Eestimaa Looduse Fond tänas vabatahtlikke. Heaks traditsiooniks kujunenud tänuüritusel tehti kokkuvõtteid lõppeva aasta tegemistest, vaadati loodusfilmi, nauditi mõnusat seltskonda ja head muusikat.
Seekordsel tänuõhtul vaadati Matsalu loodusfilmide festivali tänavust võidutööd, Saksamaa režissööri Oliver Götzli filmi “Skandinaavia loodus – Soome”. Auhinnatud filmis on palju suurepäraseid kaadreid, sealhulgas erakordset materjali ELFi vapiloomast lendoravast. Kokkuvõtteid tehti ELFi vabatahtlike tegemistest nii talguprojekti kui naftaprojetki raames. Lõppev aasta oli ühtlasi ELFi 20. juubeli aasta ning üle-euroopaline vabatahtliku tegevuse aasta.
ELF kaasab oma tegemistesse vabatahtlikke juba alates tegevuse algusaastatest. Kõige suuremat rolli kannavad vabatahtlikud ELFi talgute ja naftaprojekti juures. ELFi naftaprojekti vabatahtlikud on löönud kaasa mitme reostuse tõrjes alates 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest, kus oli abiks üle 300 vabatahtliku. Järgnevate aastate jooksul on ELF koostöös Päästeametiga koolitanud päästetöödeks üle 500 vabatahtliku, kokku on andmebaasiga liitunud üle 1000 vabatahtliku. ELFi talgutel lööb igal aastal kaasa pool tuhat vabatahtlikku. Tänavu toimus ELFi korraldusel ja vabatahtlike abiga 40 talgut.
2011. aasta jooksul plaanis ELF taastada ja hooldada Natura 2000 aladel vähemalt 35 hektarit poollooduslikke kooslusi ja elupaiku vastavalt kaitsealade ja liikide kaitsekorralduskavadele. Kokku korraldatakse kahekümned 3-6päevased talgud erinevatel kaitsealadel üle Eesti.
Talgute korraldamisega on ELF järjepidevalt tegelenud alates 2000. aastast, tuues looduskaitse juurde aastas keksmiselt ligi 400 inimest 3000 töötunniga. Vabatahtliku tööjõu looduskaitselistesse töödesse kaasamine on olnud kasvavalt populaarne ning looduskaitses tulemuslik.
Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolil korraldab sel laupäeval tuluõhtu. Selle tuludega pannakse alus nn katusefondile, et kogukonna abiga välja vahetada ligi 25 aastat koolimaja katnud eterniitkatus.
Tuluõhtutega on muusika- ja kunstikoolil juba oma head kogemused, neid on olnud seni juba kaks. Esimene toimus 2004. aastal kooli 16. sünnipäeval ja teine kaks aastat hiljem. Esimesel õhtul koguti raha koolile videokaamera ostmiseks, teise toel soetati keraamikaahju automaatne juhtimiskeskus.
Tuluõhtu kordamineku nimel on lisaks kooliperele aktiivsesse tegevusse asunud juba ka kooli hoolekogu ja lapsevanemad, kes aitavad kaasa nii loteriilaua täitmise kui ka omatoodete kohviku käimalükkamisele.
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen heidab kord kuus KUKU Ilmaparandaja saates pilgu möödunud kuu keskkonnauudistele maailmas:
Möödunud kuul figureeris välismeedias jõuliselt taaskord Jaapani tuumaõnnetuse teema. Novembris pääsesid ajakirjanikud esimest korda uudistama Jaapani tsunami- ja maavärinaõnnetuses kahjustada saanud Fukushima tuumajaama ümbrust. Esimeste reportaažide kohaselt on olukord Fukushima ümbruses kaheksa kuud pärast õnnetust endiselt sünge ja täielikult kaoses.
New York Times´i Tokyo büroo juhataja Martin Fackleri sõnutsi on kogu Fukushima ümbruskond kõikjal täis killustikuhunnikuid. Fackler kirjeldas, et reaktorid on endiselt ümbritsetud rusudega- sealhulgas kortsutatud metalli, lömmis veepaakide ja kahjustada saanud veoautodega. Selline olukord annab tunnistust selle kohta, kui energiamahukas on olnud reaktorite kontrolli alla saamine. Radiatsioonitase on seal endiselt kõrge, rääkis Fackler BBC raadiole. Kõik territooriumil viibinud pidid kandma kaitserõivastust, kahekordseid kindaid, plastikust jalakaitsmeid ja juuksevõrke ning gaasimaske. Loe edasi: Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile
Rakvere Linnavalitsus ootab hiljemalt 23. detsembriks kirjalikke ettepanekuid Rakvere linna teenetemärgi – Kroonimärgi andmiseks.
Teenetemärki antakse kuni viiele isikule üks kord aastas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul vastuvõtul.
Ettepanek peab sisaldama andmeid tunnustusavalduse kandidaadi nime ja ettepaneku tegija kohta (nimi, kontaktandmed) ning ettepaneku tegija põhjendust tunnustamiseks. Ettepanekuid saab esitada ka linnavalitsuse veebilehe kaudu aadressil https://rakvere.kovtp.ee/et/esita-teenetemargi-kandidaat.
Rakvere linna Kroonimärki antakse välja 1996. aastast alates. 2011. aastal tunnustati Rakvere linna teenetemärgiga Riho Hütti, Tiina Kippelit, Hannes Varest.
Eesti koolides juba oktoobri algusest aktiivselt käivitunud ning eelkõige hariva sotsiaalse kampaania Tetra Pak mahlapaki kogumismängu on Eesti koolilapsed kogunud taaskasutuseks juba ligi 20 000 tühja mahlapakki.
Tetra Pak mahlapaki kogumismäng toimub koolilaste hulgas üle Baltikumi. Iga riigi võistkonnad konkureerivad omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju tühje mahlapakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne “pakitorn”. KOlmes riigis on kokku kogutud üle 123 000 paki, mille kõrguseks on rohkem kui 26 kilomeetrit.
Üle kogu Eesti võtab Tetra Pak mahlapaki kogumismängust osa juba pea 6000 last 87 koolist üle Eesti. Neid on erinevates vanustes, alates lasteaialastest kui abiturientideni välja. Kogutakse nii suurtes linnakoolides kui väikestes maakoolides. Viimastel andmetel on Tetra Pak mahlapaki kogumismängu liidrid Jõgeva Gümnaasiumi 7. klass, kelle kogutud pakenditest ehitatud virtuaalse torni kõrgus on 494,75 m ja Tallinna Laagna Lasteaed Põhikooli 1.-3. klass (462,82) 26,74 m.
Kõigi tiimide virtuaalse “torni” kõrguseid ja kogutud pakkide koguseid saab jälgida ka onlines kampaania kodulehel www.parismahl.ee.
Võistlus kestab 11. detsembrini, siis tulevad „Ligatne“ paberivabriku esindajad koolidesse kogutud Tetra Pak pakenditele järele. Kõik kokkukogutud pakendid viiakse paberivabrikusse ümbertöötlemiseks ja neist tehakse uus paber.
Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. PeopealavastajadonPetri Kauppinen ja Kalev Järvela.
Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“
Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.
Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.
Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.
Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.
Võrumaal tegutsev Sänna Kultuurimõis saadab üleskutse kõigile praegustele ja tulevastele külastajatele: seoses erinevatest üritustest aktiivse ja rohkearvulise osavõtuga oleme praegustest tegevusruumidest välja kasvanud ning kasutavate ruumide pindala on kolmekordistunud. Muuhulgas oleme aktiivselt kasutusele võtnud ka suure saali ja fuajee. Saali kütmine talvisel perioodil on aga väga kulukas. Seega võtame hea meelega vastu annetusi lõhutud või lõhkumata küttepuude näol. Abiks on ka väga väikesed kogused (1 ruum).
Eelistatud on kuiv lõhkumata puupakk pikkusega kuni 50 cm. Saame ise puudele järele tulla.
Jõulurong mullu. foto Eesti Raudtee arhiivist, fotograaf Anne-Mai Pällo
Eesti Raudtee jõulurong sõidab eeloleval pühapäeval, 4. detsembril taas Lõuna-Eestis ning viib jõulusõnumi ja kommikoti sadade raudtee ääres elavate lasteni. Nii on see toimunud ka varasemal kaheksal aastal.
Sel pühapäeval on lapsed oodatud kell 11.52 Vastse-Kuuste jaama, kell 12.20 Taevaskoja jaama, kell 12.45 Põlva jaama, kell 13.18 Veriora jaama, kell 13.48 Orava jaama ja kell 14.23 Koidula jaama.
Esinemispaikades pakutakse lastele kommi ja lauldakse jõululaule. Igas jaamas peatub rong ligi 25 minutit.
Jõulukaunistustega ehitud rongis sõidavad koos jõuluvana ja päkapikkudega kaasa ka ettevõtte juhtkonna liikmed, Eesti Raudtee segakoor ja orkester.
AS Eesti Raudtee traditsiooniline heategevusprojekt Jõulurong liikus Eestis esimest korda 2002. aasta esimesel advendil. Sellest ajast on jõulurong liikvel olnud igal aastal.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas esmakordselt oma parimaid. Eilsel aastakontserdil anti pidulikult üle kuus nimelist lokulauda selleaastase eduka tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul.
“Kinkisime lokulauad just seetõttu, et tavaliselt jääb õpetaja esinemiste ajal varju,” ütles auhindu üle andes ERRSi juhatus eesimees Kalev Järvela. “Muidu tagasihoidlikult tagaplaanile jäävad suure töö tegijad saavad lokulauda kolistades nii oma tarmukast tegevusest enam märku anda”.
Tunnustuse pälvisid Harjumaa tantsupedagoog Maido Saar, kes tänavusuvisele noortepeole Maa ja Ilm tõi välja enim tantsurühmi. Rahvamuusikaõpetaja Jaanus Põlderi juhtimisel mängis samal peol suurim rahvamuusikakollektiiv Virumaa Noorteorkester. Enim tantsurühmi viis I Naiste tantsupeole teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson. Sellesuvine 1000 kilomeetri läbitantsimise projekt TeateTants tõi kaks tunnustust: projektijuht Eero Kiipli viis koju omanimelise lokulaua kui enim vabatahtlike kaasanu ja Saaremaa õpetaja Anne Keerd kui TeateTantsule enim rühmi toonu. Rahvamuusik ja õpetaja Ahto Nurk viis lokulaua koju, sest tema oli sel aastal Tartus toimunud ja Euroopa suurima folkloorifestivali Europeade nõutuim rahvamuusik.
ERRS tänas aastakontserdil ka teisi aasta jooksul enim kaasa aidanud organisatsioone ja inimesi.
Eesti ilma kujundab eilsest Norra rannikult üle Lõuna-Soome itta liikuv äge tsüklon, millele Berliini Ülikoolis on nimeks pandud YODA.
ilm.ee
YODA on enda ümber koondanud korraliku koguse Atlandi niiskust, mis Eesti kohal eeloleval ööpäeval maha sajab.
Tugeva tuule tõttu elektriliinidele murdunud puud ja oksad on põhjustanud
elektrikatkestusi. Täna keskpäeval oli rikete tõttu vooluta enam kui 13 300
Jaotusvõrgu klienti. Kõige rohkem on elektrikatkestusi Harjumaal Arukülas,
Keilas, Viljandimaal, Pärnumaal ning Saare- ja Hiiumaal.
„Tegeleme täisvõimsusel elektrikatkestuste likvideerimisega, kuid tugeva
tuule jätkumise tõttu tuleb samal ajal juurde ka uusi rikkeid,“ selgitas
Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne.
Rikete likvideerimisse on Jaotusvõrk kaasanud ka oma partnerite brigaadid,
et taastada klientidele elektrivarustus esimesel võimalusel. Kokku
kõrvaldab rikkeid 114 brigaadi. Piirkondades, kus liinid on saanud mitmeid
kahjustusi, võib rikke parandamine kesta kauem. Et vooluühendust taastada, tuleb rikkebrigaadidel leida kõik rikkekohad, eemaldada liinilt puud, püstitada mastid ja parandada või vedada uus elektriliin.
Elektrikatkestustest palub Jaotusvõrk teada anda helistades või saates SMSi rikkenumbrile 1343. Samuti saab rikkest teada anda veebilehe www.energia.ee/katkestused kaudu. Et rikkekõnedele kiiremini vastata, on ajutiselt katkestatud klienditelefoni 1545 teenindamine. Kui elektririkete hulk väheneb, taastatakse ka klienditelefoni töö.
Möödunud ööpäeva jooksul käisid Põhja-Eesti Päästekeskuse päästjad kahekümne neljal tormi põhjustatud väljakutsel. Peamiselt oli tegu teele või elektriliinidesse kukkunud puude eemaldamisega.
Lääne-Eesti Päästekeskus sai ööpäeva jooksul tormi tõttu 59 väljakutset, neist enim Pärnumaale.
Tugeva tuule tõttu häiritud olnud laevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel taastub esmaspäeval kell 10.30, kui Heltermaalt väljub parvlaev Saaremaa ja Rohukülast parvlaev Hiiumaa.
Saartel puhanguti kuni 29 meetrit sekundis puhuv loodetuul peatas täna hommikul laevaliikluse Hiiumaaga. Ära jäid väljumised Heltermaalt kell 6.30 ja 8.30 ning Rohukülast kell 6.30, teatas Väinamere Liinid.
Triigi-Sõru liinil katkes liiklus tuule tõttu juba kolmapäeva, 23. novembri õhtul, kui Triigist ei toimunud enam kella 19-st väljumist. Üha tugevnev tuul ei ole seni lubanud liiklust taastada. Kuivastu-Virtsu liinil tuul laevaliiklust ei ole seganud.
Täna puhub loodetuul sisemaal puhanguti 15-20, rannikul 23-27 m/s. Soome lahel on tuule kiirus 15-20, puhanguti 25-29 m/s. Laine kõrgus 3-4 m. Väinamerel 15-20, puhanguti 25-27 m/s. Laine kõrgus kuni 2,0 m.
Täna kell 18.30 toimub Tartus Baeri majas saalis (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu selle aasta viimane ettekandeõhtu “Kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009”. Lindude rändest räägib nii Eestis kui Soomes tuntud linnuvaatleja Margus Ellermaa.
Lääne-Eestis asuv Põõsaspea neem on Euroopa üks olulisemaid veelindude rände koondumiskohti. Ettekandes räägitakse selle rändetee võludest ja valudest ja lindude rändest üldse. Näitena kasutatakse mustlagle teekonda pesitsuspaikadest talvitusaladele.
Varasemad ettekanded on vaadatavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
Saaremaal Salme vallas oli see aasta justkui sadamate aasta. Eile taasavati valla neljast sadamast remondijärgselt juba kolmas, Läätsa sadam. See läks maksma 190 572,72 eurot. Varem oli rekonstrueeritud ja süvendatud Salme ja Lõmala sadamad.
“Nüüd mõtleme juba Rahuste sadama korrastamisele, siis oleme merelt tulevatele paatidele täielikult avatud omavalitsus,” ütles Salme vallavanem Kalmer Poopuu eilsel Läätsa sadama avamisel ajalehele Meie Maa.
MTÜ Läätsa Rand korraldas eile sadama avamise puhul tõelise kalurilõuna, kuhu kutsus nii sadama rekonstrueerijad kui ka endised selle ranna kalurid.
“Siia sadamasse on veetud palju suuri ja väikesi kive ” ütles eile MTÜ Läätsa Rand juhatus eliige Hans Varris. “Me tahame tänutäheks kinkida teile võrgukivid, mida on lihvinud nii meri kui kalameeste käed.” Nii saidki kivid kõik kaasaaitajad, Saarte Kalanduse juhid, ehitajad jne. Vallavalitsus tegi omapoolse kingitusena Läätsa sadamahoones korda tualeti.
Täna ja homme korraldab Toidupank koostöös Prisma Peremarketi kõigi kauplustega toidukogumispäevi. Seitsmes Prisma kaupluses üle Eesti on võimalik annetada toidukaupa vähekindlustatud perede heaks. Kõikidest kauplustest leiab Toidupanga märgistusega kaubakärusid, kuhu poe külastajad saavad annetusena panna omapoolse toetuse vähekindlustatud peredele. Kogutud toit – kuivained, konservid, maiustused jms – toimetatakse edasi puudustkannatavatele peredele.
Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn on rõõmus selle üle, et seniste sarnaste kampaaniate käigus on Eesti inimesed näidanud üles hoolivust ja soovi aidata. “Eestis on jätkuvalt liiga palju lapsi, kes ei saa kodus korralikult kõhtu täis süüa, ning liiga palju vanemaid, kes ots otsaga kokku ei tule,” nendib Boerefijn kurvalt.
Seekordne toidukogumine toimub seitsmes Prisma Peremarketi kaupluses. Neist viis asuvad Tallinnas (Kristiine, Sikupilli, Mustamäe, Rocca al Mare ja Lasnamäe Prisma), üks Tartus ja üks Narvas. Toidukaupa on võimalik annetada kõikides kauplustes keskpäevast kuni kella 18ni.
Annetuskampaania raames on nädalavahetuseks appi oodatud nii senised abilised kui uued tegusad vabatahtlikud. Huvilistel on võimalus end registreerida Toidupanga veebilehel www.toidupank.ee.
Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toiduabipunkti (üheksa toidupanka ja Maardu harukontor), mille kaudu edastakse regulaarselt toitu allpool vaesuspiiri elavatele inimestele. Iganädalaselt jõuab toiduabi enam kui 1000 pereni.
Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toitu neile, kel on sellest puudu.
Toidupank asutati mullu märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab Avatud Eesti Fond.
3. detsembril Paides toimuv Järva jõulufolk ja päkapikkude ühtelaulmine ootavad koore ja tantsurühmi osalema.
Mudilaskooride lauljatest koosnev päkapikkude ühendkoor võtab koos noore andeka laulja Rosanna Lintsiga laulud üles kell 13.
Tund hiljem on samas uhke tantsupidu koos tantsurühmaga Koidupuna. Ei ole oluline, et kõik tantsud oleks kindlasti eelnevalt ära õpitud. Kes ei jõua tantse kodus läbi tantsida, saavad need peopaigas selgeks õppida.
Kell 15 kutsutakse Paide Põha Risti kirikusse koore Jõulufolgi kontsertile laulma.
Kooride kirjapanek osalemiseks nii päkapikkude ühendkooris kui jõulufolgil toimub e-posti teel: sirje.grauberg@gmail.com. Registreerunud saavad e-posti posti teel laulude noodid.
Projekti „Vene noorte võimalused Eestis“ kolmanda väljasõiduga külastasid 30 Ida-Virumaa vene koolide õpilased prokuröri Dmitri Teplõhhi. Sõidu teemaks oli „Autoriõiguste kaitsmine ja internet“.
„ Just praegu on populaarseks saanud arvamus, et autoriõiguste rikkumine internetis ei ole karistatav,” rääkis kohaletulnuile prokurör. “Sellel teemal ma palusin osalejail arutleda ja seletasin, kuidas seadused seda vastutusala reguleerivad ning
miks ühiskond peab austama ja kaitsma intellektuaalomandi õigust,“ selgitas Teplõhh.
Prokurör tutvustas lähemalt ka oma ametit. Õpilased tundsid huvi nii isiklike küsimuste vastu nagu spordisaavutuste
mõju karjäärile ning miks Teplõhh just sellise eriala valis kui ka rohkem erialaste teemade vastu, nagu millistele kriteeriumidele põhinedes prokurörid valivad endale toimikud ning mis haridus peab prokuröril olema.
Projektiga „Vene noorte võimalused Eestis“ tutvustatakse osalejaile kõrghariduse saamise võimalusi Eestis, aidatakse teha valikuid oma tulevase eriala osas ning õpetatakse teadlikult tulevikku planeerima. Selleks külastavad 80 õpilast erinevatest
Ida-Virumaa koolidest aasta jooksul noori ja edukaid venekeelseid spetsialiste erinevatest valdkondadest, esitavad küsimusi, osalevad diskussioonides ning õpivad oma arvamust kaitsma. Projekti veab Eesti Väitlusselts.
Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Vana-Antsla Kutsekeskkoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ja Räpina Aianduskoolis tegutsevad tugiõpilaste rühmad, kelle eesmärgiks on märgata abivajajad ja neile oma oskuste ning võimaluste piires toeks olla. Lisaks igas koolis toimuvatele tugiõpilaste koolitustele ja kohapealsetele tegevustele saadakse vahepeal ka ühiselt kokku, et omavahel nõu pidada, kogemusi vahetada ja uusi teadmisi ning ideid hankida.
Sel nädalal toimunud ühisseminaril selgitati muuhulgas välja ka kutsekoolide tugiõpilaste märgi konkursi võitja. Eelnenud olid koolidesisesed voorud. Parimaks hääletasid noored Võrumaa KHK turismi ja toitlustuskorralduse eriala II kursuse tudengi, tugiõpilase Kairi Didenko töö. Autori selgitus võidutöö juurde:
Märki ümbritseva ovaali äär on pehmetes rohekates toonides. See on kevadise tärkava looduse värv, sama värske ja uudne, nagu on meie tugiõpilaste programm. Kätel on meie elus väga suur tähtsus. Käed hoiavad ja aitavad, kätes on energia, mis võib leevendada nii pingeid kui valu. Käed sümboliseerivad tugiõpilaste toetavat ja hoolivat tegevust, mis aitab abivajajatel justkui õide puhkeda. Taevavärvi lilled sümboliseerivad taasärkamist, eneses energia leidmist, et oma muredele vastu seista.
Tugiõpilased tegutsevad Lõuna-Eestis Räpina Aianduskooli eestvedamisel ESF poolt toetatud projekti „Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppes“ raames.
Puulpäävä, märdikuu 19. (19.11.2011) peetäs vanal Võromaal savvusannapäiv, kon kõnõldas aastaga joosul savvusanna kombõ püsümise hääs tettüst.
Inne lõunat kell 10-13 om Urvastõ Seldsimajan seminär, kon kõnõldas tinavaastadsõl sannaperimüse kogomisõl teedä saadust. Päält lõunat kell 14-18 lätt päiv edesi Põlvamaa Talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs ” Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist.
Pikembält tulõ juttu sannaperimüsest, sannu eihtüsest ja seosuvitsist vallalisi sannu päivist. Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa päävä lõpõtusõs sannan kävvü.
Savvusann ja sannakombõ omma vanal Võromaal täämbäseni alalõ, a tuujaos, et ka edespidi niiviisi kittä saanu, tulõ savvusannu asjuga kõge hoolõn olla. Suurõmba huuga naati savvusannu püsümise hääs tüüd tegemä 2010 aastagal, ku paigapäälitsõ tegusa inemise võti asja ütenkuun aija. Ütes tsihis om vana Võromaa savvusannakombõ viiä UNESCO vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja – tuu and inämb tähelepandmist ja avitas kombõl edesi püssü.
Savvusanna-asjust om kõnõld joba mitman tsõõrikalavvan, viimäte oll laemb arotus minevaasta märdikuun Väimelän savvusanna konvõrentsil. Savvusannapääväle om oodet kõiki savvusanna-huvilisi. Päävä kava ja kutsõ lövvat savvusanna kodolehe päält www.savvusann.ee: miä sünnüs.
Selgusid parimad 1-5aastastele lastele kirjutatud raamatud sel aastal. Kultuuriministeeriumi, kirjastuse Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud konkursile “Põlvepikuraamat“ esitati 75 võistlustööd.
Kultuuriministeeirumi juurde moodustatud komisjon otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta, peale selle märgiti ära veel kolm tööd. Auhinnakomisjon tunnistas lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat“ esimese koha vääriliseks töö märgusõna all „Keerutädi“, mille autoriteks on Eva Koff ja Marja-Liisa Plats. Komisjon leidis, et tegemist on kõige läbimõelduma pildi ja teksti koosmängulise originaaliga, mis on kirjanduslikult heal tasemel. Teise koha sai Tiia Metsa töö märgusõna all „TomTom“. Kolmandat kohta jagasid kaks tööd – töö märgusõna all „Kell Üks“, autoriks Annika Tonts ning Kertu Sillaste töö märgusõna all „Kooki ja moosi“.
Veel otsustati ära märkida töö märgusõnaga „Luuletar“, autoriteks Urve Tinnuri ja Kristel Maamägi. Ka Kristi Mägi töö märgusõnaga „Päikeseraamat“ leidis tunnustamist ning kolmas äramärgitud töö oli märgusõnaga „Meie suur puu“, autoriteks Indrek Koff ja Louise Duneton.
Lasteraamatukonkursile „Põlvpikuraamat“ oodati valmis käsikirju vähemalt viie illustratsiooninäitega lastele vanuses 1-5 aastat. Hinnati lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui kujundus.
Auhinnakomisjoni kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge, ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Kivirähk, kunstnik ja mitmete lasteraamatute illustraator Kirke Kangro, kirjastaja Piret Voll ning kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel.
Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 nominendid on: Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Sihtasutus Maarja Küla, Mittetulundusühing Oleviste Hoolekanne, mõtleja ja kirikutegelane Toomas Paul ning tuntud vabadusvõitleja ja Pirita Kloostri vaimulik Vello Salo. Missioonipreemia väärtuseks on miljon krooni ehk ligemale kuuskümmend neli tuhat eurot, laureaat selgub novembrikuu lõpul toimuval pidulikul tseremoonial.
Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia Laureaadi kandidaate said esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Otsuse Missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks teeb Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.
Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtus on olnud 1 miljon krooni.
Täna keskpäeval algab Vinni-Pajusti koolimaja ümber punnvõrride kestvussõit Vinni Punn. Võistlusaeg sõltub ilmast ja on pikk 30 minutit kuni tund.
Selle aja jooksul tuleb läbida võimalikult palju ringe. Võistluse juhendis on kirjas, et selle aja jooksul võib kasutada vahetussõitjaid (eriti soositud on isa-poeg meeskond)
Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimub nagu korralikus võistlussõidus ikka ainult boksis, kus võistlejal võib abiks olla ka mehaanikuid.
Võistlus toimub erinevates masinaklassides, võistlejal peab olema vastav kaitseriietus ja – kiiver.
Samal ajal, kui mehed võrride võidusõitu peavad, saavad perenaised osaleda taaskasutusturul Vinni-Pajusti gümnaasiumis. Müüjatena on oodatud kõik, kel midagi uut või vana, aga mittevajalikku, soodsalt pakkuda on. Olgu selleks läbiloetud raamat, oma laste väikeseks jäänud riided või kunagi huupi ostetud rõivatükk, mida kordagi kantud pole, või hoopis kuurinurgas jõude seisev muruniitja.
Kolmapäeval 15. novembril liiguvad Võru Kultuurimajas Kannel ringi elavad raamatud. Toimub Võrumaa noorte karjäärivalikupäev Elläv Kiräkotus, kus erinevate elukutsete esindajad kehastuvad raamatuiks, kust saab koguda tarkusi.
Elavate raamatutena avanevad näiteks laulja Ithaka Maria, Ugala teatri näitleja Andres Oja, luuletaja Contra, teadlane Mart Noormaa, Võru abilinnapea Kristjan Võrno ja paljude teiste elukutsete esindajad. Nii võib iga soovija end kirja panna ka näiteks politseiniku, kirikuõpetaja, noorsootöötaja juurde. Noori oodatakse uurima seda, mida tuleb teha, et saada ehitajaks või õpetajaks, raamatupidajaks, sportlaseks, kosmeetikuks jne.
Et raamatut loetakse üldjuhul üksinda, nii saab ka iga elukutseesindajaga vestelda personaalselt ja eelnevalt registreeritud ajal.
Sündmuse korraldavad Lasva Noortevolikogu, Võru Noortekeskus ja Rõuge Avatud Noortekeskus.
“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.
Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.
Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Loe edasi: Võimu ja rahva vahel peab olema seos
Lõuna-Eestis tuntud peojuht ja pulmavana Arne Nõmmik on ellu kutsunud väärt algatuse – kutsuda 26. novembril Tsirguliina rahvamajja kokku Lõuna-Eesti ühe- ja kaheliikmelised bändid.
„Sellise päeva korraldamiseks on tulnud väga palju soove nii pillimeeste kui peokorraldajate poolt,“ selgitas Arne Nõmmik. Tema sõnul annab päev hea ülevaate pillimeestest, keda on paslik kutsuda just väiksema rahvaarvuga üritustele.
“Valgamaal toimuvale üritusele ootame kindlasti ka Võru- ja Põlvamaa pillimehi,“ kinnitas Nõmmik. Nagu tavaks, annab lisaks asjatundlikule žüriile oma hinnangu ka publik.
Kohapeal on Nõmmiku sõnul olemas hea valik helitehnikat: bassivõimendus, monitorid, mikrofonid jms. Nuppe keerab kogenud helitehnik. Esinemise aeg ühe bändi jaoks on kuni 30 minutit.
Homme kell 17 toimub Tallinnas Nokia Kontserdimajas kontsert-etendus Nipet-näpet, mis on inspireeritud Toomas Toropi elust ja loomingust.
Toomas Torop oli rahvakunstiansambli Leigarid muusikajuht ning pärimusliku keelpillimuusika ansambli Virre üks olulisemaid loovjõude. Ta oli harukordne pillimees, kes puhta ja peene viiulimängu kõrval pidas lugu tantsust ning oli tuntud just rahvapärase tantsumuusika traditsioonitundliku interpreteerijana. Pole siis ime, et Toomas Toropi ja Virre seatud muusikale on loodud suurel hulgal autoritantse, mida rahvatantsijad armastavad ja publik kõrgelt hindab. Nii mõnigi tants ja saatemuusika sündis tihedaskoostöös koreograafiga. Kahel korral täitis Toomas vastutusrikast tantsupeomuusikajuhi rolli.
Intensiivne töö, pühendumus perele ja lähedastele, erialane asjatundlikkus ja vastutustunne, terav kriitika- ja soe huumorimeel on märksõnad, millega viimasel kolmel aastal tuleb Toomas Toropit kahjuks vaid meenutada, sest raske haigus sai noorest mehest võitu. Tänavu oleks Tom, nagu sõbrad teda ikka kutsuvad, saanud 40aastaseks. Selleks puhuks sündival kontsert-etendusel „Nipet-näpet“ tulevad tantsud ettekandele salvestatud muusika saatel ehk sõna otseses mõttes Toomas Toropi pilli järgi. Ansambel Virre tuleb aga kontserdiks spetsiaalselt uuesti kokku, et ka elavas vormis jagada oma vanu ja uuemaid muusikalisi mõtteid.
Tantsivad Leigarid, Koidupuna, Lee, Leesikad, Päripidi, Pääsuke, Tarvanpää ja Tee Kuubis.
