Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas peetakse täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverentsi “Maaelufoorum 2010”. Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Osalemine kõigile tasuta. Vaata ajakava siit.
Autor: Erkki Peetsalu
Täna selguvad selle aasta parimad puitehitised
Täna tunnustatakse konkursi Aasta Puitehitis 2010 parimaid. Autasustamine leiab aset täna KUMUs peetava puitarhitektuuri konverentsi lõpus kell 17.30. Võistluse peapreemia annab üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Konkursile esitati 23 ehitist ning žürii tutvus lähemalt neist 14 hoonega. Võistlusele olid oodatud silmapaistvad ehitised, millel on domineerivaks ehitusmaterjaliks puit. Žürii hindas ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset kontekst, materjali kasutus ja ehitustehnilist kvaliteeti. Tänavune konkurss eristub mullustest selle poolest, et konkursile esitatud hoonete hulgas on rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja varasemast enam on tähelepanu pühendatud energiasäästule.
Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit
Tartus tuleb põnev pärimuse ja rahvaravi koolitus
Lahemaa Tervisekool korraldab 4.-5. detsembril Tartus põneva koolituse, mille raames kõneleb pärimuse ja rahvaravi teemal Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.
Juttu tuleb maarahva oma usust, pärimusest, hingestatud loodusest, elu kooskõlast loodusega, eluringist ja esivanematest, väestamisest ja muust. Koolitus on tasuline ja eelregistreerimisega.
Ahto on öelnud oma loengu tutvustuseks järgmist: Meie põlisküla oli tõeline ökoküla, kus olid olemas peaaegu kõik eluks vajalikud ainelised ja vaimsed vahendid, s.h teadmised sellest, kuidas olla või saada terveks. Pärimuslik elm oskab toime tulla sünnist surmani ja veel peale sedagi. Vaimne ning aineline abitus on meie rahvale peale surutud alles viimase sajandi jooksul.
Põlised teadmised ja oskused pole jäädavalt kadunud. Suur osa neist elab meie või meie põlvkonna keeles, tavades ja hoiakutes. Rahvaluulekogud ning hõimurahvaste pärimuse tundmaõppimine aitab meil enda pärimust ära tunda ning väärtustada.
Minu loeng juhatab maarahva juurte ning iseenda juurde. Kõnelen sellest, mis on meie rahva jaoks maailma loomine, jumalad, haldjad, vaimud ja hing. Vaatame, kuidas inimese eluringi ning looduse aastaringi tähtpäevad aitavad elada kooskõlas iseenda ja maailmaga. Jutuks tulevad vägevad sõnad ehk loitsud ning looduslikud pyhapaigad.
Et kuulaja meel oleks loenguteks paremini valmis, palun meenutada, kuidas teie peres on ravitud haigetsaamist või mõnd haigust, kuidas on kaitstud end haiguste ja halva silma-sõna eest, kuidas on peetud jõule, munapüha, suvisteid, jaanipäeva, hingedeaega või teisi pühi. Kas teil või teie perel on oma puu? Võtke meenutamist rahulikult, sest esivanemate pärandi tundma- ja mõistmaõppimne on teekond, mis kestab kogu elu.
Allikas: Lahemaa Tervisekool, www.lahemaatervisekool.ee
Täna lõunal saab koos mulkidega keelt murda
Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub algusega kl 13 mulgi keele õpituba „Murrame keelt“, mida juhendab Alli Laande.
Mulgi keel on Eesti põline piirkondlik keel, teiste käsitluste järgi lõunaeesti keele Mulgi murre. Kirjanduses kauni luulekeelena tuntud mulgi keelt kõneleb praegu hinnanguliselt umbes tuhatkond inimest. Kuid ehkki mulgi keele kõnelejate arv on praeguseks väikesearvuliseks kahanenud, on mulgi keele entusiastid tegelemas selle aktiivselt taas ellu kutsumisega.
Eesti Rahva Muuseumi külaliseks on Mulgi Kultuuri Instituudi keeleprojekti juht Alli Laande, kes juba aastaid mulgi keelt ja kultuuri edendanud, õpetanud rahvalaule- ja tantse igas eas inimestele ning asutanud Eesti väikseima erakooli Lillis.
Alli Laande: “Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma keelte poolest. Kik tääve, et võrukse ja setokse kõneleve oma kiilt. Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.”
Allikas: ERM
Paku kandidaat Võrumaa kultuuripärli konkursile
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga kuulutas välja kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” kandidaatide esitamise Võru maakonnas. Preemia suurus on 25 000 krooni.
Preemia kandidaadiks võib esitada Võru maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundusühinguid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ja teisi organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid Võru maakonna kultuurielu edendamisel.
Taotlusi preemia eraldamiseks saavad esitada kõik isikud ja organisatsioonid (iga isik võib esitada korraga ainult ühe kandidaadi). Ettepanek tuleb 5. detsembriks esitada Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile vabas vormis, taotluses peavad olema märgitud:
– loomingulised saavutused mööduval perioodil (jooksval aastal);
– põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
– kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon).
Allikas: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp
Kuressaare lionessid innustavad head tegema
Lions-klubi Kuressaare Piret korraldab ka tänavusel jõulukuul heategevusturu, mille tulust saavad toetust paarkümmend Saare maakonna suurperet, kirjutab tänane Meie Maa. Toredast algatusest loe lähemalt siit.
Allikas: Meie Maa
Rahvakalendri järgi peame täna kadripäeva
Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi “pikka pilliroogu mööda” taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Loe lähemalt siit.
Allikas: folklore.ee
Maamaksuvabastus tõi Harkusse 80 uut elanikku
Novembri alguses Harku vallavolikogu kehtestatud maamaksuvabastus valda registreeritud inimestele tõi esimese kahe nädalaga 80 uut elanikku. Esimese kahe nädalaga on laekunud ka ligikaudu 200 maamaksuvabastuse taotlust, mis vähendab maamaksu laekumist valla eelarvesse orienteeruvalt veerand miljoni võrra. Arvestades, et iga elanik toob valda keskmiselt 12 tuhat krooni tulumaksu aastas, on tänu uutele elanikele valla eelarve tulud järgmiseks aastaks ligi miljoni võrra kasvanud.
Allikas: Harku vallavalitsus
Haanja rahvamajas toimub vallarahva pidu
27. novembril algusega kell 20 toimub Haanja rahvamajas vallarahvale pidu, mis seekord peetakse rahvalikus võtmes. Kes on Mart, Märt ja Kadri? Kes on Mare? Jalakeertuseks mängib ansambel Hollarii. Info ja laudade registreerimine e-posti aadressil ivirausi@gmail.com või tel 53054164.
Põlvamaa noored kogunevad homme konverentsile
Homme, 24. novembril peetakse Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Põlvamaa noortekonverents ja infomess “Valikute tänav”. Noortekonverentsi tänavuseks alapealkirjaks on “Loovuse jõud”, ettevõtmise peaeesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid läbi loova tegevuse ka päevakajaliste teemadega tegelema.
Noorte infomessi ja konverentsi kombineerimine annab võimaluse noortel saada infot korraga ja palju neid puudutavatel teemadel. Lisaks messi informatiivsele osale toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse teatrisaalis ettekannete sessioon, kus tuntud lektorid räägivad noori puudutavatel teemadel.
Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Marju Lauristin ettekandega “Vaesus kui väljakutse”. Temale järgnevad Lehari Järg teemal “Kolmedimensiooniline inimene” ning Ott kiivikas loenguga “Motivatsioon spordis ja elus”.
Konverentsi üheks pikimaks osaks on loovuse praktiline väljendamine töötubades. Toimuvad tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti-, filmitöötoad ning vaba mõttekoja tuba. Töötubasid juhendavad JJ Street, Põlva Eksperimentaalteater, Groundhog Day ja Contra, Põlva Avatud Noortekeskus, MTÜ Munalinn, Põlvamaa Noortekogu jt.
Infomess “Valikute tänav” algab kell 9 ja jääb päeva lõpuni avatuks. Noortekonverents läheb lahti kell 9.45 Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuse saalis. Täpsem informatsioon ja registreerimine aadressil www.polvanoored.ee/noortekonverents
Võimalus õppida kogukondlikult majandama
Sel laupäevl, 27. novembril läheb Tallinnas Ovaalstuudios käima põnev kolmeosaline kursus “Majandusest, lihtsalt ja teistmoodi”, kus räägitakse majandusest tavapärasest veidi teise nurga alt. Kursusel kõneldakse inimesest lähtuvast majandusest ja teadlikest valikutest ehk kuidas iga inimene saab muuta maailma paremaks läbi omaenda tegevuse.
Kursuse juhendaja Riinu Lepa ütleb, et majandus on teema, mis paljusid inimesi hirmutab, samas oleme kõik sellega seotud olles majandussüsteemi käimalükkajaid läbi elatise teenimise. Kursus püstitab mitmeid küsimusi, millele otsitakse koos vastust: Millise süsteemi oleme inimkonnana käima lükanud 21.sajandil? Kas meie roll elatise teenijatena on meie enda vaba valik või on see suuresti stereotüüpne süsteemi osa? Kas see, mida me iga päev teeme, on meie hingega kooskõlas? Või töötame selleks et, kunagi lähi- või kaugemas tulevikus saaks teha seda, mida “hing on alati ihaldanud”? Kas me töötame vaid tuleva hetke nimel? Kas me tajume oma rolli oma igapäevaste valikute kaudu? Loe edasi: Võimalus õppida kogukondlikult majandama
„Südamega kool“ püüab aidata raskustes noori
Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.
Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.
Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.
Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.
Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Lähem teave siit.
Hiidlaste Koostöökogu korraldab homme konverentsi
Hiidlaste Koostöökogu korraldab 23.-24. novembril Hiiumaal suure rahvusvahelise Läänemere strateegia konverentsi “Planeerides Euroopat”, mis sisaldab kahte eraldi sündmust. Läänemere strateegia konverentsi eesmärgiks on arutleda Euroopa Liidu Läänemere strateegia mõju ja võimaluste üle. Loe lähemalt siit.
Kaikal esitletakse täna uut plaati “Suurõ’ pilvõ'”
Täna, 21. novembril kell 18.30 toimub Kaika koolimajas (Kaika küla, Antsla vald) heliplaadi “Suurõ’ pilvõ'” esitluspidu. Musitseerivad Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal, Arvo Urb jt. Kõik on oodatud kuulama, laulma, tantsima, juttu puhuma. Sissepääs prii.
Jahimehe: ilvesekatastroof!
Joulukuust lätt vallalõ ilvessejahi huuaig, laskmisõ-lupõ om Võro maakunna jahimiihile ant 12, nii Põlva ku Valga umilõ 10. «Ilvessit om hulga, mi maakunna pääle 75–100, a riigiesä võtsõva näide laskmisõ piirnormi veidembäs,» kõnõl’ Võromaa jahimiihi seldsi juht Kivistiku Mati. Mineväaasta saiva Võro jahimehe laskõ 15, Põlva ja Valga uma 12 ilvest.
Et ilvessit om ülearvo pall’o saanu, tuud näütäs jahimiihile tuu, et muido inemisepelgäjä elläi tulõ külä vaihõlõ patsiirmä. «Esi näi uman koton Vahtsõn-Saalussõn, kuis ilves kutsikaga jalot’,» ütel’ Kivistiku Mati. Põlva jahiseldsi juht Veetsmanni Aare ütel’ mano, et timä kodokülän Rasinal aiva pini mineväaasta üte ilvesse puu otsa ja üts miis löüdse vanast laudast ilvessepesä kolmõ pojaga.
Kõgõ hullõmb ollõv ilvesse-trandal Erästvere jahtkunnan. Jahtkunna päälik Rammuli Tiit hinnas’, et tsipa alla ütsä tuhandõ hektäri jahimaa pääl jalotas kuus-säidse ilvest, a paras olnu kats-kolm. No kolm om joba õnnõ Hurmioron: nättü om imäilvest katõ pojaga.
«A kitsi jäi päält mineväst talvõ perrä õnnõ kolmandik!» oll’ jahimiis murrõn. «200st kitsõst om perrä nii 70, paras olnu 130. Mineväne talv tekk kah näile muidoki liiga, a ilves võtt tollõgi är, mis perrä om jäänü.»
«Ja ku mul käve mõnõ aasta iist egä süküs 6–8 kitsõ uibuaida, sõs timahava es tulõ üttegi!» ütel’ Kivistiku Mati. Et kitsi om veidü, tuud näütäs ka tuu, et näid auto ala piaaigu inämb ei jääki: jahimiihile andas joba inämb teedä auto ala jäänüist tsikost. Ka noorõ kuusõistutusõ omma kõik putmalda: kitsõ käve varramba näil kallal. Loe edasi: Jahimehe: ilvesekatastroof!
Kõivupuu Marju: võrukõsõ keelepruuk om vänge, a täpne!
Kümme aastakka Tal’nan. Midä tuu üte võrokõsõ jaos tähendäs?
Harinõmist. Noidõ inemiisi üleslöüdmist, kellele saat otsa kaia ja küssü, et kostkandist sa Võrumaalt peri olõt? Kõnõldas, et Võrumaa om küländ kinniline ja sinnä sisseelämises lätt küländ hulga aigu, sis tuusama asi käü ka suurõ liina kotsilõ.
Talinan olõmisõ mõttõ ütel’ kõgõ täpsembält vällä poig Kaarli: saat tegeldä kõgõga, ilma et tuu väega silmä putus. Tuu om suurõ liina hää puul.
A om ka tõnõ puul?
Jah, mu jaos om tuu tempo. Suurõn liinan om väega pall’u infomürrä. Tuu uputas su är ja tege närvilidses. Tegeligult sul olõ-i vaia kõkkõ teedä, midä sullõ torust sisse topitas!
Liinainemise omma infomüräst nii är väsünü, et uulidsa pääl nii väega iks tõsõlõ otsa ei kae. A nii ei taipa tutvalõ inemisele tõnõkõrd teregi üteldä! Loe edasi: Kõivupuu Marju: võrukõsõ keelepruuk om vänge, a täpne!
Homme tuleb Võrumaa muuseumis kandlepäev
Pühapäeval, 21. novembril algusega kell 12 toimub Võrumaa muuseumi omas majas suur kandlepäeva kontsert.
Esinevad Võru Muusikakooli õpilased ja õpetajad, Võru Loovuskooli ja Antsla Gümnaasiumi kandleansambel “Helühand”, Väägvere külakapell ja Kalle Vassila, Võru Kultuurimaja Kannel kapell, Tuule Kann Tallinnast, Kaisa Nõgene TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast, Ilmar Tiideberg Sangastest ja Väino Kelp Sõmerpalust. Möödunud kandlepäevi meenutatakse fotonäitusega.
Piusal avati digigraafika õpitubades tehtud piltide näitus
MTÜ Lahedad Naised Lahedalt annab teada, et uues Piusa Külastuskeskuses on avatud noorteprojekti digigraafika õpitubade raames valminud piltide näitus. Keskus on avatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kl 11- 17, teistel aegadel ettetellimisel tel 53044120 või info@piusa.ee.
Allikas: www.lahedadlahedalt.eu
Setomaal kõneldi täna “ääremaa” ettevõtlusest
Värska kultuurikeskuses täna peetud Setomaa ettevõtluskonverentsil kõneldi “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest. Tuntud analüütikud andsid ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlesid ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.
Riik on edukalt panustanud viie aasta jooksul piirkonna arengusse läbi Setomaa arengu programmi. 2004. ja 2009. aastal teostatud uuringud näitavad, et viimasel viiel aastal on MTÜ-de ja ettevõtete arv Setomaal kasvanud kiiremini kui Eesti keskmiselt. Kasvanud on projektide ettevalmistamise ja teostamise võime MTÜ-de poolt. Setomaa elanike keskmine brutopalk on kasvanud kiiremini Eestis keskmiselt. Viie aasta jooksul on MTÜ-d juhtinud projekte mahus ca 35 miljonit krooni.
Allikas: Setomaa Valdade Liit, www.setomaa.ee
Õnnepank korraldab õnneõhtu
Laupäeval, 27. novembril kell 21.00 toimub Tallinnas Õnnepanga Õnneõhtu. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis muudab inimeste mõtteviisi ning ärgitab inimesi mõtlema ja tegutsema südamega.
Kavas on Õnnepanga tutvustus ning terve õhtu jooksul esineb ansambel TULV, mille repertuaari kuuluvad lood liigituvad peamiselt bluesi või blues/pop-rocki alla. Lisaks räägivad oma kogemustest Õnnepangaga meie enda õnnepankurid. Kui on kedagi, kes on Õnnapanga vahendusel saanud abi ning sooviks seda kogemust ka teistega jagada, siis palutakse võtta ühendust assistendi Ingridiga aadressil ingrid@onnepank.ee.
Loomulikult on üritus avatud kõigile ning õhtu jooksul on soovijatel võimalik liituda Õnnepangaga, vahetada heategusi ning veeta üks mõnus õhtu mõnusate inimestega. Õnneõhtu toimub pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt, osalemine kõigile tasuta. Lisainfot sündmuse kohta siit.
Allikas: Õnnepank
Viljandi waldorfrahvas korraldab Aidas jõululaada
12. detsembril kl 11-15 toimub Pärimusmuusika Aidas Viljandi waldorfpere traditsiooniline jõululaat sealse kooli ja lasteaia toetuseks.
Laadalt leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ja palju käsitööd (külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt, oma lapsevanematelt).
Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida.
Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on avatud lapsehoidjaga mängunurk. Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon ning laadatraditsioonide kohaselt loterii.
Laval on aga palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina ja Maarja, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt.
Sissepääs on prii, tasuda tuleb osalemise eest töötubades. Laada tulu eest ostetakse koolile ja lasteaiale õppevahendeid.
Lisainfo: Gea, tel 58424080. www.waldorf.vil.ee
Allikas: Viljanda Vaba Waldorfkool
Peeti tänuõhtu Rogosi mõisamuuseumi eestvedajate auks
Rogosi mõisa külalistemajas toimus tänuõhtu, kus tunnustati pikaajalise töö eest Helgi ja Elmar Partsi, kes on suure osa oma elust pühendanud Rogosi mõisa ajaloo uurimisele, mõisamuuseumi loomisele ja selle edasiarendamisele.
Perekond Partsid on muuseumiga tegelenud juba 45 aastat. Rogosi mõisa muuseum on üks vanimaid väikemuuseume Võrumaal. Tänusõnu tulid ütlema Võrumaa Muuseumi filiaali juhataja Maimu Telk, Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kultuuri alal Peeter Laurson, Haanja vallavalitsuse esindajad, Haanja-Ruusmäe Põhikooli direktor Urmas Veeroja ning endised kolleegid ja tuttavad Ruusmäe kooli päevilt.
Kuis nuuri kodo tagasi saia
Talis Tobreluts,
Põlva maavalitsusõ nuuritüü juht
Mul ei olõ külh õkvalt säänest pilti vai tabõlit iih, ku pall’o nuuri taht päält ammõdi selges opmist umma kodokanti tagasi tulla. A käve paar nädälit tagasi Põlva ütisgümnaasiumih 9. klassilõ «Tagasi kuuli!» tunni andmah. Küsse nuuri käest, et kes taht är minnä ja kes taht jäiä? Oll’ noid, kes tahtvagi är minnä, et Põlvah olõ-i midägi tetä. A uskmalda pall’o ütli, et nimä tahtnu külh jäiä.
Sääne tahtminõ tulõ seestpuult: inemisel om huvi tah maakotussõh midägi är tetä. A noorõ läävä kavvõmbahe, Tartohe ja Tal’nahe edesi opma. Et nä säält tagasi tulõssi, piät näil olõma sääne asi, mis näid siin hoit.
Pere muidoki om, a võissi olla ka määnegi mitteammõtlik tüü: toimõndaminõ seltsih vai organisatsioonih. Ma esi lätsi 2008. aastagal ülikuuli opma, a pidi iks kõikaig Põlvah käümä:toimõndi Põlvamaa nuurikogoh. Sääl omma kuuh targa, hää ja huvitõdu noorõ, kes tahtva midägi är tetä.
Nii oll’gi mul siin pere ja tuu mitteammõtlik tüü. Saa es tuu iist rahha, a sai sändse emotsionaalsõ pai. Niimuudu tulõgi inemisel tunnõ, et kodokandil om tedä vaia. Loe edasi: Kuis nuuri kodo tagasi saia
Lilleoru annab välja heategevusliku ürdikalendri
Harjumaal Aruvalla külas tegutsev MTÜ Lilleoru sai valmis heategevusliku 2011. aasta ürdikalendri. Igalt müüdud kalendrilt läheb 15 krooni sihtasutuse Dharma loodud “Lastekodunoorte stipendiumifondi”, mis on mõeldud selleks, et aidata lastekodust pärit noori hariduse omandamisel ja iseseisva elu alustamisel.
Lilleoru ürdikalendris on iga kuu kohta väikesed positiivsed mõtteterad ja tervislikud nõuanded apteekrist taimetargalt Maret Makkolt. Taustaks imeilusad fotod Lilleoru Elulille pargist ja ürdiaiast loodusfotograaf Aimar Sääritsalt. Kui aasta läbi saab, võib kalendri osa välja lõigata ja kasutada trükist kui heade nõuannetega ravimtaimeraamatut. Seinakalender on A3 formaadis.
Oma panuse noorte abistamiseks saab anda igaüks, ostes kalendri ettetellimisega, sest kalendrid trükitakse valmis niipea, kui saadakse kokku trükkimiseks vajalik rahasumma. Kalendri saab tellida interneti teel siit. Kalender saadetakse tellijale koju hiljemalt detsembri alguses. Heategevusliku kalendri hind on 95 krooni, millele lisandub saatmiskulu.
Lilleoru on inimese terviklikku arengut toetav looduslähedane õppe- ja elukeskkond Aruvalla külas Rae vallas Harjumaal. Lilleorus asetseb kogu maailmas ainulaadne Elulille park ning mahepõllumajandusliku ürdiaia üks osa paiknebki just Elulille kujundi suurtel õielehtedel. Siia on rajatud peenrad, kus kasvatatakse väekaid ravimtaimi, millest valmistatakse kohapeal ka tervistavaid teesegusid.
Dharma “Lastekodu noorte stipendiumifond” on selleks, et aidata lastekodus kasvavatel põhi- ja keskkooli lõpetavatel noortel saada parem haridus ning võimalused oma iseseisva elu alustamiseks. Stipendiumid on suunatud tublidele noortele, kes alustavad iseseisvat elu ja plaanivad õpinguid jätkata kas kutsekoolis või ülikoolis. Noor võib ise otsustada, milliseks otstarbeks ta stipendiumi kasutab.
2010. aasta augustis maksti SA Dharma fondist välja viis 1000-kroonist stipendiumi põhikoolilõpetajatele ning viis 2000-kroonist stipendiumi gümnaasiumilõpetajatele.
Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee, www.dharma.ee
Osale muusikakuulamise eksperimendis
Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut otsib katseisikuid muusikakuulamisega seotud eksperimendi jaoks. Katse korraldatakse laupäeval, 27. novembril Nokia Kontserdisaalis algusega kell 10 ja planeeritud lõpp kell 14. Kõik katseisikud saavad ka kõhu täis.
TLÜ Psühholoogia Instituut viib ettevõtte Eventech OÜ tellimusel läbi eksperimendi, milles uuritakse kontserdikuulajate eelistusi heli erinevate parameetrite suhtes. Laval on elavat muusikat esitavad koosseisud (viiul ja klaver, klaver ja vokaal, kammeransambel, bigband, popartist jt). Katseisikutel tuleb hinnata kuulatava muusika suhtes etteantud tunnuseid.
Ekseprimendile vajatakse umbes 250 inimest. Korraldajate eesmärk on, et unikaalses katses osaleksid võimalikult erineva vanuse ja erineva muusikalise taustaga inimesed ehk nn läbilõige kontserdipublikust.
Huvilistel palutakse registreeruda aadressil www.tlu.ee/eksperiment
Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, tambaum@tlu.ee, tel 53424504.
Allikas: Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskus