Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.
Autor: Maire Kriis
Eesti parimad interjöörid avanevad näitusel Võru Linnagaleriis
Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.
sise
Ruhnus toimub Emakeele Seltsi keelepäev
Luke mõisas tuleb loodusfilmide õhtu koos valgusmänguga
Laupäeval, 27. augustil algusega kell 21 toimub Luke mõisas loodusfilmide õhtu. Riietu soojalt ja mugavalt, võta kaasa piknikutekk ja tule kaasa elama. Vihmase ilma korral toimub filmide vaatamine Luke mõisa garaažis. Tasuta. Toetavad SA KIK ja Matsalu Loodusfilmide Festival.
Avatud on kärnerimaja kohvik. Lisainfo filmide kohta www.lukemois.ee
SA Luke Mõis
Pühapäeval oodatakse Kõrvemaa ringtuurile
Kunagi kuulus Kõrvemaa matka ja suusakeskuse lähipiirkonna metsaalast suur osa nõukogude armee polügooni sõjalise tegevuse õppealaks, kuhu pääses ligi ainult erilubadega. Seoses sellega on sellel looduslikult kaunil ja vaheldusrikkal maastikul sellest ajast säilinud tihe ja ebakorrapärane teedevõrgustik. Suur osa neist teedest ei ole tänapäeval enam metsameestele ega kohalike elanike vajadustest lähtuvalt olulised ja on seega hooldamata ning kohati väga halvas ehk siis meie mõistes väga heas seisukorras. Just neid teid mööda me seiklema hakkamegi.
Pühapäeval, 28. augustil oodatakse huvilisi Kõrvemaale. Sõidetakse ringi sõjaväe kastiautoga, kuhu mahub kuni 20 inimest istuma ja uudistama. Ringtuuri kestvuseks on üks tund. Vahepeal peatume ja räägime piirkonna ajaloost, kasutame võimalust ja supleme veel rabajärves. Pereüritus on kuni nelja-aastastele lastele tasuta.
Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale
Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.
Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.
Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.
Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.
Läänemaal algab täna koraalimaraton
Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) terviklik ning järjestikune läbilaulmine algab teisipäeval, 23. augustil kell 10 Haapsalu toomkirikus.
Käesolev aasta on kuulutatud laulu- ja palveraamatu aastaks, sest meie lauluraamat saab peatselt kahekümne aastaseks. Kiriku laulu- ja palveraamatu aasta üks tippsündmus – koraalimaraton – on teine sellelaadne ettevõtmine Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel. Nüüd laulame laulu- ja palveraamatu kõik 484 laulu läbi Läänemaa Missio ajal, mis toimub 23.-25. augustil kella 10 – 22 Haapsalu toomkirikus.
Koraalimaraton on palveosadus, mille ühel teljel on kiriku lauluvara ja teisel teljel lauljaid-palvetajaid Haapsalu erinevatest kogudustest ja Maarjamaa igast nurgast. Laulu kaudu liidetakse interneti abil kogu Eestimaa. Koraalimaratoniga saab ühineda interneti teel läbi Kuressaare Pereraadio pildiraadio http://www.pereraadio.com/pildiraadio/
Kolmepäevane laulumaraton algab lauluraamatu esimese lauluga: „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõpeb neljapäeva õhtul laulu ja palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”).
Koraalimaratonile on kõik oodatud, osaleda saab kaasa lauldes, aga ka kuulates ja palvetades. Tere tulemast koraalimaratonile – tulge osa saama ainulaadsest lauluosadusest!
Lisainfo tel 528 0635, Tiit Salumäe.
Laanemaa.ee
Homme toimub lastele viimane suveüritus Iloni aias
Kolmapäeval, 24. augustil kella 14-15 toimub Haapsalus Läänemaa keskraamatukogu
lasteraamatukogu hoovis selle suve viimane lasteüritus. Jutustame ja mängime!
Lisainfot saab Lääne maakonna keskraamatukogu peaspetsialistilt Marika Matveilt telefonil 472 4492, e-mail: marika@lib.haapsalu.ee
Matkahuvilised kohtuvad Leevakul
MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.
Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.
Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee
Talurahvamuuseumis köetakse laupäeval suitsusauna
Laupäeval, 27. augustil köetakse Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis suitsusauna. Huvilised võivad osa saada nii sauna kütmisest kui ka saunamõnudest.
Saun pannakse küdema kell 11 ja kell 15 saab esimene seltskond juba sauna minna. Teise seltskonna päralt on väärt leiliruum kell 15.45 ning kolmas seltskond saab lavale minna kell 16.30.
Saunaskäiguks tuleb registreeruda telefonil 797 0310 ning sauna kasutamisel tuleb kinni pidada muuseumi poolt seatud reeglitest. Saunaskäik maksab 3 € inimesele (see on ühtlasi muuseumipääse). Oma viht ja seljapesija tuleb vajadusel kaasa võtta. Kohal on seebimeister, kelle käest saab osta seepi ja uurida ka seebitegemise tagamaid.
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee
Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus
Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.
PRIA toetuse abil soovitakse edendada kala- ja vähikasvandust
Juunist augustini kestnud vesiviljelustoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 33 taotlust kala- ja vähikasvanduste rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meetme eelarves jätkub raha umbes poolte projektide rahastamiseks.
Ettevõtjate huvi oli suur ka eelmises taotlusvoorus 2009. aastal, kui toetus määrati 21 projekti rahastamiseks. Siis aga saabus masu-aeg ning praeguseks on napilt üle poolte ettevõtjatest oma projekti ellu viinud või lähiajal lõpetamas..
Tänavu soovitud toetuste summa ulatub ligi 11,7 miljoni euroni, planeeritavate investeeringute üldsumma on üle 34,3 mln euro. Taotlusvooru eelarves on aga 5,1 mln eurot.
See tähendab, et toetuste määramiseks tuleb projektid pingeritta seada. Rohkem hindepunkte saavad need, kel on omaosalus kavandatud suuremana, kes rajavad suletud veeringlusega kasvanduse ning kes küsivad toetust karpkalaliste ja jõevähi kasvatuseks.
Kõige rohkem soovitakse aga kasvatada vikerforelli (18 projekti) ja jõevähki (6); karpkala soovivad toota kaks ettevõtjat. Kolm projekti esitati tuura, kaks angerja, üks siia ja üks koha kasvatamiseks.
Suurim on huvi vesiviljelusettevõtluse vastu Saaremaal, kust laekus 10 taotlust, järgneb Tartumaa seitsme projektiga.
PRIAs käib praegu taotluste menetlemine; projektidele tellitakse ka ekspertiise ning toimuvad kohapealsed eelkontrollid. Toetuste määramise tähtaeg on 5. detsember ning pärast seda on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projektide elluviimiseks ja kuludokumentide esitamiseks. Lähiajal valmib ka e-teenus, mis võimaldab PRIAsse kõiki kuludokumente esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel internetis.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2011 arengukava eelarves on Eesti toetusteks kogu programmperioodil 112,8 miljonit eurot. 31. juuli 2011 seisuga oli PRIA vahendusel erinevaid toetusi määratud 60,5 mln eurot ja välja makstud 28,5 mln eurot.
PRIA
Aita Uuskasutuskeskusel täita SOS Lasteküla koolikotid
15. augustist kuni septembri lõpuni aitavad Uuskasutuskeskus ja SmartPOST koguda koolitarbeid SOS Lastekülale. SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu on võimalik saata pakke Uuskasutuskeskusesse, kust need jõuavad SOS Lasteküla lasteni. Paki saatmisest saadud tulu annetatakse samuti koolitarvete soetamiseks.
Kampaania raames on kõigil võimalik anda oma panus, et koolilaste ranitsad oleksid täidetud kõige vajalikuga. „Ei ole ju uudis, et paljude perede jaoks on lastele kõigi vajalike koolitarvete soetamine ülejõu käiv. Iga pliiats ja vihik eraldi võib ju olla üsna odav, ent kui arvestada kokku kõik kooliks vajalik, siis tuleb vanematel välja anda üsna kopsakas rahasumma. Kahjuks ei maksta enam ka koolitoetust, seega on Uuskasutuskeskus ja SmartPOST oma toreda algatusega loonud võimaluse, kus SOS lasteküla pereemad saavad kindlustundega vaadata kooliaasta algusesse,“ ütles SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.
„Saata võib julgelt kõike, mis kuulub iga koolijütsi ranitsasse, olgu selleks siis kirjatarbed, vihikud, kaustikud, mapid, kustukummid ja teritajad, pinal või muu koolis tarvilik,“ lisas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.
Paki saatmine maksab kampaania raames €1, sõltumata kapi suurusest. Kogu pakkide saatmise tulu annetab SmartPOST kampaania lõppedes omakorda SOS lastekülale koolitarvikute ostmiseks.
Paki saatmiseks SmartPOSTiga tuleb kõik saadetavad esemed koguda ühte pakki, näiteks kilekotti, ning märkida pakile märksõna „Uuskasutuskeskus“. Kõik esemed peavad olema pakitud üheks saadetiseks ning paki maksimaalsed mõõtmed ei tohi ületada suurima kapi mõõtmeid (60x60x60cm). Saatmisel tuleb pakiautomaadi puutetundlikult ekraanilt valida Uuskasutuskeskuse kampaania ning järgida automaadi edasisi juhtnööre. Erinevalt tavapärasest ei pea saatja märkima saaja aadressi või telefoninumbrit. Pakiautomaatide täpsed asukohad on leitavad SmartPOSTi kodulehel www.smartpost.ee
Loe kampaania kohta lähemalt siit: http://www.smartpost.ee/et/kampaania/koolikotid
Põlva linna aumärgi pälvis tänavu kirurg Enno Toss
Põlva linna 18. sünnipäeva tähistati Põlva järve rannas pillipeoga Harmoonika, kus anti üle ka tunnustus Põlva Linna Aumärk.
Tänavu pälvis linna kõrgeima autasu Enno Toss, kes on töötanud 30 aastat kirurgina Põlva haiglas. Teda tuntakse kui väga lugupeetud inimest ja arsti. Patsiendid hindavad temas täpsust, hoolsust ja huumorimeelt, mis aitab üle saada paljudest hirmudest.
Spordiarmastajana hindab Enno turvavarustuse kasutamist. Oluliseks on tema jaoks traumade ja õnnetuste ennetamine nii liikluses, töö- kui ka mängukeskkonnas. Neil teemadel on ta kirjutanud mitmeid harivaid artikleid ja paljud patsiendid on saanud temalt esmast asjatundlikku abi traumade puhul ning nõuandeid edasiseks turvalisemaks käitumiseks.
Enno Toss on oma aastatepikkuse tööga andnud olulise panuse Põlva haigla arengusse ja toonud tuntust linnale.
Põlva linna aumärgi tunnustuse on varematel aastatel pälvinud Eha Kivi, Heino Hiiesalu, Aasa Kaasik, Kalmer Musting, Heli Raidla, Pilvi Liivamägi, Nikolai Järveoja.
Allikas: polvamaa.ee
Maanteemuuseumis tähistatakse 20. augustil 115 aasta möödumist Eesti esimesest autoesitlusest
Eesti Maanteemuuseumi poolt välja kuulutatud fotokonkursi „Maanteede uhkus“ eesmärk oli leida üles ja tunnustada eripäraseid ja omanäolisi sõidukeid Eestimaal. Konkursile laekunud töödest hinnati ümberehitatud sõidukite kategoorias peapreemia vääriliseks Janne Eespäeva ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga kokku moodustavad poolteist Maanteemuhku. Tööde vähesuse tõttu oma-ehitatud sõidukite kategoorias auhindu välja ei jagatud. Kasutamata jäänud auhinnafond (Olerexi kinkekaardid kokku 500€ väärtuses) lähevad ümberjagamisele 20. augustil muuseumis toimuva ise ehitatud ja ümber ehitatud masinate näitusel osalevate sõidukite vahel. Nende hulgast valivad oma lemmikud välja muuseumi külastajad. Eriauhinna, ühe õlivahetuse jagu õli, on oma lemmikule välja pannud Addinol.
Toimunud fotokonkurss oli toredaks soojenduseks Eesti Maanteemuuseumis 20. augustil toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Ootame kõiki konkursil osalenud sõidukeid ja nende omanikke oma eripäraseid ja ainulaadseid sõidukeid tutvustama ja näitama.
Kohtumiseni 20. augustil maanteemuuseumis!
Muuseum.mnt.ee
“Põllerahvas” Kondase Keskuses
18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.
Täna algav ökofestival kutsub metsa
Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.
Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Polvamaa.ee
Paide Kultuurikeskus alustab uut hooaega värskelt renoveeritud laval
Paide Kultuurikeskus alustab sel sügisel 24. hooaega. Algavaks hooajaks renoveeritakse Paide linna ja ettevõtjate, Järva maavalitsuse ja Rahvusooper Estonia toel kultuurikeskuse suure saali lava.
Hiljuti alanud renoveerimise käigus avatakse ja saab kasutusele võtta lava ees asuva orkestrisüvendi ja uuendatud lavakonstruktsioon võimaldab alates sügisest esitada Paides ka klassikalise balleti etendusi. Lava renoveerimine lõpeb augusti viimastel päevadel.
Käesoleva aasta novembris korraldab Rahvusooper Estonia Paide 720. aastapäeva ürituste raames festivali “Ooper ja ballett südames”. Festivali raames toimuvad Paides ja selle ümbruses nädala jooksul erinevad laste- ja noorteprojektid, kammerkontserdid, kostüümilaat ja näitused. 8. ja 9. novembril annab rahvusooper Paide Kultuurikeskuses kolm etendust – kahel korral saab näha operetti „Silva“ ja lisaks pakutakse vaatamiseks suurejoonelist balletiõhtut, mille üheks osaks on katkend “Luikede järvest”. Tegemist on teatri esmakordse gastrolliga Paides. Festivaliprogrammist saab osa 3500 Paide linna ja Järvamaa inimeset ja festival saab võimalikuks tänu kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste toele.
Allikas: jarva.ee
Ilus kodu on järjepideva töö tulemus
„Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Ugala teatrimajas „Kaunis Eesti Kodu 2011“ auhindu välja andes.
Riigipea tänas kõiki „Kaunis Eesti Kodu“ laureaate, kelle abiga on Eesti saanud ilusamaks ja puhtamaks.
Auhinna “Kaunis Eesti Kodu” laureaate oli tänavu 82, need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.
“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhinna said: Loe edasi: Ilus kodu on järjepideva töö tulemus
Täna tasub soovida, et meil leivast puudust ei tuleks
Täna, 15. põimukuu päev on rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud esivanemaid, peetud laatu ja kirmaskeid.
Nõos on öeldud: Rukkimaarjapäeva nimetatakse rukkiemapäevaks, sest siis saavad rukkid enestele ema, hakatakse rukkid kylvama. Leivavili on kaua aega andnud meie rahvale toidust. Oleme põliselt leivarahvas niisamuti kui oleme metsa-, mere- ja hiierahvas. Musta rukkileivata ei kujuta me oma elu ette. Leib on keeleski esimene toit. Esmalt on leib. Kõik ylejäänu on leivakõrvane.
Eeskätt lääne ja lõuna pool ning Peipsi ääres oli kolm päeva enne ja kolm pärast 15. augustit keskne rukkikylvi aeg. Rukis peaks aga selleks ajaks tavapäraselt lõigatud olema.
Vadja maarahva mailt on sel päeval kogunetud Kuremäe hiiemäele pidama hiiepyha.
Jõhvi kiriku 1699. aasta visitatsiooni aruandes märgitakse, et kihelkonnas on palju hiisi, kusjuures eriti kuulus on Kurra-Meggi (Kuremägi), kus iga aasta 15. augustil toimub suur ebajumalateenistus, kuhu rahvast tuleb paljudest kihelkondadest ja ka Venemaalt.
Mall Hiiemäe koostatud Eesti rahvakalendri V köitest leiame teate esivanemate austamisest. Rukkimaarjapäeval, 15. augustil kaeti laud saunas, et esivanemate lahkunud hinged tuleksid koju ja saaksid seal syya, juua ja rõõmustada.
Kodune leivakypsetamine saab taas yha enam tavaks. Jätkuks selleks vaid kodumaist puhast rukkijahu. Kodune toit on jõu ja tervise allikas ja elumõnu looja.
Kui kypsetada suureks rukkiema päevaks leiba, võtta pätsike või esimene viil, määrida sellele mett või värsket võid ja viia see oma pyhapaika, siis tasub soovida, et meil kunagi viljast ja leivast puudu ei tuleks.
Jätku leiba!
Allikas: maavald.ee
Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema
9. augustil alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetustaotluste vastuvõttu põllumajandusliku ettevõtlusega alustavatelt noortelt, kes võivad saada kuni 40 000 eurot ühekordset toetust. See on ka esimene investeeringutoetus, mille taotlusi saab esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.
Põllumajandusettevõtjate keskmine vanus on Eestis aasta-aastalt tõusnud, noorte osakaal vähenenud. “Et elu maal jätkuks ning maanoortel oleks huvi ja paremaid võimalusi põllumajandustootmisega tegelda ning ka vanemate majapidamist üle võtta, selleks pakubki abi maaelu arengukava toetus põllumajandusega alustavatele noortele ettevõtjatele,” selgitas PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.
Vähemalt pool soovitud toetusest tuleb investeerida ettevõtte põhivarasse (seadmed, masinad, ehitised jmt), muus osas on raha kasutamise võimalused avarad. Põllumajanduslikuks tootmiseks võib valida põllukultuuride kasvatamise ja loomapidamise, mesinduse, puuvilja- ja marjaistanduste rajamise, aianduse, omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemise jmt. Noortaluniku toetuse abil on aga edendatud ka näiteks jaanalinnufarmi, seenekasvatust, lilli ja dekoratiivtaimi tootvat aiandit.
Toetuse soovija peab olema kuni 40 aastane, põllumajandusliku eriharidusega (või omandab selle 36 kuu jooksul), kaheaastase põllumajandusliku töökogemusega. Samas ei tohi ta olla ise põllumajandusettevõtjana tegutsenud kauem kui 18 kuud.
9.-29. augustini 2011 kestev taotlusperiood on maaelu arengukava sellel programmperioodil juba viies. Varasemad neli taotlusvooru näitavad, et see toetusmeede on väga populaarne: kokku esitati 817 taotlust, 301 noortalunikule on välja makstud kokku 11,45 miljonit eurot toetust. Loe edasi: Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema
Rõuge valla elanikud saavad juba esmaspäevast oma kodukohas tankida
Suve alguses hoo sisse saanud Favora automaattankla ehitus on jõudnud lõpusirgele. Juba esmaspäeva, 8. augusti õhtupoolikust alates on võimalus kõigil vastvalminud jaamast mootorikütust osta. Tagamaks soodsat ja mõnusat tankimist, jagab Favora kõigile soovijatele, kes elavad Võrumaal, tasuta Favora sooduskaardi, mille kujundus on peaaegu sama värske kui vastvalminud Rõuge automaatjaam. Sooduskaart tagab tankijale igakordse soodustuse 2,6 senti mehitatud jaamas ning 1 sendi automaatjaamas iga ostetud kütuseliitri kohta.
Favora automaatjaam avatakse 8. augustil kell 16. Esimestele soovijatele jagatakse ning registreeritakse sooduskaart koha peal. Hiljem on kõikidel Võrumaa elanikel võimalus saada endale sooduskaart posti teel.
Tiit Toots
Kuressaare merepäevad tipnesid Raiekivi säärel merepeoga
Eelmise nädala lõpus avatud ja terve nädala vältav Saaremaa merenädal tipneb 5.-6. augustil Kuressaares Raiekivi säärel toimuvate merepäevadega. Saaremaa suurim merepidu toimub juba 15. korda!
Seekord Eesti ja eelkõige Saare maakonna tuletornidele pühendatud juubelipidustused pakusid külalistele meeldejäävaid elamusi ning sündmusterohket programmi. Näiteks korraldasid kirglik kalamees ning tuntud loodushoiu, kalapüügi ja kalatoitude populariseerija Vladislav Koržets ning kirjanik Jüri Tuulik merepäevadel räimeroogade koolituse. Paaritunnise šõuga võeti ette parimad kalaretseptid ja hõrgutisi pakuti ka publikule.
Ka muusikagurmaanidele pakutakse tänavu eriilmelisi elamusi.
Loomulikult ei puudu Kuressaare merepäevadelt selgi korral käsitöölaat, haakriku laat, rannavolle turniir ja noorte purjetajate regatt. Kuressaare kultuurikeskuses on avatud tuletornidele pühendatud näitus “Igal majakal oma tuli…”, piiskopilinnuses näeb aga näitust Soome tuletornidest. Kuressaare linnateater koostöös VAT teatriga toob sadamaaidas publiku ette suvelavastuse “Morten lollide laeval”, toimuvad mitmed konverentsid ja merelaulude konkurss. Näha saab erinevaid saare meistrite valmistatud paate ja merealuseid.
Merepäevadeks saabus Roomassaare sadamasse ka Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan. Kohal on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Kuressaare merevalvekeskuse laev PVL-112 Valve.Vahest ehk väärikaimat pilti pakub aga merepäevadele saabuv lätlaste purjelaev Libava, ligi 20-meetrine karavell, mille sarnastega künti merd juba 17. sajandil.
Silver Saluri
Maanteemuuseum pakub Põlva ökofestivali ajal eriprogramme
16.-20. augustil toimuvad maanteemuuseumis ökofestivali eriprogrammid ”Roheline tee”.
Ökofestivali eriprogrammi eesmärk on heita pilk erinevatele liikumisviisidele minevikust ning tutvustada rohelisi alternatiive tänases liikluses.
Mida pakume:
•Ringkäik Teeajas – arutleme ja vaatame, milliseid liikumisviise ja liikumisvahendeid on inimene läbi aja kasutanud. Milliseid materjale kasutati teedeehituses ja liiklusmärkide valmistamiseks? Miks ja kuidas asendus keskonnasäästlik hobune raudruuna ja autoga? Millal võidutsesid jalgrattad? Kõike seda näeb ja kuuleb liikudes koos giidiga mööda unikaalset ajaloolist teeruumi, mis kulgeb muinasajast tänapäeva.
•Elektriauto tutvustus. Vaatamiseks on väljas Eestis toodetud elektrikabriolett ZEV Seven. Kuuleme, millised on elektriauto eelised sisepõlemismootori ees ning kuidas aitab elektriauto kasutamine keskkonda säästa.
•Keskkonnateemaline viktoriin.
Viktoriini võitja saab preemiasõidu elektriautoga ZEV Seven (autojuhi kõrval).
Programmis saab osaleda muuseumipiletiga
Allikas: Eesti Maanteemuuseum
Algasid Eesti Rahva Muuseumi välitööd Jõhvi kihelkonnas Toila vallas
Suvi on Eesti Rahva Muuseumile kiire ja põnev välitööde aeg, mil muuseumitöötajad liiguvad mitmes Eestis vallas, kogudes esemeid, intervjueerides, filmides ja pildistades kaasaega. Saja aasta jooksul on materjalidest kujunenud muuseumi rikkalikud kogud, kust igaüks võib leida midagi oma suguvõsa, kodukandi või kodutalu kohta. Jäädvustatud on erinevad ajad, inimesed ja aset leidnud muutused.
3.–10. augustini toimuvad Eesti Rahva Muuseumi välitööd Toila vallas. Seal kogutakse materjale kaasaja argielust, salvestatakse inimeste arvamusi, mõtteid ja tähelepanekuid, filmitakse ja pildistatakse kõige igapäevasemaid tegemisi.
ERMi jaoks on oluline kaasata inimesi tänapäevaelu jäädvustamisse ja anda neile sel moel võimalus otsustada, milliseks kujuneb muuseumikogudes säilitatav 21. sajandi alguse elu kajastav materjal.
Lisaks kaasaja dokumenteerimisele kogutakse täiendavaid selgitusi ja legende varasematel aegadel ERMi kogusse üle antud fotoseeriatele.
Välitööd saavad teoks koostöös ülikoolide ning teadusinstituutidega. Välitööde toetajaks on Eesti Kultuurkapital ja Toila vallavalitsus ning paljud ettevõtted: Regio AS, Toila SPA hotell, OÜ Luha AV Näpsid, Karja Pagariäri OÜ, Grüne Fee Eesti AS, Budget OÜ mysli.ee, PÜ E-piim, AS Viru Rand.
Välitööde juht on Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum