2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee
Autor: Maire Kriis
Kauneid kodu- ja aiapilte oodatakse 10. juulini
Ajakirja Kodu & Aed võistluse Kodu Kauniks tähtaeg pikenes. Saates hiljemalt 10. juuliks aadressil kodukauniks@forma.ee aia- või kodupilte, võib võita hinnalisi auhindu!
Kokku jagatakse auhindu 18300 € väärtuses.
Lähemalt võistlusest ajakirja kodulehel www.kodu-aed.ee
Võistluse tänavune uudis on disainiauhind, mis antakse esmakordselt välja koostöös Lutheri stuudioga. Sellega tunnustatakse parimat omatehtud kodust majapidamis- või mööblieset.
Ka Eesti ainsale proffide aiandusauhinnale, aiakultuuri edendamise preemiale Hansaplantilt võivad kõik veel kandidaate esitada.
Eve Veigel
Urvaste seltsimajas õpetatakse valmistama kitsejuustu
12. juulil klell 16 toimub Urvaste seltsimajas kitsejuustu õpituba. Õpitakse tegema juustu: naturaalset, ürtidega ja köömnetega. Saab mekkida ka juba valminud juustu. Juhendab Helina Kärgenberg. Info ja registreerimine tel 529 2373 (Anne), e-mail: klaar.anne@gmail.com
Õpitoa maksumus on 5 eurot. Kohtumiseni!
Võrokiilne kingitüs rõõmust’essä
Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!
«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).
Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.
Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle).
Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.
Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Matsalu mõisas alustatakse Eesti metsa lugu – mõisaaeg
Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.
1. juulil toimub kontsert Matsalu rahvuspargis, 2. juulil Pühalepa kirikus Hiiumaal.
Allikas: rmk.ee
Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas
65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!
Piret Paluteder
Läänemaa muuseumi XVIII ajalookonverents ootab huvilisi laupäeval Iloni Imedemaa valgesse saali
Läänemaa muuseumi iga-aastasel ajalookonverentsi on kavas ettekanded Haapsalu ja Läänemaa ajaloost. XVIII ajalookonverents toimub 2. juulil Haapsalus Kooli 5 (Iloni Imedemaa) valges saalis. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) räägib 1905. aasta jõuludest Vigalas, Madis Maasingu (Tartu Ülikool) ettekanne käsitleb aastaid 1520-1540 rahutus Saare-Lääne piiskopkonnas: piiskoppide, aadelkonna ja kapiitli ambitsioonid ja huvid reformatsiooniaegsel Liivimaal. Kalev Jaago (Läänemaa Muuseum) ettekande teema on Läänemaaga seotud palvekirjad Eestimaa kubernerile 1581-1710. Alfons Laar (ETK Ühiskaubanduse Muuseum) räägib 100aastasest Haapsalu Tarbijate Ühistust, Lea Täheväli Stroh (StrohKonsult OÜ) Osmussaare kabelist ja selle konserveerimisest, Mati Mandel (Eesti Ajaloomuuseum) Uugla arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Hanno Talving (Eesti Vabaõhumuuseum) Läänemaa vallamajadest, Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ehitamise etnograafiast.
Läänemaa muuseumis (Kooli 2) toimub toimetiste esitlus.
Meistrite laat Vargamäel pakub ehedat laadaelamust ja kodumaist toodangut
A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.
Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.
Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!
Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!
A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Kokkutulek – Eesti muusika festival Haapsalus
Juunikuu viimase päeva õhtul alustab Haapsalus muusikafestival “Kokkutulek”, mis kestab kuni 3. juulini. Parimatest parimad mahutab kolm erinevat pealava ning peaaegu sajast tunnist kodumaisest muusikast saab elamuse igaüks. Kokkutuleku eesmärk on koondada toredad inimesed üle Eestimaa ning pakkuda head kodumaist muusikat igale maitsele. Festivali kolmel pealaval ning ööklubis esineb üle 70 Eesti esineja akustilise muusika viljelejatest metal-bändideni. Lisaks on festivalil ka telkimisala, kus saab järgmiseks pikaks päevaks kenasti välja puhata.
Paide linn tähistab oma 720. aastapäeva paepäevadega
Paide linn tähistab tänavu oma 720. aastapäeva ja samal ajal oodatakse huvilisi 7.-9. juulini toimuvatele 10. paepäevadele.
Tänavustel juubelipaepäevadel osalevad skulptoritena Riho ja Ilme Kuld, Sorge ning Indrek Kuuse. Skulptuure asuvad skulptorid välja tahuma Paide kultuurikeskuse esisel väljakul ning kujud peaksid valmima nende piduliku avamise ajaks 8. juulil, misjärel viiakse need oma tulevastesse asupaikadesse Paide linnas. Varasemate paepäevade käigus on Paide paepäevade käigus valmistatud kokku kokku 95 paeskulptuuri, mis lisaks Paide parkidele ning haljasaladele ilmestavad ka mitmete ettevõtete, kortermajade ning ka eramute kinnistuid.
Allikas: jarva.ee
Schilling 2011 – Ilusa Muusika Festival
Eesti mahedaim agrosugemetega muusikafestival “Schilling” toimub tänavu viiendat korda. Edela-Eesti tõmbekeskus Kilingi-Nõmme võõrustab juuli esimesel laupäeval (2. juulil) taaskord parimaid bände nii Eestist kui välismaalt.
Elamusterohke ja rahvusvaheline kava toob laululavale (kohalikus kõnepruugis Suveaeda) kokku ka hulganisti eripalgelist publikut. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kõige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha olulisust. Kohalesõitnule mõjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nõmme atmosfäär; kohalikud uurivad põnevusega kirevais riietes kohalesõitnuid ja on uhked oma linnakese üle. See on kultuurivahetus, parimal võimalikul moel.
Laval: Oddfellows Casino (UK), If We (RUS), Ultima Thule (EST), Design A Wave (UK), Starmetis (LAT), Imandra Lake (EST), Pastacas (EST), Superliustik (EST).
Festivali jätkuüritusel Kilingi-Nõmme kultuurimajas ootab publikut hommikusse kanduv programm: live-esinejad Kreatiivmootor (EST) ja Laulan Sinule (EST), neile lisaks Yön Syke DJ-d (FIN) ning DJ Super Luks (EST). Avatud ka Rando Sule Hausituba.
Põltsamaal toimuvad suurejoonelised käsitööpäevad
25. ja 26. juunil toimuvad Põltsamaal XVI üle-eestilised käsitööpäevad, kus sel aastal on erilise tähelepanu saanud lapitööna valminud esemed, mis toovad Põltsamaale sadu käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest.
MTÜ Käsiteokoda korraldab koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Põltsamaa linnavalitsuse, Eesti Lapitöö Seltsi ja paljude Põltsamaal tegutsevate ettevõtetega suurejoonelise linna ehtimise – vabaõhugalerii. Terves linnas on kaunistatud 31. asutuse vaateaknad – mis on erakordne vaatepilt! Üle linna on erinevates paikades üles seatud 18 käsitöönäitust erinevatelt Eesti meistritelt.
Käsitööpäevadega samal ajal toimub ka Põltsamaa lossipäev, mille raames korraldatakse käsitöölaat ”Ehe ja eestimaine”. Käsitöölaat alustab täna, 25. juuni hommikul, müüakse käsitööd ja pakutakse Eestile omast toitu. Toimuvad erinevad töötoad, kus osalejad saavad valmistada ehte-aastale kohaselt tekstiilist ja lapitehnikas ehteid ning tutvuda uute nippidega lapitöös.
Keskpäeval saab ise osaleda lossijooksul või kaasa elada osavõtjatele.
Pealaval on lapirõivaste suur moedemonstratsioon, kus vaatajateni tuuakse igapäevarõivastust ja ka mitmeid auhindu võitnud õhtutualette.
Lossipäeval toimub Põltsamaa lossihoovis palju huvitavat, mida tasub järele proovida ja kogeda. Kuulutatakse välja parim kaupleja, toimub köievedu üle Põltsamaa jõe. Pakutakse põnevat kultuuriprogrammi, millest ei puudu rahvamuusika ja tants.
Õhtul toimub rahvapidu ansamblitega Ummamuudu ja Nukker Kukeke. Õhtu lõpetab tuleshow Põltsamaa jõel.
Käsitööpäevad lõpevad pühapäeval, 26.juunil Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga ”Lapitöö- kunst või käsitöö?”. Ettekanded püüavad selgust tuua käsitöö ja kunsti piiridest.
Allikas: poltsamaa.ee
Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud
Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.
Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.
Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.
Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee
Homme on Põlva Talurahvamuuseum laste päralt
Jaanijärgsel laupäeval, 25. juunil kella 11-15 on Põlva Talurahvamuuseumis lastepäev.
Mida tegi laps vanasti, siis, kui ei olnud veel arvuteid, telereid, polnud elektritki? Siis, kui sotsiaalvõrgustiku moodustasid naabri-, heal juhul külalapsed. Kui laadale- ja linnaminek oli lapse jaoks haruldane, põnevust- ja elevusttekitav ettevõtmine. Meisterdame käepärastest vahenditest mänguasju, mängime karjalapse mänge kivide ja puutükkidega.
Kõik on oodatud! Ette teatada ei ole vaja ja meisterdamise eest lisatasu ei võeta. Kehtib muuseumipääse.
Põlva Talurahvamuuseum
Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud
Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.
Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.
Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Täna on jaanipäev
Jaanipäeval vaatasid neiud lõokesi. Kes kõige enne nägi kaht lõokest ligistikku taeva all lõõritamas, sel oli õnne oodata. Oli jaanipäev seljataga, hakkas linnulaul metsas ja põllul vähemaks jääma. Lõo laulis nüüd vaid leinalaulu ning käol läks odraokas kurku.
Jaan ise on rahvauskumuste järgi viljakasvataja haldjas, Mardi vend, kes ilmub jaaniööl kõigi teiste haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Ta on kõige õiglasem haldjas, kes annab igale inimesele saaki tema töö järgi ja karistab laisku ning loodreid vaesusega.
Vanarahval oli palju ennustusi heinaajaks ja sügiseseks viljasaagiks. Kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui jaanipäeval vihma sajab, tuleb märg rukkilõikus ja talvel palju lund. Jaanikuu vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda. Ennejaanine vihm on suureks kosutuseks põlluviljale, pärastjaanine aga kaotuseks heinatööle. Ennejaanine vihm on rohkem väärt kui Riia linn.
Kui rukis enne jaanipäeva õitseb, tähendab see head saaki. Jaanipäeval peabki rukkipeas juba teraalgus sees olema, tähendab ivitsemine peab olema alanud, et jaagupipäevaks (25. juuliks) uudseleiba saada.
Kohe pärast jaanipäeva algas vanasti päris heinaaeg. Jaanipäev ütles põllumehele: nüüd võta vikat varnast ja reha rehe alt ning mine heinamaale! Aga heina tehti ka juba enne jaani, sest muistse põllumehe tõekspidamise järgi on enne jaani heinakõrre küljes nael mett, pärast jaani aga nael vett. Üks sületäis ennejaanipäevast heina on niisama palju väärt kui kaks sületäit pealejaanipäevast.
Allikas: looduskalender.ee
Viitkal tuleb kodukandipäev
9. juulil kell 12 toimub Võrumaal, Vastseliina vallas, Viitka külas, Kasvandumäel kodukandipäev, mis ühtlasi on ka endise Sõpruse kolhoosi töötajate kokkutulek. Meelelahutust pakuvad Vastseliina isetegevuslased ja Sulbi külateater.
Osavõtumaks on 5 eurot (sisaldab lõunat). Tule ise ja teata endisele kolleegile ka! Täpsem info tel 56225085, Tiit Lõhmus, Viitka külavanem
Voose rahvamajas toimub fotokoolitus
30.juunil, 5. ja 12. juulil ning 5. augustil kell 18 toimub Voose rahvamajas koolitus fotograafiahuvilistele. Koolitaja on Toomas Tuul.
Õppepäevadel käsitletavad teemad: • Säriaja-, ava- ja manuaalprogrammi tundmaõppimine • Teravusalaga mängimine. Teravussügavus • Staatiliste ja liikuvate objektide pildistamine • Erinevate objektiivide ja fookuskauguste kasutamine • Võttenurk ja kompositsiooni põhitõed • Ruumiline foto • Valgetasakaal. Pildistamine keerulistes valgusoludes • Loomuliku valguse kasutamine, välklambi kasutamine • Pildistamine erinevatel kella- ja aastaaegadel • Sündmusfoto, portreefoto, loodusfoto ja spordifoto • Koduste ülesannete analüüs • Fotonäituse korraldamine.
Koolitusel osalejal peaks kaasas olema fotoaparaat, sest kogu õpitu pannakse kohe ka praktikasse!
Koolitust toetab Kohaliku Omaalgatuse programm. Osalustasu on 10 EURi. Lisainfot saab telefonil 523 4627.
Anna Nilisk,
Voose rahvamaja juhataja
Üks vahva ettevõtmine Harjumaa külavanematele
Lugupeetud Harjumaa külavanemad!
MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm korraldab koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega Harjumaa külavanematele ja aktiivsetele elanikele 28. ja 29.juunil koolituse „Mida saab kogukond teha kodukohas veeõnnetuste vältimiseks?“.
Koolitus toimub 28. juunil Jõelähtme rahvamajas (Jõelähtme küla, Jõelähtme vald) ja 29. juunil Keila kultuurikeskuses (Keskväljak 12, Keila linn).
Koolituse eesmärk on suurendada külavanemate ja elanike teadlikkust veeohutuse valdkonnas, vähendamaks läbi selle veeõnnetuste arvu.
Koolitusel räägime erinevate veekogude eripäradest, veeõnnetuste põhjustest, veekogudel esinevatest ohtudest, ohutust käitumisest, valvega ja valveta supluskohtadest. Päeva teises pooles viime läbi mõtterünnaku teemal „Mida saab kogukond teha veeõnnetuste vältimiseks?“ ning päeva lõpetame praktiliste harjutustega veekogu kaldal.
Koolitusest osavõtt on tasuta (sisaldab toitlustust) ning osalema ootame külavanemaid ja aktiivseid elanikke, kes on valmis veeohutuse teemal kaasa mõtlema ja andma oma panuse kodukoha ohutumaks muutmisel. Koolitajateks on MTÜ Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed.
Osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 26.juuni õhtuks aadressil krista.jaamul@rpr.ee või telefonil 52 21 112.
MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm
www.veeohutus.ee
Itaalia vein ja muusika on vallutanud kolmeks päevaks Haapsalu
17. – 19. juunil 2011 toimub Haapsalu vanalinnas ja promenaadil Itaalia kultuuri- ja veinipidu, kus maitstakse ning hinnatakse kuulsaid Chianti Classico ning Toscana veine ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad nii Itaaliast kui Eestist.
Reedel toimuvad Haapsalu kohvikutes ja galeriides kontserdid ja veinide degustatsioonid.
Kuursaali juures Promenaadil valib publik laupäeval välja lemmikveinid: Toscana valge, Toscana punase ning Chianti Classico veini.
Osalejad saavad kõigil kolmel päeval osta Itaalia veine ning suupisteid.
Veinipeol osalevad ka Toscana veinitootjad Consortium Tuscany Quality Selections’st. Konsortsiumi veine ja tegemisi tulevad Haapsallu tutvustama Costantino Moretti, perekond Migliorini, Donatella Santinelli ja Roberto Marchi.
Haapsallu saabub ka Itaalia assotsiatsiooni Hera esindaja Andrea Carlucci ning Eesti aukonsul Firenzes Luigi Cecchini. Lisaks veinidele pakutakse degusteerimiseks erinevaid itaalia juustusorte.
Itaalia kultuuri- ja veinipeo idee sai alguse Haapsalu sõpruslinnalt Greve in Chianti Itaalias.
Otepääl saavad täna kokku külavanemad
Kümme Otepää küla said sel aastal uue külavanema. Külavanemad saavad täna, 17.juunil Pilkuse seltsimajas kokku.
Külavanema valitsemise aeg on statuudi järgi neli aastat. Otepää vallas on kokku 21 küla, mille elanike arv on aasta alguse andmetel alates 14 inimesest (Kassiratta küla), kuni 367 inimeseni (Sihva küla). Üheksas külas jäid külavanemad valimata külaelanike vähese valmisaktiivsuse tõttu, kahe küla vanemal ei ole valitsemisaeg täis saanud. Nende küla vanemad valitakse tuleval aastal.
Otepää vallavanem Andres Visnapuu sõnul kirjutati külaelu aktiivsemaks käivitamiseks LEADER meetmesse rahataotlusprojekt, mis tänase seisuga on saanud positiivse vastuse. Projekti raames on ette nähtud külavanemate ning külade aktiivgrupi koolitamine, lisaks on plaanis ringsõit Eestis aasta küla tiitli pälvinud külades.
Monika Otrokova
Sindi linnaraamatukogus avati tekstiilinäitus
Sindi raamatukogus avati tekstiilinäitus “Sõbakirjaline”, kus eksponeerib oma töid Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2008. aastal lõpetanud Astri Kaljus. Näitusel on eksponeeritud autori valmistatud kolm Viljandimaa kirjes, värvirohke triibustikuga vaipa ja vaip, mis on valminud autori koolitööna. Tegemist on rekonstruktsiooniga, mille originaal asub Viljandi muuseumis. Astri Kaljus ütles näituse avamisel, et ta teeb palju koostööd muuseumidega, kuna õpitud eriala spetsialiseerus muuseumitööle ja tekstiilikujundusele. Kõik välja pandud vaibad on sõbakirjalises kudumistehnikas teostatud tööd. Autoril on kaks lemmiktehnikat – sõbakiri ja pindpõimes vaibad. Viimaseid Sindi näitusel küll pole.
Lisaks on eksponeeritud Kihnu ja Ruhnu rahvariietest ja mustritest inspireeritud kangastelgedel kootud riidest kotid. Valminud on need lõngajääkidest, kus on lisaks kasutatud sitsiriiet ja mõne koti puhul ka kõlapaelu. Rahvuslikke mustreid ei kopeeri autor üks-ühele maha, vaid üritab
kombineerida värvide, triipude ja mustritega. Arhailised tekstiilimustrid ja tehnika on inspiratsiooniallikaks ning need annavad võimaluse lõpututeks kombinatsioonideks. Vaibakunstnik lisas, et teda paeluvad rahvusmustrite juures erksad värvid, mida ta siis kokku sobitades kangastelgedel vaibaks koob.
Viktor Kaarneem
ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.
Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.
Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .
Mäo bensiinijaamas avatakse näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost
Täna, 17. juunil kell 12 avavad Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti esindajad Mäo bensiinijaamas Tallinna-Tartu maantee ajaloonäituse „186“, mis koosneb 19st teeäärsest infotahvlist. Avamisel tutvustavad kuraatorid näituse ülesehitust ja teemadevalikut, teedeinsener Olev Raid annab ülevaate Tallinn-Tartu maantee ehitamisest viimase 50 aasta jooksul ning Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko Tallinn-Tartu maantee tulevikust.
Viikingite külast kuni Kärevereni paigaldatud infotahvlid annavad ülevaate Eesti tähtsaima maantee kujunemisloost ning tutvustavad tee lähiümbruses olevaid kultuuri- ja ajalooväärtuslikke objekte.
Paljude ümberehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena on Tallinna-Tartu maantee praeguseks pikkuseks 186 kilomeetrit. Sellest ka näituse pealkiri. Näituse “186” eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et kaasaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal erinevatest ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.
Allikas: muuseum.mnt.ee
Jazzfestival jaanipäevaeelsel Hiiumaal on suve oodatuim üritus
18.–19. juunil toimub Hiiumaa lõunatipus suve oodatuim jazz-festival Sõru Jazz 2011.
Kadakate ja paatide vahel, maalilise merevaatega Sõru sadamahoones astub kahel päeval üles ligi 50 Eesti parimat jazz-muusikut. Kauneid helisid kutsuvad ellu näiteks noored vokalistid Rebecca Kontus, Hedvig Hanson ja Kadri Voorand. Jazzi kavaga astuvad üles ka sellised tuntud vanameistrid nagu Tõnis Mägi, Els Himma ja Riho Sibul.
Kindlasti on Hiiumaal Eesti parim tuul, meri ja päike – ilusa ilma korral saab kontserti nautida õuemurul. Ja kui tulebki väike vihmasabin, on teatavasti paadikuuris eriti jazzilik heli.
Muusikat siduvad vahetekstid on kirjutanud Janek Mäggi, neid loevad Mait Malmsten ja Margus Prangel.
Sõru Jazz toimub jaanipäeva-eelsel Hiiumaal juba neljandat aastat. Üritus on välja kasvanud Tallinnas asuva Teatri Puhveti Jazzisalongi muusikaõhtutest, mille sagedasemad esinejad ka käesoleva aasta Sõru Jazzil üles astuvad.
Festivali täpne asukoht on Hiiumaal Emmaste vallas Pärna külas. Üritusele saab tulla nii auto, bussi kui paadiga.