Autor: Maris Lestberg

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Valga Gümnaasium pälvis “Koostöö Kuldõun 2011” preemia

Valga Gümnaasium pälvis haridusalase rahvusvahelise ja pikaajalise koostöö väljapaistvate tulemuste eest SA Archimedeselt „Koostöö kuldõun 2011″ preemia. Tunnustusega kaasnes rahaline preemia, 800 eurot. Auhind anti üle eile avatud noorte infomessil Teeviit „Maailm valla – õpi, tööta ja tegutse välismaal”.
Sihtasutus Archimedese välja kuulutatud konkursile laekus 15 taotlust, mida hindas SA Archimedese juurde moodustatud žürii, kes valis välja neli nominenti, kellest üks oli Valga Gümnaasium.
Sihtasutus Archimedes avaldab juba kolmandat aastat tunnustust haridusalases rahvusvahelises koostöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud asutustele ja annab välja “Koostöö kuldõun” auhinda.
Valga Gümnaasium valiti välja pikaajalise rahvusvahelise eduka koostöö eest.
Allikas: Valgamaa.ee

Valitsus andis loa Kuressaarde väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks

Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.

„Valitsuse tänane otsus tähendab järjekordset olulist sammu kompetentsikeskuse projekti arengus, aga ka väga olulist sammu kogu Tehnikaülikooli Kuressaare kolledžile,“ sõnas TTÜ Kuressaare Kolledži direktor Anne Keerberg. „Saame välja arendada tervikliku taristu, kus teadus- ja arendustegevus ning õppetöö teineteist vastastikku toetavad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus on hea näide ülikooli, avaliku sektori ning ettevõtjate vahelisest koostööst,“ lisas Keerberg.

Tallinna 19 kinnistule ehitatava katsebasseini ja laborite hoone eeldatavaks maksumuseks on 1,9 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 3,2 miljonit eurot, mis hõlmab lisaks Kuressaare Ametikooli juurde rajatavat tehnoloogilaaborit, väikelaevaehituse sektori uuringuid ning muid sisutegevusi. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, omafinantseeringuga panustavad Tehnikaülikool, Kuressaare Ametikool, Kuressaare linn, Saaremaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Väikelaevaehituse Liit. Kava kohaselt valmib Saaremaale loodav kompetentsikeskus täies mahus 2013. aastal.

Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse moodustas Tallinna Tehnikaülikool Kuressaare kolledži teadus-arenduskeskusena tänavu jaanuaris. Kompetentsikeskuse eesmärk on väikelaevaehituse alase insenertehnilise oskusteabe koondamine ja arendamine.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linn, Saaremaa Arenduskeskus ja Eesti Väikelaevaehituse Liit.

Allikas: Meiemaa.ee

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida kolmenädalasele tööpraktikale Prantsusmaal

SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 on võimalik saata Prantsusmaale kolmenädalasele praktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast. Projekti partneriks on Prantsusmaal kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.

Tööpraktikale mineval isikul kaetakse maksimaalselt 1401 euro ulatuses elamis- ja ettevalmistuskulusid. Lisaks tasutakse kuni 355 euro ulatuses reisikulud. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus, vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 12.12.2011. Avaduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50 (II korrus), Tallinn 10621 või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda Erametsakeskuse kodulehel.

Tööpraktika konkurssi puudutavate küsimustega palume pöörduda Erametsakeskusesse aadressil siseriiklik@eramets.ee või telefonil 683 6066.

Ilmus uus raamat Georg Lurichist

Lurich on meile tänaseks sümbol, legend, müüt.

Selliste saatesõnadega alustab Paavo Kivine oma äsjailmunud raamatut LURICH.

Kui eelmine, Olaf Langsepa poolt 1958. aastal kirjutatu (Georg Lurich) keskendus rohkem jõumehe sportlikele tulemustele, siis elupõline spordimees ja spordiajakirjanik Paavo Kivine toob lugejate ette hoopiski seni publitseerimata tegevusi ja fakte. Materjale on läbi töötatud aastate jooksul viieteistkümnes muuseumis, lisaks veel kakskümmend kaks eraisikut on kasutada andnud omi kogusid ja arhiive. Märjamaa vallast nendeks Sillaotsa Talumuuseum ja Helju Unga.

Raamatu esitlus toimus 17. novembril Apollo raamatupoes Tallinnas. Mahuka A4 formaadis raamatu 9. leheküljelt leiame 13-aastase Georgi kirja Jakob Hurdale. Saame teada, et seni karskluse etaloniks peetud jõumees 1909. aastal Bakuus olles, tervisest tingituna kasutas toiduks ainul õlle sisse klopitud kanamune. Õlle keetis Velisel Kalase talus onupoeg Hans ja saatis vähemalt paar korda kuus rongiga Georgile. Kohale jõudnud õlu olnud hea, ainult veidi hapu. Sillaotsa Talumuuseumis hoiul olevast 48-st Geogi poolt Velisele Hans Luricile saadtud postkaardist on poolte (sisukamate) tekstid raamatus ära toodud. Nendelt kaartidelt ka see viimane teadasaamine. Märkusena olgu öeldud, et muuseumis on Ludvig Mei tehtud fotokoopiad postkaartidest, originaalkaartide saatus on seni teadmata.

Ehk on keegi lehelugejatest kunagi kuulnud või näinud originaale? Sillaotsa Talumuuseum või Eesti Spordimuuseum on tänulik igasuguse info eest.

Esimene advent Võru linnas

Pühapäeval, 27. novembril 2011 kell 16 Võru Kesklinna pargis tulede süütamine linna jõulupuul. Advendiaja avakõned ja Võru Kunstikooli trupi Katariina tantsud.

Kell 18 jätkub advendi tähistamine Võru kultuurimajas Kannel esimese advendi kontserdiga Silver Secrets. Kõlavad lood Eesti päritolu Šveitsi lauljatari Ingrid Lukase uuelt albumilt “Silver Secrets“, mis ilmus septembris maineka plaadifirma Universal Music Austria alt. Lukas on leidnud oma helikeele, mis lähtub nii Eesti rahvamuusika, folklaulu, popi ja jazzi traditsioonidest. Esitusele tulevad lood nii
eesti- kui inglise keeles.

Ingrid Lukas – vokaal, klaver
Celine-Giulia Voser – ts(ello
Michel Gsell – vokaal, viiul, bass
Patrik Zosso – trummid

Piletid hinnaga 5 € ja 3 € eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevis.

Kaunist advendiaega!

Rannap ja Mattisen annavad homme Rõuges kontserdi

Karksis ja Moostes publiku suure poolehoiu võitnud “2ÜHEL” kontsert juba homme õhtul Rõuge rahvamajas.

Laupäeval, 26. novembril kell 16
Võrumaal Rõuges

2 pianisti – Rein Rannap ja Mihkel Mattisen – musitseerivad samal pillil. Esitatakse omaloomingut, aga ka improvisatsioone tuntud pop-lugudest.

Pääse 5.- , õpilastele 4.-

Olete oodatud!

Rakvere alustab esimest adventi kirikunädalaga „Puutetundlik“

Puutetundlikkus on saanud 21. sajandi alguse tunnuseks. Meie suhe tehnikaga muutub järjest vahetumaks, küllap ka inimlikumaks. Kuidas on lugu aga vaimsete väärtustega? Kuidas religiooniga? Kuidas ristiusuga? Kõik me ei ole kristlased, kuid kõiki meid see puudutab. Mida teha, et see puudutus oleks meeldiv mõlemasuunaliselt?

Rakveres on nende küsimustega tegeletud juba kolm aastat, mil linna kristlikud kogudused üheskoos linnavalitsuse ja paljude teiste toetajatega kirikunädalat korraldavad. Ikka selleks, et anda oma panus ühiskonda tervikuna ning kuulata teisi ja olla ise teistele kuuldavad. Seekord alustatakse ühise avajumalateenistusega I advendipühapäeval, 27. novembril kell 11 Rakvere Kolmainu kirikus ja lõpetatakse samas II advendipühapäeval, 4. detsembril kell 18 Tõnis Mägi ja Jaan Tammsalu kontsertmõtisklusega. Sinna vahele jäävad mitmed loengud, kontserdid ja näituste avamised koos laste ja noorteüritustega.

Esmakordselt külastab kirikunädalat mittekristliku religiooni esindajana Eesti juudikogukonna pearabi Shmuel Kot koos Iisraeli muusikat viljeleva ansambliga Keshet. 1. detsembril kell 18 algaval Iisraeli õhtul saab osa judaismi vaimulikust pärandist ja õppida tundma seda vana traditsiooni, mida arvestatav hulk juute tänagi järgib.

Kirikunädala avatust väljendab tava teha pea igast sündmusest ka otseülekanne internetitelevisiooni, mida saab jälgida Pildiraadio kanalilt. Laupäeval, 3. detsembril toimub aga mitmetunnine meediaprogramm, mida lisaks internetitelevisioonile saab jälgida ka Pereraadio FM kanalil 88,9 Mhz.

Kirikupäevade kodulehekülg. Samuti on Rakvere kirikud leitavad Facebookist.

Rakvere kirikunädalat korraldavad: Rakvere Kolmainu kogudus, Rakvere Karmeli kogudus, Rakvere metodistikogudus, Rakvere adventkogudus, Rakvere õigeusukogudus, Rakvere nelipühakogudus ja vabakogudus Hüüdja hääl.

Rakvere kirikunädalat toetavad: Rakvere linnavalitus, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, Rakvere Rahvamaja, AS Hallik ja Hagari pitsakohvik, SA Virumaa Muuseumid ja Rakvere Näitustemaja, Rakvere Galerii, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Teater, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž.

Võrumaa Partnerluskogu taotlusvoor

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.

Infopäevad valdades toimuvad:

Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.

Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.

Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.

Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).

Info tel +372 526 6832, +372 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt: www.voruleader.ee

Võru Linnagaleriis avatakse Ungari fotokunstnike ühisnäitus

Alates esmaspäevast, 28. novembrist Ungari fotokunstnike ühisnäitus MOME Masters Võru Linnagaleriis, Liiva 13.

MOME Masters nähtav valik esindab veendumust, mis pidevalt püüdleb Ungari visuaalkultuuri uuendamise poole, tekitab mõtteid ning hoiab üleval diskussiooni ühiskonnaga. MOME Masters esitleb Moholy-Nagy Kunstiakadeemia fotograafia õppetooli lõpetanute ning magistriõppe tudengite töid. Tegu on valikuga, mis esindab neid fotograafia, meedia ning kunsti suundi ja vaateid, mida parasjagu tähtsaks, oluliseks ja ajakohaseks peame, ning mis aitavad kaasa tudengite ambitsioonide täitumisele.

MOME magistrantide esmane püüdlus on esindada antud ajastu visuaalset keelt vastavalt meie ajastu ootustele – kasutades mitte ainult traditsioonilisi fotožanre. Kindlustada visuaalse, fototeooria, kultuuriajaloo ja up-to-date meedia tundmise omandamist, säilitades samal ajal oskuse vaadata kriitilise pilguga meedia kasutusväljasid.

Näitus avatud kuni 16. detsembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00-18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Võru Linnagalerii leiad ka internetist!

Pühapäeval süüdatakse Sindis advendituli

Eeloleval pühapäeval, 27. novembril, kell 17.30, süüdatakse Sindi Gümnaasiumi õuel advendituli. Jõulutule süütab ja jõulurahu kuulutab välja EELK Sindi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa.

Traditsioonilisel advenditule süütamise tseremoonial võtavad sõna Sindi linnajuhid ja esinejatena astuvad üles Sindi Gümnaasiumi õpilased.

Halva ilma korral toimub advendiküünla süütamine Sindi Gümnaasiumi aulas.

Esmaspäeval toimub Rakveres noore kodaniku päev

Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž korraldab koostöös Rakvere Linnavalitsuse, Rakvere Töötukassa, Kaitseliidu Viru maleva ja Lääne-Viru Maa-arhiiviga esmaspäeval, 28. novembril noore kodaniku päeva Rakvere koolide 9. ja 12. klasside õpilastele ning Rakvere Kolledži I ja II kursuse üliõpilastele.

Noore kodaniku päev algab kell üks päeval loenguga, kus kodanikuks olemise väärtustamisest räägib Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni Instituudi kodanikuhariduse keskusest.

Peale loengut toimub viktoriin, kus 6-7-liikmelised võistkonnad võistlevad parema põhiseaduse tundmise peale.

Järgneb võistkondlik linnamäng, kus võistkonnad peavad linnas asuvates ametiasutustes täitma blankette jm formulare. Rakvere Linnavalitsuses tuleb võistlejail täita kaks enam kasutatavat avaldust: sünnitoetuse avaldus ja avaldus lapse lasteasutuse vastuvõtmise kohta.

Kell 16 tunnustavad linnapea Andres Jaadla ja abilinnapea Ain Suurkaev parimaid võistkondi.

Kodanikupäeva lõpetab Kodaniku Kook ja kuum tee.

Taas on aeg valida Põlvamaa aasta turismitegijad

SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid tooteid ja tublisid inimesi ning teadvustada turismivaldkonna olulisust maakonnale.

“On sõnadetagi selge, missugust kasu võib turism tuua maapiirkondadele, kus see see on sageli elanike üks peamisi elatusallikaid ja töökohti. Turismi hooajalisus ning tugev konkurents siseturul teevad turismiäris püsimise keeruliseks,” nentis arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo. “Paljudel juhtudel on turismiteenuse pakkumine rohkem elustiil kui suur äri. Põlvamaa inimesed, kes seda elustiili hoiavad ning turismist omale elatusallika on teinud, moodustavad ise suure osa oma tootest. Hoidkem ja tunnustagem neid!”

Traditsiooniliselt selgitatakse Põlvamaa turismitegijad neljas kategoorias:
Aasta turismitegu
Aasta atraktiivseim uustulnuk
Aasta roheline tegu
Aasta turismitöötaja

Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, ettevõtted kui organisatsioonid, esitada võib ka iseennast, oma organisatsiooni ja oma töötajaid. Üks isik võib välja pakkuda ka mitu kandidaati.

Nominentide ülesseadmiseks tuleb koostada vabas vormis ettepanek, mis peab sisaldama esitatava nime, kategooriat, põhjendust, miks just see kandidaat või need kandidaadid esitatakse, samuti esitaja enda nime ja telefoni.

Kandidaadid tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressile ulla.timmo@polvamaa.ee hiljemalt 9. detsembriks 2011. Esitatud nominentide hulgast teeb valiku viieliikmelise komisjon, mis koosneb maavalitsuse, omavalitsuste, era- ja kolmanda sektori ning meedia esindajatest.

Põlvamaa parimad turismitegijad 2011 kuulutatakse välja detsembri keskpaigas.

Heido Vitsur peab loengu Kohilas Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 27. novembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Mis siis maailmamajandusega ja euroga tegelikult lahti on?“ esineb majandusteadlane, Eesti arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, kes loengus selgitab, mis viimase 20-ne aastaga maailmamajnduses viltu on läinud ja mis võiks olla tõenäolised arenguteed.

Oma eelseisvat loengut kommenteerides juhtis Heido Vitsur tähelepanu tõigale, et Kreeka ei ole maailmamajanduses, Euroopa Liidus ega ka eurotsoonis valitseva olukorra põhjuseks. “Samas on meile kõigile kahjuks, et Kreeka on juba kaks aastat saanud olla mõnusaks kattevarjuks kogu maailma majanduskorralduses peituvatele süvaprobleemidele ja võimaldanud sellega lahenduste leidmist edasi lükata. Tänaseni. Kuid tundub, et seda edasilükkamise teed enam kaua edasi minna ei ole võimalik, sest nii inimesed kui ka ettevõtjad on kaotanud usu väljapakutavatesse abinõudesse. On saadud aru, et tegu pole Kreeka, vaid süsteemse kriisiga ning seda mitte ainult eurotsoonis, vaid ka Euroopa Liidus ja terves maailmas. Oma loengus püüangi selgitada, mis maailmamajanduses viimastel kümnenditel viltu on läinud ja millised võiks olla tõenäolised maailmamajanduse ja EL/eurotsooni arenguteed,“ ütles Vitsur.

Majandusteadlane ja visionär Heido Vitsur tegeleb Arengufondi arenguseire divisjonis makromajanduse globaaltrendide jälgimise ja tõlgendamisega Eesti konteksti. Uuringutest tulenevate mõttearenduste ja kerkivate probleemide teadvustamine laiemale avalikkusele. (allikas: http://www.arengufond.ee)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kolm teenekat Viljandimaa inimest pälvisid Kodanikupäeva aumärgi

Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)

“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.

Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Aasta Puitehitiseks valiti väliköök Padise vallas

Eile, 17. novembril kuulutati V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi Eesti Parim Puitehitis 2011 võitjad. Aasta Puitehitis 2011 auhinna andis eile KUMU suures saalis üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ avas keskkonnaminister Keit Pentus, kes ütles: „Kui me räägime puidust ja ehitamisest, kerkib paljudel endiselt silme ette armas palkmajake metsaveerel. Kuid puidus on peidus palju rohkem võimalusi. Eesti linnade puitmajade rajoonid on täna oma õdusa atmosfääriga meie kõigi uhkus, mida turistid kadedalt vaatamas käivad. Ja maailmas ringi vaadates näeme, et puit sobib ka moodsate korrusmajade ning isegi kontserdisaalide ja spordihallide jaoks. Ma loodan, et tänane konverents inspireerib meid kõiki puitu Eestis rohkem, uuenduslikumalt, efektiivsemalt ja ilusamalt kasutama.“

Puitehituse senistest kogemustest ja tulevikusuundumustest rääkisid konverentsil Soome arhitekt Anssi Lassila, Hollandi arhitekt Pieter Weijnen, Växjö linnavalitsuse esindaja Hans Andren, Norra ettevõtja Age Holmestad ja Austria arhitekt Andreas Cukrowicz.

Eesti Parima Puitehitise konkursile laekus tänavu 23 avaldust ehitiste kohta, mis vastasid konkursi tingimustele. Nende seast valis žürii välja 10 ehitist, mille seast omakorda valiti aasta parimaid. 2011. aastat võiks iseloomustada installatsioonide aastaks. Ehitised esindasid laialdast arhitektuurset vahemikku. Esitatud olid nii väiksemad vormid, eramud, avalikkusele mõeldud hooned, spordisaalid kui ka suuremad ühiskondlikud objektid.

Eesti Parimaks Puitehitiseks valis žürii üksmeelselt Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevormi Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu tema arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda. Kuigi tegemist on “kõigest” väliköögiga, kõnetas hoone lihtsa elegantsuse, avaruse ja loogilise praktilisusega.

Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võru linnas. Žürii üllatuseks osutus maja tellijaks pensioniikka jõudnud paar. Maja paiknes lõunasse pööratud mäenõlval ja koosnes kolmest tehases valmistatud moodulist, mille ehitamisel oli ühena esimestest kasutatud ristkihtpuitu. Õige paigutus ilmakaarte suhtes ja suurepärane õhutihedus peaks tagama maja energiasäästlikkuse.

Andres Siimu ja Kristel Ausingu (AB Siim ja Kreis) projekteeritud Tamme Staadion Tartus hinnati tänavu parima liimpuidu kasutamise eriauhinna saajaks, kuna lahendus oli lihtne ja otstarbekas, samas aga elegantne.

Parima fassaadilahenduse kategoorias osutus auhinna saajaks Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri projekteeritud ajutine suvelava Rakveres. Kuigi tänaseks on ehitis juba maha lammutatud, arvas žürii, et tegemist oli ülimalt väljapaistva lahendusega, mis jättis kõigile, kes seda oma silmaga nägid, väga positiivse elamuse. Ehitise on jäädvustanud Ott Kadariku tehtud kunstipärased fotod.

Parima vineerikasutuse eripreemia läks ühehäälselt Reet ja Liisa Põimele Keila Muusikakooli (arhitekt Andres Põime) kontserdisaali sisekujunduse eest. Kujunduse kohta võib öelda „õige asi õiges kohas“; lisaks on saal kahtlemata väga kõrgetasemeline maailma kontserdisaalide akustikapildis. Akustilise lahenduse väljatöötamisel oli abiks Linda Madalik.

Konkurssi korraldab Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Žüriisse kuulus kuus liiget, kelleks olid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.

Konkursi žüriisse kuulusid:
Peeter Pere (arhitekt) – Eesti Arhitektide Liit, Urmas Elmik (arhitekt) – Eesti Projektbüroode Liit, Targo Kalamees (insener/professor) – Tallinna Tehnikaülikool, Karin Paulus (teadlane) – Eesti Kunstiakadeemia,
Indrek Peterson – Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
Märt Riistop (insener) – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Seminar „Mets, puit ja majandus“ keskendus metsa- ja puidutööstuse tulevikule

Eile, 17. novembril toimus KUMUs Puupäeva raames seminar “Mets, puit ja majandus”. Paneeldiskussioonil arutlesid metsa- ja puidusektori tuleviku teemadel Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Andres Taukar, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Diskussiooni moderaator oli Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Paneeldiskussioonil keskenduti teemadele, kuidas tõsta metsa- ja puidusektori poolt ühiskonnale loodavat lisandväärtust ning kuidas rakendub ellu metsanduse arengukava. Arutati, kuidas mõjutab puidu üha aktiivsem kasutamine energeetikas metsa- ja puidutööstuse käekäiku ja puidu hinda.

Energiatootjate, metsa- ja puidutööstuse ning erametsasektori huvid on mitmel viisil seotud. Metsaomanike jaoks on oluline stabiilne puidu nõudlus, tööstusele ja energiatootjatele on omakorda tarvis stabiilset tarnebaasi. Maksimaalne lisandväärtus sektoris saavutatakse juhul, kui puidukasutus on sortimenditi tasakaalustatud. „Kui puidu kasutamine energia tootmisel annab puidu lisandväärtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, siis lisab selle kasutamine tööstuslikuks otstarbeks väärtust alates 100 eurost kuni 1000 euroni,“ tõi EMPLi tegevjuht Ott Otsmann välja võrdluse. „See annab toormele ka loogilise jaotuse: tööstus tarbib kõrgema ümbertöötlemispotentsiaaliga tooret ning energiasektor omakorda madalama kvaliteediga materjali. Samuti on oluline, et energiasektor tarbib tööstuste kõrvaltoodangut: haket, saepuru, koort, höövlilaastu ja muud sellist.“

Paneeldiskussioonil osalejad arvasid üksmeelselt, et on igati tervitatav, kui ka madalamakvaliteedilisele materjalile tekib suurem nõudlus. Energiasektori esindajad ja metsa-ja puidutööstuse esindajad teineteises olulist konkurenti täna ei näe, pigem on mõjutajaks eksportturud.

Ehkki madalakvaliteedilise puidu osatähtsuse tõus energeetikas mõjutab madalama kvaliteediga toorme hindu tõusvalt, ei saa hinnatõus olla lõputu – piirid paneb paika teiste kütuste hind.

Ühiselt leiti, et oleks vaja jälgida toetuste süsteemi mõju metsa- ja puidusektorile, et see ei moonutaks turgu, vaid soosiks mõistlike otsuste tegemist. Metsa- ja puidu- ning energeetikasektori esindajad tõdesid, et selle nimel tuleks mõlemal sektoril senisest palju enam ühte jalga käia.

17. novembri Puupäeva raames toimusid seminar „Mets, puit ja majandus“ ning rahvusvaheline konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“. Viimase lõpus kuulutati välja Aasta Puitehitis 2011 võitja. Puupäeva üldkorraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit saab tänavu sügisel 15aastaseks.

Lisainfo:
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel +372 656 7643, mob +372 503 2552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia

Rahvusraamatukogu  peanäitusesaalis avati täna, 18. novembril kell 16 Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia.

Näitusel Re-realia osalevad kunstnikud töödega, mis väärtustavad säästvat eluviisi, juhatavad mõtlema järjepidevusest ökoloogilise/ökonoomse võtmes või osutavad esteetika vahendusel semiootiliselt rikkale struktuurile, mis tekkinud vana ja uue sidumisel tähenduste ladestumise läbi. Kas võiks olla nahast paremat meediumi vahendama ruumis ja ajas kogetut? Ja milline materjal seoks loomulikumalt eksistentsiaalseks buketiks märksõnad sünd/surm/elu pärast elu?

Seni kasutult seisnud nahajäägid ja vanad nahkesemed võivad pakkuda nostalgilist äratundmisrõõmu või tekitada uusi seoseid, mis tunnetusliku teekonna lõpptulemuse kunstiliselt veenvaks vormivad või vaimustava disainiga uut funktsiooni toetavad. Loomulikult võib ideekandjaks olla ka mõni muu taaskasutatav materjal.

Taaskasutuse/uuskasutuse idee paelub maailma järjest enam. Uue väärtuse loomine millestki, mis kõrvale heidetuna tarbetuks muutunud, iseloomustab säästvat elu- ja mõtteviisi ning on sügavalt eetiline. Aina uut jahtides toodab inimene ajutisi eluviise, ideid, materjale ja esemeid, risustades mõtlematult elukeskkonda. Pillav tarbimisharjumus on silmitsi ökoloogilise kriisi ja elujõulisuse probleemidega.

Näitusel osaleb 37 nahakunstnikku (Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Peep Gorinov, Inna Grinchel, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Elo Järv, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Lennart Mänd, Kaire Olt, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Maarja Undusk, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja Esta Voss ning 6 Tartu Kõrgema Kunstikooli nahaosakonna üliõpilast (Tiina Karu, Kerta Kivioja, Julika Põder, Diana Rassulov, Sille Sikmann ja Kristi Valdek).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini  2011.

Lähim teave:
Tiia Eikholm, Eesti Nahakunstnike Liit, info@nahakunst.ee, tel +372 558 8938
Näituse kujundas Pille Kivihall
Toetas Eesti Kultuurkapital
Täname Tuule Kivihalli

Eesti Nahakunstnike Liit

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab talvised laternamatkad metsas advendiajal

Laternamatk on haruldane võimalus kogeda pimeda metsa müstilisust, romantikat ja erakordsust ja vaadata kuidas valguse puudumine meie meeli mõjutab. Saatmas talvise metsa salapära ja laternavalgus püüame üheskoos jõulumeeleolu luua. Matkale tulles ole valmis üllatusteks, lisaks metsavaikuse nautimisele saad proovile panna enda erinevad meeled. Matka lõpus saad kosutust sooja teega.

27. novembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – sihtgrupp lapsed vanuses 5-10 aastat, retkejuhid Mare Linnamägi ja Ingrid Raadom. Registreerumine telefonil +372 5560 0769 (Mare).

4. detsetsembril kell 19 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matk algab Vapramäe suurest parklast, teemaks algav jõuluaeg, kestvus ~2 tundi. Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest. Retkejuhid Taive Pärnmäe ja Lauri Toim. Registreerumine ainult e-kirja teel lauri@luua.edu.ee.

11. detsembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matka kestus ~2 tundi, pikkus ~2 km, õpetame väikse piknikuga lõkke ääres, laternamatk algab Tartumaa tervisespordikeskuse eest. Retkejuhid Aini Hermann ja Eevi Volmer. Registreerimine telefonil +372 5343 7597 (Siiri).

18. detsembril kell 16 JÕULUKUINE LATERNAMATK – Jõululõhnad ja tunded, kogunemine Vapramäe maastikukaitseala Peedu poolses parklas. Retkejuhid Annereet ja Kristi Paatsi. Registreerimine telefonil +372 520 6651 (Annereet).

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Asume Tartust ~25 km kaugusel Elva lähiümbruses. Uuri lisainfot www.vvvs.ee

Laura Põldvere kontsert Misso Koolis

Esmaspäeval, 21. novembril kell 14 esineb Misso Koolis Laura Põldvere. Kontsert kuulub Eesti Kontserdi Koolikontserdid on osa Eesti Kontserdi muusikalisest programmist ja olulised tulevase publiku kasvatamisel. Üle Eesti toimub keskmiselt 180-250 koolikontserti hooajas.

Kontsert “Lihtsad asjad”

Laura Põldvere – laul
Jürmo Eespere – klahvpillid
Eno Kollom – trummid
Raivo Tafenau – saksofon

Laura Põldvere nimi ei vaja Eestis enam tutvustamist, sest oma noorusele vaatamata mängitakse tema esitatud lugusid kõikides Eesti raadiojaamades. Selle omapärase tämbriga lauljatari ambitsioonid on aga veelgi kõrgemad, seepärast on ta kutsunud appi endale kolm eesti tuntuimat džässmuusikut, kelle abiga pööratakse popmuusika džässiks ja vastupidi. Suurepärase kava teeb veelgi köitvamaks kõikide muusikute improviseerimisoskus, mis võib tunduda keeruline, kuid on samas väga lihtne. Positiivset energiat ja rõõmu jagub kontserdil ohtralt kõigile, nii muusikutele kui ka publikule.

PÄÄSE 5 €

Hiie vägi koguneb laupäeval Tartusse

Laupäeval, 19. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe pidulik tunnustamissündmus. Autasustatakse kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralike ettevõtmistega silma paistnud inimesi ja asutusi ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

Sündmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse üle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pühapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuue kandidaadi seast.

Looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning väärtustamiseks mõeldud ning neljandat korda toimuval kuvavõistlusel antakse lisaks üld- ja noorte peaauhinnale välja hulk eriauhindu. Näiteks saab auhinna parim püha puu, kivi, veekogu, muinsuskaitsealuse pühapaiga ning hiie valu jäädvustanud ülesvõte. Tänavu toetavad võistlust ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Muinsuskaitseamet.

Pühapaikade kaitsmisele ja väärtustamisele kaasa aidanud tegevuse eest saavad Maavalla koja tänukirja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõgevamaa Metsaselts, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond, Marju Kõivupuu, Leo Lätti, ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Koit.

Hiie sõbra aunimi antakse neljandat korda inimesele, asutusele või ühendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt ühte ajaloolist looduslikku pühapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Paluküla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pühapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.

Hiie väe tunnustamissündmus on looduslike pühapaikade uurijate ning sõprade aasta tähtsaim kogunemine. Sündmust juhib Maalehe ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll, kõlab rahvamuusika. Inimestel palutakse võimaluse korral sündmusele tulla kodukandi rahvarõivastes. Kõik hiiesõbrad on oodatud.

Sündmust aitavad korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.

Läte: www.maavald.ee

Kingituste valmistamise töötoad Luke mõisas

Jõulukuu advendi pühapäevadel 27. novembril, 4. ja 11. detsembril kell 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale, emale, isale, vanaemale, vanaisale, lapsele, kallimale…. ISE jõulukink. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud jõulukingitus. Ja siin võib saladuse katte all öelda, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud, siin valmistatud jõulukinki saad talletada ajastute hõngu ja puude võimu ja salapära. Üritus on eelkõige mõeldud täiskasvanutele ja suurematele lastele. Jõulukingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub valmistava kingituse suurusest. Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed. Kõik vahendid kohapeal.

27. novembri töötoad:
1. Teeme salvräti tehnikas vanaaegse mureneva tassi, taldriku (alates 3 eurot tükk).
2. Teeme paeltikandi tehnikas prossi, kõrvarõngad, peavõru (alates 2 eurot).
3. Teeme klaasimaalimise tehnikas küünlaalust, vaasi või tassi (alates 2 eurot küünlaalus või vaas). Suuremate asjade puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot tükk).

4. detsembri töötoad:
1. Teeme ise ülekandetehnikas kõrvarõngaid (alates 2 eurot).
2. Teeme pärlitega ehteid (alates 2 eurot).
3. Teeme ise kinkimiseks portselanmaaliga tassi või taldrikut (alates 30.- krooni tk). Suurema asja puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot).

11. detsembri töötoad:
1. Teeme ise viltimise tehnikas näpunukku ja ehteid (alates 2 eurot).
2.  Seebi valmistamine – kingituseks omavalmistatud seep (2 ja 4 eurot) vastavalt toormaterjali kogusest). Palume osalejatel kaasa võtta vormid, kuhu seepi valada, nuga, lõikelaud ja soovi korral lisandid).
3. Teeme ise kinkimiseks küünlaid.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,3 eurot).

Registreerimine on alanud. Ühele päevale registreerime 20 osavõtjat.
Info: Kodulehelt, e-postiaadressil info@lukemois.ee või tel +372 508 8359.

Pärnumaa ootab kandidaate kultuuriauhindadele ja spordistipendiumile

Pärnumaa Omavalitsuste Liit ootab (POL) kandidaate Pärnumaa aasta kultuuriauhindadele alljärgnevates kategooriates.

AASTA TEGUTSEJA – inimene vői organisatsioon, kes aktiivselt tegutseb kultuurivaldkonnas, kelle tegevus ei paista otseselt silma kultuuritarbijale, kuid kes on kaasa aidanud mitmete kultuurisündmuste kordaminekule.

AASTA ÜLLATAJA – inimene vői organisatsioon, kes on ilmestanud kultuurivaldkonda millegi uue, huvitava vői tavapäratuga ning mis on tekitanud üllatusmomenti ja äratanud huvi.

AASTA TOETAJA – inimene, ettevőte vői organisatsioon, kes on panustanud toodete vői teenustega, rahaliselt vői muul moel, kultuurisündmuste, kultuuriasutuste vői kultuuriga tegelevate inimeste heaks.

Taotlus kultuuriauhinnale esitada vabas vormis, mis sisaldab kandidaadi nime, tema tegevuste kirjeldust, pőhjendust ning kandidaadi ja tema esitaja kontaktandmeid.

Taotlused saata e-postil: pol@pol.parnumaa.ee hiljemalt 7. detsembriks 2011 kella 12-ks.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) ootab spordistipendiumi kandidaate. POL spordistipendium on asutatud eesmärgiga tunnustada ja toetada edukate ja lootustandvate noorsportlaste ettevalmistust.

Täpsem info: Spordistipendiumi statuut

Kaminakontsert – Engede aig

Järgmise nädala reedel, 25. novembril on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kuulajate-vaatajate ees Anu Taul (laul, kitarr, vile) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, Eesti lõõts).

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest.

Avatud laste mängutuba.

Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Sündmuse Facebook’i lehekülg