Erkki Peetsalu

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»

Kaido Kama ja Epp Margna — Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht

Vana Võromaa kõgõ esierälidsembä kirändüsavvohinna «Kanepine hamõ» võit timahava Kama Kaido, kuulutõdi vällä 13. põimukuu pääväl Kanepin Kaika suvõülikoolin.

«Kanepine hamõ» om Kanepi raamatukülä avvohind ja tuu saa kümme aastakka tagasi vällä tulnu raamadu iist. Avvohinnas omgi kanepidsest rõivast ummõld hamõ.

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ» 2001. aastagal vällä tulnu «Ümbreilma reisikirä» iist. Autor oll’ korgõst preemiäst üllätünü ja arvas’, et tulõ iks viil elon mõni raamat kirota.

Kah’os olõ-i võrokiilset reisikirja purjõlaiva Lennuk ümbre ilma sõitmisõst inämb koskilt saia. Suvõülikoolin olnu kirändüshuvilidsõ tiidse kõnõlda, et ku väega pääle passi, sis internetioksjonnõ pääle pantas mõni vaihõpääl müüki.
Ka avvohinda hinnäst, hamõt, es saa Kama Kaido kõrraga sälgä panda. Põhjus oll’ lihtsä: suvõülikooli kõrraldaminõ võtsõ Kanepi raamatukülä vidäjä Margna Epu võhma är ja hamõ es saa tuus aos valmis.

Suvõülikooli peräst es nakka Kanepi rahvas timahava kõrraldama ka eräle Kanepi raamatukülä päivä, midä om tettü kolm perämäst aastakka.

Margna Epp ütel’, et no om hamõ valmis ja tuu üleandmisõ jaos oodõtas mõnt pidolidsõmbat ja suurõmbat ettevõtmist. Kanepidse hammõ omma inne saanu Kõivu Madis, Kauksi Ülle ja Rahmani Jan (üten Laaksose Heliga kirotõdu raamadu iist).

Harju Ülle, Uma Leht

Rakveres lõpeb vabaühenduste suvekool

Täna lõpeb Rakveres kaks päeva kestev vabaühenduste suvekool, kus kõneldakse muuhulgas teemal – kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Allikas: EMSL

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Tolteegi teadjamees ja õpetaja külastab Eestimaad

Septembris külastab Lilleoru ökokogukonda ja Eestimaad esmakordselt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez), tolteegi indiaanlaste austatud teadjamees ja õpetaja Mehhikost.

Tegemist on oodatud külalisega väga erinevates paikades üle maailma. Viimastel aastatel kutsutakse Tlakaeleli selgitama maailmas toimuvaid intensiivseid muutuseid ja 2012. aasta ettekuulutusi ning jagama universaalseid põlisrahva õpetusi, et osata targemini elada sel suurte muutuste ajal.

Külaskäigu programm:

* Loeng ja vestlus “Toimuvad globaalsed muutused ja inimkonna tulevik. Viljaringide fenomen” Von Krahli Akadeemias, neljapäeval 8. septembril kell 19.00. Täpsem info lisatakse Von Krahli kodulehele.

* Nelja Värvi Tseremoonia Lilleorus, reedel 9. septembril kell 19.00 Nelja ilmasuunda, nelja inimrassi ja nende esivanemaid austav tseremoonia tuletab meelde, et tegelikult on olemas ainult üks inimrass, asustamas maailmakõiksuse kodanikena meie väikest koduplaneeti. Nelja Värvi Tseremooniat on tänaseks läbi viidud paljudes paikades üle maailma. Lisainfo ja registreerumine siin.

* Põlistarkuste kursus Lilleorus, 10. ja 11. septembri nädalavahetusel. Sügavamalt huvitatutel on võimalik osaleda nädalavahetuse kokkusaamisel ja kursusel, kus Tlakaelel jagab teadmisi ja õpetusi, üheks keskseks teemaks maailmas toimuvad globaalsed muutused ja 2012. aasta ettekuulutused. Tlakaelel juhatab kursuse sisse ja kujundab selle edasise kulu osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Täna algab Tallinna Raekoja platsilt TeateTants

Laupäeva hommikul kell 9.30 saab Tallinast Raekoja platsilt alguse kaheksa ööpäeva kestev TeateTants, mis läbib kõiki Eesti maakondi. TeateTants kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii, et tants kordagi ei katke. Tantsusammul läbitakse 8 ööpäeva jooksul kõik Eesti maakonnad ning ligi tuhat kilomeetrit Eesti maanteid. TeateTantsule on registreerunud üle 470 kollektiivi, kokku rohkem kui 6200 osalejaga. Rahvatantsurühmade kõrval on kaasa tantsimas laulukoore, asutuste kollektiive ning sõpruskondi.

Esimesed 15 tantsupaari, kes tantsivad Tallinna vanalinnas, sümboliseerivad 15 Eesti maakonda, neid saadavad tantsuteatri Tee Kuubis miimid. Teelesaatmise on lavastanud Margus Toomla ja Karmen Ong.

20. augustil liigutakse marsruudil Raekoja plats – Tammsaare park – Tartu mnt. – Suur-Sõjamäe – Lagedi – Aruküla – Albu – Tapa. Pühapäeva hommikul jõuame juba Rakverre. TeateTantsu liikumine on reaalajas jälgitav aadressilt
www.teatetants.ee/gps. TeateTants jõuab tagasi Raekoja platsile 28.08. kell 13 00.

Täpsem info: www.teatetants.ee

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number

Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.

Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.

Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.

Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.

Allikas: Ingrid Vooglaid

Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Sel nädalal toimuva Põlvamaa ökofestivali „Rohelisem elu 2011“ lõpetab laupäeval, 20. augustil toimuv perepäev, mis koondab üheks loodusesõbralikud ideed, teadmised ja tooted.

Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.

Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

19.-21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 227. sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, teater või tehnika.

Juba veidi enne linnapäevi said Võrus hoo sisse Võru Vaskpillipäevad. 19. augustil toimub selle raames Võru kultuurimajas Kannel kammermuusika kontsert „Helisevad puhkpillid“, mille kunstiline juht on Jaan Ots. 20. augustil astuvad kultuurimaja lavale XVI noorte puhkpillimängijate suvekooli muusikud ning aset leiab festivali galakontsert, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Festivali lõpetab 21. augustil Johan Randvere ja Con Brio Trio kontsert, kus tulevad esitusele Liszt, Tšaikovski ja Šostakovitš.

Võru Linnateater mängib linnapäevadel oma suvelavastust „Kapsapea“, mille peaosas on Jaan Pehk. Etendused toimuvad 18., 19. ja 20. augustil kell 19 Kreutzwaldi muuseumi sisehoovis.

Kunstihuvilistele on linnapäevadel pakkuda mitut huvitavat näitust. Võru Linnagaleriis on avatud Tallinna Illustratsioonide Triennaali näitus. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on üleval näitus „Sinu ehe“. Loe edasi: Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

KredEx toetab korterelamute renoveerimist Pärnumaal

KredEx eraldas rekonstrueerimistoetuse neljale Pärnus ja Pärnu maakonnas paiknevale korterelamule.

Rekonstrueerimistoetust kasutatakse korterelamute fassaadide, katuste ja küttesüsteemide renoveerimiseks ning akende ja uste vahetamiseks. Oodatav keskmine energiasääst antud majadel on ligi 45%. Varasemalt on rekonstrueerimistoetust saanud seitse korterelamut Pärnumaalt.

KredExist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

Toetuse ja laenu täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel http://www.kredex.ee/tabadnaelapead/. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Allikas: KredEx, www.kredex.ee

Loodava Otepää lasteaia direktor on selgunud

Selle aasta juunis võttis Otepää Vallavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks, mis alustab oma tegevust 1. jaanuarist 2012. Loodava Otepää lasteaia direktoriks saab senise lasteaia Võrukael direktor Marju Ilistom.

Otepää lasteaia direktori konkursile laekus neli avaldust. Direktor asub tööle alates 1.oktoobrist 2011. Direktori esmasteks tööülesanneteks saab dokumentatsiooni vormistamine Haridus – ja Teadusministeerimisse uue õpetamisloa taotlemiseks ja 2012. aasta eelarve koostamine.

Lastevanematele ja lastele ei too ühinemine kaasa muudatusi, kuna lasteaiad jätkavad tegutsemist samades majades. Majad säilitavad oma nime, näo ja traditsioonid. Samuti ei too lasteaedade ühendamine kaasa lapsevanemale täiendavaid kulutusi, kuna lasteaiamaksu selle käigus ei tõsteta.

Marju Ilistom on sündinud Arulas, Otepää vallas. 1976.a lõpetas Otepää Keskkooli, Tallinna Pedagoogilise Instituudi alushariduse pedagoogi erialal 1981. aastal. Marju Ilistom on töötanud Tallinna 31.Lastesõime juhatajana, pärast seda on ta töötanud lasteaias Võrukaelas nii kasvatajana kui ka juhatajana, kokku on Marju Ilistom Võrukaelas töötanud 20 aastat.

Allikas: Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal_Tervete rahvuspark — Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life

8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Festivali avab L. von Trieri "Melanhoolia".

Esmaspäeval, 8. augustil algab Tartus armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub taas Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri Cannes’i festivalil režissööri sõnavõttude tõttu skandaali tekitanud katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, kanada wunderkindi Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus”, legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokk Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus” jt.

Filmiklassikast tuuakse tartlaste ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias” ja festivali lõpetav 1966. a Eesti film „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant Aarne Ükskülaga peaosas. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi tõsielusündmustel põhinev sõjadraama ja tugeva naise lugu „Nagu mind polekski” iirlannast režissöör Juanita Wilson. Loe edasi: Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Urmas Kivirand — Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht

Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?
Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?
Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Tallinnas jätkub tsirkusefestival “Tsirkusepuu”

Tallinnas jätkub uue tsirkuse festival “Tsirkusepuu”, mille raames astuvad üles noored tsirkusetrupid paljudest riikidest üle Euroopa. Teiste seas esitleb oma värskeimat loomingut kodumaine noortetsirkus.

„Tsirkusepuu“ tutvustab Euroopa noorte tsirkuse hetkeseisu ja toob kokku üle 100 tsirkuseartisti Belgiast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Hollandist, Venemaalt ja Eestist. Tsirkus on tänapäeval kogu maailmas arenenud meelelahutuslikust trikkide näitamise paigast äärmiselt innovaatiliseks uudseks kunstivormiks. Festivali programmi saab jälgid telgis ja Kumus, toimuvad ka mitmed vabaõhuüritused.

Pühapäeval kell 14 alustatakse Tsirkuse alleel töötoaga Tsirkusepeenar, kus igaühel on võimalus külvata oma tsirkuseseeme. Piknikuplatsil toimetavad ehk suunavad ja juhendavad aednikud Piip ja Tuut ning nende abilised.

Toimuvad ka monorattaralli ning trummiorkestrite „Dynamo“ (Belgia) ja TRUMM-IT etteasted.

Vaata programmi siit.

Seto ülemsootskaks valiti taas Raudoja Ahto

Laupäeval peeti Obinitsas XVIII Seto Kuningriigipäev, mille raames valiti ka uus ülemsootska. Juba teist aastat järjest kogus oma selja taha kõige pikema toetajate rivi ehitusmeister ja pärimusekoguja Raudoja Ahto (37).

Metsandusharidusega sootska tunneb huvi pärimuse vastu ning tegeleb vanaaja ehitusega, palkmajade püstitamise ning laastulöömisega. Raudoja Ahto on noorema põlve seto haritlane, kes on pöördunud tagasi Setomaale.

Seto Kuningriigipäev on Setomaa aasta tippsündmus, mis tänavu korraldati Meremäe vallas Obinitsas. Lisaks setode uue ülemsootska valimisele pärjatakse igal aastal parimaid seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistreid, kelle tehtut kuningriigipäeval maitsta ja hinnata saab. Ka UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlas üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Kuningriigipäev toob juba aastaid kokku tuhandeid inimesi nii lähedalt kui kaugelt, sest sel päeval avaneb hea võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Loe Seto Kuningriipäeva kohta lähemalt siit.

Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Täna lõpeb Läänemaal Roostal Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“, mille avasid reedel Liikumise Kodukant juhatuse esimees Liina Saar ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa

Maapäeva ettevõtmised said hoo sisse juba 1. augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Nädala sees tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, samuti toimus õppereis Pärnu- ja Läänemaale. Reede algas Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrusatasid 15 maakonna delegatsioone.

Roostal said kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seadsid sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks. Maapäeva avamisel kuulutas Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumise Kodukant üle-Eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja. Loe edasi: Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Laulasmaal kombitakse inimvõimete piire

MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldab 6.-7. augustil 2011. a Eesti seni kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisast – Keila-Joale – Türisallu- Vääna- Jõesuusse, tagasi Helikülasse ja Meremõisasse. Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (4 maratoni).

Ürituse eesmärk on propageerida looduses liikumist ja tervislikke eluviise, pakkuda osalejatele võimalust n-ö kombata oma piire, teha isiklikke rekordeid ja end ületada. Ülipikamaajooksu harrastatakse eelkõige just kordumatute emotsioonide, hea seltskonna, positiivse atmosfääri, elamuse saamise ning eneseületamise pärast. Ettevõtmisega toetatakse põlvkondade vahelist sidusust (osalevad nii noored kui vanad), eneseusku (suudame rohkem, kui arvame) ja luuakse eeldused õnnelikuks olemiseks.

Praeguse seisuga on Laulasmaa Ultrale registreerunud 35 osalejat ja 21 vabatahtlikku. Aga üritusel osalejate arv võib veel suureneda.

Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda: www.estonian-ultrarunners.com

Allikas: MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team

Reedel tuleb Palamusel Eesti disko

Sel reedel saab Palamuse lauluväljakul pidutseda suvepeol, kus lisaks kohalikele DJ-dele löövad kaasa Elmari raadio plaadikeerutajad ning laval astuvad üles igihaljas Kuldne Trio ja Smilers.

Reedel toimuvale peole tasub tulla koos terve perega, sest tegevust jätkub sel korral Palamusel igas vanuses külastajatele. Kõige nooremate meelt lahutab Vudila mängumaa, kes pakub ponide patsutamist, nendega ringi ratsutamist ning ka batuutidel hüppamist.

Esinejaterivi on sel korral väga aukartust äratav. Lavale astub legendaarne Kuldne Trio, kes on ka varasematel aastatel Palamusel üles astunud. Lisaks Triole, on öiseks esinejaks paljude arvates parim kodumaine ansambel Smilers. Südaööst lüüakse käima ka legendaarne raadio Elmari „Eesti disko“ ning välismaised hitte mängib sekka DJ Imre Mihhailov.

Peoväravad avatakse kell 20.00 ja programm algab kell 21.00. Peo korraldajad tuletavad meelde, et alla 16-aastased peokülastajad võivad pärast südaööd üritusel kaasa lüüa koos täiskasvanud saatjaga.

Allikas: www.palamusesuvepeod.com

Huvilisi oodatakse ökokogukondade kokkutulekule

26.-28. augustil Sänna Kultuurimõisas toimuva 5. ökokogukondade kokkutuleku kava on saanud praeguseks üldjoonteks paika, ent see täieneb päev-päevalt ja kõige värskem info on ühenduse kodulehel ning facebookis.

Ühendus ootab jätkuvalt kõigilt huvilistelt häid ettepanekuid ettekannete ja töötubade kavasse. Samuti on võimalus saada sõna kogukonna unistuste või käimasolevate projektide tutvustusringis. Kui soovid midagi kavasse pakkuda, teata sellest hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressil kogukonnad@kogukonnad.ee.

Et ürituse korraldus ladusalt sujuks, palume enda tulekust aegsasti teatada ja registreeruda aadressil: kokkutulek@kogukonnad.ee. Kõige värskema info leiab ühenduse kodulehelt ja Facebookist.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Luke mõisas saab meisterdada kogu perega

Pühapäeval, 7. augustil kell 12.00 kuni 16.00 toimub meisterdamise perepäev Luke Mõisas. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Meisterdame pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut, teeme taimepilti, viltimist ja klaasimaali. Meisterdamise vahendid korraldajatelt! Meisterdatud asjad saab igaüks kaasa võtta. Osalemine tasuta, ettevõtmist toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.

Lisainfo: tel 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Neitsijärve loovusait kutsub lõkkeloengutele

Oled sa kunagi mõelnud, et igapäevasele kiirustamisele ja pidevas stressis elamisele võiks olla alternatiiv? Oled proovinud mõelda oma elukorralduse üle ning leida viise, kuidas seda tervislikumaks muuta? Elutempo teadlik juhtimine loob eeldused tasakaalukama elu valimiseks, mis omakorda aitab rohkem märgata ja hoolida ka ümbritsevast looduskeskkonnast.

Neitsijärve loovusait Põlvamaal kutsub kaheks augustiõhtuks indiaani püstkoja lõkke äärde kaks meest, kes on nendele teemadele mõelnud ning on nüüd valmis oma tähelepanekuid kuulajaga jagama.

Esimsena jagab oma mõtteid 18. augustil Mikk Tamme teemal “Kiirustamisest, aeglustamisest, teadlikkusest ja eesmärkidest elus.” Järgmisel päeval, 19. augustil kõneleb Mikk Sarv teemal “Looduse märkamine, loodus kui rahuliku elu inspiratsiooniallikas.” Loe lähemalt siit.

Allikas: Indrek Maripuu

Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekus taotlusi mullusest ligi 40% võrra enam, kokku 4870, hõlmates ligi 56 000 hektarit metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis üle 82 000 hektari.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4870 taotlust, toetust sooviti 55 967 hektarile. Sellest 10 403 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 45 564 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 22% võrra, millest ligi 17% taotleti sihtkaitsevööndis ja ligi 23% piiranguvööndis asuvatele metsamaadele.

2010. aasta kevadel esitas taotluse 3493 maaomanikku, tänavu aga juba 4870. 40% taotlejate arvu kasv on peamiselt tingitud asjaolust, et Erametsakeskus saatis kevadel kõigile Natura 2000 erametsamaa omanikele teavituskirja. Taotluste hulk on kasvanud just väikemetsaomanike arvelt. Oma taotluse esitasid tänavu paljud metsaomanikud, kes ei olnud varasemalt oma võimalustest teadlikud ja needki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. Loe edasi: Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku