Tuuli Hiiesalu

Järvamaa kauneim kodu asub Väätsal

Ave Viimsalu ja Margus Linteri kodu Väätsa alevikus.

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2012“ maakondlik komisjon vaatas 5. juunil üle konkursile esitatud objektid ja selgitas välja parimad. Järvamaa kauneim kodu 2012 on Ave Viimsalu ja Margus Linteri kodu Väätsa alevikus.

Vabariigi Presidendile esitatakse tunnustamiseks veel Elve-Lisanna ja Aadu Eskla kodu Visusti külas Koeru vallas, Milvi ja Aivar Tubli kodu Viisu külas Roosna-Alliku vallas ja Liivi ja Tiit Kalla kodu Röa külas Väätsa vallas.

Kaunimaks omavalitsuseks tunnistati Väätsa vald. Parima tööstusmaastiku konkursile esitatakse Aravete Agro OÜ Mägise suurfarm.

Vabariigi President tunnustab kaunite kodude omanikke käesoleva aasta augustis. Järvamaa kauneima kodu omanikke autasustab maavanem Tiina Oraste Võidupühal 23. juunil Roosna-Allikul toimuval Järvamaa maakaitsepäeval.

Pildid Järvamaa kaunitest kodudest maavalitsuse koduleheküljel

Emmaste lastel on meri põlvini

Teisipäeval avati Sõru muuseumis Emmaste laste loomingu näitus, mille eesmärgiks on laiemalt tutvustada noorte hiidlaste kunsti- ja käsitööloomingut.

Näituse teema MEILE ON MERI PÕLVINI! kannab optimistlikku sõnumit „Me suudame, tahame ja oskame.“ Näituse koostaja ja kujundaja, Emmaste kooli kunsti- ja käsitööõpetaja Eila Tõnisson, kelle juhendamisel on need tööd valminud, ütles, et noored loojad on julged oma mõttemaailmu avama. “Oma töödes avaldavad nad arvamust meid ümbritseva elu mitmekesisuse suhtes – on vaja märgata, kuulata, hoolida ja tahta, siis muutub ka maailmas midagi paremaks. Ammutades jõudu oma esivanemate pärandist oleme tugevamad ja targemad. Sellele toetudes on meil ka homme „meri põlvini“!“ märkis Tõnisson.

Sõru muuseumi direktori Helve Russaku väitel on laste tehtud tööd innustavaks märgiks noorte loovuse kestvast seotusest hiiu muistsete mustritega. Ent sellega noored kunstnikud ei piirdu. Tänavusel näitusel leiab Russaku sõnul mõjusid ka Vahemeremaadest, klassikalistest Kreeka mustafiguurilisest vaasimaalitehnikas töödest kuni väljendusrikaste kalligraafiliste etüüdideni. Ajalises plaanis ulatuvad vanemad tööd kujutama antiiki ja keskaega. Näitus kinnitab Emmaste kooli ja Sõru muuseumi koostööd ja mõttekaaslust kultuuri ja loovuse laiemal tutvustamisel.

Näitus on avatud kuni 15. juulini.

Päästeamet alustas veeohutuskampaaniat

Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.

Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.

Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.

„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.

2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.

Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.

Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sulgeb remondiks uksed

Esimene saal – imetajad. Ffoto: Aivo Tamm

Tartu ülikooli loodusmuuseumis saab veel täna uudistada vana ajaloolist ekspositsiooni, millega koos on üles kasvanud mitu põlvkonda loodushuvilisi. Pärast seda sulgeb muuseum remondiks uksed. Uue ekspositsiooni valmimine on kavandatud 2013. aasta suveks.

Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mis asutati 1802. aastal. Tänase geoloogiamuuseumi vitriinid ja ekspositsiooni ülesehitus pärinevad muuseumi algusaegadest ning zooloogiamuuseumi ekspositsioon on püsinud muutumatuna enam kui 40 aastat. Mälestus vanast ekspositsioonist talletatakse fotodele ja filmile.

Ekspositsiooni uuendamisega luuakse tänapäevased tingimused loodus- ja keskkonnahariduses täiend- ja huvihariduse pakkumiseks. Viimastel aastatel on loodusmuuseumi ekspositsiooni ja haridusprogramme külastanud aastas ligi 19 000 inimest. Uuendusprojekti eesmärk on suurendada muuseumi pakutava keskkonnahariduse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uuendamise ajal jätkab muuseum nii õpilastele, õpetajatele kui loodushuvilistele suunatud haridustegevust varasemas mahus, keskendudes ekskursioonidele, õuesõppele, õppelaagritele, külalisesinemistele, haridusprogrammidele, ringitööle ajutises õppeklassis ning tellimisel koolides. Osa praegusel püsinäitusel olevaid kogusid eksponeeritakse ajutiselt koostööpartnerite juures. Näiteks saab imetajate luustikke näha varsti AHHAA keskuses. Samuti jätkub muuseumi teadus- ja arendustegevus. Loe edasi: Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sulgeb remondiks uksed

Täna tantsib kogu maailm

Täna tähistatakse üle kogu maailma rahvusvahelist tantsupäeva, mis sai alguse 1982. aastal UNESCO ja ITI algatusena, et pöörata suuremat tähelepanu tantsukunstile ja väärtustada seda.

Ka Eesti tähistab rahvusvahelist tantsupäeva muuhulgas kolme galaetendusega.

Eile korraldas Eesti Rahvusballett balletigala, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni.

Täna tähistab rahvusvahelist tantsupäeva Vanemuise teater. Galal esinevad Vanemuise balletitrupp ning külalised Rahvusooperist Estonia, Boris Eifmani balletitrupi solistid Venemaalt, Peterburist ja David Sonnenblucki trupp Belgiast, Brüsselist.

Homme korraldab Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit Tantsupäeva Gala KUMU auditooriumis. Esmaettekandele tuleb Oksana Tralla (Titova) tantsulavastus „Kuidas mängida ennast?”. Õhtu teises pooles kuulutatakse välja „Kolleegipreemia 2012″ laureaadid. Lavale astuvad artistid Eesti Rahvusballetist, teatrist Vanemuine, Tallinna Tantsuteatrist ja teistest teatritest.

Eesti Televisioon näitab tantsupäeva raames kolme tantsufilmi.

Kuressaare paneb suunaviidad Facebooki oksjonile

Sellest suvest pakub Kuressaare Linnavalitsus võimalust paigaldada ettevõtte info vanalinnas olemasolevatele ning lisanduvatele infoviidapostidele.

Linnamiljöösse sobivatel viitadel saavad ettevõtjad juhtida tähelepanu teenustele, mis jäävad põhilistest liikumisteedest eemale. Ettevõtte suunaviidad lisatakse esialgu kolmele postile: Nordea pangakontori ees Keskväljakul, pargi ääres Pargi ja Lossi tänava ristmikul, täiesti uus viidapost paigaldatakse Keskväljakule Kohtu tänava algusesse.

Lisaks ettevõtte suunaviitade paigaldamisele kujundatakse ümber olemasolevad valged infoviidad. Ettevõtte suunaviitade valmistamise, kujundamise ja paigaldamise korraldab Kuressaare Linnavalitsus. Suunaviitade positsioonidele postidel korraldatakse oksjon Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas.

Oksjonil saab osaleda isikliku või ettevõtte Facebooki konto kaudu. Oksjoni alghind on suunaviida omahind koos kujunduse ja paigaldusega. Oksjon toimub 9. mail kell 16.00 Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas moderaatori juhtimisel. Täpsema info oksjoni tingimuste kohta leiab siit.

Särevere lasteaed kõndis viis korda ümber Türi valla

Särevere Lasteaed „Kurepesa“ lapsed jalutamas. Foto erakogu

Südamenädala raames läbisid Särevere lasteaia lapsed, töötajad ja lastevanemad ligi 603 kilomeetrit, mis teeb viis tiiru ümber Türi valla.

Särevere Lasteaed „Kurepesa“ õpetaja Triin Kaljuri sõnul võeti eesmärgiks 16.-22. aprillini toimuva südamenädala raames kõndida ümber Türi valla. Mõttega haakusid nii Särevere lasteaia lapsed, töötajad kui ka lastevanemad.

Nii algasid lasteaiapäevad ühise hommikuvõimlemisega ja igale päevale kavandati üks liikumisüritus. „Peeti spordipäeva, kõnniti Säreverre vana lasteaeda tervitama, lasteaiast liiguti jala ujulasse, toimusid liikumis- ja pallimänguhommikud ning südamenädal lõppes ühise piknikuga Türi tehisjärve ääres,“ loetles Kaljur.

Ühise eesmärgi täitumiseks kogutud kilomeetrite lõppsummaks saadi 603 kilomeetrit, mis tähendab, et võetud Südamenädala eesmärk täideti viie kordselt.

Silvi Lukjanov

Türi talgulised tegid väärt tööd

Eile korrastati talguliste abiga Türi kesklinnas asuvat kalmistut.

Heakorrapäeval sai talguliste abiga riisutud lehti, korjatud kokku oksi, istutatud lilli ja ära viidud hulgaliselt lehehunnikuid.

Kaitseliidu Järva Malev jagas pärast värskes õhus töötamist talgusuppi ning morssi ja saiakest.

Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp tänab kõiki, kel oli tahet ja aega tulla ühiskondlikult korrastama Türi linna südames asuvat kalmistut. „Seni kuni jagub talgulisi jätkub ka heakorratööde traditsioon,“ lisas ta.

Silvi Lukjanov

Vaiatu kutsub Jakobsoni Talupäevale

20. mail peetakse Torma vallas Vaiatu pargis Jakobsoni Talupäeva. Traditsiooniline iga-aastane Jakobsoni Talupäev on laadataoline üritus, mida sellest aastast korraldab Vaiatu Küla Selts.

Kauplema oodatakse taimede, istikutega, talutoodanguga, punutistega, kunsti ja käsitööga ning toidu- ja tööstuskaupadega. Kultuuriprogrammis astuvad üles valla isetegevuskollektiivid. Esmakordselt on kavas korraldada konkurss kodus küpsetatud ja konkursile ”Jakobsoni piirak” toodud küpsetiste vahel. Parimatele auhinnad.

Populaarne on „õnneloos“. Nimelt, Talupäeva pääsmete vahel lähevad loosi toetajate ja sponsorite poolt väljapandud auhinnad. Peavõitudeks on välja pandud kaks Rootsi reisi neljale. Talupäeva juhib Carl Robert Jakobson (alias Tanel Sakrits). Päeva lõpetab noorte jazz´i ansambli Abraham´s Cafe kontsert. Jakobsoni Talupäevale oodatakse ostjaid ja müüjaid, info saadaval www.vaiatu.eu

Carl Robert Jakobsoni seos Torma kihelkonnaga ulatub kaugesse minevikku. Siinne suurim maakonna põhikool kannab Jakobsoni nime, jätkatakse puhkpillimuusika viljelemise ja põllumajanduse arendamisega. Üle kümne aasta on korraldatud puhkpilliorkestrite kokkusaamiseks kultuuriüritust ToPoF (Torma Puhkpilliorkestrite Festival) ning ostjatele ja müüjatele Jakobsoni Talupäeva. Jakobsoni juubeli sünniaastapäeval peetakse põllumajanduspiirkonnale nii omast Künnipäeva. Viimane toimus 2011 aasta suvel, päädides Eesti-Soome künnivõistlusega.Võitjaks tuli Eesti võistkond.

Uudise edastas Tiina Leeben

Veel jõuab Võrumaa moešhoule

Veel on viimased päevad võimalus registreeruda 7. juunil toimuvale Võrumaa moešhoule.

Sel kevadel on võimalik üksi või mitmekesi osaleda üritusel Võrumaa Mood 2012 „Julge ja Kantav!“. Osaleda võivad õpilased, tudengid, karjääri- ja koduperenaised, kes on pärit või seotud Vana-Võrumaaga. Oodatud on ka õmblussalongid ja sõpruskonnad. Millest ja kuidas kollektsioon teostada, on looja enda mängumaa, tehnika poolt ettekirjutusi pole. Oma teos tuleb kas üles pildistada või paberile kavandada ning saata 30.aprilliks aadressile jana.huul@gmail.com. Igalt loojalt või loojate grupilt oodatakse kolme kuni viit kavandit. Üritus toimub 7. juunil Võrus. Parimale kollektsioonile on auhinnaks õmblusmasin “Super Jeans”.

Kevad-suve 2012 hooaja märksõnad on värvid, 50ndad, 60ndad, luksuslik, valge, efektne, õlad või naba paljaks, lihtsad lõiked, suured mustrid, lilled, pitsid, taaskasutus.

Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Artur Adson. Foto: Võro kiränduse kodoleht

Eelä kõlasi Sännä mõisan võrokeeline luulõ aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa 37 koolilatsõ esitüsen. Kõge inämb kittüst jagosi Pikäkannu kooli opilaisile ja oppajile.

Latsi luulõlugõmist kullõl ka hindajite kogo kuuhsaisun Vijardi Külli (Puiga Rahvamaja juhataja), Kala Urmas (Võro Instituudi keeletundaja) ja Hinrikusõ Henrik (Põlva Ütisgümnaasiumi opilanõ, tunnõt lõõdsamängja).

Kittüse jagosiva I – IV klassi vannusõrühmän nii:

I kotus – Rasmus Kärbla (Vilustõ Põhikuul, oppaja Aasa Liiv)

II kotus – Laura Hõimla, Jane Pelska, Kristjan Leonov (Pikäkannu Põhikuul,
oppaja Kadi Kronberg)

III kotus – Jos Kristian Krevald (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar)

V – IX klassi vannusõrühm:

I kotus – Koit Roots (Pikäkannu Põhikuul, oppaja Kadi Kronberg)

II kotus – Ain Mägise (Krabi Kuul, oppaja Merike Niitmets)

III kotus – Hebo Rahman (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar) Loe edasi: Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Rakverest saab täna metsapealinn

Täna toimuval linnarahva metsapäeval laotakse Rakveres Kastani puiesteele maailma pikim puuriit ja antakse Rakverele üle metsapealinna tiitel.

Puuriida ladumisele ja metsapealinna tiitli üleandmisele on lubanud tulla Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Keit Pentus, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus. Eelmise metsapealinna Haapsalu esindaja annab Rakverele üle metsapealinna lipu. Metsaaasta meenutuseks istutavad Vabariigi President, keskkonnaminister ja Rakvere linnapea metsapealinna tamme.

Puuriida ladumine algab kell 12.00 ning umbes kella neljaks pärastlõunal peaks olema maailmarekord sündinud. Puuriit laotakse poole meetri pikkustest puuhalgudest ja see tuleb ühe meetri kõrgune. Puuriida ladumises saavad osaleda kõik huvilised, selleks tuleb end kohapeal metsatelgis eelnevalt kirja panna. Samas toimub puuriida oksjon, kus 0,5 meetri pikkused küttepuud pannakse oksjonile viie ruumi kaupa.

Linnarahva metsapäeva teised tegemised on koondunud Rakvere spordihalli parklasse, kus raiemehed demonstreerivad vigursaagimise oskusi ja õpetavad seda teistelegi. Lisaks saab nautida puukujude näitust ja tehnika demonstratsiooni. Metsatelgis jagatakse metsandusalast infot. Kohal on Emajõe lodjakoda töötubadega, valmistatakse ja müüakse puidust käsitööd. Kaitseliidu Viru malev jagab suppi ning Rakvere jahimehed grillivad metssiga. Esineb bänd ja jagatakse auhindu. Päeva juhib Kunnar Karu. Loe edasi: Rakverest saab täna metsapealinn

Eesti Post pani aasta linnu margile

Täna annab Eesti Post välja aasta linnu postmargi,esimese päeva ümbriku ja maksimumkaardi. Margil on kujutatud väiketüll, ümbrikul ja kaardil vana ja noor liivatüll.

Väljaandmise päeval on postkontoritest võimalik saada ka tülliga eritemplit. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger.

Aasta lindude sarjas ilmus esimene postmark Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel
oli kujutatud kiivitaja.

Margikomplektiga saab tutvuda Eesti Posti kodulehel. Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.eoy.ee/tullid. Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Juba kuuendat korda pühendab Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Vikerraadio riigieksamite eel ühe nädala abiturientidele. Saates „Huvitaja“ jagatakse 23.-27. aprillini näpunäiteid neile, keda ees ootamas riigieksamid.

Esmaspäeval, 23. aprillil uuritakse koolijuhtidelt, kuidas õppeasutused on valmistunud riigieksamite läbiviimiseks ning mida see nendelt nõuab.

Teisipäeva, 24. aprilli „Huvitaja“ fookus on uuenenud eesti keele riigieksamil, stuudiosse tuleb Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.

Kolmapäeval käsitletakse eksameid puudutavaid üldisemaid küsimusi: kuidas valmistuda eksamiks, milline on kord klassiruumis eksami ajal, millal selguvad tulemused ning kuidas vajadusel oma hinnet vaidlustada.

Neljapäeval, 26. aprillil on stuudios psühholoog ning teemaks eksamipinge ja emotsionaalne ettevalmistus. Loe edasi: Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Maamess avab täna uksed

Meenutus Maamessilt 2011. Foto: maamess.ee

Tartus avatakse täna juba 20. korda Baltimaade tunnustatuima põllumajandusnäituse Maamessi uksed.

Juubeliüritusele kohaselt on tänavune Maamess suurem kui varasematel aastatel. Messihallides ning välialal pakuvad ning demonstreerivad oma tooteid 300 eksponenti kokku 10-st riigist. Sel aastal ootab Maamess vähemalt 32 000 külastajat, seetõttu on messiala ka märgatavalt suurenenud.

Põllumehed saavad Maamessil kolme päeva jooksul teistega kogemusi vahetada ning uusimat tehnikat proovida. Mitmed ettevõtted teevad messil külastajate ees ka demonstratsioone. Lisaks saab messil näha ka metsatööks vajalikke masinaid, osta talutoitu ning erinevaid istikuid.

Messile on oodatud ka kõik linnainimesed, kellel on huvi aianduse või toidutegemise vastu. Huviliste küsimustele vastavad iga päev looma- ja taimekasvatuse konsuldandid.

Lisaks tehnika väljapanekule on messikeskuse territooriumil püsti kaks suurt telki, kus saab vaadata loomi. Traditsiooniliselt leiab aset raievõistlus Kevadkarikas 2012. Külastajate nähes panevad ennast proovile Eesti parimad tõstukijuhid. Külastajad, kes traktorirooli pole pääsenud, saavad traktoristi ametit proovida John Deere E-seeria metsatraktori simulaatoril. Loe edasi: Maamess avab täna uksed

Viljandis näidatakse pulmatraditsioone

20. aprillil kell 14 avatakse Viljandi muuseumis Viljandimaa pulmatraditsioone tutvustav näitus „Pulm pani paari, tanu tegi naiseks“.

Näituse valmimisele eelnes ligi poole aasta pikkune kogumis- ja uurimistöö. Koguti pruutpaari riideid, pulmakutseid, kingitusi, fotosid, dokumente, erinevaid pulmadega seotud esemeid ja ka mälestusi. Valminud näitus tutvustab Viljandimaa pulmatraditsioone kaugemast minevikust kuni tänapäevani.

Avamisele oodatakse kõiki annetajaid, mälestuste kirjutajaid, kaasaaitajaid ja huvilisi.

Näituse koostasid ja kujundasid Tiina Jürgen, Ebe-Triin Arros ja Liina Järvekülg.

Näitus on muuseumi näitusetoas avatud 5. augustini 2012.

Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!

Kukki söögiraamatit om Eestih vällä tulnu mitmit, ei olõ viil raamatut, koh kiräh aoluulidsõ ja vahtsõmba vana Võromaa söögi. Tuuperäst pandas Võro instituudih kokko mi kandi vanaaoliidsi süüke retseptiraamatut.

Raamadu mõtõ om anda Võromaa pernaisilõ umast söögist inämb tiidmist. Sinnä pandas sisse nii egäpäävä- ku pidosüüke, nii soolatsidõ ku magõhidõ süüke retsepti.Retsepte vaihõlõ tulõ söögijuttõ, ütlemiisi ja mõistatuisi.

Raamadu tegijä uutva, et Võromaa inemise saatnu ka ummi vanno tiidmiisi söögitegemisest, -kombist ja süükest ni nal’a- ja tarkusõjuttõ, miä köüdedü vana ao söögitegemisega.

Retsepti tohe-i õnnõ olla kostki raamatust maaha kirotõdu. Kirota või ka tuust, midä ti perreh hariligult süvväs, kost retsepti peri omma ja egäsugutsit jutukõisi ja mälehtüisi söögitegemisest. Parõmba retsepti pandas raamatuhe, sinnä mano retsepti andnu inemise/talo nimi.

Väega oodami juttõ säändside süüke tegemisest nigu ahokaali, kõrnõpräänigu, paksu kapsta, rulaat ja kamaraliha, ubinakoorõtsäi, hapnõ kurgi, soolaseene, heering marinaadih, munakuuk, koogõlmoogõl, piimäga aiaviläsupp, egäsugumadsõ piiragu, uhhaa, praadit ja kuivatõt kala, küläsupp, praadidu sõrnigu, koorõkommi, õlu munaga ja nii edesi.

Või olla lugõja mälehtäse viil tuudki, mis süük om timp (vai kruustli vai pitsk), kuis tetäs vatska, tetti taari vai jaheruuga, mis vaih om kakul, käkil ja klõmbil… Säändsit süüke om peris pall’o, mis omma jo pia är unõhtõdu. Loe edasi: Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!

Liivimaa Lihaveis korraldab Veiselihaakadeemia

MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab Tartu Maamessil Veiselihaakadeemia, kus 19-21. aprillini tutvustavad tippkokad veiselihast valmistatud roogasid.

Veiselihaakadeemias tehakse nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid veiselihatoite. Tartu tippkokad Joel Ostrat ja Jorma Riivald toimetavad köögis kahel esimesel päeval ja viimasel päeval on köögis Eesti Kulinaariainstituudi kokad Emmanuel Wille ja Timo Ruuto.

Kolme päeva jooksul pakutavas nimistus on veiseburger, lämmi pini, Burgundia pajaroog, sibulasupp veiselihaga, sütel küpsetatud New Yorki steik, pipradekooriga ahjuküpsis, Chorizo vorstid ja loomulikult veiselihašašlõkk. Roogasid saab osta ning retsepte kaasa võtta.

MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liikme Katrin Noorkõivu sõnul pakuvad nad sel aastal suurt roogade valikut. “Rõhutame, et seekord messil pakutav on vabas õhus grillil valmistatav toit, millega pea igaüks hakkama saab. Tähtsad on ka korralik tooraine ja oskused,” märkis Noorkõiv. Kui eelmisel aastal pakuti ainult veiselihaburgerit ja eestipärast hotdogi kui kvaliteetset laadatoitu, siis sel aastal näidatakse, et grillil valmistatav toit võib olla mitmekesisem. Valikus on lihavorst Chorizo, veiseliha šašlõkk, Eesti esimene karree steik ning „ahjuküpsis”.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. MTÜs Liivimaa Lihaveis on 11 liiget. Loe edasi: Liivimaa Lihaveis korraldab Veiselihaakadeemia

Rakveres saab näha arhitektuurset origamit

Alanud nädalast saab Rakvere Keskraamatukogu esimesel korrusel näha Paberimuuseumi koostatud näitust „Arhitektuur paberis ja paberist”.

Näitus tutvustab arhitektuuriga seotud ruumilisi raamatuid kaasaja paberiinseneridelt ja -kunstnikelt. Näituse eksponaadid tutvustavad maailma arhitektuuripärandit ja kaasaja arhitektuuri makettidena, samuti on näha teemaga seotud kunstnikuraamatuid.

Ruumiliste, liikuvate ja mehhaaniliste elementidega raamatute ajalugu ulatub 13. sajandisse, kus inglise benediktiini munk Matthew Paris töötas välja arvatavalt esimese liikuva paberseadme selleks, et arvutada tulevate aastate kristlike pühade kuupäevi. Viimase kümnendi jooksul on mahulised raamatud muutunud tehniliselt keerukateks ja kunstiliselt kõrgetasemeliseks. Algselt olid liikuvad raamatud mõeldud õppevahenditeks ainult täiskasvanutele, tänapäeval on ruumiline raamat nii hariv ja õpetav kui meelt rõõmustav.

3D raamatute näitust täiendab väljapanek origami teemalistest raamatutest, mis pärinevad keskraamatukogu kogudest ning mida saab ka kaasa laenutada. Näitus jääb avatuks 11. maini.

Allikas: rakvere.ee

Valgamaal valitakse Aasta Ema

Valga maavanem Margus Lepiku eestvedamisel saab Valgamaa uue traditsiooni – Valgamaa Aasta Ema konkursi. Kandidaate Valgamaa Aasta Ema tiitlile saab esitada kuni 29. aprillini.

„Ema on kodu alustala, pere süda. Teame, et ema on kõige kallim, kuid tihti võtame teda iseenesest mõistetavalt ja tunnustame vähe. Aunimetuse eesmärgiks on väärtustada ema ja emadust, tunnustada naise rolli laste kasvatamisel ning väärtustada Valgamaa ema.“, selgitas maavanem konkursi ideed.

Valgamaa Aasta Ema konkursile saavad kandidaate esitada kohalikud omavalitsused, Valgamaal tegutsevad juriidilised isikud, erakonnad, liidud, ühingud, seltsid, klubid ja eraisikud. „Julgustan kindlasti lapsi oma ema väärtustama ja tema kandidatuuri üles seadma“, lisas maavanem.

Valgamaa aasta ema konkursile sobiv kandidaat on Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Valgamaa – ema, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui perekonnas ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi. Aunimetus antakse igal aastal ühele pereemale, kes on pühendunud ja hea ema ühele või enam lapsele (võivad olla ka kasulapsed), andes neile armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Kirjalikud ettepanekud Valgamaa Aasta Ema konkursile tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile info@valgamv.ee või paberkandjal Valga Maavalitsuse aadressil Kesk 12, Valga. Taotluse võib tuua ka isiklikult Valga maavalitsuse infolauda.

Taotluses märkida ära kandidaadi nimi, sünniaeg, elukoht, laste arv ja vanus ning vabas vormis kirjeldus ja põhjendus. Lisada taotluse esitaja nimi ning kontaktandmed.

Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama

Keskkonnaamet pakub alates 17. aprillist kuni 8. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.

Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.

„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.

Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast. Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Programmi tellimiseks tuleb võtta ühendust vastava maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga.

Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee

Räpina laululapsi saatis edu

Kristina Bianca Rantalale koos õpetaja Margot Suurega. Foto: Räpina vallavalitsus.

Läinud nädalavahetus oli Räpina valla noorte lauljate jaoks “võistlustuline”. Nooremad lapsed-õpilased osalesid maakondlikul “Laulukarussellil”, kolm noort neidu aga rahvusvahelisel vokalistide konkursil Kaunases (Leedu). Kõiki õpilasi saatis konkurssidel edu ja tähelepanu.

Pühapäeval, 15. aprillil osales kolm Räpina Muusikakooli noort lauljat Kaunases rahvusvahelisel laulukonkursil “Spring Fiesta 2012”. Konkursil esinesid lauljad Leedust, Lätist ja Eestist. 10- kuni 14-aastaste vanusegrupis võistles kokku 23 lauljat.

“Pinget lisas seegi, et meie laululapsed olid ka üksteisele konkurendid,” nentis Räpina Muusikakooli direktor Marika Klimberg-Hyötyläinen. Heitlus oli tihe, kuid Räpina Muusikakooli neiud, kes olid ka ainukesed esindajad Eestist, tulid võistlusest välja väga edukalt.

Lõpptulemusena saavutas Hedvig-Hanna Raud 3. koha, Kadi Kaldmäed, kes esitas eestikeelse laulu, premeeriti diplomiga ning Kristina Bianca Rantalale omistati Läti žüriiliikme poolt ainuke konkursi eripreemia oskusliku häälekasutamise eest, millega kaasnes 50-euroline vautšer koos kutsega osaleda suvisel laulukonkursil Lätis.

“Lauljate juhendajaks on väga töökas ja andekas õpetaja Margot Suur. Lauljad olid ääretult tublid ning teenisid žüriiliikmete poolt palju kiitussõnu,” tõdes Marika Klimberg-Hyötyläinen.

Räpina õpilaste Kaunase konkursil osalemist toetasid Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja SA Räpina Kultuurkapital.

Allikas: www.rapina.ee

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile. Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002 aastast, 2011 aastal pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Klarika Hirv. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval, 13. mail Võru kultuurimajas Kannel toimuval emadepäeva kontserdil. Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru Maavalitsus 25. aprilliks 2012. a.

Lambaliha kaob lettidelt

IMAG0371 — Lambaid varsti enam Eestis ei näe

Seoses lambapidamisnõuete muutusega kaob lähiajal Eesti poelettidelt lambaliha. Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandarditest lähtuvalt tohib Eesti suurusel maa-alal elada maksimaalselt kümme lammast.

Lambapidaja Olle Oina sõnul tähendab see seda, et suur osa lambaid saadetakse Venemaale ja Poola, kus neil on lahedamad elamistingimused. Millal ja mismoodi lammaste transport täpselt toimuma hakkab, ei osanud Oina veel öelda. Küll aga on juba hakatud kirja panema Eestis elavate lammaste arvu. Selleks moodustas Põllumajandusministeerium spetsiaalse komisjoni, kes käib läbi kõik talude laudad ning loeb lambad üle. Kümme Eestisse jäävat lammast valitakse välja pärast põhjalikke teste.

Lisaks lihale ähvardab Eestit ka villadefitsiit. Villakoguja Taimi Pehme märkis, et tõenäoliselt tuleb puudus kätte just valgest villast. Pruuni ja musta villa peaks veel mõnda aega jätkuma. See tähendab, et inimesed, kes soovivad endale valgeid kampsuneid, mütse ja salle, peaksid kiirustama. Pehme tõdes, et ei saa Euroopa Liidu elamistingimuste nõudest aru, sest häid lambaid mahub ühte lauta palju.

Loomakaitsja Lemmi Lammi rõõmustas aga otsuse üle anda lammastele rohkem ruumi. “Ma ei kanna kunagi seljas midagi, mis on pärit elusa olendi küljest,” kinnitas Lammi. Loomakaitsja kutsus kõiki eestlasi üles korraldama lammastele vägeva ärasaatmispeo koos tantsu, tralli ja grilliga.

Alatskivil peetakse lasteraamatupäeva

2. aprillil kell 11.00 algab Alatskivi lossis XI Tartumaa lasteraamatupäev, mis on pühendatud eesti muinasjuttudele ja lugudele ning rahvusvahelisele lasteraamatupäevale.

Päeva eesmärgiks seadsid korraldajad laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Lasteraamatupäeval on kavas Alatskivi lossi, Tubina muuseumi ja vahakujude muuseumiga tutvumine, parimate omaloominguliste muinasjuttude ettelugemine, krattide äratamine, pikimate patside mõõtmine, mängud ja võistlused.

Raamatupäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed pilte, valmistasid lehvikuid ja kratte, kirjutasid jutte eesti muinasjuttude teemadel, täitsid kodus lünktekste koduloo ja muinasjuttude teemadel. Konkursile laekus 205 joonistust, 62 kirjatööd ja 57 lehvikut ja 57 kratti. Võistlustöid hindas kunstižürii. Tehtud töid saab juba uudistada lasteraamatupäeval, kuhu on kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad õpilased koos juhendajatega.

Ürituse korraldavad Alatskivi valla raamatukogud. Lasteraamatupäev saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Alatskivi lossi, teater Vanemuise, Eesti Nukuteatri, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lugemisühingu, Tartumaa koolide ja raamatukogude, kirjastuste TEA, Avita, Koolibri ja Atlex toetusele.

Täpsema info lasteraamatupäeva kohta leiab siit.