Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.
1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil võeti vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt. Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”
Hõimupäevade traditsioon taastati Eestis Jaak Prozese initsiatiivil 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas, mõneti ka Soomes ja Ungaris.
Raadiost tuttav Mere Marju õpetab täna kell 15 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) kõigile huvilistele kihnu keelt.
Eesti Rahva Muuseumi näituse „Muuseum näitab keelt“ programmi raames on muuseumi külaliseks tuntud raadiotegelane Mere Marju (Marju Vesik). Marju hääl on kõlanud Vikerraadios 2005. aastast saadik, mil ta alustas kihnukeelsete uudiste tegemist. Lisaks sellele on Marju ka aktiivne Kihnu elu edendaja ja Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut juhataja.
Kuidas kõlas esimene kihnukeelne uudistesaade Vikerraadios? Kas ja kuidas on kihnu keel vahepeal muutunud? Mis teemadel tehakse kihnukeelseid uudised ja mida arvavad neist kihnlased? Kas „massakal“ on kihnlasega rääkides kerge ämbrisse astuda? Millega tegeleb Kihnu Kultuuri Instituut? Nendele ja teistelegi Kihnu teemalistele küsimustele saab vastuse ERMi näitusemajas 15. oktoobril kell 15.
Näitus „Muuseum näitab keelt“ on avatud ERMi näitusemajas 19.5.2010 – 02.01.2011. Õpitoas osalmeise tasu 10 krooni sisaldab pääsu ERMi näitustele.
Eesti edukamaid meessuusatajaid Jaak Mae kohtub neljapäeval Aegviidu Põhikoolis kooliõpilaste ja vallarahvaga.
Jaak Mae õppis Aegviidu Põhikoolis aastatel 1982-1985, põhjuseks suusataja isa soov panna poiss sporti tegema. Aegviidu kooli kehalise kasvatuse õpetajaks oli toona legendaarne Tiiu Teiste. Aegviidu koolis tegelesid peaaegu kõik spordiga. Tiiu Teiste oli A ja O, kes noori võimlasse või suusaradadele suunas. Hommikul olid tunnid, õhtupoole trenn Puki mägedes. Suusatamise kõrval ka kergejõustik.
Väikest Jaaku meenutavad Aegviidu õpetajad vaikse ja tagasihoidliku poisina. Vempudest ta toona suurt ei hoolinud, treenis sihikindlalt ja õppis hästi. Tunnistustel puha neljad-viied. Kogu vaba aja võtsid treeningud. Olümpiamängudest Jaak Mae toona ei unistanud, küll aga tema õpetaja Tiiu Teiste. “Kui Jaak saaks või jõuaks olümpiale, siis oleks hea,” ütles ta kolleegidele. Kahjuks ei näinud teeneka Tiiu Teiste silmad enam õpilase olümpiadebüüti ega medalit, sest surm viis ta endaga.
Kohtumine Jaak Maega leiab aset neljapäeval, 14. oktoobril kell 12 Aegviidu Põhikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!
Neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse traditsiooniline jututarõ, kus seekord kaks põnevat külalist – kunstnik ja filosoof.
Jututuppa astuvad teadusfilosoof ja raamatu “Vaba pattulangemise seadus” autor Enn Kasak ning kunstnik NAVITROLL’A. Mõlemad mehed on Kagu-Eesti juurtega.
Kuulama on kutsutud kõik huvilised. Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee.
Eile anti Väätsa põhikoolis näitleja Katariina Laugule üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind tunnuslausega „Sitke ja kirglik nii hinges kui kehas“.
Helmi Tohvelmani mälestuspäeval andis tantsupedagoogi kodukohas auhinna üle Tohvelmani preemia žürii liige Laine Mägi, kes oli 2000. aastal auhinna esimene laureaat.
Auhind määratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust, või liikumisjuhile, kelle liikumisseade ühele või mitmele sõnalavastusele on esiletõstmist väärt. Auhind loodi teatrikriitik Margot Visnapi ettepanekul 2000. aastal ning auhinda rahastab Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital. Žüriisse kuuluvad lisaks Laine Mägile veel Margot Visnap, Rein Oja, Indrek Sammul ja Aleksander Eelmaa.
Kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb, kuidas ta on leidnud Setomaalt oma hingemaastikud, seto ema ja kunstnikele vajaliku sügavuti mõistmise sellest, kes me oleme ja mis on inimeseks olemise väärikus ja väärtus.
Anne, Kärt ja belgia lambakoer Ossu. Foto: erakoguMis Teid Setomaaga seob?
Mind seob Setomaaga juba aastatepikkune koostöö kohalike inimestega. Kõigepealt leidsin kümme aastat tagasi endale ja oma kunstiüliõpilastele suurepärase etnograafiapraktika „kodu“ Seto Talumuuseumis. Kõige suurema elamuse said tudengid Seto Talumuuseumis elades, kohalike elanike, muuseumitöötajate ja leelokooride naistega suheldes. Seto inimeste külalislahkus, väärikus ja sügav austus oma pärimuse vastu inspireerib ju kunstnikku ning jätab väga sügava jälje nii tema hinge kui ka loomingusse.
Eesti Kunstiakadeemia on muuseumiga koostöös mitmeid käsitöö tootearenduse rahvusvaheliselt edukaid projekte läbi viinud. Näiteks Seto Leelopäeval esitlesime Kadri Paloveeri disainitud vastsündinud imiku kott-kiike “Pajatus”, mille idee sündis tänu muuseumi töötajate, Kuldatsäuka ja Kirävüü naiste intevjuudele.
Leelopäeval esitlesime ka moeosakonna juhataja Vilve Undiga üheskoos loodud uut kollektsiooni “White wedding (Valge pulm)”, millele leidsime inspiratsiooni just Seto Talumuuseumis toimunud uurimisreiside ajal. Isiklikult seob mind Setomaaga aga see, et siin leidsin endale seto ema. Loe edasi: Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust
Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.
Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.
Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Loe edasi: Üksi jäänud talud ja maata inimesed
Põlva külje all Rosmal waldorflasteaias Täheke alustas täna tööd Lasteaia Vanemate Kool, mis kutsub osalema kõiki vanemaid ja teisi huvilisi.
Lasteaia Vanemate Kool keskendub eelkooliealiste laste arengule, kuna küsimusi just selle kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem. Rosma lasteaias toimuvatel õhtutel tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktiliselt tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta.
Rosma waldorflasteaed Täheke. Foto: Erkki Peetsalu
Lasteaia Vanemate Kooli teemad sel aastal on:
• sünnipäevade tähistamine, mesilasvahaga voolimine, väikelapse areng, kohanemine lasteaiaga
• 6-aastased lapsed lasteaias, maalimine, mängu areng ja tähtsus
• muinasjuttude vajalikkus lastele, küünalde meisterdamine, aastapühade tähistamine lasteaias.
Lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Töö toimub 12. okt, 26. okt ja 23. nov 2010 Rosmal lasteaias Täheke kell 18.00–20.00.
Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli Kudu poole: 5224639.
Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt, osavõtjate annetused haridusseltsi tegevuse korraldamiseks on teretulnud.
2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.
Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.
Foto: www.folk.eeLisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”
Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.
Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”
Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.
XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival
ETV saade “Terevisioon” kuulutas välja Eesti ilusaima käekirja konkursi, kus silmapaistvaima osaleja selgitavad välja Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi, kirjandusteadlane Rein Veidemann ja kirjanik Kadri Kõusaar.
“Terevisiooni” saatejuhi Urmas Vaino sõnul on käsitsi kirjutamine kaduv kunst, aga need, kes ilusasti kirjutavad, on meie seas endiselt alles. “Soovime konkursi abil üles leida inimese, kel on kõige ilusam käekiri. “Terevisiooni” toimetus ootab teie kirju, mille teema ja sisu hindamisele ei kuulu – oluline on käekiri,” ütles Vaino.
Inspiratsiooni konkursi väljakuulutamiseks said “Terevisiooni” tegijad Tallinna Ülikooli eesti kultuuriloo professorilt Rein Veidemannilt, kui temaga saates vesteldi ülemaailmse kirjakirjutamise nädala teemadel.
Rein Veidemann: “See on tõesti õige kui mitte viimane aeg rõhutada käsitsi kirjutamise kultuurilist tähendust, sest tänasel massilisel meilivahetamisel on väga vähe ühist minevikus inimeste kirjavahetusest arenenud epistolaarse ehk kirjakirjutamise kultuuriga.”
Kirja käsitsi kirjutamine on tunnete ja mõtete käega voolimine, meilid aga “toksitakse” arvutisse, osutab professor. See soosivat tema sõnul pealispindust, sest arvutis kirjutav inimene sõltub rohkem tekstiredaktorist kui omandatud kirjaoskusest. “Seda võib juhtuda küll,” oletab professor Veidemann,” et tulevikus, kus kõik on omandanud arvutioskuse näol niinimetatud kolmanda kirjaoskuse, osututakse käsitisi kirjutajatena tegelikult hoopis kirjaoskamatuteks.”
Žürii liikmena pakub Rein Veidemann, et konkursil osalejad võiksid alustada oma teksti nii, nagu algab üks kuulsamaid kirju maailmakirjanduses, Tatjana kiri Oneginile: “Ma teile kirjutan…”
Eesti ilusaima käekirja konkursil osalemiseks on kirjad oodatud aadressil: Eesti Rahvusringhääling, ETV Terevisioon,
Gonsiori 27, 15029 Tallinn. Konkurss kestab 8. novembrini (arvesse lähevad hiljemalt 8. novembri postitempliga kirjad).
Võrus korraldatakse 13. novembril Uma Meki suurlaat 2010, kuhu oodatakse kauplema peamiselt omakandi toidutootjaid.
Teretulnud on kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Seekord jäägu mütsid-sallid-käpikud koju. Väärt laadakaup on aga kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.
Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on praeguseks lubanud laadale kauplema tulla Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu, Setomaalt Kolme Sõsara Hõrgutised jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.
Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste. Laat toimub Võru spordihallis 13. novembril kell 10-16. Müüjatele ja laadalistele on osalemine tasuta.
Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.
Laadale registreerimine ja info tel 502 8783 ja e-postiga umamekk@voruleader.ee.
Eesti Ökokogukondade Ühenduse 17 liiget ja lähemat sõpra viisid kevadel üheskoos läbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuse Rocca al Mare koolis (RAM). Sel sügisel kursus jätkub ning kuuenädalase kursuse raames annavad tunde ka eelmisel kevadel osalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda on kümne ringis.
Kursuse raames tutvuvad õpilased kõigi Gaia Hariduse aspektidega (ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ja majanduslik), õpivad, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua (kasvõi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).
Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mänge, filme ja osalevat õppimist. Külastati nii Uue Maailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhu toimus ka kahepäevane väljasõit.
Hetk Gaia Hariduse suviselt infopäeval. Foto: Katrin Lipp, Bioneer.eeGaia Hariduse programm on alguse saanud maailmas populaarseks saanud ökokülade liikumisest. Eesti Ökokogukondade Ühenduse aktiivsed vabatahtlikud tundsid, et jätkusuutliku elu haridust oleks väga vaja ka Eesti koolides.
Seetõttu lõid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010. aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatud mudeli, mis on pidevas täienemises. Rahvusvaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega täiskasvanutele.
Eesti koolides rakendatav programm on Euroopa esimene. Euroopas on üle 300 ökoküla. Eesti ökokogukondade sellesuvisel kokkutulekul toimus ka Gaia Hariduse infopäev. Tulevikus on kindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada ka täiskasvanutele.
Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eesti Ökokogukondade Ühenduse projekt, ka koostöös Vabaharidusliiduga kolm kahepäevast koolitust täiskasvanutele, kes nõudsid kursuse lõppedes lisa.
Ettevõtjad üle Eesti saavad taotleda Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“ tuge oma vastavatele projektidele.
Toetuse andmise eesmärgiks on tööelu kvaliteedi parandamine läbi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste. Toetatakse töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmist soolise võrdõiguslikkuse teemadel ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaste normide rakendamist.
Nii on meetme vahendusel võimalik taotleda rahastust organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamiseks ning parendamiseks. Programmi raames saab teostada analüüsi, konsultatsiooni, koolitusi ja nõustamist ning viia ellu olukorra parendamiseks vajalikke tegevusi.
Ettevõtete projektidele on meetme raames eraldatud 2,8 miljonit Eesti krooni. Ühekordne toetus projektidele on vahemikus 50 000 kuni 1 000 000 Eesti krooni. Projektide kestus võib olla kuni 24 kuud ning nõutav omafinantseering on 5% projekti abikõlbulikest kuludest.
Ettevõtetel, kes toetust taotlevad, on analüüsi, konsultatsioonide, nõustamise ning koolituste läbiviimiseks soovitav kaasata soolise võrdõiguslikkuse ekspert. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2012.
Taotlusdokumentatsioon ning info taotlusvooru kohta on leitav siit.
Lisainformatsiooni Euroopa Sotsiaalfondi ja meetme kohta leiate veebist.
1983. aastakal Verska sanatooriumi bussijuhina alostanu` Saare Vellost om täämbatses saanu` valla kõ`õ suuremp tüüandja, volikogo edimiis ja julgõ arendaja`, kiä om üts Verska viikeskuse ja Saatsõ pansionaadi rajajst.
Ma´ olli` tüül Võhandu sohvoosih mehhaniseerimisosakonna juhatajana`. Vassili Talumees, kiä oll` tuuaigu sanatooriumi juhatuse esimiis, otsõ nuuri`. kuna Talumehele ole-es midägi muud pakku` ku bussijuhi kotust`, sõs ma` sai tuu tüü ja palka naksi saama üle 200 rubla kuuh. A asi ole-es ka ni paljo rahah. Ta suutsõ just tuu tulevikuvisooni poolõ päält asa väega ilosast kõnõlõda.
Innemp ku teist 1993. aastakal sanatooriumi juhataja sai, tei` ti jo ta 10 aastaka joosul kõkkõ muud ka.
Jah. Bussijuhi tüügä paralleelslet nakas sanatooriumih ka ehitus suure tuhinägä pääle ja sõs oll` õgast asju vaja kost tuvva ja varustada, ni tull` taa tegevüs kah mano. Firmä kasudeh sai minost tüükoa juhataja`. 1984. aastaka sügüses sai siih kats hoonõt valmis ja sõs kävegi Talumees vällä, „õt kullõ tsura – aig olõs võta vastutus, võta ja naka sanatooriumit juhtma`“. Õnnes oll` mul ni paljo oidu pääh, õt ma` võti märgotamisaigu. Ni ma sõs otsusti, õt ei – vara viil.
Ütessa aastakat sõs mõtliti`, õt kasa naada juhatajast vai mitte?
Etno-folki harrastav elurõõmus noorte muusikute ansambel Indigolapsed annab täna oma kolmanda sügisese Moosikontserdi, mis läheb kuulajate rõõmuks ka live’is internetti.
Moosikontserdi mõte on selles, et bändiliikmed täiendavad publiku abiga oma talvevarusid ja igaüks, kes tuleb kontserdile moosi või meepurgiga, saab bändi demoplaadi. Bändi demoplaadil on uued lood, mis lindistati septembri koolialguse konstesdil: indiaanilaul KUATE, …emamaa, soovilaul, tiibadega viiul, kõrilaulja Cosmo soolopala ja võib-olla veel mõned juba kuuldud laulud veidi uuemas esituses.
Indigolaste eestvedaja Tom Valsberg ütleb siiski, et kuna pannkooke läbi interneti süüa ei saa ja samuti ei saa internetile anda moosipurki ja …vastu saada demoplaati, soovitab ta igal perel vähemalt ühe liikme ka kontserdile kohale saata. Ülejäänud aga võivad koju jääda.
Tom on live’ esitusest ka ise hoos: “Tõstke kõik vanaemad ja vanaisad, koerad ja kassid, naabrimehed ja papsid 20.00-23.00 arvuti ette.” Ja vajutage siis sellele lingile siin.
Tänane kontsert algab Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kl 20.00.
Kuressaare linnuse valli merepoolsesse külge rajatud läbikäigu kaevamistöödel tuli koos mitmete haruldaste leidudega päevavalgele ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga, kirjutab tänane Meie Maa. Loe lähemalt siit.
Täna ja homme tutvub ligi poolsada Lääne-Virumaa külaelu edendajat Võru- ja Valgamaaa külades tehtuga.
“Sõidu eesmärgiks on eripäraste kogemuste vahetamine. Meie külaseltside liikmed on sel eesmärgil läbi sõitnud pea kogu Eesti. Ühel aastal käisime Soomeski,” rääkis MTÜ Virumaa Lootus juhatuse liige Mare Sikkut.
Foto: liikluslinn.ee
Võrumaa Ala-Rõuge külalistemajas tutvustab perenaine Laili Agu, kuidas ta külalistemaja ja mööblitegemise juhtimisega hakkama saab. “Muidugi käime mullusel Maapäeval Aasta külaks valitud Viitina küla tegemistega tutvumas,” lisas Sikkut. Uue-Antslas uudistatakse sealset muuseumi ja liikluslinnakut, käiakse Uhtjärve nõiariigis ja aetakse juttu Sulbi maanaiste seltsi liikmetega.
Valgamaal vaadatakse Nõuni vana koolimaja, mille juurde on rajatud avalik rand ja kohtutakse Nõuni maanaiste seltsi naistega. “Kui Otepää uus staadion ja hüppemägi vaadatud, lähme energiasamba juurde, sest reis peab midagi ka hingele andma,” lausus Sikkut.
Virumaa Lootus teeb igal aastal ühe reisi, tuleva aasta sõiduga saab neil Eestimaale ring peale tehtud. Reisikulud aitas kanda kohaliku omaalgatuse programm.
Foto: Kultuuriselts VanaveskiKultuuriselts Vanaveski annab teada, et Jõgeva aleviku III seltsipäevast on möödunud küll juba väheke aega, kuid nüüd sai kokku ülevaatlik pildialbum kogu ettevõtmisest.
Erinevatelt autoritelt kogunes umbes 1800 fotot! Kui peale seltsirahva on ka teistel huvi vaadata mõningaid fotosid sellest sündmusest, saab seda nüüd teha.
Kultuuriselts Vanaveski haub mõtet kunagi näidata ka kõigi autorite fotosid.
Valikut Jõgeva aleviku III seltsipäeval tehtud fotodest on võimalik näha siit.
Laupäeval, 9. oktoobril peetakse üliõpilaste mõttetalgud “Minu Otsus”, mis toimuvad 13 kõrgkoolis ja kolledžis üle Eesti.
Mõttetalgute eesmärk on koondada üliõpilased, õppejõud ja vilistlased eesmärgiga arutleda selle üle, kuidas saab igaüks meist anda oma panuse, et muuta õppimine kõrgkoolis paremaks ning seeläbi ka muuta kõrgharidus üldisemalt meie ümber tudengisõbralikumaks. Talguid juhivad talgujuhid, kellest enamik on tudengid.
“Ootame talgutele osalema eelkõige just neid kõrgkoolides õppivaid tudengeid, kellel puudub igapäevaselt võimalus osaleda ülikoolielu kujundamises ning kelle arvamus ning head ideed seetõttu arvamusspektrist väljapoole jäävad. Talgutel tekkinud tudengite ideid ja praktilisi ettepanekuid saab iga kõrgkool kasutada oma kooli tasandil; ideed, mis puudutavad Eesti kõrgharidussüsteemi üldisemalt, kasutab Eesti Üliõpilaskondade Liit üliõpilaste Riigikogu valimisplatvormi koostamisel,” ütles mõttetalgute projektijuht Maigi Ruttu.
Talgute toimumist toetavad Euroopa Noored Eesti Büroo projektist “Kas sinu kõrgkoolis on…?”, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja ISIC.
Eesti-Läti programm korraldab seoses taotlusvooru avamisega reedel, 8. oktoobril Pärnus kontaktfoorumi, kuhu oodatakse inimesi, kes on huvitatud koostöö arendamisest Läti partneritega ja ühisest raha taotlemisest.
Kontaktfoorum annab võimaluse kohtuda erinevate Läti asutuste ja organisatsioonidega ning leida tulevikuks koostööpartnereid. Üritus toimub inglise keeles, kuid tõlge eesti ja läti keelde on tagatud. Kontaktfoorumil osalemine on tasuta. Loe lisa siit.
Foto: Kristel KitsingEeloleval nädalavahetusel viiakse kaitseväe Tapa polügoonil läbi Viru maleva kiirreageerimisüksuste lahingkompanii ja võitlusgrupi taktikaline väliharjutus, mis keskendub kompanii jagude ja rühmade tegutsemisele rünnakul.
Vahemikus 8.-10. oktoober toimuva väliõppuse põhieesmärk on tõsta lahingukompanii jagude, rühmade ja võitlusgrupi võimekust lahingutegevuse teostamisel rünnakus.
Kaks ööpäeva kestval katkematut lahingolukorda imiteerival väliharjutusel harjutatakse Viru maleva võitlusgrupi ja lahingukompanii jalaväerühmade tegevust planeeritud ja kiirrünnakul, sidepidamise protseduure, esmaabi andmist, haavatu evakueerimist, jaoülemate ja rühmaülemate tegevust üksuse juhtimisel, kompaniisiseselt miinipilduja tule tellimist ja muud.
Kogu tegevust jälgivad maleva kaadrikaitseväelased ja vastutegevuse üksusega kaaasa tulevad vabatahtlikud ohvitserid ja allohvitserid, kelle ülesandeks on õppusel hinnata üksikvõitlejate oskusi ning allüksuste ülemate taktikalist tegevust.
Viru maleva väljaõppeülem leitnant Erik Sild loodab, et lisaks õppuse eesmärgiks seatud ülesannetele osaleb õppusel suur osa lahinguüksuste koosseisust. “Väljaõppeinstruktorid on harjutuse ettevalmistamiseks näinud palju vaeva ja minu ootus on, et väljaõppest võtab osa võimalikult suur osa lahinguüksuste koosseisust,” räägib Sild.
Väliharjutus jalaväeallüksuse kursus I (rünnak) on maleva kiirreageerimisüksuste taktikaline väliharjutus kompanii raamistikus, kus
kompanii jalaväerühmad tegutsevad planeeritud rünnaku harjutuste läbiviimisel, millele järgneb väliõppus koos lahinglaskmiste etapiga
oktoobri lõpus. Õppusel osalevad vastutegevuses Kaitseliidu Järva ja Tallinna maleva rühmad, kelle väljaõppe eesmärgiks sel aastal on harjutada kaitset.
Hiiumaal Kärdlas kõneldakse laupäeval, 9. oktoobril tervislikust toitumisest ja organismi pH-tasakaalust. Seminar “pH tasakaal ja tervis” on mõeldud kõigile, kes soovivad ennetada terviseprobleeme või leida leevendust juba tekkinud vaevustele.
Kultuurikeskuse kinosaalis (Rookopli 18) kell 13.00-16.00 toimuva seminari peaesinejaks on dr Riina Raudsik, kes on töötanud anestesioloogina, kardioloogina ja kardioreanimatoloogina. Praegu on dr. Raudsik Jüri Tervisekeskuse juhataja ja perearst. Riina Raudsik räägib seminaril lähemalt, kuidas organisimi pH-tasakaal mõjutab inimese tervislikku seisundit.
Seminar on tasuline, vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil urveharjak@hot.ee.
Pandivere piirkonna kohalikud omavalitsused ja MTÜ Paik korraldavad ettevõtlusnädala, mille raames toimub reedel, 8. oktoobril Pandivere esimene ettevõtlusmess. Ettevõtlusmess peetakse Tamsalu spordikeskuses kell 10.00-19.00. Loe messi programmi kodulehel.
Ansambel K.O.I. korraldab 15. oktoobril maheda meeleoluga tantsuõhtu Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, tähistades sellega ühtlasi oma 10. sünnipäeva.
Sünnipäevaõhtu algab kell 19.00. Lisaks esinevad veel ansamblid “Heino Tartes ja sõbrad”, “Metsavennad” ja “Vennakesed,” õhtut juhib Ivari Saare. Lisainfo www.kultuurikeskus.ee
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tutvustatakse 12. oktoobril algusega kell 16 sel suvel Udmurtias ja Vepsamaal toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ja fotomaterjali.
„Muuseum – koolidele“ programmi raames esitletakse ka ERMi ja Regio koostatud ning Hõimurahvaste Programmi toetusel valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste levikukaarti. Lisaks antakse ülevaade teistest materjalidest, mida saab koolides soome-ugri temaatika tutvustamisel kasutada.
Foto: www.erm.eeEesti Rahva Muuseumi ning Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi ühisprojektina korraldatud ekspeditsioon toimus 7.–25. juunil Udmurtia pealinnas Iževskis ja selle ümbruses olevate rajoonide külades. Välitöö käigus koguti esemeid ja jäädvustati tänapäeva linna- ja külaarhitektuuri, argielu ja pidulikke sündmusi, külamemmede-taatide esitatud folkloori ning noore põlvkonna traditsioonidepõhist käsitöö-, kunsti-, tantsu- ja laululoomingut. Publiku ette tuleb video- ja fotopäevik „Kaameraga Udmurtias“.
Udmurdi välitööl osalesid ERMist Svetlana Karm, Maido Selgmäe, vabakutseline fotograaf Madis Kats ja uurijad Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudist ning Arhitektuuri- ja Etnograafiamuuseum-kaitsealast „Ludorvai“. Projekti toetas Hõimurahvaste Programm.
Madis Arukask (TÜ) ja Indrek Jääts (ERM) viibisid 23. juulist 5. augustini Leningradi oblasti Podporožje rajoonis Ojati jõgikonnas asuvates kesk-vepsa külastutes Vidlas, Nemžal, Järvedes, Kurbal, Ladvas ja Mägjärves. Välitööde eesmärgiks oli koguda folkloristlikku, etnograafilist ja kaasaegsete ühiskondlike protsessidega seotud ainest.
Üritusel jagatakse muljeid ning näidatakse filmilõike ja fotosid sellelt uurimisreisilt. Uurimisretke toetasid Eesti Teadusfond (grant nr. 7385 „Vepsa pärimuskultuur: etnokultuuriline tervikpilt läbi isikukesksete pärimustekstide“) ja Eesti Rahva Muuseum.
Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.
Ingrid Vooglaid, 
