Autor: Tuuli Hiiesalu

Eesti imed kandideerivad Läänemere piirkonna imedeks

Tartu Jaani kirik

Juuni alguses algas turismialase hindamisvõistluse “Läänemere piirkonna kuus imet” teine voor. Eestist jõudsid hindamisvõistluse teise vooru Tartu Jaani kirik, Soomaa rahvuspark, Eesti laulupidu, Tallinna vanalinn, Kaali meteoriidikraater ja rahvuspark ning Hiiumaa tuletornid. Konkursi teine voor kestab augusti lõpuni, mil 33 imest valitakse välja 16.

Teise vooru jõudnud kandidaatide poolt saab hääletada kuni 31. augustini aadressil http://www.6-bsr-wonders.net. Kandidaadid on jagatud kahte kategooriasse: loodus- ja kultuuripärand. Üks inimene saab hääle anda kuue kandidaadi poolt, neist kaks tuleb valida loodusväärtuste ja neli kultuuriväärtuste hulgast. Oma riigi kandidaatide poolt saab anda kaks häält. Pärast valiku tegemist tuleb hääletaja e-posti aadressile link, millele klikkides tuleb oma valik kinnitada. Vastasel korral ei lähe hääl arvesse.

Võistluse eesmärk on tugevdada Läänemere piirkonna ühist identiteeti ja muuta seda turismisihtkohana atraktiivsemaks.

Pärast kolme hääletusringi selguvad võitjad, keda tunnustab Läänemere turismikomisjoni president 8. novembril 2012 Sopotis (Poolas). Võistlust korraldab Läänemere Linnade Liit ja see on ellu kutsutud seoses Euroopa Liidu pojektiga “AGORA 2.0 – pärandturism Läänemere regiooni identiteedi tõstmiseks”.

Emajõe Festival jätkub täna kalapüügi, palliralli ja jõeparaadiga

Jõeparaad 2011

Eile Tartus alanud Emajõe Festival jätkub täna kapten Vladislav Korzhetsi juhtimisel mitme huvitava üritusega.

Hommikul saavad kalamehed osaleda kalapüügivõistlusel “Heade võtete jõgi”, kus kalapüük toimub käsiõngega kaldal tähistatud alal. Söödana on lubatud kasutada taimseid ja loomseid söötasid, välja arvatud eluskalad. Võistluspüük käib nii kogukaalu arvestuses kui ka raskeima kala tabamise eesmärgil. Püütud kalad lubatakse  ära süüa, kassile viia või naabrinaisele kinkida.

Heategevusliku palliralli eesmärgiks on koguda annetusi Tartu Kristlikku Noortekodu jaoks, kellel endal napib võimalusi laste arengu toetamiseks ning SA Tartu Kultuurkapitali Laste Ande Arengu Fondi jaoks, kes toetab stipendiumiga neid alla 18-aastaseid lapsi ja noorukeid, kellel puuduvad piisavad võimalused oma talendi arendamiseks. Kell 16.00 lastakse Kaarsilla pealt korraga Emajõkke  tuhandeid pesapalli suuruseid plastikpalle, mis ujuvad voolu abil mööda jõge umbes 100m eemal asuvasse finišisse. Esimestena finišisse jõudnud pallide omanikke ootavad auhinnad. Peaauhinnaks on Jõmmu lodjasõit Emajõel, kuhu võitja saab kaasa võtta 35 sõpra! Ühe palli hind on 2 eurot.

Kell 18.00 saab alguse Emajõe paatide ja laevade seitsmes paraad, mis liigub teekonnal Rebase sadam – Rebase slipp – Jõe sadam – Kogunemisala – Turu sadam – Festivali ala – Lodjakoda. Välja selgitatakse uhkeim paat, vanim ja vaikseim mootorajamil liikuv alus, ilusaim puupaat, suurima ja uhkeima sildiga sadam ning kõige kaugemalt tulnud alus.

Lisaks saab kuulata erinevat muusikat, näha vetelpäästekoeri ning näidisõppust, toimub avaveeujumine “Kahe silla sprint”. Täpsema festivali programmi leiab siit.

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan soovitas põllumiihil vilä kipõlt är võtta

Uman Lehen kõnõldas ilmajuttu. Põllumehe tahtnu teedä, kas piät vilä kipõlt är võtma vai lask ilm tuud rahulikult tetä, a ilmatarga väega kimmäst vastust ei anna.

«Tunnus, et luudusõl kipõt ei olõ,» ütles Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Seo kuu lõpu poolõ piässi tulõma üts vihmatsõmb aovahe, a septembrikuu piässi tulõma peris illos viil.»

Lepiski Arvi arvas, et põllumehe saava timahava ilosa saagi. «Räpinä kandih om egäl puul väega illos korgõ vili, nii korgõt ei mäletägi!» kitt tä. «Kartol om kah peris illos, ku lätt vihmalõ, sis nakkas muidoki lehemädänik kimbutama, ku olõ-i tuu vasta pritsit. A ega inne saa ei saaki korista, ku vili ja kartol valmis saava. Ku no viil ilosit ja lämmit ilmo pidä, sis lätt tuu muidoki kipõlt.»

Varstu ja Antsla kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan arvas, et parhilla saa ei ütegi as’a pääle kimmäs olla. «Seo suvi om näüdänü, et ei olõ üttegi püsümist,» ütel’ tä. «Mis edasi saa, tuu kotsilõ omma luudusõ-märgi kah väega vastapididse: üte ütlese, et ilm lätt külmäs, tõsõ, et lämmind tulõ viil.»

Tä arvas, et või olla eski niimuudu, et üten Võromaa nukan tulõ hää ilm, a tõsõn kehv. Tuuperäst soovitas Pulga Jaan põllumiihil külh vilä nii kipõlt är võtta, ku saa – miä tettü, tuuga kõrran.

«Minnu huvitas kõgõ inämb, määne tulõ järgmäne talv, a tuu kotsilõ ei ütle luudusõmärgi viil midägi, tulõ süküskuu lõpuni uuta,» seletäs Pulga Jaan.

Umma Lehte saa lukõ Internetist www.umaleht.ee päält

Lõuna-Eesti käsitöömeistrid ja kultuuriansamblid vallutavad Tallinna


Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koostöös Sihtasutus Lõuna-Eesti Turismiga kutsub kõiki 10.-12. augustil Tallinna Raekoja platsile osa võtma sündmusest “Ava lava, Tallinn”. Üritustesarja raames on kutsutud Tallinnale juba külla Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti regioonid ning nüüd on käes Lõuna-Eesti kord.

Sihtasutus Lõuna-Eesti Turismi koordineerimisel tutvustavad Tallinnas Lõuna-Eesti kohalikud kultuurikollektiivid regiooni turismiatraktsioone, käsitöö- ja tarbekunsti, toidukultuuri, turismivaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja nende tooteid ning teenuseid. 10. – 12. augustil toimub Raekoja platsil ka suvine laat, milles osaleb umbes 50 Lõuna-Eesti
kaubitsejat ning kaasa saab lüüa viltimise-, sepistamise-, puutöö- ja teistes töötubades. Harju tänava haljasalal saab 31.augustini vaadata Arne Maasiku fotonäitust “Eesti aerofotod”.

Üritust saadab kultuurikollektiivide kahepäevane programm Raekoja platsil, näiteks esineb 10. augustil ansambel Ummamuudu, kelle “Kõnõtraat” oli Eesti edetabelite tipus juba 1994. aastal ja kes tuleb taas kokku just selleks korraks.

“Ava lava, Tallinn” üritustesari kutsub osalema ka loosimängus. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja 12 põnevat auhinda, mille on välja pannud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Lõuna-Eesti ettevõtjad. Lähemat infot loosimängu ja ürituse kohta leiab siit.

Rakke vald kutsub rahvast valla päevadele

Laupäeval, 11. augustil tullakse Rakke vallas kokku, et kohtuda kodukandi inimestega, vahetada mõtteid, avardada kogemusi ning olla osakesed kogukonnast.

Osalejaid oodatakse kirbuturule, mõttetalgutele Rakke hariduse teemadel, kodukohvikutesse ja laadale. Esinema on tulemas eesti-ukraina folkbänd Svjatra Vatra, päeva juhib Margo Mitt. Terve päeva on avatud Rakke Muuseum ja Rakke Gümnaasium

Ametlik päevakava järgmine:
kell 9.00-16.00 Laat ja KIRBUTURG
kell 11.00 I Kontsert – Rahvatantsukontsert
kell 12.oo II Kontsert – Laulukontsert
kell 13.00 Mõttetalgud “Kuidas elad Rakke Haridus?”
kell 14.00 Line-tantsu pooltund
kell 15.00 SPORTLIKUD VÕISTLUSED Rakke GM staadionil
kell 17.00 III Kontsert – Ansambel “Svjata Vatra”

Üritused toimuvad Rakke Gümnaasiumi ja õpilaskodu ümbruses. Rohkem infot Rakke valla päevade kohta leiab siit.

Sännas on tulemas täherahva pidu

10. augustil toimub Võrumaal Sännas Kultuurimõisa juures täherahva pidu – ASTROFEST.

Päeva jooksul pakutakse tegevust kogu perele – nii suurtele kui väikestele. Ilusa ilmaga ollakse õues, vihmase ilmaga sees.

Kava:
11.30 Taevaraja esitlus, ekskursioon Taevarajal
12.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
14.00 “Starlab” Planetaariumi seanss
15.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
17.00 astronoomia loeng, lektor Jaan Einasto
18.00 päikesevaatlus teleskoobiga
18.45 Kuuteemaliste fotode näituse avamine
19.00 – 23.00 kontsertprogramm: Joel Tammik ; Argo Vals Bänd ; Kosmofon.

Lastele kogu päeva jooksul õpitoad: planeetide meisterdamine/värvimine, näomaalingud jne. Veel saab proovida Sännas valminud futuristlikku veesõidukit Aquavelo. Maitsta saat Pitsa itaalia puukütteahjus valmistatud pitsat ja Kadri maitsvaid kooke, kohvi ja teed.

Kontserdid ja õpitoad on tasuta, kuid toimkond on annetuste eest tänulik. Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti Kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti Astronoomia Selts, Teaduskeskus AHHAA.

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut  „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt  toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks  tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus  informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend  Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased  joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas

Võru Linnagaleriis saab näha kahe sõbra isikunäitusi

Alates tänasest on Võru Linnagaleriis avatud kahe Vanal Võrumaal sündinud sõbra Leonhard Lapini ja Aivar Rumvolti isikunäitused.  Näitustega tähistavad kunstnikud oma juubeleid.

Aivar Rumvolt on Võrumaa tunnustatuim keraamik, kes oma loomingu kõrvalt jõuab õpetada kümneid keraamikahuvilist. Rumvolt ise on öelnud enda kohta: «Olen midagi vahepealset – kunstkäsitööline.» Juubelinäitusel on eksponeeritud põhiliselt rakukeraamika. Selle keraamikavalmistamise tehnoloogia juured ulatuvad 16. sajandi Jaapanisse, kus teetseremoonia tarvis hakati valmistama minimalistlikke, lihtsa dekooriga teenõusid. Rumvolt on oma töödes püüdnud just järgida sama loomuliku lihtsuse põhimõtet. Osa eksponeeritud töödest on põletatud Värskas, sealse talumuuseumi puupõletusahjus. Kõik tööd on valminud sellel suvel.

Leonhard Lapini isiknäitus koosneb kahest seeriast – “Protsessid” ja “Erootilised kollaažid”. Leonhard Lapin on eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja. Õppinud aastatel 1966-1971 ERKI- s arhitektuuri eriala. Lapin on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu liige.Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Lapin on olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance’ite loomisel, samuti on Lapin lavastanud etendusi. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes- ja erakogudes üle maailma. Rahvusvahelist tähelepanu on äratanud ka tema graafika.

Näitused jäävad avatuks kuni 30. augustini ja on külastamiseks tasuta.

Füsioterapeut ootab huvilisi Viljandi järve randa treeningule

Füsioterapeut Liina Koppel ootab kõiki, kellele meeldib tervislik liikumine, Viljandi järve randa mänguväljakule.

Viljandi linnavalitsuse teatel on esimene treening kavas 8. augustil kell 17.30 ning edaspidi hakkavad juhendamisega treeningud toimuma igal kolmapäeval kahe kuu vältel. Treeningud on tasuta.

Viljandi haigla füsioterapeudi Liina Koppeli sõnul on järveäärne mänguväljak ja sealne looduslik keskkond justkui loodud mõõdukaks füüsiliseks treeninguks. “Viljandi ranna väljak on disainitud just selliselt, et seadmeid saavad kasutada nii lapsed kui täiskasvanud. Mõnusaks ajaveetmiseks pole juhendamist tarvis, küll aga on hea juhendaja abiga mõned treeningvõtted läbi teha,” lisas Koppel.

Idee rakendada laste mänguväljakuid täisealiste ja eakate füsioteraapia teenistusse sündis 2004. aastal Soomes. Firma Lappset Group OY töötas koos teadlaste ja füsioterapeutidega välja kolme generatsiooni mängu- ja tervisespordiseadmed.

Mängulisi harjutusi ja katsumusi pakkuv mänguväljak avati Viljandi järve rannas 2011. aasta lastekaitsepäeval.

Järvamaal joostakse depressiooni teavitamiseks

Foto: Wikipedia.org

11. augustil joostakse Türi linna piirilt mööda kergliiklusteed Vodjale depressiooni teavitamiseks ja depressiooniohvrite mälestamiseks.

Marsruut on 21,1 kilomeetrit ehk poolmaraton, mida osalejad võivad läbida ka jalgsi. Aleksandri poolmaratoni nime kandval üritusel on osalejatel palutud kanda musta T-särki, et väljendada depressiooni ja leina värvi.

Aleksandri poolmaratoni eesmärk on tõmmata tähelepanu depressioonile kui tõsisele ja laialt levivale haigusele. Üritusele andis nime korraldajate lähedane inimene Aleksander, kes loobus elust 1. juulil 2012. aastal. Arvatakse, et üle poolte enesetappudest on põhjustatud depressioonist. Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. Enesetapp on 15-29aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Ometi pole sellele teemale niivõrd tähelepanu pööratud kui liiklusohutusele, HIVle, HPVle või muudele haigustele.

Kuna tegemist on ekspromtüritusega, siis on seatud osalejate piirarvuks 50. Korraldajad loodavad, et sellest kujuneb välja traditsioon ning depressioon ja enesetapud väljuvad tabuteemade seast. Samas, et kõigil oleks rohkem aega märgata lähedast ja aidata raskematel eluperioodidel.

Lähem informatsioon ja registreerimine toimub Facebookis või pamela@pamela.ee.

Noored hakkavad Haanjas küla looma

30. juulist kuni 7. augustini viiakse Haanja vallas Plaani Karjamõisas ellu rahvusvaheline noorteprojekt “Loov küla”.

Projekt “Creative Village” ehk Loov küla toob kokku Eesti, Rootsi, Türgi ja Slovakkia noored. Üheskoos arutatakse erinevaid võimalusi, kuidas kodukoha pärandit, oma isiklikke hobisid ja loovaid ideid rakendada ettevõtluses ja kogukonna arengus. Koos luuakse lühike etteaste, kuhu on põimitud osalevate riikide muusikat ja tantsu. Projektiideele leiti toetust Euroopa Noored programmist.

Korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi osa saama noorte etteastest 3.augustil kell 14.00 Rõuge Noorte Ideekohviku juures Rõuge keskuses. Esinemised toimuvad ka 3.augustil kell 12.00 Suure Munamäe torni juures ja 4.augustil kell 16.00 Plaani paikkonna päeval.

Tornimuusika jätkub jazz’i ja maailmamuusika lainel

Tartu Jaani kiriku tornis eksklusiivseid kontserte pakkuv “Tornimuusika” asub suve teises pooles avardama žanrilisi piire. Seni peamiselt autorifolgile ja pärimusmuusikale rõhunud kontserdisarja toovad uut värskust muuseas elektrooniline ambient ja kvartskristallist helikausside meditatiivsed helid.

31. juulil kõlavad kirikutornis Margus Miti käe all kvartskristall-helikausid ja planetaarsed gongid. 7. augustil astub ülesse David Rothenbergi (USA; klarnet, ülemheliflööt) ja Robert Jürjendali (kitarr) duo, mille akustiliste ja elektrooniliste helide sekka on põimitud ka Davidi maailmarännakutel salvestatud loodushääled. Sari jätkub Lembit Saarsalu ja Ain Agana Päikeseloojangubluusiga (14. august) ning hiljuti uut CD-d esitlenud ansambli UMA kontserdiga (21. august). Augusti lõpus naaseb Tornimuusika taas autorifolgi sõiduvette ning esinevad Triinu Taul ja Juhani Jaeger (28. august).

Tornimuusika korraldaja Juhani Jaegeri sõnul on kontserdisari end hästi sisse töötanud ning liikumine uute stiilide ja kõlavärvide poole on loomulik areng. Programm kannab eesmärki tekitada esitatava muusika ja hubase, kuid “kiiksuga” ruumi koostoimes sünergia, mida tajub iga kuulaja. “Publiku seljataga avanev kiriku kesklööv oma viltuste sammastega, tajutavalt nihkes seinad ja põrand ning kaunis ja omanäoline muusika… Õhustik, mis tornis kontserdi ajal tekib, on absoluutset eriline nii esineja kui ka kuulaja poolt vaadatuna,” sõnas Jaeger. Kontserdile lisab eksklusiivsust asjaolu, et orelirõdul on vaid 50 kohta.

Tornimuusika kontserdid toimuvad Tartu Jaani kiriku tornis septembri lõpuni igal teisipäeva õhtul algusega kell 21.00.

Karedal esitleti raamatut „Kareda – muinas-Järvamaa süda“

Järvamaa uudisteportaal jarvamaa.ee andis teada, et laupäeval toimus Kareda küla päev, millega tähistati Kareda küla esmamainimise 800. aastapäeva ning esitleti raamatut „Kareda – muinas-Järvamaa süda“.

“Kõrges eas juubilari” auks valmis MTÜ Karesseni eestvedamisel ja Leader-rahastuse toetusel raamat “Kareda – muinas-Järvamaa süda”. Raamat on eripärane juba seetõttu, et sel on lisana kaasas CD, kus Kareda küla räägivad külaelanikud ise. Enamjaolt vanemad külaelanikud pajatavad oma esivanematelt kuuldud lugusid ja juhtumisi Esna mõisahärradega, räägivad oma töödest- tegemistest, taluhoonetest ja nende ehitamisest. Põnevaid viiteid on Kareda küla hiiemetsale. Ei puudu ka Kareda küla laastanud sõdade teema.

Pildigalerii raamatu esitlusest SIIN

Kuurort Ruusa avab lisaetendusteks uksed

31. juulil, 1. ja 2. augustil toimuvad Ruusa vanas raudteejaamas suvelavastuse “Kuurort Ruusa” lisaetendused. Etenduste algus on 19.00

Näha saab elu Ruusa külas ja mõisas vanal Võrumaal Räpina kihelkonnas 1930ndate aastate alguses. Kuigi kunagi varem pole siin nii hea elu olnud, hakkavad nüüd siiagi jõudma jutud majanduskriisist. Ja mitte ainult jutud: nii mõnigi külainimene on kaotanud varasema töö ja peab mõtlema, kuidas edasi.

Kuid äkki kõik muutub. Valmis saab Tartu-Petseri raudtee (tööd lõpetatakse Ruusa ja Holvandi jaamade vahel) ja mõisa ning jaama ümbruse ostab ära Eesti rikkaim perekond: Puhkid. Varem veidi uimanegi tundunud külaelu saab nüüd sisse õige hoo. Kõigele lisab hoogu Puhkide idee kujundada Ruusa kandist välja suvitusala – sisemaa kuurort. Inimesed saavad tööd, mõisarahvas toob kaasa uusi suurilmakombeid, on tunda, et Ruusa kanti ootab ees suur tulevik.

Käsikirja autor on Jan Rahman, lavastaja Meelis Hansing. Mängivad rahvanäitlejad: Janno Rüütle, Helje Põvvat, Manivald Paulson, Pilar Ots, Taavo Salf, Margus Trumsi, Eduard Paulson, Tõnu Zernask, Sergei Mestiljainen, Sirli Aia, Hedy Liin, Kristiina Petersell, Leena Nargla, Tiia Kokmann, Viktor Lepland, Kaari Kallas ja lõõtsamees Toomas Ojasaar. Külalisena riigipea Pätsi osas INDREK TAALMAA.

Piletid (10 eurot ja 7 eurot) müügil Piletilevis, Ruusa Kultuurimajas ja Räpina Turismiinfos.

Rõugõ vald uut rahvast küläde päiväle

Timahaava uut sinno 4. põimukuu päiväl Rõugõ valla küläde päiväle tsilluke Püssä külä uma tegusäte ja iloliste inemestegä. Tulõta miilde võro kiil, paki muunakotti külänaastega kokku säätu väikü pruukost ütisele laualõ, säe pidoriidõ sälgä ja kogu pere massinale.

Püssä külä jääs Rõugõst Kasaritsa sõiten puulele tiile. Üleval ummava ka viida, aga kas noid vajagi um ku päivä juht Contra helü tegema nakas. Tuu kost vast kaugõlõ!?

Ajakava um meil säänõ:
15.00 Registriirmine. Uma tehnikat ja tüüd tutvustasõ hääd sõbra politsei ja Rõugõ priitahtliku pritsimehe, Püssä külä kaemine
16.30 Terven kehän terve vaim! Kõiksugu individuaalsõ ja paarin sportmängu uhkõti auhinduga. Rohkõ publik um hädävajalik
17.30 Hääd iso! Ütine laud ning Püssä külänaastõ soe supp ja pannkuugi
18.00 Sumõda suveõdagu kontsõrt
18.30 Vallavanempa iistkõnõ. Aasta külä tiitli ülõandminõ
19.00 Tantsus mängüs kapell MEIE ISE

Kohale tullõn um hää tiidä sedägi, et latsilegi leidüs tegevust. Uma panusõ saat anda kodo seisma jäänü käsitüü või timahaavastõ hoidiste andmidsega häätegevusmüüki. Võta nuu üten! Küläde päiväl toimus häätegevusmüük Rõugõn kuuli minevatõ latsi hääs. Hää tegü um ka tegijä hingele hää! Avatu um puhvet.

Sangaste peab taas rukkifestivali

4. augustil, pisut enne rukkimaarjapäeva, oodatakse kõiki huvilisi Sangaste Rukkifestivalile, kus leiab aset sportlik-kultuuriline kaksiküritus.

Järjekorras viies Rukkihundi Rahvajooks on 9,1 km pikk ja kulgeb Sangaste lossi juurest Sangast alevikku. Alates käesolevast aastast kuulub jooks Valgamaa jooksusarja. Põhistart on kell 11.00, harrastajate start kell 11.10. Täpsema info leiab siit.

Algusega kell 10.00 peetakse Sangaste Rukki Maja hoovil leiva- ja leivakõrvase, käsitöö ja muu kodumaise kauba laata. Valitakse Valgamaa parim koduleib ja toimub rukkitoitude konkurss. Lisaks saab osa meelelahutusprogrammist, mis sisaldab rahvalikke jõukatsumisi, tantsu ja muusikat. Peaesinejaks on Voldemar Kuslap. Lapsed saavad võistelda erinevatel aladel, möllata õlekuhjades, hüpata batuudil nind osaleda õpitubades.

Korraldajad ootavad laadale kauplema müüjaid, kes pakuva leiba, leivakõrvast, käsitööd, oma koduaia saadusi (õunad, sibulad, küüslaugud, peedid, porgandid jne), taimi ja istikuid, rukkipõhiseid tooteid ning samuti on olemas vanavara nurk. Müügikoha eest raha ei taheta, kuid oodatakse kingitust mõne müügil oleva eseme näol õnneloosi auhindadeks. Täpsema info festivali kohta leiab siit.

Seitsmndal ökofestivalil peetakse liblikalaagrit ja ehitatakse väiketuulikut

Seitsmes ökofestival “Rohelisem elu” toimub tänavu 16.-20. augustil. Viie päeva jooksul oodatakse rohemeelseid ja loodusesõpru Põlvamaa erinevais paigus toimuvatesse õpitubadesse, loodusretkedele ja seminaridele ning festivali perepäevale, mis toimub 19. augustil juba traditsiooniliselt Karilatsis, Põlva Talurahvamuuseumi murusel õuealal.

Tänavune festival pöörab enam tähelepanu alternatiivsetele energialahendustele. Nii käsitletakse seminaril “Rohelise energia maja”, mitmeid energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning külastatakse ka Põlvasse ehitatavat passiivmaja.

Mooste mõisa meistrite hoovis toimub väiketuuliku ehitamise töötuba, mille raames valmib täiesti töötav väiketuulik kodumajapidamises kasutamiseks. Tuuleenergia teemasid käsitletakse ka festivali perepäeval, kus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon korraldab näituse ning saab vaadata filmi Šotimaa kogukonnast, kes muutis oma energiaprobleemid võimalusteks ning on eesmärgiks võtnud täielikult jäätme- ja CO2-vaba kogukonna loomise. “Keskkonna ekspluateerimisele orienteeritud elukorraldus ei saa ju igavesti kesta ning seepärast otsime ka Põlvamaal rohelisemaid ja säästvamaid alternatiive,” kinnitas Põlva maavanem Ulla Preeden.  Loe edasi: Seitsmndal ökofestivalil peetakse liblikalaagrit ja ehitatakse väiketuulikut

Olümpiamängude võlu ja valu

Olen olnud juba aastakümneid andunud spordisõber ja olümpiamängude ajal saab mind vaid trikkidega teleka eest ära meelitada. Olümpiamängudel on võlu ja valu, mis köidab.

Olümpiamängude võlu avaldus täies hiilguses juba esimestel päevadel. Imeline oli olümpiamängude avamistseremoonia britilikus vaimus (las see olümpiamängude tõrviku saladus jäägu). Vahva oli esimesel päeval näha kogenut jalgratturit Vinokurovit võitmas tõenäoliselt üht oma elu viimast professionaalset jalgrattasõitu. Uhke oli olla eestlane nendel hetkedel, mil Raul Must võitis sulgpallis austerlast või paarisaeruline neljapaat lunastas otsepääsu poolfinaali. Vägev oli Leedu 15aastane tüdruk, kes parandas võimsalt oma isiklikku rekordit ning ujus välja Euroopa tippaja. Ehk on ta juba tänasest olümpiavõitja. Ilusat mängu näitas USA korvpallikoondis.

Lisaks võlule on olümpiamängud pakkunud juba ka valusaid hetki. Kurb, et ei saa kaasa elada Kaia Kanepi ja Mikk Pahapilli võistlusele. Nukker oli jälgida, et üks eredalt hiilgav täht (Phelpsi nimeline) on kaotamas oma endist sära. Kahju, et korraldajad pole sinasõbrad tehnikaga, sest rattasõidu vaheaegasid pakuti vaid väga pisteliselt ja lõpptulemusigi pidi ootama minuteid. On olnud esimesi dopingujuhtumeid, mis tõenäoliselt ei jää ainsateks.

Sport pakub õnnelikke aga ka valusaid silmapilke ja on miski, mis sunnib nendele kaasa elama, kaasa tundma. Kaks nädalat täis sportlikke emotsioone ootab ees.

Spordisõber Tuuli

Lapsi kutsutakse rulluisutama

Ka sel aastal kutsub klubi Tartu Maraton kõiki lapsi osalema Hawaii Expressi laste rulluisukoolis. Augusti alguses toimuvas rulluisukoolis õpetatakse lastele ohutu sõitmise, pööramise ja pidurdamise põhimõtteid. 

Rulluisukoolitused toimuvad kokku neljas Eesti linnas:

Tallinnas: 4. augustil kell 11.00 Saku Suurhalli parklas
Pärnus: 4. augustil kell 16.00 (koht täpsustub).
Jõgeval: 5. augustil kell 11.00 Kultuurimaja parklas.
Tartus: 5.augustil kell 15.00 Lõunakeskuse Hawaii  Expressi parklas ja 11.augustil kell 14.00 Tartus Aruküla teel.

Kõikidel rulluisukoolitusel osalejatel peab peas olema kiiver! Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid. Rulluisukoolist osavõtt on kõikidele lastele tasuta. Lapsi juhendab rulluisutreener Tõnis Tali.

Korraldajad ootavad lapsi ka 11. augustil toimuvale SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudele! Juba kuuendat aastat toimuvad Tartus TILLUsõidud ja MINImaraton. Lisainfo: www.tartumaraton.ee

Kuni su küla veel elab…

Üks tublidest küladest, kes avas nädalavahetusel väravad.

Sel nädalavahetusel, kui paljud külad avasid väravad, et tutvustada oma tegemisi, on ehk paslik mõlgutada mõtteid külaelu üle. 

Lugenud Eesti Päevalehest Rein Siku artiklit Kiili vallast, kus elanike arvu kasv alates sajandivahetusest on olnud pea 130%, tundub, et kõik on nagu korras. Inimesed on rõõmsad, jõukad (omavad enamasti kahte autot, üks nendest maastur), küla mänguväljakud on uhked ning koolid peavad lasterohkuse tõttu avama õhtusi vahetusi. Kiili vallas asuva Kangru küla elanik Ljudmilla ei häbene nimetada oma küla rikaste ja ilusate magalaks, kus puuduvad vaesed. Et kõikide külade elu aga nii roosiline pole, annab märku väike tekst Rein Siku artikili juures, mis märgib, et sarja järgmine lugu viib küladesse, kus elab alla kümne inimese. Millest sõltub küla ellujäämine või väljasuremine?

Esimesena tuleb kindlasti ära märkida töö. Et vähegi inimväärselt elada, tuleb teenida leib lauale ja väiksemates kohtades on seda teha raskem kui suuremates kohades. Seetõttu õitsevad ka Tallinna külje alused külad rohkem kui Võru naabriteks olevad külad. Külade peamisteks tööandjandeks on enamasti vallavalitsused, kes muuhulgas võtavad tööle ka õpetajaid, lasteaiakasvatajaid, raamatukogutöötajaid, kultuuritöötajaid. Kuuldes aga nii siit kui sealt väikeste maakoolide sulgemisest, hakkavad kaduma needki vähesed töökohad, mis seni külades alles olid. Kus on lahendus? Nautides Norra fjorde ja imepisikesi toredaid saarekesi küsisin kohalikult, kuidas saavad inimesed endale lubada peaaegu inimtühjal saarel elamist  Nad töötavad kodus, oli lihtne vastus. Tõepoolest, arvestades tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi, netipulkade pakkujate rohkust, on teatud tööd (aga tõesti ainult teatud tööd) võimalik teha kodus, loodusliku keskkonna rüppes. Vaja on vaid head tahet ja pisut organiseerimisvõimet.  Loe edasi: Kuni su küla veel elab…

Tartu fotograaf näitab näoraamatus Eesti elu pildis

Tartust pärit fotograaf Toomas Volmer alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. 

“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”

Enam kui 25-aastase fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt-haaval avaldada Facebookis.

“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.

“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.

Toomas Volmer (s. 1962 Tartus) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.

Allikas: tartu.ee 

Haapsalu Pitsipäev kutsub promenaadile

Haapsalu sall. Foto: eheeesti.ee

Pühapäeval, 5. augustil toimub Haapsalu I Pitsipäev, mis on traditsioonilise Haapsalu salli päeva uus vorm. Kuursaali ja kõlakoja juures toimuv pitsipäev saab piduliku ja tantsulise alguse kell 11.00.

Esimese pitsipäeva kandvad pitsid on Haapsalu salli pits, Hiiu pits, Muhu pits, Setu pits, niplispits, sõlmpits ja puitehispits. Kõigi nende jaoks on loodud oma töötoad, kus näpunäiteid ja õpetussõnu jagavad oma ala meistrid. Samuti toimub huvilistele ka puitehispitsi töötuba, kus ettekande teeb Tõnis Padu.  Õpitoad on kõigile osalejatele tasuta.

Peale õpitubade toimub promenaadil ka traditsiooniline Haapsalu salli kudumisvõistlus. Selleks on välja mõeldud uus muster ning aja peale kootakse üht kindlat detaili, mitte kogu salli.

Päeva kõrghetk on Haapsalu käsitööseltsi korraldatav suur ühiskudumine, kuhu oodatakse kõiki soovijaid osalema. Haapsalu käsitööseltsi esinaise Mirje Simsi sõnul pole oluline, kui hästi osalejad kududa oskavad, mis elualalt nad on või kui vanad nad on. Oluline on kõigi osalejate näppude vahel olev pitsimuster. „Kuna Haapsalu pits on kuulus üle maailma, siis soovime selle kudumise taas Promenaadile tuua,“ sõnas Sims.

Evelin Samueli juhitava pitsipäevaga tähistab Haapsalu Käsitööselts ka oma 20. sünnipäeva. Üritus on kõigile tasuta, kavaga saab lähemalt tutvuda siin.

Viljandis peeti soolaleivapidu

Eile peeti Viljandis kahe peremaja soolaleivapidu. AS Hoolekandeteenused rajas kodud kahekümnele psüühilise erivajadusega inimesele.

Viljandi Näituse Kodu teenusekohad on mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele. „Viljandi Näituse Kodu peremajade valmimine on osa pikemast protsessist,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Riik soovib sellel ja järgmisel aastal reorganiseerida veel mitmeid erihooldekodusid, et pakkuda erivajadusega inimestele võimalikult häid elamistingimusi. Peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on tagatud ööpäevaringselt,” lisas ta.

Viljandi Näituse Kodusse kolisid 20 eri vanuses täiskasvanud vaimupuudega inimest juulikuu algul, eile peeti heade sõprade ja toetajatega soolaleiva pidu ning tutvustati kõigile oma vastvalminud kodu. Viljandi peremajadesse elama asunud inimesed on põhiliselt Viljandimaalt pärit erihoolekande teenust vajavad inimesed, kes on siiani pidanud mujal maakondades teenusel olema. Viljandi majade valmides tekkis neil võimalus kodumaakonnas teenust saada.

Viljandi peremajad läksid maksma 892 000 eurot. Ehituse peatöövõtjaks oli Eston Ehitus AS koos Nordecon AS-iga. Viljandi Näituse Kodu peremajade ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist, mida viib läbi AS Hoolekandeteenused. Kokku rajatakse projekti raames 55 spetsiaalselt erivajadusega inimestele projekteeritud kaasaegset peremaja.

Uued kodud valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles.Viljandi on teine asukoht, kus uued majad valmis on saanud. Esimesed kaks peremaja valmisid tänavu kevadel Viljandimaal Karulas. Veel sel aastal saavad samalaadsed majad valmis ka Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras. 2013. aasta esimeses pooles valmivad aga peremajad Sinimäel, Kodijärvel, Tõrvas, Türil ja Vääna-Vitis.

Kogu projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.

 

Valgas saab näha Ameerika ajalugu läbi kunsti

foto: kultuuri.net

Valga Maavalitsuses saab vaadata näitust “Ameerikat kujutades – Ameerika ajalugu läbi kunsti”, mis on piltide kollektsioon eri ajastutel valminud taiestest, mis jutustavad Ameerika lugu.

Antud näitus on võimas esitus paljudest Ameerika ajaloo ja kultuuriaspektidest. Pildid sobivad nii lastele kui täiskasvanutele ning valitud kunstiteoste poolt jutustatav lugu lubab neid hinnata koolitatud kui ka koolitamata silmaga. „Ameerikat kujutades“ annab kõigile võimaluse hinnata ning mõista Ameerika kultuurilise maastiku võimsat ulatust ja sügavust.

Näitus jõudis Valga Maavalitsusse koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga Eestis. Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas Solarise keskuses eelmise aasta septembris, mil näituse avamisega tähistati Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna 20. tegevusaastat Eestis alates Eesti iseseisvuse taastamisest. Lisaks Tallinnale on näitus üleval olnud veel Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Viljandis.

Näitus asub maavalitsuse teise korruse fuajees ja kunstiteoseid saab vaadata E 8-17; T-N 8-16.30; R 8-16