Eesti riik saab peagi saja-aastaseks. Konstantin Päts juhtis selle riigi väljakuulutamist ning oli esimene peaminister ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses.
Püstitades Toompea lossi aeda mälestusmärgi Eesti Vabariigi väljakuulutajale pühitseme selle riigi sünnilugu ja tugevdame meie ajaloomälu.
Toeta ettevõtmist Sinagi!
Iga väiksemgi annetus on oodatud.
Konstantin Pätsi Muuseum
Annetuse saaja: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
Arveldusarve: EE101010031568127222
Selgitus: Konstantin Pätsi mälestusmärk
Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Foto: Urmas Saard →
Tänavu mälestati vastupanuvõitlemise päeval kümnendat korda kõiki lahkunud Eesti riigipeasid Rakvere Kolmainu kirikus, kus päevakohase kõne pidas senist traditsiooni järgivalt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a. 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus. Foto: Urmas Saard
„Me oleme ikka küsinud: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Oleme vastanud: tõepoolest, see on vajalik, sest nende küünalde leegis kumab midagi väga olulist. See on kuma meie ajaloost! Küünlasära aitab virgena hoida meie rahva ja riigi ühismälu! See kohustab mäletama ja andma au. Aga see kohustab ka minevikust õppust võtma,“ kõneles Trivimi Velliste 600 aasta vanuse kiriku vastupidavate võlvide alla kogunenud kirikulistele, keda teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Viru praost assessor Tauno Toompuu, organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt peapiiskop Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.
„Täna 72 aastat tagasi rebiti Tallinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. See asendati veripunase stalinliku impeeriumi lipuga. Just samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust võõrsil, vabas maailmas. Selle valitsuse oli moodustanud – neli päeva varem – professor Jüri Uluots, kes oli ime kombel pääsenud Stalini timukate käest,“ rääkis Velliste eriti noorematele kirikulistele meenutuseks.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 15 Rakvere Kolmainu kirikus Eesti riigivanemaid.
Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard
Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Koos peapiiskopiga teenib koguduse õpetaja Viru praost assessor Tauno Toompuu. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad.
Tegemist on kümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja mullu Paide Püha Risti kirikus.
Kell 13 oodatakse Rakvere linnavalitsuse saali (Lai 20) Pätsi muuseumi liikmetega kohtuma kohalikke ja kogu Virumaa ajaloohuvilisi. Arutatakse eelkõige riigi sajanda sünnipäevaga seonduvat.
Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 10 asetatakse pärjad ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad justiitsminister Urmas Reinsalu ja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Sain näha selle aasta sügisräime suurhetke, kui räimevõrgud olid paksult räime täis ja Kihnu tublid mehed jaksasid seda püüki veel tegemas käia.
Sügisräime püük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard
Kaluri päev algab varajasest hommiktunnist palju varem ja tööpäev võib kesta ettearvamatult pikalt. Kui Rannametsa talus elav Valdo Palu, harrastuskalurid Pille Tuvik ja Arne Saluste Kihnu sadamasse jõudsid, seisid Tõnni talu Tõnis Köster ja Uustalu Jaanus Kott juba väljasõidu ootel. Astusin viimasena paati. Aega viitmata käivitas Valdo kakuamipaadi mootori ja alus päästeti köidikutest valla. Kell näitas 4:45. Suur valgustus kustutati, põlema jäi üksnes kaptenisilla kohal olev tuluke. Merepind läikis tavatult peaaegu peegelsiledana ja lainetust tekitasid üksnes sõukruvi pöörded. Sadama akvatooriumilt väljumisel pöördus paat paremale ja liikus enamvähem paralleelselt saare rannikuga Kihnu lõunatipu suunal. Eemal vilkusid meremärgid ja üle parema poordi vaadates võis näha rannikuudu kohal hõljuvat Kihnu saare tumedat viirgu, aga pisut pead laeva ahtri suunda pöörates ka vaevu aimatavat päikese kuma. Päikese tõusuni oli jäänud veel veidi alla paari tunni.
Täna mälestati Pärnu Alevi kalmistul Eesti ajaloo mälestusmärkide taastamise algatajat, muinsuskaitseliikumise eestvedajat, Eesti sõjahaudade hoolde liidu asutajat, Pärnu vapimärgi kavaleri Ali Rza-Kulijevit, kelle surmast möödus 14. septembril 20 aastat.
Küllo Arjakas mäletab
Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad. Foto: Urmas Saard
„Mina tutvusin temaga kaheksakümnendate lõpu poolel seoses Pärnu muinsuskaitse liikumisega,“ ütles kalmul esimesena sõna võtnud Küllo Arjakas, kes on aastast 1993 Eesti sõjahaudade hoolde liidu liige ja töötab praegu Tallinna linnaarhiivi juhatajana. „Sotsiaalpsühholoogid on pannud tähele, et enamasti mälestatakse inimest peale tema lahkumist 10-12 aastat, jättes kõrvale lapsed ja kõige lähemad sugulased. Aga see, et ka 20 aastat hiljem on ikkagi terve hulk inimesi kogunenud siia Alevi kalmistule meenutama Abdul Ali Rza-Kulijevit, või nagu me lihtsalt ütleme Alid, tähendab erilist austust suurmehe vastu. Vaieldamatult oli Ali suurem Eesti patrioot, kui enamik meie kaasmaalasi,“ kinnitas Arjakas, kelle sõnul oli ta kindlasti väga otsiva vaimuga mees.
„Mäletan, kui oli teemaks seesama Saksa sõduri kalmistu. Ei olnud ju selle plaane hulk aega teada. Oli vaid võrdlemisi üldine ettekujutus: kus kalmistu asus, kuidas sõjamehed siin paiknesid. Korduvalt linna kommunaalametit külastades laskus ta ühel korral keldrisse, kus seisid vanad kapid. Olles avamas esimesi kapi sahtleid, avastas ta täiesti juhuslikult Saksa kalmistu täpse plaani, september 1944. See oli oma aja kohta tõeliselt väärtuslik leid.“ Ali algatusel loodi Eesti esimesed kontaktid Saksamaal Kasselis asuva Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliiduga, mille tulemusel taastati Pärnu Saksa sõdurikalmistu aastal 1993 esimesena omataolistest kogu riigis.
Täna sõitsid suurte turbamulla koormatega rekkad tegemisel olevale Sindi jalgpallistaadionile, mida rajab Pärnu JK Poseidon.
Esimene koorem, 90 m3, turbamulda lükatakse rekkalt maha. Foto: Urmas Saard
AS Tootsi Turvas andis juba juulis lubaduse eraldada staadioni murukatte tarvis turvast, mille eest tasu ei küsita. Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et tema isa Vello Kuldmägi, Tibu Trans OÜ juhatuse liige, korraldas turbamulla veo. Seda küll mitte oma firma veokitega, aga tellis transpordi teistelt.
Kolme rekkaga toodi kohale kokku 270 kuupmeetrit kvaliteetset kõduturvast. Muruseemne külviks ettevalmistusi korraldav OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg ütles, et sellest kogusest jätkub arvestuslikult kogu staadioni katmiseks ca 4 cm paksuse kihiga. Muld lükati maha väljaku kõrvale. Keset staadionit ei saanud maha panna, sest pinnas vajab veel randaalimist ja täiendavat tasandamist. Pole välistatud, et randaalimise käigus tuleb välja veel mõni suur kivi, aga enamik kivisid on ära koristatud.
Spetsiaalset staadionimuru seemet on juba ostetud veerand tonni. Spordiväljaku muru on toodetud DLF Trifolium firmas (Taanis), väetis YaraMila NPK (Norra). Kas jõutakse seemnekülvini septembris, ei julgetud päris kindlalt öelda. Väga töömahukaks kujuneb mulla laiali laotamine, mida tahetakse teha talgute korras. Palju oleneb kuivade ilmade püsimisest.
Kuldmägi sõnul on lahtine veel seegi, millisel kuupäeval oleks parim aeg talguid pidada.
Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uue õppeaasta eilsel avapäeval kõneles Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali kogunenud üle pooletuhandele inimesele Vahur Kersna teemal “Mis on elus tähtis?” ja esitles oma raamatut „Ei jäta elamata“.
Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis. Foto: Urmas Saard
„Ma tahan, et see oleks vestlus, kui vähegi võimalik. Kui teil on küsimusi, siis andke julgelt tulla,“ andis Kersna kohe oma esinemise alguses teada võimalusest kujundada tunni pikkune kohtumine vestluse laadseks mõtetevahetuseks. Kuna kohtadelt räägiti valdavalt ilma mikrofoni kasutamata, siis jäid suure ruumi tõttu küsimuste täpsed sõnastused kuulmata või kostus üksnes aimatav mõte. Aga kõik küsimused said siiski selge vastuse ja alljärgnevad mäkmed vahendavad teatava subjektiivse valiku põhjal tuntud teleajakirjaniku mõtteid, arvamusi ning seisukoht.
„Kogu minu eelnev elu oli ettevalmistus selleks, et see raamat sünniks. Palun lehvitage mulle, kes on seda raamatut juba lugenud. Jaa, tubli pool saali. Minult on küsitud, kas selle kirjutamine oli teraapia? Ei olnud. Ma ei kirjutanud endale. Kirjutasin selle raamatu kõigile neile, kes ühel päeval satuvad oma elus kuristiku äärele. Kui mina seal ühel päeval seisin, siis ma tahtsin taeva avanemist. Soovisin, et peaingel ulataks mulle selle raamatu. Aga taevas ei avanenud ja keegi mulle seda raamatut ei andnud. See on keerulisest olukorrast välja tuleku lugu.
Mullu septembris Tahkuranna vallas avatud Pärnu Bay Golf Links kandideerib nüüd üleilmselt parima uue golfiväljaku ja klubihoone auhinnale, ühtlasi ka eeskujulikuma Eesti golfiraja tiitlile.
Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas. Foto: Urmas Saard
Tahkuranna taolisi mereäärse piirkonnaga võrreldavaid väljakuid on Põhjamaades üksikuid, Balti riikides sarnased golfiväljakud puuduvad. Hinnatud Soome golfiarhitekti Lassi-Pekka Tilanderi kavandatud väljaku rajamist juhtis Mick McShane. Väljaku mõõtmed on 4500 kuni 6200 meetrit. Mitmekülgses golfikompleksis on lisaks 18-rajalisele väljakule 5 par-3 rada, harjutusväljakud lähi- ja kauglöökide jaoks. Arhitektuurselt huvitavas klubihoones asuvad lounge’i kohvik ja restoran Eagle, golfitarvikute kauplus, saunad.
Hääletamisel on klubihoone parimale nimele Pärnu kõrval võistlemas Šotimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uus-Meremaa, USA ja Korea.
Pärnu Bay Golf Links võistleb Eesti radade konkurentsis Jõelähtme ja Niitväljaga.
Ajakirja UK Golf Digest poolt on Pärnu Bay Golf Links väljak tunnustatud Eesti parimaks. Põhja-Ameerika väljaande Golf Inc konkursil tunnistati klubihoone uute ehitiste kategoorias teise koha vääriliseks.
Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimus täna enam kui 560 kuulaja osavõtul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta avaaktus, kus pärast tervituskõnesid esines esimese loenguga teleajakirjanik ja kahe menuraamatu autor Vahur Kersna.
Mari Suurväli ja Vahur Kersna. Foto: Urmas Saard
Üle 50-aasaseid elukestva õppe harrastajaid tervitas Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Sõna võtsid ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Swedbanki Lääne regiooni asejuhataja Deevi Lagern.
Henn Vallimäe nentis, et väärikate ülikooli programmi omapäraks on suuresti õppurite soovide ja tagasiside põhjal kokku pandud loengute kava. „Kui sama praktikat kasutada üldhariduskoolis, siis tõenäoliselt poisid spordivad ja tüdrukud laulavad ja joonistavad. Ja mine tea mis juhtuks tavaülikoolis homsest…,“ arutles direktor naljatlemisi.
Vallimäe meenutas, et tänavu on TÜ Pärnu kolledži 20. juubeliaasta, millest tervenisti 7 aastat on väärikad koos käinud, seda on pea kolmandik. „Selle ajaga on ümbritsevas palju muutunud. Varsti valitakse Eestile uus president nagu USA-ski, eilsest saime uue haridusministri. Aasta algusest on meil Tartu ülikoolis 4 suurteaduskonda ja meie oleme sellest ühe, nimega sotsiaalteaduste valdkond, üks kaheksast liikmest.“
Täna kümnendat korda toimunud Sindi Skate on lõppenud ja parimad võistlejad autasustatud. Spordisündmuse peakorraldaja Helle Vent ütles, et käesolevat korda võib isegi rahvusvaheliseks võistluseks nimetada, kuna üks osaleja tuli Tšehhist ja teine Soomest.
Andres Lainevool. Foto: Urmas Saard
Kõige suuremaid elamusi pakkusid taas BMXratturid. Vent tunnistas, et Sindis suureneb iga aastaga Eesti tipptegijate hulk ja sedavõrd põnevamaid hetki saab ka publik nautida. Parimate võistlejate osalemist soodustab skatepargi võimaluste järjest suurem mitmekesistamine.
Enne võistlejate autasustamist tänati kingitustega toimekat meeskonda. Vent pidas tähtsaks, et kohtunikud Sören Mäesalu, Ardo Saulep, Kristo Köster, Margus Nurk, Henrich Närep saaksid nimetatud. Olulise panuse andsid kommentaatorid Kaarel Kaldasaun ja Henri Holland. Taavi Burket on olnud pea kõigil aastatel asendamatu päevajuht ja samuti kommentaator.
Tõukeratastel võistlejatest osutus parimaks Harley Harin Tallinnast. Odd Holmen Paikuselt sõitis teiseks ja kolmanda koha võitis Deeno Lippand Viljandist.
Rulaga saavutas esikoha pärnakas Meelis Erm. Teine oli Jarmo Kangro Tartust ja kolmas Marko Padernik samuti Pärnust.
Täna keskpäeval alanud tõukeratastel, ruladel ja BMXidel võistlejate registreerimisele järgnes tund hiljem pidulik elamusspordivõistluse avamine ja demonstratsioonsõitude toimumine.
Sindi Skate 2016 demosõit. Foto: Urmas Saard
Avasõnades tänas Sindi avatud noortekeskuse juhataja Helle Vent võistluste peakorraldajana kõiki häid koostööpartnereid ja suurearvulist meeskonda, kellest üks toekamaid on olnud Taavi Burket. Kommentaatorina on ta olnud abiks kõigist senisest kümnest võistlusest üheksal korral. Pärast linnapea Marko Šorini tervitust ja korraldajale lillede kinkimist andis Vent linnavalitsusele tänutäheks pikaaegse toetuse eest kaunilt kujundatud klaasist meene.
Demosõite tegid Enrico Onobko, Meelis Erm, Deeno Lipand, Sander Saard, Mikk Eeskivi ja Marko Padernik. Seejärel läks võistluseks. Lisaks erinevate alade esimesele kolmele jagatavale karikale on auhinnad või eripreemia noorimale osalejale, parimale kukkujale, parimale sintlasele.
Võistlustulemustest saab lugeda ja võitjate pilte näha varsti pärast võistluspäeva lõppemist.
Sindi tuletõrje selts kutsus täna lahtiste uste päevale tutvuma vabatahtlike tegemiste ja nende tehnikaga.
Margo Lääts, Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige. Foto: Urmas Saard
Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige Margo Lääts ütles, et tänavu korraldati Sindis teist sügist sellist päeva. „Tundub, et sel aastal oli ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja linna kodulehel hästi toimuvast teada antud ning selle tulemusena tuli meeldivalt palju huvilisi kokku. Hommikul käisid lasteaia eelkooliealised lapsed siitsamast kõrvalasuvast majast. Hommikul oli 22 last, nüüd on õhtupoolikul veel teist samapalju koos vanematega.“ Lastel jätkus põnevat uudistamist, askeldamist ja kuulamist, mis ei lasknud vähemalgi määral igavust tunda. „Rääkisime tuleohutusest ja püüdsime lastele ohutunnet paremini selgitada.“
„Lisaks sügisele on olnud teisigi vabatahtlike tuletõrjujate tööd tutvustavaid kohtumisi siinse kogukonnaga. Näiteks 1. mail olime kohal Sindi laadal. Oleme asetanud olulise rõhu pääste ennetustööle, millega püüame ennast ikka võimalikult palju nähtaval hoida,” rääkis Lääts.
Täna peeti Sindi sotsiaaltöökeskuse õuel eakate suve lõpetamise pidu ja tähistati Leida Tantsu sünnipäeva, kellel täitus 3. septembril 90. eluaasta.
Eakate suvelõpu pidu Sindis. Foto: Urmas Saard
Tublisti üle kolme tunni kestnud pidu sisustas valdavalt Jüri Saamel, kes tutvustas ennast siiski rohkem Jürina Rotikülast. Jüri laulis, mängis kitarri ja klahvpilli, taustaks eelnevalt salvestatud meloodiad ja rütmiinstrumendid. Vahelduseks luges naljakaid episoode, esitas viguriga ja vigurita küsimusi. Jüri kõrval proovis laulda ka Juta Velleste, kes on Sindi pensionäride meelelahutuslike kogunemiste peakorraldaja. Tovpeko Maria laulis vene viise.
Murueided tantsisid. Tantsisid ka teised. Tantsudega tehti koguni päris näitemängu sugemetega etteasteid. Tantsiti seltskonnatantse ja liiguti isegi diskorütmis.
Peo teisel poolel tuli toimuvat uudistama ka Ilme Prenge, kellel paluti samuti mõned ea- ja ajakohased laulud laulda. Lauldi ja tantsiti kuni oodatud üllatusesinejate saabumiseni. Üllatasid ansambli Šal-lal-laa naised. Esimesena kõlas Arvo Ratassepa „Saarepiiga laul“. Kuna Šal-lal-laa lauljad laulavad ka Sindi laulukooris, kes sõidavad oktoobris Praha festivalile, siis esitati selleks puhuks õpitavast kavast ühe loo. Lauldi Tšehhi helilooja Bedřich Smetana „Ma hvezda“, mis eesti keeles tähendab ‘minu täht’. Viimase laulu laulmiseks astuti Leidale võimalikult lähedale ja lauldi Miina Härma „Ei saa mitte vaiki olla“. Kristel Reinsalu kinkis lauljate poolt lilled ja ütles südamlikud sõnad. Kui seni oli Leida pidevalt naerusuiselt toimuvale kaasa elanud, siis Šal-lal-laa esinemise ajal võis tema silmist lugeda erilist tänulikkust. Väga tänulik oli muidugi kogu kuulajaskond.
Eelseisval laupäeval peetakse Sindis kümnendat korda ekstreemspordivõistlus, kus on esindatud tõukeratturid, rulatajad ja BMXidel sõitjad.
Sindi Skate 2016 märk Helle Vendi rinnas. Foto: Urmas Saard
Esmalt teevad riigi parimad meistrid demosõite, algusega kell 13.00. Registreerimisega alustatakse tund varem. Eilsel jutuajamisel ütles Sindi avatud noortekeskuse juhataja Helle Vent, spordisündmuse vastutav peakorraldaja, et kohale tulevad tasemel võistlejad. Edasine sõltub võistlejate arvust. Tavaliselt kestavad sõidud 3 tunni ringis. „12.augustil käis Sindi skatepargis harjutamas üks parimaid sõitjaid Hispaaniast, Bernat Via Comaz. Temaga ühes oli parimaid eestlasi Arto Arukuusk,“ nimetas Vent.
Pingsad ettevalmistused käivad juba mõnda aega. „Tehtud on palju ja ettevalmistus käib kuni viimase hetkeni, et kõik saaks eeskujulikult korraldatud. Skatepargi viimastest aukudest kuni plakatini välja. Saingi just plakatid kätte. Need lähevad kohe üles. Ka karikad sai kätte. Tänavusteks võistlusteks spetsiaalse kujundusega märgid on valmis. Samasuguse kujunduse saavad ka šokolaaditahvlite ümbrispaberid. Mihhail Škljar on oma kahe pojaga skateparki remontinud,“ rääkis Vent.
Jätkuvalt kooli õpilaste arvult tõusuteel asuv Sindi gümnaasium sai algaval õppeaastal oma vilistlastelt kingituseks punase vahtra istiku.
Ain Keerup ja Taivo Luik asetavad punase vahtra istutusauku. Foto: Urmas Saard
Algselt õppehoone esisele kavandatud pidulik 1. septembri aktus otsustati hommikupoolsete muutlike ilmaolude tõttu jaotada siiski kahte osasse. Esmalt viibiti kooli aulas, kus laulsid ja esinesid õpilased, kõneles direktor Ain Keerup ja Sindi linnavolikogu esimees Toomas Asi. Esimesse klassi astujatele kingiti Aabitsad. Lõpuks anti allkiri tähtsale dokumendile, mis hiljem pudelisse suletult asetati punase vahtra juurte alla.
Eesmärgid olgu ikka suuremad
Toomas Asi soovitas õpilastel alati püüelda rohkema järele ja hoiduda poolikute eesmärkide seadmisest. Õpetaja Laur lubas leppida ka sellega, et Toots teeks vähemalt pool rehkendust, kui tõesti rohkem ei jaksa. Aga Asi arvates võib see tähendada hõlpsat liikumist libedale. Eesmärk olgu ikka suurem ja täielik.
Ain Keerupi sõnavõtust ilmnes, et ka kool on kangekaelselt seadnud enda ette suuremaid eesmärke, kui teised on lootnud ja tulemused annavad endast märku juba mitmendat aastat. „Tänasel kooliaasta avaaktusel on mul siiralt hea meel teile teatada, et Sindi gümnaasiumil läheb hästi, sest meie kooli usaldatakse.“
Õige huvitegevuse leidmine mõjutab lapse arengut ja tulevikku. Kaubamajakas 11. septembril kell 12-18 toimuv Pärnu huvitegevuste mess Huvikas aitab Pärnumaa noortel ja lastel üles leida just neile sobivad ägedad, kasulikud ja huvitavad vabaajategevused.
Janne Ristimetsa laste loov- ja vabatantsukava Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard
Papiniidus asuvas Kaubamajakas näeb laps oma silmaga, millega on võimalik maakonnas tegelda, ning saab omal nahal järele proovida, mis meeldib, sobib ja kaasa haarab.
Messi sihtgrupp on noored ja lapsed ning nende vanemad. Messil saab ülevaate Pärnumaa huvikoolidest-ringidest, sportimisvõimalustest, käsitöö-, muusika-, kunsti-, loodushariduse, tehnika- ja kõikvõimalikest muudest ringidest, töötubadest ning põnevast vabaajategevusest. Saab ka ringidesse registreeruda. Kohal on noorteorganisatsioonid.
Messi vältel on laval programm, kus huvikoolid-ringid näitavad, mida kõike neil õppida võib ning mida nende noored teha oskavad. Letti lüüakse selle aasta uudised. Näiteks JJ Street teeb laval selgeks, missugune on uus Pärnusse jõudev tantsustiil Vogue. Korvpalliklubid näitavad, kuidas lasteklassist võib meistriliigasse jõuda, tutvuda saab jalgpalli, karate, squashi, purjetamise ja paljude teiste spordialadega. Võimlejad tutvustavad võimlemiskooli Rüht taset. Kohal on 12 huvikooli ja 5 tantsukooli! Lisaks tulevad messile ka vabaajategevuste pakkujad ning demonstreerivad endi uudiseid.
Seoses alanud õppeaastaga pühitseti 25. augustil Helsingi Viikki kirikus riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt Latokartano põhikoolile kingitud sinimustvalge esinduslipp.
Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipp. Foto: erakogust
„Eesti lipp kingiti meie koolile 4. juunil Toompeal, kui toimus Eesti lipu päeva pidulik tähistamine. Lipu seltsi esimehe Jüri Trei ettevõtmisel saavad tublimad väljapool Eestit töötavad koolid endale kingituseks meie riigi sinimustvalge lipu. Lippu käis vastu võtmas meie kooli 2. klass koos klassijuhatajaga. Pika Hermanni tornis osales lipuheiskamisel õpilane Elizabeth Krause“ rääkis Silja Aavik, kes on Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli eesti laste õpetaja.
Latokartano tähendab tõlkes karjamõisa ja ei viita millegiga Eestile, ometi toimub selles koolis alates 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe.
Eelmise nädala neljapäeval pühitseti kingitud lipp Helsingis asuvas Viikki kirikus. Juba järgmisel päeval peetud eesti-soome klasside 20. sünnipäeva pidulikul aktusel asetati lipp aukohale. Aavik ütles, et nüüd asub lipp hoolikalt hoiul eesti laste klassis. Eriliselt asetatakse lipp aukohale Eestiga seotud tähtpäevadel või muudel olulistel sündmustel. Näiteks tõi ta emakeelepäeva. „Kuna lipu saamine oli meile suur üllatus ja auasi, siis peame koolis veidi veel aru pidama, millal ja kuidas edaspidi lippu kasutame,“ lisas Aavik juurde.
„Sindi on täiesti tasemel, eeskujulik ja esmaklassiline linn, kes oskab hinnata, tänada ja austada oma sportlasi. Sportlastel on pöidlahoidjatest alati väga hea meel. See on ääretult oluline tagasiside, ilma selleta kaotaksid meie pingutused mõtte. Sindist oleme saanud väga innustavat tagasisidet, mistõttu olemegi oodatud tulemuseni jõudnud. Sten-Erik Andersoni rinnal pole veel ihaldatud olümpiamedalit, aga küll temagi veel selle Sinti toob,“ rääkis Allar Raja täna oma kodulinna rahvale.
Sindi inimesed tervitavad Sten-Erik Andersoni ja Allar Raja. Foto: Urmas Saard
Linnavolikogu esimees Toomas Asi meenutas, et Sindil on ammused kogemused kasvatada endi seast olümpiamängudeks kõlblikke sportlasi, kelle saavutused lähevad aina paremaks. Tõstja Aleksander Kask osales 1928. a Amsterdami oümpiamängudel, kus jagas 14–15. kohta. Uno Palu saavutas Melbourni olümpiamängudel kümnevõistluses 4. koha. Eelmisel suveolümpial sai Raja paarisaerulise neljapaadi koosseisus koos Tõnu Endreksoni, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsäga 4. koha. Äsja lõppenud Rio de Janeiro XXXI suveolümpiamängudel võistles sama meeskond Lagoa Rodrigo sõudekanalil ja võitis valitseva maailmameistri Saksamaa ning teisena lõpetanud Austraalia paatkonna järel pronksmedali, jättes endist tahapoole suurriigid Poola, Suurbritannia, Ukraina. „Kuigi Sten-Erik Anderson ei pääsenud veel võistlema, oli ka teise Sindi mehe panus olümpiamängudel ülioluline, mille tähtsust asendusmehena ei tohi vähemalgi määral alahinnata,“ osundas Asi.
Tippfotograaf Peeter Hütt tegi ülesvõtteid Pika Hermanni tornis, Kuberneri aias, 20. augusti mälestuskivi juures. Veel on mõned fotod lisatud harrastuspiltnikelt.
Riigikogu ja Eesti lipu seltsi ühisel korraldusel tähistati taasiseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamisega Toompeal, millest saab lähemalt lugeda siit. Samal hommikul kinkis lipu seltsi esimees Jüri Trei Pika Hermanni tornis sinimustvalge laualipu Vahipataljoni ülemale major Martin Kukele, kes on osalenud välismissioonidel ja kirjutanud raamatu „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.
Presidendi kantselei roosiaias asetati lilled presidentide Konstantin Pätsi ja Lennart Meri büstide juurde. Kadriorus kõneles akadeemik Mihkel Veiderma, kunagise haridusministri poeg.
Jüri Trei kingib Pika Hermanni tornis major Martin Kukele sinimustvalge laualipu. Foto: Peeter Hütt →
Eilse Uhla-Rotiküla elamusjooksuga algatati korraldajate sõnul uus võistluspäev, millega tahetakse kindlasti järgnevatel aastatel jätkata ja meenutada sellega möödunud aegadel perekond Pätsi liikumist Tahkurannast Pärnusse, tähistada sportlikus vaimus taasiseseisvumispäeva ning säilitada Raeküla jaoks paljus küll teisenenud kujul kaua kestnud kahe staadioni jooksu traditsiooni.
Andrus Veerpalu, esimese Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitja. Foto: Urmas Saard
Kell 11 sõidutas suur buss Raeküla staadioni juurde kogunenud jooksjad Uulu staadionile. Teistega ühiselt sõitis stardipaika jooksu idee autor Enn Hallik. Ta ütles, et on valitud 10,4 km pikkust rada läbinud rattaga sajal korral ja jooksnud sellel elamusi tekitaval teel mitmekümnel korral. Mõistetavalt kandis ta rinnal registreerimisnumbrit üks. Eile jooksis Hallik tuttavaks saanud rajal elamusi nautides võistlusajaks 1.07,26. Eluaegse spordiajakirjaniku poeg Urmas Hallik jooksis teisena registreerununa pisut alla tunni.
Tahkuranna mehe Andrus Veerpalu võit polnud suur üllatus. Temalt oodati suurepärast aega mitmete asjatundjate poolt juba siis, kui enamik tuntud nimesid olid kirja pandud. Veerpalu tulemuseks mõõdeti 38.37. Võtjast 20 sekundiga maha jäänud Raeküla mees Priit Talu jooksis välja paremuselt teise tulemuse 38.57. Võistluseelsel päeval ennustas Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson, et Martin Tarkpea võib samuti Veerpalule tugevat konkurentsi pakkuda. Spordijuht ennustas päris õigesti. Tarkpea lõpetas kolmandana, ajaga 39.36. Ka Kustasson igatses starti minna, aga viimase hetke ootamatud kohustused sundisid soovist loobuma.
Laupäeva keskpäeval antakse esimesele Uhla-Rotiküla elamusjooksule start Uulu staadionilt, millele järgneb 10,4 kilomeetri pikkune jooks ja finišeerumine Pärnus Raeküla staadionil.
Uhla-Rotiküla teekonna läbijad ületavad Uulu kanali purret. Foto: Urmas Saard
Lisaks jooksjatele on registreerunud ka kõndijaid või matkajaid. Raekülas korraldatakse ka lastejooksu. Samuti osaleb vähemalt kaks teatejooksu meeskonda: Bestri pood ja Kolm Paksu. Ühtekokku on registreerunuid sajakonna ümber.
Jooksjate nimekirjas on tuntud nimede hulgas meestest Enn Hallik, Urmas Hallik, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Andres Metsoja, Jüri Leesmäe. Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson ütles, et nimetamist väärivad ka mitmed naised. „Näiteks Irja Bernard, kes on aktiivselt Jaansoni jooksudel osalenud ja sageli autasusid noppinud. Sauga vallavolikogu esimees Kandela Õun on omavalitsuste vahelises juhtide jõukatsumises olnud pidevalt esimese kolme seas või päris esimene. Samuti on Jõulumäe suusatreener Anu Taveter oma vanuse klassis alati tublilt võistelnud. Tiina Pärn on pannud enda nime kõndijate ja matkajate nimestikus kirja. Ta on juhatuse liige firmas Kinhor OÜ, kes sponsoreerib meie jooksu,“ tutvustas Pärnumaa Spordiliidu pikaaegne juht naisi. Vestluse ajal ütles Kustasson, et lisab ka enda nime jooksjate nimekirja.
Taasiseseisvumisepäeval 25-aastaseks saavad noored heiskavad 20. augusti hommikul kell 7:00 lipu Pika Hermanni torni.
Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: Urmas Saard
Tallinnas saab Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine alguse 20. augusti varahommikul Toompeal asuvas Kuberneri aias, kuhu koguneb linnarahvas. Pidulikul tseremoonial osalevad riigikogu ja 20. Augusti klubi liikmed, diplomaatiline korpus, Eesti lipu selts, Eesti meestelaulu seltsi Tallinna koorid, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, skaudid, gaidid, erinevad seltsid, üliõpilasorganisatsioonid ja ühingud. Tullakse oma lippudega.
Kell 6:55 alustab ETV otseülekannet. Sel päeval lähevad 25-aastaseks saavad noored torni lippu heiskama. Koore ja orkestrit juhatavad Kalev Kütaru, Jüri Rent ja Ants Üleoja. Kõlavad riigihümn, “Hoia, Jumal, Eestit” (J.Aavik, A.Raudkepp) ja “Eesti Lipp” (E.Võrk, M.Lipp). Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja 20. Augusti klubi president Ants Veetõusme, õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad.
ERMi kodulehe külastaja näeb vähenevate päevade hulka, mis on jäänud Eesti suurima ja maailma ühe ainulaadseima muuseumi avamiseni. Peatselt näeb seda mäluasutust juba kogu täiuses.
ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard
Lühem vahemaa Raekoja platsilt ERMi on umbes 1,9 km. Narva maantee ja Muuseumi tee vahelist lõiku ühendav Roosi tänav on saamas täiesti uueks. Umbes pool sellest on enamvähem korras ja alates Puiestee tänavast saab juba mööda laia betoonplaatidega kaetud kõnniteed jalutada 1. oktoobril külalistele avatava ERMi juurde.
Sinakas hall sein paistab juba kaugelt kätte ja paljudele tuleb isegi üllatusena, et vähem kui poole tunniga, olenevalt muidugi sammu pikkusest ja kiirusest, jõuab keskaegselt platsilt linna serval asuvasse ülimalt modernsesse ja mõõtmetelt hiigelsuurde hoonesse, millel pikkust 355,8 meetrit. Võibolla tekitab hoone pikkuse kõrvutamine mõnede vertikaalrajatistega teatava võrdluspildi, et paremini aduda mõõtmeid. Eifeli kõrgus koos antennitipuga on 324, Tallinna teletorn kümmekond meetrit vähem. Aga hoone mahtu iseloomustavad veel mõned mõõdud: laius 71,7 meetrit, kõrgeim punkt on 15,3 meetrit ja hoone madalaim punkt jääb teises otsas 2,4 meetrile.
Käesoleva nädala algusest kuni esmaspäevani toimuvad Pärnu Nooruse majas rahvusvahelisel tasemel õppepäevad neile, kes teevad noortevahetusprojektide maailmas esimesi samme.
Kümne riigi osalusel toimuv koolitus Pärnu Nooruse majas. Foto: Urmas Saard
Kohvipausi vestluses meenutas Nooruse maja direktor Uudo Laane eelmise päeva praktilist katset kujuteldavate krokodillide keskel, kus kaks vastassuunas liikunud seltskonda pidid suutma pakult pakule (kivilt kivile) astudes üksteist säästes ja kolmandate poolt viga tegemata takistuse võimalikult leidlikult ületama. Oli see mäng, tõsine proovikivi või koguni elu ja surma küsimus tõsiste püüniste maailmas, mida inimesed ikka oskavad enda jaoks üles sättida?
Tegelikult ei toimu Nooruse majas midagi dramaatilist. Kohale on tulnud 29 osalejat tosinast organisatsioonist ja kümnest riigist: Eestist, Lätist, Kreekast, Rumeeniast, Soomest, Hispaaniast, Tšehhist, Poolast, Prantsusmaalt, Itaaliast. Nädalane intensiivkoolitus saadakse kogenud juhendajate käe all: Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches Hispaaniast.
Noorsootöötajatele suunatud „Youth Exchanges for Newcomers“ on Erasmus+ ja Noorteagentuur SA Archimedes rahastatud projekt.
Täna õhtul astuvad Tallinna lennujaamast lennukile Rahvuskultuuriseltsi Kirmas segarahvatantsurühma tantsupaarid, et osaleda Eestist ainsana Indoneesias toimuval rahvusvahelisel rahvatantsu ja rahvamuusika festivalil, mis leiab aset ajavahemikul 20.-28. augustini.
Tallinnast 21:35 algav reis suundub esmalt Helsingisse, kust keskööl võetakse suund Aasiasse. Ööbitakse Singapuris ja järgmisel päeval jätkub lend Indoneesiasse, Borneo saarele. Lähemalt loe siit.
Rahvatantsurühm Kirmas alustab Lennart Meri Tallinna lennujaamast teekonda Indoneesiasse. Foto: reisilt →
