Autor: Erkki Peetsalu

Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst

Evelin Tamm,
haridusuuendaja

Paljud meist elavad tormilist elu, kus iga minut on arvel, kus tegelikkuses täiesti tühistest asjadest saavad suured mured, mille pärast ollakse meeleheitel ja närvilised. Jookseme nagu oravad rattas ja ei märkagi, kuidas “päris elu” voolab meist suure kaarega mööda.

Lisaks igapäevastele isiklikele probleemidele, peame pidevalt kuulma, et globaalsed kliimamuutused on katastrofaalse mõjuga, tulemuseks on juba täna teleekraanilt pidevalt nähtavad üleujutused, tsunamid, näljahädad ja haigused. Millegipärast aga avastame end ikkagi nädalavahetusel perega kaubanduskeskusest…

Käisin hiljuti ühel huvitaval loengul, kus Nicano Perlas Filipiinidelt rääkis integraalsest säästvast arengust (integral sustainable development). Tema näited globaalsetest protsessidest, mis toimuvad nii looduses kui teaduses, olid väga mõjuvad, tema enda esinemine veelgi mõjusam… Sõnum oli lihtne ja positiivne – igaüks meist saab muuta maailma.

See maailm, mida igaüks ise muuta saab, algab kõigepealt temast endast, algab mõistmisest, et igaühes meis on peidus loovus. Loovuse kaudu saame ennast teostada, saame vabaks, sest hakkame nägema võimalusi seal, kus teised näevad ainult probleeme. Loe edasi: Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst

“Neli vaadet” lisaetendus täna Tallinnas

Kaks aastat tagasi alustas lavakunstikooli Alexanderi tehnika õpetaja Maret Mursa Tormis koostööd Tartu Ülikooli kinesioloogia laborteaduritega teemal – kuidas inimene saaks teadlikuks tema kehasse ladestunud varjatud kihistustest. Kuue esineja uurimine tõi kaasa üllatavaid tulemusi, mis jõudsid äsja lavale. Projekti “Neli vaadet” lisaetendus teateris NO99 täna, 24. oktoobril kell 18.00.

Foto: Harri Rospu, lavakas.ee

Lavakunstikooli Alexanderi tehnika õppejõud Maret Mursa debüütprojekt “Neli vaadet” esitab neli heli- ja liikumisgraafilist vaadet ühele loole. Lavaprojekt sündis osana doktoriõppe uurimistööst “Teadlik inhibitsioon esineja töös”, käsitledes Alexanderi tehnika põhimõtete kasutamist stampvõtete peatamiseks.

Kuidas teha inimene teadlikuks sellest, kuidas ta maailmale reageerib? Sellest, milline on tema kehasse ladestunud mälu? Millised on tema sisse peitunud lood, lahendused, hinnangud?

“Neli vaadet” on neli tantsulis-muusikalist vaadet ühele loole. Lugu ja selle väljendamise viisid tõukuvad Alexanderi tehnika ja kinesioloogia kokkupuutest, mis teaduslik-kunstiliste meetoditega on kaevunud inimese süvakihtidesse ning leidnud sealt üles midagi, mis varem tähelepanu alt väljas oli.

Alexanderi tehnika on meetod, mille abil saab inimene teadlikuks sellest, millised on tema kehasse ladestunud reageerimismustrid, harjumused, reaktsioonid. Nende parem tundmaõppimine aitab nii kehaliste pingete lahendamisel kui ka üldisema harmoonia leidmisel. Kinesioloogia on psühhofüsioloogiline korrektsiooni meetod, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ning aitab – nagu ka Alexanderi tehnika – inimesel paremini tundma õppida tema kehasse ladestunud varjatud kihistusi.

Allikas: www.olemine.com, www.no99.ee

Too oma ingel näitusele

MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa Muuseum kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. novembrist -31. detsembrini toimuval jõulunäitusel „Igal hingel oma ingel“.

Teemakohaseid töid oodatakse 15.-19. novembrini Võrumaa muuseumis. Kontaktisik Tiia Haug tiia.haug@mail.ee tel 5254962.

Seoses näitusega toimuvad kolmel advendi-eelsel reedel 26.11, 3.12 ja 10.12 Võrumaa muuseumis kell 12-16 töötoad, kus saab õppida ja õpetada jõulukingituste ja -kaunistuste valmistamist. Oodatud on kõik, kellel on midagi õpetada, selleks palutakse ennast kirja panna 15. novembrini e-postiga sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Õppima on oodatud kõik ja selleks ei ole vaja kirja panna.

22. detsembril on näitusel müügipäev. Kõik näitusele toodud tööd peaksid olema varustatud väikese nimesildiga ja müügisoovi korral juurde lisatud ka hind.

Kati Lumiste reisiraamatu esitlus Von Krahlis

Täna, 22. oktoobril kell 18.00 esitleb Kati Lumiste Von Krahlis (Tallinn, Rataskaevu 10/12) oma äsjailmunud reisiraamatut „Minu Ibiza. Vaba armastuse saar“.

„Minu Ibiza“ selgrooks on Kati kirju elu 13 aastat, mil ta erineval moel on olnud seotud Ibiza saarega. Ibiza – see on Hiiumaa-suurune maalapp keset Vahemerd, mida reklaamitakse kui hedonismi kantsi, narko- ja peoparadiisi.

Vähesed teavad, et Ibizal on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.

„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist, nagu elus ikka. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Ibiza hõngu toovad Von Krahli Hundva muusikud – Kati on ka selle ansambli solist.

Viitinal kõlavad laupäeval aafrika rütmid

Homme, 23. oktoobril algab Viitina mõisas uus muusikasari “Aafrika rütmid”. Esimene musta mandri muusikuid tutvustav kontsert toob kuulajateni Senegali päritolu Ndioba Gueye, kes on koostööd teinud mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, aga ka Villu Veski ja Tanel Rubeniga.

Ndioba loomingus segunevad musta mandri rütmid jazzi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. “Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” rääkis Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse kui soome keeles. Viitina kontserdil mängib Ndioba kitarri,
basskitarri ja kongasid ning laulab.

Võrumaal astub Ndioba üles esmakordselt, Lõuna-Eesti kaunitest paikadest on Ndioba külastanud vaid Tartut.

Kontsert algusega kell 16.00 toimub 23. oktoobril Viitina mõisas.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus, www.viitinalhk.ee

Moostes kõneldi heast energiast

Põlva maavanem Priit Sibul avamas eilset energiakonverentsi Moostes. Foto: Erkki Peetsalu
Põlvamaale Mooste mõisa Folgikotta kogunes eile ligi 250 inimest, et arutada energeetika teemadel. Peamiselt keskenduti taastuvenergia kasutamata võimalustele ning tutvustati visioone ja praktilisi lahendusi.

Avasõnades ütles Põlva maavanem Priit Sibul, et Põlvamaal leidub mitmeid hea energiaga ettevõtmisi, mis otseselt või kaudsemalt seotud energeetika teemaga. Ühe näitena tõi ta MTÜ Rosma Haridusseltsi plaani rajada Põlvamaa Roheline Maja, mis võiks kujuneda Kagu-Eestis omalaadseks katseprojektiks avalikku kasutusse minevast energiatõhusast hoonest. Hetkel käib selle projekteerimine.

Ettekannete seas oli mitmeid huvitavaid teemakäsitlusi. Näiteks kõneles Ahto Oja osaühingust Mõnus Minek ideest rajada Ääsmäele bioenergia küla, mille puhul oleksid tasakaalus nii tehnoloogilised, sotsiaalsed, keskkonnaalased kui majanduslikud argumendid. Tegemist on tema nägemuses bioenergia regiooniga, mis võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutust ja sellega seonduvat saastet.

Biogaasi tootmine, mille ressurss tuleb 30 km raadiuses, võimaldaks välja arendada mikrogaasivõrgud ja parandada kohalikku tööhõivet. Kogukonnast lähtuva idee teostumiseks on vaja julget investorit ja piisaval hulgal põllupidajaid, loomakasvatajaid ning olme- ja biojäätmeid. Eestis on tervikuna praegu ligi 300 000 ha kasutuseta põllumajandusmaad, mis muudab bioenergia külade rajamise ka mujale täiesti perspektiivseks. Loe edasi: Moostes kõneldi heast energiast

Tartus korraldatakse täna viipekeele õpituba

Neljapäeval, 21. oktoobril kell 13 tutvustab viipekeele tõlk Regina Paabo Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) viipekeele põhitõdesid, selgeks saadakse lihtsamad viiped. Näituse „Muuseum näitab keelt“ raames toimuvad veel pimekirja ja mulgi keele õpitoad.

Eestis elab ligikaudu 2000 inimest, kes igapäevaseks suhtluseks kasutavad viipekeelt. Eesti viipekeel ei ole aga sugugi žestide ja miimikaga räägitud ja nö „nähtavaks tehtud“ eesti keel, vaid iseseisev keel oma grammatilise ülesehitusega. Kuidas orienteeruda selles pealtvaatajale saladuslikus maailmas? Kuidas mõista viiplejat ja millele temaga suheldes pöörata tähelepanu? Kas viipekeelest on abi mujalgi kui kurtidega suheldes?

Viipekeele töötuba viib läbi staažikas viipekeele tõlk, Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juhatuse esinaine Regina Paabo.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Täna selgub aasta põllumees

Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Tatrik uma maa päält

Vana Võromaa kõgõ suurõmb tatrigukasvataja Lõivu Ain. Foto: umaleht.ee
Vinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.

Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.

Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.

Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.

Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.

Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Loe edasi: Tatrik uma maa päält

Jaanipeebu küla edendab kartulikultuuri

Rõuge TV tegi täna tagasivaate Jaanipeebu külas peetud kartulipäevale, kus olid kohal nii talukauba pakkujad kui ostjad. Toimus hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagas oma teadmisi. Viitina Tehnikaklubi seadis üles päevinäinud põllutehnika näituse. Talgu korras korjati tonn kartulit Rõuge Põhikoolile.

[youtube lSDUiyqQWZk]

Vabatahtlikel võimalus sõita Prantsusmaale

Sihtasutus Archimedes ootab huvilisi esitama taotlusi Prantsusmaal Lyonis 29. novembrist 3. detsembrini peetavale Grundtvigi eakate vabatahtliku teenistuse projektide kontaktseminarile „Senior Volunteers: Revitalizing Europe´s Natural Environment Cultural Heritage and History“.

Seminari eesmärk on viia kokku need organisatsioonid, kel soov järgmisel aastal alustada looduse-, keskkonna- või kultuuripärandiga seotud rahvusvahelise koostööga, mis pakuks vanemaealistele (50+) võimalusi vabatahtliku töö kaudu ennast välismaal proovile panna.

Täpsem info seminari kohta siin, huvilistel palutakse endast teada anda e-posti aadressil grundtvig@archimedes.ee kuni 27.oktoobrini.

Euroopa täiskasvanuhariduse programm Grundtvig toetab Eesti asutuste ja Euroopa organisatsioonide koostööprojekte, mille sisuks on vahetada vastastikku eakaid vabatahtlikke. Projektide eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50-aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teiselt poolt toetada projektis osalevate organisatsioonide koostööd, aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.

Allikas: SA Archimedes, www.archimedes.ee/grundtvig

Muusikateraapia päev Tartu Rahvaülikoolis

Tartu Rahvaülikool korraldab järgmise nädala lõpus muusikateraapia kursuse, et tutvustada huvilistele muusika mõju inimese füüsilisele ja hingelisele tervisele.

Kursusel räägitakse erinevate muusika elementide (meloodia, harmoonia, rütm jne) olemusest ja karakterist, nende seotusest inimese füüsilise ja hingelise ülesehitusega. Tunnetatakse muusikaelementide olemust elava muusika (lüüra) abil ja kõneldakse muusika psühhofüsioloogilisest toimest (hingamine, südame töö, vererõhk, ainevahetus jne).

Lisaks tehakse praktilisi harjutusi: muusikalisi enesevaatlus ja -tunnetuslikke harjutusi ja rühmaharjutusi üksteise mõistmiseks ja tunnetamiseks. Demonstreeritakse erinevate pillide (tämbri, helikõrguse, helitekitamisviisi, materjali jne) teraapilist kasutust ja mõju eluprotsesside tasakaalustamisel. Lihtsamaid pille saab kohapeal ka ise proovida.

Kursust juhendab Karmen Linnamägi, kes on õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis ja muusikateraapiat Dorioni Muusikateraapia Koolis USAs. Muusikateraapia kui terapeutiline, tervendav kunst toetab inimese tervist ja aitab luua tasakaalu.

Kursus toimub reedel, 29. oktoobril, osalemine tasuline ja vajalik eelnev registreerumine.

Allikas: www.rahvaylikool.ee

Hoidiste maitsmise päev Kuressaares

Täna kella viieni õhtul on veel viimane võimalus viia oma soolane või magus hoidis Saaremaal ajalehe Meie Maa kuulutuste osakonda, et osaleda toimetuse korraldataval hoidistekonkursil. Kõik osalejad on oodatud neljapäeval, 21. oktoobril kell 15.00 Kuressaarde GO Spasse, kus toimub vestlusring hoidistamise teemadel ning seejärel saavad kõik osavõtjad hoidiseid maitsta.

Allikas: meiemaa.ee

Viljandi kingib täna 38 lapsele vapiga hõbelusika

Täna kell 17 annab Viljandi linnapea Kalle Jents Pärimusmuusika Aidas üle linna vapiga hõbelusikad uutele linnakodanikele ning nende vanematele. Vastuvõtule on kutsutud 38 uut linnakodanikku, kelle vanemad on esitanud Viljandi linnavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks 2010. aasta kolmandas kvartalis. Viljandi linna vapiga hõbelusikate pidulik üleandmine uutele linnakodanikele toimub neli korda aastas.

Allikas: Viljandi linnavalitsus

Peipsimaa Külastuskeskuses homme kõlavööde õpituba

Foto: peipsimaa.ee
Peipsimaa Külastuskeskus jätkab hoogsalt oma käsitöökoolituste sarja – homme, 21. oktoobril õpetatakse kõlavööde valmistamist.

Äsja õpiti Kasepääl kalavõrgu punumist Kolkja mehe Konstantini juhendamisel ja roostemustrites sallide tegemist Kadi Pajupuu suunava käe all. Kõlavööde huvilised saavad homme asjaga lähemat tutvust teha, koolituspäev algab kl 10.

Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal. Peipsimaa Külastuskeskus on kogu Peipsimaal tegutsev vene vanausuliste traditsioonilist käsitööd ja elu-olu toetav ning edasiarendav keskus. Keskuse eesmärk on alles hoida Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi ja arendada unikaalset vanausuliste piirkonda turismipaigana. Loe lähemalt siit.

Allikas: Peipsimaa Külastuskeskus

EÜL otsib toetust õppelaenude hüvitamise jätkamiseks

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) otsib inimesi, kes aitaksid koguda allkirju õppelaenude hüvitamise jätkamiseks. Allkirjade kogumist alustati juuni lõpus ning tänaseks on koos üle 9000 allkirja.

„Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Leiame, et õppelaenude hüvitamist tuleb jätkata, kuna lõpetamise otsus tehti kiirustades ning õppelaenu võtnute õiguspärast ootust riivates,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

Allkirjade kogumine kestab 14. novembrini. Allkirjad antakse Riigikogu juhatusele üle rahvusvahelisel üliõpilaspäeval, 17. novembril.

Huvilised võiksid saata enda kontaktid meiliga. Lisainfot õppelaenude hüvitamise kampaania kohta saab siit.

Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit, www.eyl.ee

Viljandi Nukuteater avab varjuteatri tagamaid

Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.

Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.

Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.

Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.

Allikas: Viljandi Nukuteater

Esita oma idee noorteprojektide konkursile

Illustratsioon: www.swedbank.ee
Swedbanki Noortepank NPNK ootab noorteprojektide konkursile “Tähed särama” põnevaid algatusi, et toetada noori nende endi ideede elluviimisel. Projektide vahel läheb veel selle aastanumbri sees jagamisele pool miljonit krooni.

Konkurss on suunatud neile, kellel on noorte elu edendamiseks häid ideid, kuid napib raha nende teostamiseks. „Tähed särama” konkursile oodatakse projekte, mis avardaksid koolinoorte ja tudengite maailma ning aitaksid noorte elu põnevamaks ja sisukamaks muuta teaduse, tööhõive ja praktika, karjääri planeerimise, spordi, meelelahutuse, hea- või tugitegevuse, hobide või mis tahes muu innovaatilise valdkonna kaudu.

Eelistatakse eristuvaid, atraktiivseid ja lennukaid ideid ning kõrgelt hinnatakse igasugust isetegemist. Oodatud on nii uued kui ka töösolevad projektid, mis vajavad toetust. Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui eraisikud. Vanuse alampiiriks on 16 eluaastat, ülempiir puudub. Tähtaeg 14. november.

Juba kümnendat aastat korraldatava konkursi raames on toetatud üle 400 särava idee rohkem kui 9 miljoni krooniga.

Loe tingimuste kohta lähemalt siit.

Allikas: Swedbank Eesti

Pererahvas kutsub koolivaheajal enda juurde

MTÜ Pererahvas, Tallinna südalinnas tegutsev loovuspesa, kutsub linnalapsi ja vaheajal linna sattunud külajõnglasi enda juurde meisterdama.

25.- 29. oktoobril saavad Pererahva pesas meisterdades aega veeta kõik kooliealised huvilised, kes end eelnevalt kirja panevad. Osalemine tasuta, kohtade arv piiratud. Pesa avab uksed kell 12.00 ja tegevus käib kella viieni pärastlõunal.

Foto: pererahvas.ee
Mida siis koolivaheajal teha saab? Pererahvas ütleb nii:

Esmaspäev, 25. oktoober
Üritame valmistada täiusliku pabermaterjalidest kingituse – perekonna pildialbumi, teeme scrapbook-tehnikas kaarte, lilli, valmistame ise ka pakendi. Soovi korral võid kaasa võtta mõne foto, mida oma töös kasutada! Loomulikult saab kõik ise tehtu koju kaasa viia!

Teisipäev, 26. oktoober
Saad helkurkangast valmistada endale täiesti ainulaadse helkuri. Disainime, õmbleme, liimimine, kaunistame. Räägime muidugi ka helkuri vajalikkusest. Proovime üheskoos planeerida unistustelinna!

Kolmapäev, 27. oktoober
Meisterdame polümeersavist ehteid ja vidinaid! Voolime kaelakeesid, kõrvarõngaid, külmikumagneteid, võtmehoidjaid, põletame kenasti ära ja vormistame korralikult ehteks. Kõik ise tehtud asjad saab loomulikult koju kaasa!

Neljapäev, 28. oktoober
Meisterdame vanalinna tornid ja linnamüüri! Proovime kätt klaasivärvidega – kaunistame klaaspurke ja teeme neist riputatavad õuelaternad!

Reede, 29. oktoober
Kuidas vanasti asju tehti? Küpsetame ise rukkileiba, proovime telgedel kangast kududa. Sekka räägime muidugi ka oma esivanematest ja nende töödest-tegemistest.

Pererahvas on mittetulundusühing, mille eesmärgiks arendava huvitegevuse pakkumine kogu perele. Pererahva pesa asub Tallinnas Süda tn 8, väikese rohelise jalgvärava taga.

Koolivaheaja tegemistele on vajalik registreerumine meilile või telefonil 58063742. Kui ei saa tulla kõikidel päevadel, võib end kirja panna päeva kaupa.

Allikas: www.pererahvas.ee

Inglismaal tähistati üleriigilist kudumisnädalat

Pühapäeval lõppes Inglismaal üleriigiline kudumisnädal, mille raames toimusid paljudes Inglismaa paikades kudumisklubide näitused, õpikojad ja heategevuslikud üritused. Sel aastal koguti annetusi enneaegsete imikute toetusorganisatsiooni heaks.

Pikkade sügisõhtute sisustamiseks ja valmistumaks külmadeks talvekuudeks alustati 2005. aastal Inglismaal üleriigilise kudumisnädala tähistamist. Tänaseks on kudumisnädalast saanud käsitööarmastajate seas hooaja kõrghetk, milleks valmistutakse suure õhinaga.

Foto: www.thirdsector.co.uk
Kudumisnädalale lisasid põnevust ka nn lõngaloopimise aktsioonid (i.k. yarn bombing). Viimane tegevus, mida on nimetatud ka lõnga-graffitiks, seisneb improviseeritud kudumite paigutamises avalikesse kohtadesse, et muuta meie harjumuspärast keskkonda rõõmsamaks ja tekitada üllatusmomente. Näiteks võib linnatänaval avastada ülekootud liiklusmärgi või maanteeäärses bussipeatuses heegelpitsiga ääristatud prügikasti.

Bristolis meisterdasid kudumisklubi Knitiffi liikmed näiteks värviliste kudumitega kaetud minibussi, millega korraldati heategevuslik ringreis õpiraskuste või vaimsete puuetega laste huve edendava organisatsiooni toetuseks.

Heategevuslik kudumine on kanda kinnitanud ka Eestis, näiteks korraldas käsitöötarvete kauplus pullover.ee tänavu augustis ja septembris kooskudumise, millega toetati Tartu Ülikooli Lastekliiniku vastsündinute osakonda.

Autor: Aari Lemmik

Taanis avati eile riigi suurim rahvuspark

Laupäeval, 16. oktoobril kuulutati Taanis Jüütimaa edelaosas avatuks riigi seni suurim, Vadehaveti rahvuspark. Avamispidustuste raames toimunud folgipeol Ribes osales tuhandeid taanlasi, teiste hulgas ka Taani prints Joachim.

“Täna on Taani looduse suurpäev, sest saime juurde oma kolmanda rahvuspargi,” sõnas avamisel Taani keskkonnaminister Karen Ellemann.

Foto: www.sydvestjylland.com
Maailma tähtsaimate märgalade hulka kuuluv 1460 ruutkilomeetril laiuv ja lisaks mandriosale ka 30 saart hõlmav Vadehaveti (eesti k ‘padumeri’) looduskaitseala ei piirdu vaid Taaniga vaid hõlmab ka Saksamaa ja Hollandi rannikut. Rändel peatub Vadenhaveti piirkonnas 10-12 miljonit rändlindu, populaarsed on nii linnuvaatlus kui ka tõusu ja mõõna piirkonnas harrastatav mudamatkamine. Rahvuspark on kõikidele huvilistele avatud ning uudistamise eest tasu ei võeta.

Vadehaveti rahvuspargi ala kuulub eriti tundlike merealade nimistusse (Particularly Sensitive Sea Area, PSSA), kõrvuti Austraalia Suure Vallrahu ja ka meie koduse Läänemerega.

Taanis on rahvusparkide süsteem suhteliselt uus nähtus. Esimene rahvuspark avati 2008. aastal Jüütimaa läänerannikul Thys, teine oli 2009. aastal avatud Mols Bjerge rahvuspark, lähiaastatel on plaanis veel kahe rahvuspargi rajamine. Väljavalitud paigad hõlmavad Taani unikaalsemaid ja väärtuslikumaid piirkondi ja maastikke, sealhulgas ka alasid, mis kuuluvad rahvusvaheliste kaitsealade hulka (NATURA 2000 alad).

Eestis on viis rahvusparki – Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. Neist vanim, Lahemaa, on asutatud 1971. aastal.

Autor: Aari Lemmik