loe edasi: Sindi tänab sädelevamaid linna maine kujundajaid

Sindis peeti kadripäeva pidu

Kuigi kadripäev on alles 25. novembril, pidasid hakkajad eakamad daamid juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuses maskide taha varjudes kadripäeva pidu.

Ühemehebänd Kalev ja kadripäeva pidulised Sindi sotsiaaltöökeskuses Foto Urmas Saard — Ühemehebänd Kalev ja kadripäeva pidulised Sindi sotsiaaltöökeskuses. Foto: Urmas Saard

Rahvakalendri andmeil käinud vaesed saarte ja Läänemaa naised, kellel polnud oma maja, maskeeritult kadripäeval või mõned päevad varem, teinekord ka hiljem, mööda maad ringi. Mõnikord polevat maski kantudki. Kogutud siis endile toitu, villa ja riidekraami. Nõnda toimitud 19. sajandil ja eelmise sajandi alguseski veel.

Sada aastat hiljem on kombed ja tavad palju muutunud. Enamik tänaseid Sindi daame olid riietunud uhketesse valgetesse riietesse, mõned kandsid maske, mõned mitte.

„Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami, siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu, nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal,“ kirjutatakse Rahvakalendris. Riidekraami, villa ja toitu Sindi daamid ei kogunud, aga peolaud oli sotsiaaltöömaja saalis kaetud ja pillimeeski kaasa võetud.

Meeleolu tõstis ühemehebänd Kalev, kodanikunimega Kalev Kalden Are kandist. Pillimehe saatel tantsiti valssi ja keerutati jalga ka teiste tantsude taktis.

Loe edasi: Sindis peeti kadripäeva pidu

Karmen Mets Balti Karika etapi võitja

Automudelismi käesoleva sarja eelviimane Balti Karika etapp sõideti Sindis. Ülevaatliku reportaaži tegi toimunust Johanne Mets, MTÜ Sindi mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.

Karmen Mets Foto Marko Mets — Karmen Mets. Foto: Marko Mets

11. novembri õhtul kogunes Sinti veidi üle 30 automudelismi sportlase Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest, et võtta üksteiselt mõõtu selle hooaja 7. Balti Karika etapil juhtrajasõidus. Reedel kestsid treeningud hiliste õhtutundideni.

Laupäeval algas võistlus kell 10.00 PR-24 klassiga. Osales 32 võistlejat. Esimese tuleproovi tegi läbi ka meie pesamuna Karin Mets. Võistlejad jagati nelja gruppi ja nagu tavaliselt alustasid reitingu põhjal nõrgemad. Kuna Karmenil selles klassis varasemat punktisaaki ei olnud, siis alustas ta D grupis koos oma pisiõega. Karmenil juhtus ka kaks tehnilist apsu: poolel sõidul tuli juhe mootori küljest lahti ja veidi hiljem tuli juhe lahti ka juhtpuldi küljest. Parandamine võttis omajagu aega ja hinnanguliselt läks kaduma umbes 30 ringi. C grupis võitis sõidu lätlane Ralfs Leitis 485 ringiga. B grupis pani Kaiar Tammeleht oma oskused maksma ja võitis selle grupi, kuid ei suutnud siiski üle sõita Ralfsi tulemust eelmises sõidus. A grupis valitses sõitu lõunanaaber Janis Sneiders, kuid ka temal ei õnnestunud Ralfsi tulemust üle sõita. Seda juhtub üsna harva, et klassi võidab C grupi võistleja.

Paremusjärjestus:
1. Ralfs Leitis Läti 485 ringi
2. Kaiar Tammeleht Eesti 484 ringi
3. Janis Sneiders Läti 479 ringi.

F1-32 klassis jagati võistlejad gruppidesse ja stardijärjekorda läbi kvalifikatsioonisõitude. Suuri üllatusi ei olnud, kuid Karmen sõitis end A gruppi, kus ees ootamas seni temast tugevamad sõitjad. Eelkõige Leedu noormees Dominykas Budrys. Kõige põnevamaks osutuski A grupi sõit, kus pinget jätkus lõpuni. Etenduse andsid Karmen ja Dominykas. Iga sõiduga vahetus liidripositsioon nende vahel mitu korda. Viimases sõidus mõni sekund enne lõppu oli Karmenil väike edu sees, kuid siis tuli vääratus ja see maksis esikoha. Karmen kaotas 10 sektoriga, ehk siis Sindi rajal ca 4 meetrit. Nende kahe kõrval Janisele võimalust ei antud!

Paremusjärjestus:
1. Dominykas Budrys Leedu 354,9 ringi
2. Karmen Mets Eesti 354,8 ringi
3. Janis Rage-Ragis Läti 352 ringi

Loe edasi: Karmen Mets Balti Karika etapi võitja

RäämaBlue tähistab juubelit kontserdiga

Ansambel RäämaBlue’l on täitunud kümme musitseerimisaastat ja bänd tähistab ümmargust sünnipäeva kontserdiga kohvikus Versus.

“Inimesi on tulnud ja läinud, aga juttu on jätkunud,” sõnas ansambli vokalist Papa. RäämaBlue sai alguse 2006. aasta veebruaris, kui Pärnu jõe jääl kohtusid juhuslikult kitarrist Üllar Kallau ja laulukirjutaja ning vokalist Papa Alari Janson. Räägiti maast ja ilmast ning muidugi ka muusikast. Poolelijäänud jutuajamist jätkati sama aasta novembris Sindi seltsimaja stuudios, aga juba kolmekesi Aivar (Ufo) Vormani ja muusikainstrumetide saatel.

Esimesed lindistused tegi RäämaBlue sama aasta novembris ja just seda võibki Papa sõnul pidada RäämaBlue sünnikuuks.

Neid muusikalisi jutte, mida ansambel on kümne aasta jooksul loonud, saab kuulda 19. novembril kohvikus Versus (Ringi 4). Peale Papa ja Üllar Kallau on laval ka Kait Kallau, Rivo Kajo ja Indrek Talts.

Papa kohvkus Versus. Foto: Urmas Saard →

Algas korvpalli Paikuse Karikavõistluste kolmas hooaeg

Paikuse liiga korvpallivõistluste ellukutsuja ja peakorraldaja Tarmo Tõnismann tutvustas eile alanud uut hooaega, mis toob kaasa mõningaid olulisi uuendusi ja annab võimaluse topeltkarikate jagamisele.

Tarmo Tõnismann (keskel) jagab viimaseid juhiseid enne otsustavaid lõpuminuteid Foto Urmas Saard — Tarmo Tõnismann (keskel) jagab viimaseid juhiseid enne otsustavaid lõpuminuteid. Foto: Urmas Saard

Kui varem mängiti pärast põhiturniiri play offi, siis sellest aastast tekib pärast esimese ringi tulemusi kümnest võistkonnast kaks viiest alagruppi: nõrgem ja tugevam. „Kes nõrgemasse poolde satuvad, need enam kõige kõvema karika eest ei võistle,“ selgitas Tõnismann. Mõlemad jaotused mängivad uuesti omavahel läbi, mille tulemusena saab ka alumine pool väiksema karika nimel võistelda. „Kohe hooaja alguses ei saa tugevamaid ja nõrgemaid paika panna, aga esimese ringiga saab see selgeks.“ Tugevamate heitluses mängitakse lisaks suurele karikale ka medalitele. Alumises grupis medaleid ei jagata.

Allalastava vaheseinaga poolitati Paikuse spordihall kaheks, mis võimaldas pärast avakohtumist Tori ja SK Tünamo vahel paralleelselt kahel väljakul korraga mängida. Esimese mängu järel tulid väljakutele AK Spartak – Mariine Auto ja BC Pärnu – Paikuse Lokomotiiv. Viimastena mängisid SK Altius – Reldor ja Kõwa – SMK Paulus.

Loe edasi: Algas korvpalli Paikuse Karikavõistluste kolmas hooaeg

Sindi linnapea ei pea enda minekut riigikokku eriti tõenäoliseks

Neil päevil valitsuses toimuvad muudatused on pannud Sindi inimesi küsima, kas nende linnapea ei sihi nüüd mõtteid riigikogusse minekule ja mõned kodanikud on püüdnud selgemat vastust saada ka Külauudiste vahendusel.

Eile vastas Sindi linnapea Marko Šorin küsimise peale järgmist: „Mitmel ministrikandidaadil on oma piirkonna asendusliikmed olemas. Pea ainus, kellel ei ole piirkonna asendusliiget, on Pärnumaalt riigikokku valitud Kadri Simson. Seega minu sattumine on vähe tõenäoline, kuigi olen üldnimekirjas küll tänaseks neljas.“ Pärast riigikogu valimisi asus Šorin Keskerakonna üldnimekirjas kaheksandal kohal.

Lisaks selgitas Šorin, et praeguses „turbulentses“ poliitikaelus on seis uutel riigikogu liikmetel üsna keerukas, eriti veel neil, kes esimest korda sinna satuksid.

Marko Šorin, Sindi linnapea, riigikogu uksel. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Üheksakümmend talve tagasi Andrew Winteri poolt Sindis maalitud kolm maali jõudsid käesoleva nädala kesknädalal taas maailmakuulsa kunstniku sünnilinna, sedakorda Paikuse politseikooli kadettide valve all.

Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all Foto Urmas Saard — Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all. Foto: Urmas Saard

„Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“ oli 9. novembril Sindi gümnaasiumi aulas toimunud seitsmenda õpilaskonverentsi pealkirjaks. Sindi gümnaasiumil on pikaajaline kogemus korraldada koostöös Sindi muuseumiga oma kodulinna kooli kuulsate vilistlaste auks konverentse. Muuseumi juhataja Heidi Vellend leidis, et merekultuuriaastal on parim aeg meenutada Winteri elu ja tegevust. Õpetajad Eneli Arusaar ja Lembit Roosimäe kaasasid ettekannete ettevalmistamisse 11 õpilast. Ettekanded jaotati kolme osasse: „Sintlane Andres Winter“, „Õpingud New Yorgi kunstiakadeemias“, „Eesti soost kunstniku edulugu“. Iga teemat käsitles rohkem kui üks õpilane. Nii kujunes rohke teabe jälgimine ja meelde jätmine lihtsamaks ega väsitanud kuulajaid.

Chätlyn ja Egon jutustasid perekond Winterite elama asumisest Monhegani saarele, kus puudus elekter, autoga ei sõidetud ja jalutamiseks kasutati kõrgetel kaljunukkidel kulgevaid radu. Elumaja juurde ehitas kunstnik stuudio. Selle akendest avanes vaade merele. Realistliku meremaalija elu lõpetas 65. eluaastal vähk.

Loe edasi: Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Praga Cantat järelkajastuses

Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu Foto Urmas Saard — Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard

Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.

Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.

Loe edasi: Praga Cantat järelkajastuses

Sindi suusarajal saab sõita

Alates käesolevast nädalast saab taas sõita ka Sindi valgustatud suusarjal, esimestel päevadel on siiski soovitav võimaluse korral kasutada vanu suuski, sest kohati ulatub rohi veel lumikatte alt välja.

Kalmer Jürima Sindi suusarada hooldamas Foto Urmas Saard — Kalmer Jürima Sindi suusarada hooldamas. Foto: Urmas Saard

Kuigi teedel ja tänavatel näib lund juba piisavalt palju olevat, siis Sindi suusarajal napib seda endiselt. Esmaspäeval sõitis rajameister Kalmer Jürima 2,5 km pikkusele rajale mitu tiiru peale ilma lohistit vedamata ja püüdis nõnda roomikute raskuse all kohevat lund kinnisemaks vajutada. Eile sai rada selle talve esimesed suusajäljedki sisse. Lund oli küll vähe, aga vana suusaga kannatas juba sõita. Rajal oli nii uisu, kui ka klassika jälg. Viimast küll vähemas pikkuses, üksnes paksema lumega kohtades.

Täna öösel sadanud lumi lubas raja seisundit veelgi parandada, aga kuiva koheva lumega kipub lohisti töötama nö saha põhimõttel ja lükkab lumekihi õhemaks, mitte ei talla kinnisemaks. Surnuaedade poolsel tõusude ja langustega rajaringil tallas Kalmer rada kinnisemaks viiel-kuuel korral.

Esimesena oli täna hommikul värskelt libistatud suusajälgedel Jüri Martin, kes kohe on saamas 70-aastaseks ja püüab iga päev ennast sportimisega vormis hoida.

Loe edasi: Sindi suusarajal saab sõita

Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Saabunud talv on pannud linnusõbrad aegsasti muretsema tiivuliste toidulaua pärast. Et lindude eest hoolitsemine toimuks võimalikult oskuslikult ja teadmatusest tulenevaid vigu vältides, on kasulik panna tähele Eesti ornitoloogiaühingu nõuandeid.

Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale Foto Urmas Saard — Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale. Foto: Urmas Saard

Viimastel päevadel maha sadanud lumi saab jätkuvalt lisa ja ilmaprognoosi kohaselt langeb õhutemperatuur järjest madalamatele kraadidele. Ornitoloogide sõnul tuleb enamik meil talvel esinevaid linnuliike toime ilma inimese abita. Talvine toitmine võib hoopiski kahju teha, eriti veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Lisatoitmisest on muidugi suur abi neile värvulistele, kes on otsustanud talvituma jääda.

Eesti ilmastikus on talvine lisatoitmine väikestele aialindudele oluline ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga. Sageli aitab isegi vähene toitmine. Ongi ju inimese pakutav vaid lisa-, mitte põhitoit, sest talvised aialinnud otsivad ka ise süüa.

Sageli avastavad toidulaua kutsumata külalised: tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi. Need linnud meil enamasti lisatoitmist ei vaja. Nende eemalhoidmiseks võib proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Loe edasi: Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Käesoleval nädalal toimuvad Sauga, Tori ja Sindi volikogudes Ühinemislepingu lugemised

Tori vallavanem Kaie Toobal kirjutab valla kodulehes, et hetkel toimuvad ühinemisläbirääkimised Sauga ja Tori valla ning Sindi linna vahel on olnud väga edukad.

Lähim aeg peaks andma vastuse küsimusele, kas sünnib uue haldusterritoriaalse üksusena Sindi vald, mille administratiivkeskus hakkab asuma Sindi linnas Foto Urmas Saard — Lähim aeg peaks andma vastuse küsimusele, kas sünnib uue haldusterritoriaalse üksusena Sindi vald, mille administratiivkeskus hakkab asuma Sindi linnas? Foto: Urmas Saard

„Reedel, 04. novembril toimunud ühinemiskomisjoni koosolekul otsustasime, et saadame ühinemislepingu avalikustamisele. 45. nädalal toimuvad volikogude istungid, kus üks päevakorrapunktidest on ka ühinemislepingu avalikule arutelule suunamine,“ selgitab Toobal. Tori vallavolikogu istung leiab aset 9. novembril, Sindi linnavolikogu ja Tori vallavolikogu istungid peetakse järgmisel päeval.

Avalikule arutelule ettevalmistatud materjalide kohaselt saaks ühinemisjärgse kohaliku omavalitsusüksuse nimeks Sindi vald, mille territoorium moodustub Sauga ja Tori valla ning Sindi linna territooriumi summana. Moodustuva omavalitsuse kogupindalaks kujuneb 451,26 ruutkilomeetrit. Loodava uue valla administratiivpiir kulgeb mööda ühinenud omavalitsusüksuste välispiiri. Rahvaarv on praegustes omavalitsustes järgmine: Saugas 4 149 (25,2 elanikku km2 kohta), Toris 2 327 (8,3), Sindis 3 947 (787,8).

Ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused lõpetavad tegevuse ja Sindi vallast kujuneb ühinevate omavalitsusüksuste õigusjärglane. Sindi valla juriidiliseks aadressiks jääb Pärnu mnt 12, Sindi linn. Sindi säilitab asustusüksuse staatuse vallasisese linnana.

Loe edasi: Käesoleval nädalal toimuvad Sauga, Tori ja Sindi volikogudes Ühinemislepingu lugemised

Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühenduse loodud Pärnu muinasuurimise selts otsustas esimesel peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada oma museaalide kogu laiemale hulgale inimestele vaatamiseks, seda päeva peetakse Pärnu muuseumi asutamise kuupäevaks.

Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt Foto Urmas Saard — Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt. Foto: Urmas Saard

Kahe nädala eest alustatud Pärnu muuseumi 120. sünnipäevale pühendatud loengusari „Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest“ jätkus eile, 3. novembril teise loengute päevaga. Ettekannete vahelisel kohvipausil lõigati sünnipäeva tort lahti ja lasti kohvikõrvasel hea maitsta. Pika ja põhjaliku ettekandega esines linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Tema loengu pealkirjaks oli „Pärnu parkide pöörded“, aga ta rääkis parkide teemal palju laiemalt. Kupper andis põgusa ülevaate maailma ajaloo erinevatel etappidel väljakujunenud pargistiilidest, alustades päris kaugest minevikust. Ta rääkis teiste riikide mõjust Eesti ja Tallinna parkide kujundamisele. Lõpuks pühendas ettekandja olulise peatüki ka Pärnu parkidele, aga enne seda tutvustas veel inglise stiili.

Käesoleval nädalal peetakse Pärnus Briti päevasid. Nii pööras Kupper teemanädala raamistikus tähelepanu ka inglise stiilile parkide kujundamisel. Inglise pargistiili loojaks oli William Kent (umbes 1685 – 12.04.1748). Tema parkides saavad põõsad ja puud vabalt kasvada, stiili iseloomustabki eeskätt looduslikkus. Mandri-Euroopas kohandati inglise mõtet väga ulatuslikult Saksamaal. Ka Eesti ajaloolised pargid pärinevad valdavalt inglise pargi kõrghetke ajast.

Loe edasi: Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist

Merekultuuriaastal korraldab Sindi gümnaasium õpilaskonverentsi, mis jutustab sintlasest maailmakuulsa meremaalija Andrew Winteri edulugu.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Õpilaskonverents toimub 9. novembril algusega kell 12.30 Sindi gümnaasiumi aulas, kuhu oodatakse kõiki huvilisi.

Andres Jüri Winter (hiljem Andrew George Winter) sündis Sindis 7. aprill 1892 ja suri Bostonis 27. oktoobril 1958. Sindi ministeeriumikooli lõpetamise järel lahkus ta kodust ja suundus 1913. a merele. Sõja puhkemise tõttu sattus ta aastateks 1914-1916 Briti laevastiku teenistusse. 1916. a rändas Winter New Yorki ja jätkas meremehe eluga Ühendriikide kaubalaevastikus. 1921. a sai temast USA kodanik ja astus New Yorgi kunstiakadeemiasse, mille lõpetas Mooney stipendiumiga. Kunstnik täiendas õpinguid Roomas ja Pariisis. Talvel 1926/’27 külastas Winter oma sünnilinnas elavat venda. Sel ajal valmisid maalid Sindi vabrikust, kasarmuist, kirikust, isast ja tema enda portree. Kahjuks on kiriku maal hävinenud.

Aga kuuldavasti avaneb konverentsi ajal suurepärane võimalus mõnda originaalmaali koolimajas näha. Kaks inimest on andnud nõusoleku oma kogust kolme maali paari tunni kestel huvilistele näidata. Arvestades maalide hinnalisust tagatakse ka erilised turvameetmed.

Loe edasi: Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist

Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Käesolev aasta on nimetatud rahvusvaheliselt Shakespeare`i aastaks. Kevadel möödus William Shakespeare’i surmast 400 aastat. Seega võeti täiesti mõistetavalt alanud nädala Briti päevade kavasse ka ingliskeelse kirjanduse suurkuju, näitekirjanik ja renessansiajastu Inglismaa luuletaja.

Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare'i Foto Urmas Saard — Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare’i. Foto: Urmas Saard

Pärnus Briti päevi korraldav Estobrit MTÜ, samuti kultuuriselts Tulused ja Pärnu kolledži tudengiteater K-äng2 palusid kirjandushuvilisi külastada täna kohvikut Versus, kus toimus Shakespeare`ile pühendatud teemaõhtu „Shakespeare mere ääres ehk Shakespeare by the Sea“

Esmalt esitas tudengiteater Meelis Sarve lavastuses kohvikukollaaži “Will”. Will – see on tsitaatide, mõtteterade ja värsside kollaaž suurelt sõnameistrilt kerges ja karges kohvikumiljöös. Lava ees kahe laua ääres istusid toolidele Mari-Ann Vunk, Sandra Lillepa, Kristin Pärna ja Karl Karu. Meelis Sarv võttis ühe haigestunud näitleja rolli viimasel hetkel endale ja kehastus kelneriks. Vähem kui poole tunni pikkune etendus viis õhtukülalised kuninganna Elizabethi aegsesse Shakespeare’i maailma.

Pärast etendust kuulis kohvikurahvas kirjaniku sonette Shakespeare’i emakeeles, lisaks tosinas võõrkeeles ja kõiki esitatud luuletusi loeti ka eesti keeles ning Anne Sepping vahendas kuuldut omakorda veel viipe keeles.

Loe edasi: Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Ei taju, et kodus sündimine oleks õudne

Eile vaatasin enne trenni minekut Delfi uudiseid. Ja mida ma näen? “Selgeltnägijate tuleproovi” saade on seekord Sindi õudustest!!!!!

Lasin kiirelt peast läbi Sindi kõige jubedamad sündmused, mida mina tean. Ikkagi 42 aastat siin linnas elanud ja peaksin ühtteist teadma.

Paraku algab saade sellel ajal, kui ma alles trennis olen. Pole hullu vaatan järele, mõtlen suurest uudishimust.

Koju jõudes panen teleka mängima. Selgeltnägijad liiguvad mööda kitsaid koridore, seinad on soditud, saateosalised räägivad mingist vastikust haisust, verest, plahvatusest…

Et siis Pärnu maantee 27a-s midagi toimunud??? Aga midagi ei klapi – seinad on ikkagi teistsugused, laes on ripplagi. No ei ole 27a! Ja siis veel ühe ukse peal number 25! Meie ühikas on ju kolmekohalised numbrid. Ei ole Sindi. No nii, järelikult Sind õudused alles tulevad… Saade jätkub. Ja siis: “Pärnu lähistel Sindi linnas…” alustab saatejuht Jürgen Veber järgmist lõiku. Nüüd siis saan ka mina teada Sindi õudustest. Vererõhk vist pisut tõuseb.

Loe edasi: Ei taju, et kodus sündimine oleks õudne

Automudelismi tänavuse karikasarja eelviimane võistlus peeti Sindis

Kuna hooaja lõpp läheneb, siis oli ülioluline koguda veel võimalikult palju punkte. Võistlusrajale startisid klassid PR-24; F1-32; Open-12 ja ES-24.

F1-32 klassis oli sintlase Andy edumaa nii suur, et Karmenil ei olnud isegi teoreetilist võimalust lõppkokkuvõttes Andyt edestada Foto Urmas Saard — F1-32 klassis oli sintlase Andy edumaa nii suur, et Karmenil ei olnud isegi teoreetilist võimalust lõppkokkuvõttes Andyt edestada. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 29. oktoobril toimus Sindis automudelismi Eesti karikasarja hooaja üldarvestuses viies etapisõit, milles osales 30 mudelisportlast.

„Meie seisukohalt oli intrigeeriv olukord juunioride arvestuses,“ kommenteeris võistluste käiku
Johanne Mets, MTÜ Sindi mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja. ES-32 klassi oli Andy juba Karmeni ees kokkuvõttes võitnud. PR-24 ja Open-12 klassis oli tal Karmeni ees 2 punktiline paremus ja ES-24 klassis oli Karmenil piisav edumaa Andy ees.

Võistlus algas PR-24 klassiga. Võisteldi kolmes grupis. C grupis osalesid kõige madalama reitinguga võistlejad. Karmen võistles B grupis ja Andy A grupis. Karmen tegi selle, mida vaja ja võitis oma grupi. Jäi veel oodata, mida suudab Andy A grupis. Esimese poole suutis Andy püsida Karmeni „graafikus”, kuid siis hakkas tasapisi järele andma. Väike üllatus oli see, et ka Kaiar ja Margus ei suutnud Karmenit edestada. Tublid olid ka Pärnumaa noored Karin Mets Ja Reimo Usin, kes noorte arvestuses platseerusid 2. ja 5. kohale.

Loe edasi: Automudelismi tänavuse karikasarja eelviimane võistlus peeti Sindis

Kutse Sindi paisu avamise lahenduste tutvustamisele

Keskkonnaagentuur viib ellu projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mille üheks olulisemaks tegevuseks on Sindi paisu avamine kalade rändeks.

Valminud põhiprojekti soovitakse Sindi seltsimajas tutvustada kõigile partneritele, huvilistele ja huvigruppidele eelseisval neljapäeval, 3. novembril kell 16.00-17.30. Peaprojekteerija Meelis Viirmaa ja Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur tutvustavad põhiprojekti tehnilisi lahendusi ning edasisi tegevusi projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” raames. Ürituse eesmärk on selgitada, kuidas ja millal ehitustöid tegema hakatakse.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on osa projektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mida kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

Sindi pais jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal:

Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Paikuse tähistas vallana oma 25. juubelit

Kuno Erkmann: Valla lugu tuleb meil endil ise edasi kirjutada, et see oleks meie oma nägu ja köidaks ka järgnevaid põlvkondi. Siin elades panustame Eesti ühe vanima ajalooga paikkonna arendamisse, mis omakorda on pärliks kogu Pärnumaale, jätkuvalt parim paik elamiseks, puhkamiseks, eneseteostamiseks.

Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts Foto Urmas Saard — Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts. Foto: Urmas Saard

Paikuse valla sünnipäeva nädal algas esmaspäeval, 24. oktoobril (sellel kuupäeval 25 aastat tagasi anti välja valla sünnitunnistus) lasteaia laste õnnitlustega. Vallamajja toodi video, milles lapsed vastasid küsimustele, mika nad tahavad oma koduvallas elada. Samal päeval esines valla sünnipäevale pühendatud kontserdil Ott Lepland. Vallarahvale jagati torti. Kolmapäeval peeti kolmas hariduse konverents, osalejaid oli 178.

Vallavanema pilguheit veerandsajandale

Sünnipäeva nädal kulmineerus suureks peoks reedel. Paikuse spordihalli kutsuti välispartnerid sõprusvaldadest Soomest Mynamäelt ja Poolast Łobez’ist. Kutsutute hulgas olid valla kõrgeima autasu vapimärgi käesoleva aasta ja varajasemad kavalerid, auramatusse kantud inimesed, tänukirjade saajad, samuti isikud, kes on aastaid ühel või teisel viisil olnud vallale olulised. Ühtekokku saadeti kutsed 400 inimesele. „Tahaks ju olla korraga kogu vallaga koos, aga midagi pole parata, ruumid ei võimalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes iseloomustas juubilari 25 aastat viie märksõnaga.

Loe edasi: Paikuse tähistas vallana oma 25. juubelit