Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen heidab kord kuus KUKU Ilmaparandaja saates pilgu möödunud kuu keskkonnauudistele maailmas:

 Möödunud kuul figureeris välismeedias jõuliselt taaskord Jaapani tuumaõnnetuse teema. Novembris pääsesid ajakirjanikud esimest korda uudistama Jaapani tsunami- ja maavärinaõnnetuses kahjustada saanud Fukushima tuumajaama ümbrust. Esimeste reportaažide kohaselt on olukord Fukushima ümbruses kaheksa kuud pärast õnnetust endiselt sünge ja täielikult kaoses.

New York Times´i Tokyo büroo juhataja Martin Fackleri sõnutsi on kogu Fukushima ümbruskond kõikjal täis killustikuhunnikuid. Fackler kirjeldas, et reaktorid on endiselt ümbritsetud rusudega- sealhulgas kortsutatud metalli, lömmis veepaakide ja kahjustada saanud veoautodega. Selline olukord annab tunnistust selle kohta, kui energiamahukas on olnud reaktorite kontrolli alla saamine. Radiatsioonitase on seal endiselt kõrge, rääkis Fackler BBC raadiole. Kõik territooriumil viibinud pidid kandma kaitserõivastust, kahekordseid kindaid, plastikust jalakaitsmeid ja juuksevõrke ning gaasimaske.

Ajakirjanikele mõeldud tuuri eesmärk oli näidata, et olukord Fukushima tuumajaamas on vaikselt paranemas. See oli esimene kord pärast õnnetust kui meediat õnnetuspaigale lubati. Varem ei ole Jaapani võimud ajakirjanikke Fukushima lähedale lubanud, põhjendades seda liiga suure radiatsioonitasemega ja väitega, et see takistaks puhastustöid. Ajakirjanikega, kes esindasid enamasti Jaapani meediaväljaandeid, oli kaasas ka Jaapani keskkonnaminister Goshi Hosono. Reaktoritele väga ligidale neid siiski veel ei lubatud.

“On tähelepanuväärne, et oleme jõudnud nii kaugele,” ütles Jaapani keskkonnaminister Hosono. “Kaheksa kuud tagasi  oli olukord ikka väga tõsine. Vähemalt oleme nüüd kõige hullemast üle saanud,” lisas Hosono.  Keskkonnaministri hinnangul kuluks jaama lõplikuks ohutuks muutmiseks enam kui 30 aastat. Kyoto Ülikooli tuumafüüsikud on aga andnud mõista, et valitsuse lootused on selles osas liiga optimistlikud. Kuna reaktorid on plaanitud maha matta tsemendi sisse, siis tuumafüüsikute hinnangul hakkab tsement 25-30 aasta pärast lagunema ja reaktorid tuleb uue kihiga katta.

Fukushima kuuest reaktorist sai õnnetuses põhjalikult kahjustada neli. Ligi 20 kilomeetri raadiuses on tuumajaama ümbruses keelatud liikuda.  Ametnikud on teada andnud, et umbes 80 tuhat inimest ei saa tuumaõnnetuse tõttu oma elupaika enam mitte kunagi tagasi pöörduda.

Novembrikuu ajalehed kirjutasid ka sellest, et Inglismaal on arutluse all küsimus, kas pikendada sealsetel kõrgendikel paiknevate lambafarmide kohustust kontrollida radioaktiivsuse määra seal elutsevates lammastes. Selline kohustus on sisse viidud pärast Tshernobõli tuumaõnnetust, mis toimus 25 aastat tagasi. Umbes 2500 kilomeetri kauguselt Tshernobõlist paiknevale Inglismaale paiskus vihmapilvedega samuti plahvatusest tekkinud saasteaineid.  Tšernobõli plahvatus toimus 1986. aasta 26. aprillil. Radioaktiivne sade jõudis esimest korda Inglismaale mai esimesel nädalavahetusel ja jäi sealsete kõrgendike pinnasesse püsima. 

Alates 1986. aasta juunikuust peavad Inglismaa kõrgendikel paiknevad farmid iga kord, kui oma lambad lihaks tahavad turustada, kontrollima, kas nende lammaste liha sisaldab radioaktiivset tseesiumi. Nende lammaste lihas, kes elavad reostusest mõjutud piirkonnas, peab tseesiumi tase jääma alla tuhande bekrelli kilogrammi kohta. Vaid selliseid lambaid tohib toidu saamiseks tappa. Lambad, kelle lihas on radioaktiivsete ainete tase kõrgem, võivad oma kodutarast lahkuda, kuid neid ei tohi siis toiduks tappa vähemalt järgmise kolme kuu jooksul. Siis läbivad nad uue kontrolli. Siiski näitavad viimase paari viimase aasta tulemused, et maksimaalne tseesiumi tase on Inglismaa lambalihas haruharva ületatud.