Tuuli Hiiesalu

Võrus avatakse Katariina allee

Täna algusega kell 15.00 avatakse Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga.

“Linnaloodusel on ülitähtis osa selles, et me tunneks end linnas elades hästi ja inimväärselt. Ajalooline Katariina allee on Võru linna roheline “süda” ja mitte ilma asjata looduskaitse all, pean selle taastamist ja väärtustamist meie kohuseks. Ilus ja korras Katariina allee on nüüd taas Võru uhkuseks ning pakub rõõmu nii siinsetele elanikele kui ka külalistele,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Võru Katariina allee rekonstrueerimine kestis läbi kahe aasta ning läks maksma kokku 828 018 eurot. Sellest 64 protsenti ehk 531 867 eurot pärines SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist ja looduskaitse programmist ning ülejäänu Võru linnakassast. Tööd hõlmasid kõnni- ja sõiduteede renoveerimist, sademeveesüsteemide rajamist, joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist, uue tänavavalgustuse paigaldamist, haljastuse taastamist.

KIKi juhatuse esimehe Veiko Kaufmanni sõnul oli rekonstrueerimise eesmärgiks tagada loodus- ja muinsuskaitsealuse allee säilimine ja edasine säästev kasutamine. “Võru Katariina allee rekonstrueerimine on hea näide, kuidas ühe projekti kõik tegevused on põhjalikult läbi mõeldud,” rääkis Kaufmann. “See näitab, et tulemuse saavutamisele on lähenetud kompleksselt ja efektiivselt, mis on toetuse andmise kohalt väga oluline.”

“Võru keiserlik päritolu väärib hoidmist ning esitlemist ja ma usun, et linna asutanud Katariina II võiks praegu meie üle päris uhke olla,” lausus Võru linnapea Jüri Kaver. Tema kinnitusel jätkab Võru oma ajaloolise linnasüdame korrastamist, et hoida see elavana.

“Paljud Eesti linnad seisavad neil päevil silmitsi tõsiasjaga, et elutegevus koondub üha enam linna äärealadele, kuhu on rajatud uuselamud ja kaubanduskeskused,” selgitas Kaver. “See kisub meie linnad ribadeks, lõhub ära ühise meie-tunde. Võru on läbi avalike investeeringute otsustanud sellele protsessile vastu astuda ja meie eesmärgiks on koondada elu kesklinna.”

Katariina allee õnnistab reedel sisse EELK Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere. Avamist ilmestavad näitlejate etteasted, mille finaalis pakutakse Kreutzwaldi pargis linnarahvale kringlit.

Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Ivi Eenmaa esitleb esmaspäeval, 9. septembril kell 16.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma raamatut “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”, mis jutustab tema elutööst.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone pidulikust avamisest Tallinnas Tõnismägi 2 möödub 11. septembril täpselt 20 aastat. Tänavu 2. juunil täitus Ivi Eenmaal 70 eluaastat. Nende sündmuste tähistamiseks ilmus Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori aastatel 1984-1998, sulest raamat “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”. Raamatu müügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogu töötajate erialast enesetäiendamist. Raamatuesitlus on ühtlasi ka Ivi Eenmaa sihtkapitali avaürituseks.

“Elu paralleelmaailmades” on emotsionaalne jutustus, mis viib lugeja tagasi sündmustesse lähiminevikus, mil ühised eesmärgid liitsid eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

Ivi Eenmaa kirjutab: “Jah, nurgakivi pandi Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu ehitamiseks, kuid 1993. aasta sügisel avas külastajatele uksed hoopiski Eesti Rahvusraamatukogu. Saatuse tahtel või kiuste tuli raamatukogu peaaegu samasse paika, kuhu juba enne Teist maailmasõda oli kavandatud riigiraamatukogu uus hoone. Tollal oli juba vormistatud maa ost Tallinna linnalt, ja siis lõppes kõik. Loe edasi: Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Nõmmel toimub laupäeval “Rohelise aia päev”

Sel laupäeval, 7. septembril toimub kella 13-20 Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12) “Rohelise aia päev”.

Nõmme Aednike ja ühenduse Loov Nõmme korraldamisel toimuva ürituse eesmärgiks on edendada Nõmme elu ja arengut läbi aiakultuuri. Toimub rohevahetus, ekskursioonid muuseumis ja esinevad lastekirjanikud.

Nõmme Aednike eestvedaja Triinu Aroni sõnul on kirjanike aed Nõmme Aednike jaoks rikkaliku pärandiga kultuuripaik, mis väärib senisest enam tähelepanu. “Näeme tulevikus kirjanike aeda kohana, kus kokku saavad inimesed, keda ühendab huvi aiakultuuri ja kirjanduse vastu. Siin saab korraldada erinevaid linna aiaruumi mõtestavaid üritusi ning regulaarseid kirjandusõhtuid, mis tutvustavad tänapäevast eesti kirjandust nii täiskasvanuile kui lastele,” rääkis Triinu Aron.

Päev algab rohevahetusega, kus saab ära anda üle jäänud taimed ja aiasaadused ning vastu võtta meelepäraseid. “Seega tehke inventuur oma peenardes ja aiasoppides. Mis üle – tooge kaasa! Mis puudu – ehk seekord leiategi!” julgustab Aron.

Lastele püstitatakse aeda lastetelk, kus on raamaturiiul, kuhu saab tuua oma laste äraloetud raamatuid ja lauamänge ning neid teiste laste raamatute ja lauamängude vastu vahetada. Külla on lubanud tulla ka lastekirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull.

Päeva jooksul on võimalik tutvuda ka Underi-Adsoni ja Tuglaste kodumaja kultuurivaraga. Maja saab sel sügisel 80-aastaseks.

Kava on pidevalt täienemas, jooksvat infot leiab koduleheküljelt. Üritust toetab ka Nõmme linnaosa valitsus.

Tartus selgitatakse taas joonistamise meistreid

3.-4. oktoobril toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41. Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: natüürmort, portree ja riietatud täisfiguur. Osalema on oodatud kõik, nii hobijoonistajad kui ka kunstiharidusega joonistajad.

Arvestust peetakse järgmistes kategooriates: 10-16 a. noored hobijoonistajad, 17-86 a. vanemad hobijoonistajad ja 20-86 a.
kunstiharidusega joonistajad. Kõigis kategooriates valitakse 3 parimat joonistajat. Välja antakse eripreemiad juhendajatele ja parimatele koolidele.

Eelmisel aastal läks kunstiharidusega osalejate esimene koht Tartu Kõrgemasse Kunstikooli – parim oli Vitaly Makurin.

Tartu Kunstikool soovib, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu. Pressiteates märgitakse: “Joonistamine paistab läbi, seal ei saa teeselda tegijat. Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.”

Võistlusi toetavad kunstitarvetega tegelevad firmad. Meistrivõistluste raames toimub Vunder Skizze kunstitarvete esitlus ja üles on seatud joonistusnurgake kaasaelajatele, kunstivahendite huvilistele ja kiirete visandite tegijatele.

Järgmise aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeo teostamiseks valiti konkursiga välja kaks ideed

Järvamaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud konkursile, leida järgmisel aastal Paide linnas toimuva laulu- ja tantsupeo kunstiliseks teostamiseks ideekavandeid, esitatud kolmest tööst valiti välja kaks ideekavandit.

Ideekavandeid hindas Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja spordikomisjon, kaasates valdkonna spetsialiste. Komisjon tõi liidu juhatusse ettepaneku tunnustada kaht parimat ideed ja võtta need peo teostamisel aluseks.

Liidu juhatuse otsuse alusel jagatakse preemiafond kahe parema töö vahel, I koha vääriliseks nimetati ideekavand „Südamehelinad“, mis saab preemiaks 150 eurot ja II kohale jäi kavand nimega „Koos hingamine“, mille preemiasummaks on 100 eurot. Võitnud ideekavandi autoriteks on Paide Kultuurikeskuse loominguline meeskond.

Liidu juhatus luges konkursi kordaläinuks, idees „Südamehelinad“ oli peo korraldus vägagi läbimõeldud ja kavandist „Koos hingamine“ leiti peo tarvis palju värskeid ja põnevaid mõtteid. Juhatus teeb konkursi võitjale ettepaneku, et see kaasaks II koha saanu peo stsenaariumi ja kava koostamisse.

Allikas: jarva.ee

Lemmikloom vajab reisimisel passi

Põllumajandusministeerium annab teada, et koera, kassi või valgetuhkruga Euroopa Liidus reisimisel peab loomaomanikul olema ette näidata lemmikloomapass, kus on ära toodud looma ja -omaniku andmed ning loomale tehtud vaktsineerimised. Alates 2015. aastast muutub passi seni kehtinud vorm.

Lemmikloomaga Euroopa Liidu piires reisimisel peab olema juba alates 2009. aastast ette näidata lemmikloomapass. Sel suvel võeti Euroopa Parlamendis ja Nõukogus vastu uus määrus (nr 576/2013) lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega täpsustatakse seni kehtinud korda.

Määrusega kehtestatakse ühtsed loomatervishoiunõuded loomaliikidele, keda peetakse lemmikloomadena ning kellega liikumine toimub mittekaubanduslikel eesmärkidel (reisimine, näitusel esinemine, võitlused jne).

Uus määrus sätestab, et lemmikloom saab reisida vaid koos omaniku või volitatud isikuga. Omanik on märgitud lemmiklooma passis. Volitatud isikul peab olema ette näidata aga omaniku kirjalik volitus, millega on lubatud lemmikloomaga mittekaubanduslikul eemärgil reisida. Mitteäriliseks loetakse reisimist kuni viie loomaga, erandiks on vaid juhud, kui omanikul on vaja lemmikloomaga külastada näitusi, võtta osa spordiüritusest või treeningutest. Loe edasi: Lemmikloom vajab reisimisel passi

Muhu bussiootekojad said värskendust

Muhu valla uudisteportaal andis teada, et 2013.a. suvel paigaldati uus bussiootekoda Simisti külla ning uuendati Nõmmküla ja Hellamaa ootekodade välisilmet.

Muhus on erinevatel ajajärkudel püstitatud väga erineva välisilmega ja erinevast materjalist bussiootekodasid, hetkel on valla hooldada 15 ootekoda. Et bussiootekodade puhul on tegemist avaliku ruumi elemendiga, mis visuaalselt torkab hästi silma ja on osa valla üldise maine kujundamisel, hakkas Muhu vald mõned aastad tagasi teadlikumalt korrastama ja hooldama oma bussiootepaviljone.

Alates 2001. aastast on kõik Muhu valla bussiootekojad varustatud sarnase sildiga, millel on Muhu valla vapp ja küla või peatuse nimi, kus ootekoda asub. Ühesuguse kujundusega siltide paigaldamine oli esimeseks sammuks sulandada erinevad bussiootekojad ühtseks. Loe edasi: Muhu bussiootekojad said värskendust

Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.

«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.

«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult. Loe edasi: Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Kabala kutsub külla

Kabala rahvamaja ja Kabala kool-lasteaed korraldavad 8. septembril kell 11 vanavanemate päeva puhul perehommiku „Tule külla Kabalasse!“

Hommikut saab alustada jalutuskäiguga, tutvudes küla erinevate asutustega. Oma uksed avavad Kabala kool-lastead, Kabala rahvamaja, raamatukogu, A ja O kauplus, perearst Sirje Ots ja Bauindustrie tehas OÜ.

Päev on ülesehitatud seiklusmängu põhimõttel. Osalevad perekonnad/võistkonnad saavad Kabala rahvamaja juurest registreerumislehe koos Kabala kaardiga. Kaardile on märgitud punktid, millest tuleks läbi jalutada 3 tunni jooksul. Igas etteantud punktis tuleb täita sellele punktile iseloomulik ülesanne, mida hinnatakse 10 palli süsteemis. Ülesanne on lihtne ja sooritatav 3 minuti jooksul. Punktid on üles seatud toimivate organisatsioonide ja asutuste poolt.

Lisaks eelnimetatud asutustele on oma tegevuspunkti ülesseadnud ka Kabala rahvamajas toimivad Noorkotkad, Kodutütred, rahvatantsurühmad „KABALAlabajalad“ ja „Segadik“. Mida rohkem punkte läbida, seda suurem on ka võidu võimalus. Mäng ei käi aja peale, ainus aja mõõdik on see, et punktid avatakse kell 11.00 ja suletakse kell 13.15. Peale mida tehakse kokkuvõtted ja kell 14.00 (enne mõisa ekskursiooni) toimub autasustamine Kabala mõisas.

Lisaks on sellel päeval mõisa territooriumil Sulle-mulle laat, kuhu oodatakse nii kauplejaid kui ka ostlejaid. Kaubandustegevust korraldab Kabala kool-lasteaed. Müügiplatsi broneerimiseks tuleks eelnevalt registreeruda e-maili aadressil kabala.kool-lasteaed@tyri.ee või helistada telefonil 38 77 868.

Mõisas on avatud kohvik ja peale auhinnatseremooniat on võimalik minna mõisaekskursioonile.

Rahvusraamatukogus saab näha slovaki nüüdiskunsti

Kolmapäeval, 28. augustil kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näitus “Slovaki kujutav kunst 1993-2013”.

Ulatuslik valik slovaki kunstist annab läbilõike 21. sajandi kunstnikepõlvkonna impulssidest ja otsingutest loometeel.
Näitusel esindatud noored kunstnikud on tuntust kogunud Slovakkias ja piiri taga tänu võimalustele kasutada uusi tehnikaid, tegemata allahindlust värskete ideede ja nende kunstilise teostuse osas.Esindatud on selle generatsiooni universalism, teadmiste ja oskuste mitmekülgsus.

Valikus on maal, skulptuur, trükikunst (ka raamatuillustratsioonid), tekstiil, ehted, klaas ja keraamika.

Avamisel osalevad Slovakkia Suursaatkonna ajutine asjur hr Ladislav Babčan, Slovakkia Vabariigi aukonsul hr Even Tudeberg, näituse kuraator Zora Petrášová ja kunstnik Martin Ševčovič.

Näitus saab teoks tänu Slovakkia Vabariigi Suursaatkonnale.

Maailmakool kutsub õpetajaid maailmapäeva korraldama

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskuse portaal Maailmakool kutsub õpetajaid korraldama maailmapäeva ning pakub võimalust osaleda konkursil, mille auhinnaks on reis Keeniasse.

Kooli maailmapäev võib olla ühe- või mitmepäevane üritus, kus õpilased tutvuvad arengumaade, maailma usundite, õiglase kaubanduse, globaalsete keskkonnaküsimuste või rahvusvahelise poliitikaga. Teemasid võib arutada tundides, kutsuda kooli külalisi või korraldada näiteks oma koolis ÜRO simulatsioon üleilmastumise teemadel. Toetust ja tuge maailmapäeva korraldamiseks saab MTÜ Mondo Maailmahariduskeskusest, kirjutades aadressil maailmaharidus@mondo.org.ee. Ideid maailmapäeva korraldamiseks leiab ka maailmakool.ee portaalist. On olemas ka väike rahaline ressurss esimesele 10 koolile, kes tuge vajavad.

Õpetajad, kes saadavad oma maailmapäeva plaanid enne 10. septembrit, osalevad konkursil, mille võitjat premeeritakse tasuta reisiga Keeniasse oktoobri koolivaheajal. Keenia reisil tutvutakse Mondo Keenia koostööpartnerite tööga Nairobis ja Shianda külas Lääne-Keenias. Reisi ajal külastatakse Keenia koole. Plaanis peaks olema kirjas kooli nimi, vastutav isik, maailmapäeva/nädala aeg ja tegevused ning kui palju õpilasi nendest osa võtavad. Maailmapäeva plaane oodatakse elektrooniliselt aadressil maailmaharidus@mondo.org.ee. Samalt aadressilt saab ka lisainfot.

Projekti toetab Eesti Välisministeerium arengukoostööks ettenähtud vahenditest.

Eesti mahetootja Saidafarm pälvis rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku taluniku tiitli

Saidafarmi juhataja Juhan Särgava. Foto: elfond.ee

Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.

Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Lisaks tunnustusele toetati mahetootjat 10 000-eurose auhinnarahaga.

Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt. 1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.

“Mahetootmine teenib nii keskkonda kui ühiskonda. Alternatiivsete põllumajandusviiside tutvustamine ja tunnustamine aitab ühiskonnas teadvustada säästva põllumajanduse võimalikkust ja kasu ning ühtlasi inspireerida ka teisi tootjaid,” lausus Saidafarmi eestvedaja Juhan Särgava. “Keskkonnahoidliku ja tervislikku toitu eelistava tarbija kujundamisel mängib samuti olulist rolli tootja,” lisas Särgava. Loe edasi: Eesti mahetootja Saidafarm pälvis rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku taluniku tiitli

Enne kooli algust tuleb üle vaadata liikluskorraldus koolide ja lasteaedade lähistel

Politsei ja Maanteeamet kutsuvad kohalikke omavalitsusi ning koole ja lasteaedu üles märkama lasteasutuste lähistel liikluskorraldusest tulenevaid ohte ning puuduseid enne kooliaasta algust kõrvaldama.

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänaku sõnul mõjutab liikluskorralduse loogilisus ning märkide ja teekattemärgistuse heakord oluliselt nõuetest kinni pidamist ning seetõttu ka liiklusõnnetuste juhtumise tõenäosust. „Liiklusmärgid peavad olema märgatavad, teekattel olevad jooned selgelt näha ning füüsilised tõkked takistama jalakäijat ohtlikus kohas teele astumast. Ülekäiguradade lähistele reklaame, prügikaste või muud paigaldades tuleb jälgida, et need ei varjaks teele astuvat jalakäijat juhi eest,“ selgitas Tänak peamisi ettetulevaid puudusi.

Käesoleva aasta mais-juunis inspekteerisid Maanteeameti ja kohalike omavalitsusüksuste ametnikud koostöös politseiga prefektuuride tööpiirkonna koolide ja lasteasutuste lähiümbruse liikluskeskkonna ohutust, eesmärgiga välja selgitada puudused ja parendada liikluskorraldust kooliaasta alguseks.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain rääkis, et puudusi avastati igas maakonnas. „Selgus näiteks vajadus vahetada liiklusmärke või eemaldada nähtavust piiravat võsa ja oksi. Mõnes paigas tuleb värskendada teekattemärgistust. Samas on Maanteeameti töö puuduste kõrvaldamisel pidev, seda tehakse jooksva teehoiu raames,“ selgitas Pain.

Koolialgusega seoses jälgib politsei liikluskorraldusvahendite korrasolekut lasteasutuste läheduses ning vajadusel juhib teeomaniku tähelepanu avastatud puudustele.

Käimas on hiite kuvavõistlus

Valkeakoski, Soome. Autor: Mirka Turpeinen

Käimas on kuvavõistlus maavalla hiied 10226, kuhu on oodatud ülesvõtted hiitest, pühadest kividest, allikatest, ristipuudest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse peaauhind on 400 eurot ning noorte (kuni 16 a) peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu.

Võistlusele võib saata ülesvõtteid nii Maavallast kui piiri tagant. Looduslikke pühapaiku leidub meie naabermaades Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Venemaal ning pea igal pool maailmas, kus leidub põlisrahvaid. On ju hiied inimkonna vanimad looduskaitsealad.

Võistluspilte valides peaks veenduma, et tegemist on tõesti ajaloolise loodusliku pühapaigaga ning ülesvõte on kooskõlas võistluseeeskirjaga. Tasub vaadata ka pilte, mis eelmisel aastal võistlusele ei sobinud.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja 23.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Noored lõpetavad suvevaheaja õppusega

Ajavahemikul 27.-30. august toimub Väätsa vallas Aasuvälja külas Järva Maleva noorte skautlike oskuste õppus, kus osalevad noorkotkad ja kodutütred. Neid juhendavad ja õpetavad Järva Maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Kui tavapärased metsalaagrid on piirdunud majutuse rajamisega, siis tänavune õppus toimub nn “puhtal maastikul”, kus noortel tuleb algusest lõpuni ettenähtud alal püstitada laager ning sinna kuuluvad vajalikud rajatised, mis aitavad maastikul neli päeva mööda saata.

“Eesmärk on praktiliste oskuste õpetamine ja harjutamine meeskonnatööna maastikul,” ütles õppuse konseptsiooni autor ja õppuse üldjuhi abi Noorte Kotkaste Väätsa rühma pealik Raid Saar. Noortel tuleb ehitada instruktorite poolt maketina etteantud rajatised välja reaalselt, kasutades selleks looduses olevaid vahendeid, nööri ja vähesel määral naelu.

Laager nõuab noortelt nelja päeva vältel endaga hakkama saamist ainult kaasa võetud varustusega. Loe edasi: Noored lõpetavad suvevaheaja õppusega

Tartu Kunstimuuseumi ette jäävad seisma “Maanaised”

Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ette (Raekoja plats 18) paigaldatakse Mare Mikofi skulptuurigruppi “Maanaised” (pronks, 1974/1978, TKM omand).

“Muuseum soovib jagada oma kogudes leiduvaid kunstiväärtusi linnarahvaga ning rikastada seeläbi Tartu linnaruumi professionaalsel tasemel, kunstiajaloo seisukohalt oluliste kunstiteostega,” põhjendab muuseumiesise ümberkujundamist kunstimuuseumi direktor Rael Artel.

Eesti ühe silmapaistvama kunstniku Mare Mikofi figuurigrupp “Maanaised“ sobitub hästi Raekoja plats 18 esisesse linnaruumi lõiku ning astub intrigeerivasse dialoogi teiste kesklinnas asuvate skulptuuridega, eelkõige Ülo Õuna kahefiguurilise teosega “Isa ja poeg” Küüni tänaval. Mare Mikoffi teos sekundeerib ka Mati Karmini figuurigrupile “Suudlevad tudengid” Raekoja ees ning kunstniku enda hilisemale teosele “Tartu 100 000 elanikule” vahetult teisel pool Kaarsilda.

Skulptor Mare Mikof on sündinud 1941. aastal, lõpetanud ERKI 1971. aastal. 1984. aastal pälvis ta Kristjan Raua preemia, 1988. aastal Riia skulptuurikvadriennaali peaauhinna. Üle neljakümne aasta pikkuse professionaalse karjääri jooksul on Mikof teostanud hulgaliselt portreid ja kompositsioone, monumente ja dekoratiivskulptuure.

Skulptuuri pidulik avamine linnarahvale toimub 28. augustil kell 12.00.

Allikas: tartu.ee

Otepääl toimub Ameerika autode kokkutulek

Juba traditsiooniks saanud Ameerika autode kokkutulek toimub Otepääl 16.-18. augustil. Otepäälased saavad Ameerika autosid imetleda 17.augustil kell 12.00 Keskväljakul.

Ameerika autode kokkutuleku Power Camp korraldaja Argo Raid Otepää Motoklubist sõnas, et seekord koguneb Annimatsi kämpingusse ligikaudu 60-70 autot Lätist, Rootsist, Soomest ja Eestist.

Ühiselt vahetatakse kogemusi ja muljeid, vaadatakse autosid ning tehakse ühine kruiis 17.augustil marsruudil Annimatsi-Sihva-Kääriku-Sihva-Kolga tee-Pühajärve tee, mis tipneb uhke paraadiga Otepää Keskväljakul.

Otepää Ameerika autode kokkutulek Power Camp on teadaolevalt Eestis üks vanimaid kokkutulekuid. Esimene kokkutulek toimus aastal 1999, kaks aastat üritust ei toimunud. Sellel aastal toimub kokkutulek juba 13. korda.

Seoses autode paraadiga on Otepää keskväljak 17. augustil osaliselt suletud kella 11.00-14.00ni.

Meremäe valla visioonikonkurss on edukalt lõppenud

Kevadel väljakuulutatud ning tööde laekumise tähtaja pikendamisega augusti esimesele päevale lõppes Meremäe ja Obinitsa külale kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusideede saamise konkurss.

Kokku laekus 7 toredat tööd, millest kaks ideed sobivad mõlemale külale. Väljapanek võistlustöödest on seatud ülesse Meremäe vallamaja saali ja Obinitsas raamatukogusse ning valla kodulehele. Obinitsa külale saadetud töid saab näha ka paasapäeval kell 13.00 – 15.00. Tutvuda ning arvamust avaldada tööde terviklahendustele või mõne idee kasutamise sobilikkusest saab kuni 23-nda augustini. Arvestades külaelanike arvamuste tulemusega lisab 5 liikmeline komisjon ühe hääle rahvale enim meeldinud tööle.

Obinitsa tööde ideede väljapakkumine on keskendunud vastavalt lähteülessandele ajaloolisest traditsioonilisest seto arhitektuurilahendustest ja kohaliku kultuuri arvestavalt. Meremäe küla kujunduse kontseptsioon oli aga soovituslikult läheneda kujundusidee väljapakkumisel küla kui avatud vallakeskusena ja kaasaegse elukohana.

Konkursi komisjon otsustab preemiate jaotamise vastavalt vallale oluliste teemadele kujunduslahenduste pakkumisele, milliseid ideid võiks külade ilme kaasaegsemaks ja huvitavamaks muutmisel edasipidi kasutada.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill lausus konkursi kohta: “Tore tulemus! Nüüd seisab ees töö, et parimad välja valida ning hakata ideid ellu viima!”

Pühapäeval toimub Elva mäejooks

Pühapäeval, 18. augustil toimub kolmekilomeetrine Elva mäejooks, mille rada on Eesti rahvajooksudest üks raskemaid, sest jooksjad peavad alistama 11 tõusu.

Jooksu eesmärk on pakkuda jooksuharrastajale vaheldust võrreldes tavapäraste tasasema profiiliga rahvajooksudega.

Lastejooksud (400-800m) algavad Elva lauluväljakul kell 12, põhijooksule lastakse alates 11. eluaastast ja selle start on kell 13. Rada kulgeb Elva muusikakooli ja suusahüppemäe ümbruse metsas, on paljude järskude tõusude, keeruliste laskumiste ja teravate kurvidega. Võistlejaid tule ergutama Rõngu puhkpilliorkester.

Elva mäejooks häirib vahemikus 13.00-13.30 liiklust Elvas Kalda tänaval.

Elva mäejooksu peeti ka 2009. ja 2010. aastal, senised rajarekordid on püstitanud 2010. aastal Kaur Kivistik (11.03,5) ja Karmen Alnek (14.04,1).

Elva mäejooks on tänavuse kolmeosalise Elva Jooksusarja teine etapp, 14. juulil toimunud Elva tänavajooksu võitsid Allar Lamp ja Lily Luik. Hooaja lõpetab 3. novembril Tartumaa tervisespordikeskuses toimuv 7,2 kilomeetrine Elva järvedejooks.

Y- generatsioon korraldab uuspatriotistliku laulupeo

Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäe vabaõhulaval alguse Uuspatriotistlik laulupidu.

Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.

Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.

„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule jameenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.

Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.

Lisaks noortele laululoojatele toob taasiseseisvumispäeva õhtu Viljandi Kaevumäele veel ansambli Vennaskond ning palju üllatusesinejaid ja -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.

Võru tähistab 229. sünnipäeva

17. – 21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 229. sünnipäeva.

Viie päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, tants või kunst.

Linnapäevade raames leiab esmakordselt aset Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival, mille avakontsert toimub juba 16. augustil Võru Kandles. Festivalil esinevad eufooniumivirtuoos Steven Mead Suurbritanniast, Tartu Puu- ja Plekikoor, Paganamaa Brass, Võru Kammerorkester, Vene Sarvekapell, Tartu Tünnipunt jt. Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival toimub 16. – 21. augustil.

Kõik kunstihuvilised on linnapäevade ajal oodatud Võru Linnagaleriisse, kus on avatud Obinitsa Grupeeringu ühisnäitus “Bändi proov” ja Lola Liivati maalinäitus “Aate kumendus”.

Võru linnapäevade raames on alati toimunud ka arvukalt spordivõistlusi. Traditsiooniliselt toimub J. Gutmanni nimeline Võru 55. võrkpalliturniir, IX jalgratta paarissprint, Võru VIII Rattaralli ning X 1784 m linnajooks, kuhu oodatakse võistlema kõiki sõpru, perekondi ja ettevõtteid. 17. augustil leiab aset rammumeeste võistlus “Võru linna vägilane 2013” ning lisaks toimuvad Võrumaa meistrivõitluste finaalmängud tennises. Tennist jagub ka 19. augusti, mil toimub Võru linna sünnipäeva ööturniir tennise segapaarismängus. Loe edasi: Võru tähistab 229. sünnipäeva

Külaliikumine tegi avaliku pöördumise

Eesti Külaliikumine Kodukant tegi X Maapäeval avaliku pöördumise seoses Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõuga.

Külaliikumise hinnangul ei edenda kavandatavad meetmed maapiirkondade ettevõtlust ja ettevõtlikkust piisavalt ja ei aita kaasa töökohtade loomisele. MAK meetmetes on kõrvale jäetud alustava mittepõllumajandusliku ettevõtluse toetamine.

Samuti ei nõustuta eelnõus kajastuvate suurte põllumajandusettevõtete huvide ebaproportsionaalse esindatusega. Vaatamata erinevate huvigruppide korduvatele pöördumistele ja ettepanekutele Põllumajandusministeeriumile, ei ole MAK-s esindatud väikeste ja alternatiivsete ettevõte huvidega, mis aitaks luua töökohti, tagamaks linnalistesse piirkondadesse väljarände peatumist.

“Külameetme väljajäämine arengukavast on tagasilöök maaelu terviklikule arengule. Seega on külade ootused just suunatud LEADER programmile. Tagamaks kohaliku algatuse hoidmist, on äärmiselt oluline LEADER meetme vahendite kiirelt kasutusse rakendamine ja valdkondade laiendamine. See on ainuke regionaalset mõõdet hõlmav toetusmeede ja meede, mis baseerub kolme sektori vahelisel koostööl. LEADER programm on ainuke võimalus toetada alustavat uut mikroettevõtlust maapiirkonnas, seadmata sellele ülikiire kasvu ja suure ekspordi potentsiaali nõudeid.” kirjutatakse pöördumises.

Liikumine Kodukant märgib, et maaelu ei põhine üksnes põllumajandusel ja suurtootmisel vaid ka seda toetaval mittepõllumajanduslikul väikeettevõtlusel ja kogukondlikul ühistegevusel. Meie kõigi ühine eesmärk on tugevdada ja mitmekesistada maamajandust ning aidata kaasa maapiirkondade tasakaalustatud arengule.

Emajõe festival toob elu veele

Sel nädalavahetusel Tartus toimuva VIII Emajõe festivali alateema on „Elu veel“. Võidu ja Kaarsilla vahelisel festivalialal peetakse mitmeid võistlusi, imetletakse erinevaid Emajõel liikuvaid aluseid, püütakse kala ja kuulatakse head muusikat.

Emajõe paremkaldal toimuv festival püüab tuua elu veele ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on tegevusteks jõel. „Üsna sageli ei märka Tartu inimene oma igapäevaaskeldustes kodulinna läbivat kaunist Emajõge. Meie soov on tuua jõge tartlastele lähemale ja näidata, milliseid võimalusi Emajõgi meile pakub,“ selgitas Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo.

Festivali avab juba neljandat aastat toimuv Emajõe Karikas avaveeujumises, eelregistreerimine e-mailile: info@ujumine.ee. Võistlusele järgneb Laululahing, kuhu oodatakse laulusõpru kaasa laulma koos Estraadiraadio ja perekond Mõtsmehega tuntud jõe- ja merelaule. Festivali ajaks sildub kahe silla vahelisele alale praam, kus on avatud kohvik. Kaldapealsel esinevad ansamblid Estraadiraadio ja Zorbas. Õhtuhämaruses kell 21.15 toimub traditsiooniline päikeseloojangu paraad, kus saab imetleda Tartu väärikaid rauast laevu. Reedese festivaliõhtu lõpetab öökino „Siin me oleme“. Loe edasi: Emajõe festival toob elu veele

Lääne-Virumaal tunnustati Eha ja Paul Rehemaa perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Eha ja Paul Rehemaa perekonda Tapa vallast Jäneda külast.

Eha ja Paul Rehemaa perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu hoidmise ja edendamise eest . Eha ja Paul koos tütardega on olnud aktiivsed kohalikku ellu panustajad ja seisnud Jäneda kogukonna hea käekäigu eest. Pereema Eha korraldab igal nädalal soovijatele käsitöö alaseid kooskäimisi, kus lisaks käelistele tegevustele saavad inimesed suhelda ja leida lahendusi ka oma argimuredele. Eha on aktiivne käsitöö tegija ning on täiendanud end nii käsitöö kui ka loodusravi teemadel, pakkudes oma teadmisi ja oskusi ka kogukonna teenistusse. Nii Eha kui Paul võtavad aktiivselt osa ka kohapealsest kultuurilisest tegevusest, Paul laulab muuhulgas Lehtse kammerkooris ning teeb kaasa kohalikus näitetrupis. Perekond Rehemaa panus kohaliku elu elavdamisse ei ole kogukonnas jäänud märkamata.

Harjumaal tunnustati Margit ja Mait Eeriku perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Harjumaal esile tõstetud Margit ja Mait Eeriku perekonda Raasiku vallast.

Margit ja Mait Eeriku perekond pälvis kogukonna tunnustuse kohaliku kultuurielu pikaaegse eestvedamise ning kogukonna, sealhulgas noorte aktiivse kaasamise eest . Raasiku vallas teavad Margiti ja Maidu ning nende laste tegemisi paljud inimesed – nad on tõelised kultuurikandjad ja kõigi heade mõtete edasiandjad.

13 aastat tagasi tuli perekond Eerik välja uudse lastega seotud ideega: Raasiku Põhikoolis alustas nende juhendamisel tööd laste kunsti- ja draamastuudio, kus draamaelemendid olid põimitud erinevate kunstiliikidega. Kunsti- ja draamastuudiost sai peagi loovusstuudio Kreatiiv, mis korraldas ka laste loovuslaagreid. Loe edasi: Harjumaal tunnustati Margit ja Mait Eeriku perekonda