Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted

Kadri Kõusaar. Foto: Ants Liigus, gossip.ee
2.-18. septembrini toimuvad üle Eesti uue saatesarja „Seks ja küla“ võtted. Sügishooajal TV3 eetrisse jõudev uus sari “Seks ja küla” ootab inimesi saadetes kaasa lööma ehk seksiteemadel avameelselt ja valehäbita arutlema.

Eesti mõistes on tegu uudse ideega. Rääkida televisioonis seksi puudutavatel teemadel avameelselt ja ilma tabutundeta, kas meie ühiskond on selleks üldse valmis?

Seda üritavadki seriaali tegijad välja uurida avameelselt ja elurõõmsalt, kuid samas hea maitse piiridesse jäädes. Kindlasti kannab seriaal ka õpetlikke eesmärke, kuigi “Seks ja küla” saadetes on olulisel kohal see, mida arvavad seksist kõige tavalisemad eestlased, saavad sõna ka seksuoloogid ja teised eksperdid. Seksiga seotud rõõmude kõrval räägitakse ausalt ka ohtudest ja muredest, mis seksuaalpraktikaga kaasneda võivad ning meenutatakse seksuaalsel teel levivate erinevate haiguste riski.

Me kõik mäletame legendaarset seriaali “Sex and the City”, milles neli eneseteadlikku New Yorgi daami arutasid iganädalaselt seda, mis nende armuelus viimasel ajal juhtunud on. Uus eestimaine sari “Seks ja küla” viib vaataja saatejuht Kadri Kõusaare juhtimisel Eesti erinevatesse nurkadesse, et arutada koos kohaliku rahvaga seda, mis toimub pimedas ja teki all – või siis hoopis keset heledat päeva ja jõe ääres. Või siis hoopis meie fantaasiates. Loe edasi: Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted

Plaani karjamõisas saab õppida maakivitööd

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas. Loe lähemalt siit.

Registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Põika Uue Maailma tänavafestivalile

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel taas tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
3. ja 4. septembril peetakse Tallinnas Uue Maailma linnaosas iga-aastast tänavafestivali, mis on Uue Maailma Seltsi tähtsündmus.

Septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnaosa tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.

Külastajale tähendab Uue Maailma tänavafestival muusikat, kunsti, turge, tänavakohvikuid, mänge, töötubasid, sporti ja lihtsalt mõnusat olemist rahulikus kesklinna asumis. Korraldajadki naudivad tulemust, aga Seltsi jaoks on vähemalt sama oluline teekond, kuidas selleni jõutakse. Kevadel algavate arutelude käigus
tekib ja tuhmub paarikümnel aktiivsel kaasamõtlejal kümneid ideid, osa neist teostamatud, osa lihtsalt täiesti ogarad. Edasi elavad need mõtted, mis panevad silma särama rohkem kui ühel inimesel ja mis leiavad eestvedaja, kes nad ellu viiks.

Siiski ei ole ükski arutelude käigus hinnangu saanud teema kunagi lõplikult suletud. Mõni ettevõtmine kaotab oma võlu korraldamise käigus, mõni juunis mahakantud idee aga võtab augustis uuesti tuld. Tänavafestival sünnib korraldamise käigus üha uuesti, olles iga kord natuke erinev, aga siiski olemuselt sama. See on kui puu, mis kasvatab ja kaotab oksi, aga mille tüvi on kindlalt maa küljes kinni.

Uue Maailma tänavafestival näitab, et ka linnakeskkonnas võivad valitseda sõbralikud suhted. Anonüümsest linnadžunglist elamisväärse kodukandini viib vaid naabrile öeldud “tere”.

Vaata programmi siit.

Alikas: Uue Maailma Selts

Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman

Pennula Maimu ja Vello. Foto: Uma Leht
Et kuldpulmapaar saa pittu kutsu näid 50 aastakka tagasi paari pandnu inemise, tuud juhtus harva. A 20. põimukuul, Eesti umaette riigis saamisõ 20. aastapääväl, sai Vahtsõn-Roosan õkvalt nii uhkõt kuldpulmapitu nätä.

Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu. Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.

Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i. «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.

Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani. Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo. Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde. Loe edasi: Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman

Avati keskkonnahoiu portaal lastele

Nüüdsest saab lõbusalt ja lahedalt lastele looduse hoidmist õpetada – nukuetendus, laul, viktoriin, prügi sorteerimise õppevideo, taaskasutusnipid ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias leiab kõigile avatud veebisaidilt etendus.jci.ee

“Meil olid Hunt-Kriimsilm, Leopold ja palju teisi põnevaid tegelasi, kes aastaid tagasi läbi oma seikluste ja lugude väga olulisi õppetunde meie jaoks avasid. Nüüd on aeg küps, et uus generatsioon tegelasi meie lastega tuttavaks saaksid,” sõnas projekti üks eestvedajaid Meeli Laane.

Koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga tõi Nukuteater kokku tänapäevased mängutegelased üle Eesti ning tegi nad omavahel tuttavaks. Sündis etendus “Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära kuidas kõik tegelikult alguse sai. Ehk kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas meie metsade superkangelasteks said.

“Möödas on ajad, mil õppimine toimus läbi teksti – meil on tänasel päeval olemas kõik vahendid, et tuua endi ja ka lasteni maailm ning kõik selles sisalduvad teemad-küsimused silma ja kõrva jaoks haaraval moel. Inimene õpib läbi mängu ja läbi lugude. Sellega tahtsimegi lastevanematele ja õpetajatele appi tulla!” ütles Laane.

Etendus “Prügihunt ja Superjänes” külastas sel kevadel 50 erinevat Eestimaa kooli ja lasteaeda ning võeti laste poolt väga soojalt vastu. “Huvi etenduse vastu oli veel palju suurem, kui oskasime oodata”, sõnas Laane. Üle 400 Eestimaa kooli ootas etendust endale külla.

Kuna kõikjale jõudmiseks vahendeid nappis, otsustas projektimeeskond etenduse üles filmida, et seda sel moel laiema ringi lastega jagada. Siit kasvaski välja mõte teha etenduse juurde sel teemal veel teisigi õppematerjale, mida nii koolid, lasteaiad, kui ka lapsevanemad saaksid omal käel kasutada.

“Õppimine toimub kõige edukamalt läbi mängu ja tegevuste, mis lapsi kaasa haaravad – laulmine, nuputamine, meisterdamine. Pidasime oluliseks lastele ka igapäevases elus kasutatavate teadmiste ja oskuste edasi andmist – näidata, mida kasulikku ja ilusat saab teha “prügist”, teha piltlikult selgeks, kuidas kodus üldse prügi sorteerida tuleks. Kui lapsed oskavad, siis on lootust, et ka vanemad asja lõpuks korralikult selgeks saavad,” lisas Laane.

Nii etendus ise kui ka õppematerjalid, eesti ja vene keeles, ootavad huvilisi aadressil etendus.jci.ee

Etenduse ja õppematerjalidega DVD-d saadetakse ligi 1090-le koolile ja lasteaiale üle Eesti. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata videot Prügihunt ja Superjänes:

Prügihunt ja Superjänes from Team America on Vimeo.

Allikas: JCI GO Koda, Bioneer.ee

Perimüslaagrist vaibaga kodo

Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht
8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Hassi Maanus. Foto: Uma Leht

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

 

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?

Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?

Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Muinastulede öö kutsub laupäeva õhtul mere äärde

Veebiportaal Mereblog koos Rannarahva kojaga kutsub kõiki täna, 27. augusti õhtul mere äärde. Lihtsalt randa või sadamasse, et iidetulesid süüdates osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst. Tuletame endile ja teistele meelde, et meri on meie jaoks oluline.

Peale sinu on vee äärde kutsutud veel tuhanded inimesed, et koos endale ja teistele meelde tuletada, et oleme mererahvas ja meri on osa meie elust. Mõelgem ka Läänemerele, et see on kõigi selle kallastel asuvate rahvaste meri ja me peame seda ühiselt hoidma. Tule mere äärde ja tee sellest oma õhtu!

Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul, Eestis kell 21.30.

Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld. Kui Sul on võimalus, süüta ka enda küünal, tõrvik või lõke, et teistele endast märku anda. Tule ise, kutsu lähedased ja sõbrad kaasa, kutsu naabrid ja terve küla.

Tule lihtsalt mere äärde, uskuge see on võimas tunne, kui näete rannikul mitmeid tulesid süttimas.

Muinastulede öö ühine loits: “Põle Muinastuli, põle! Põle puhtamale Läänemerele. Põle selle elujõulistele rannaküladele ja saartele. Põle Läänemere kultuuri mineviku ja tuleviku rikkusele. Põle ajaloolisele ühtekuuluvusele ning vastutusele Läänemere tuleviku eest”

Vaata lisa: www.muinastuled.ee

Allikas: Bioneer.ee

Haapsalus põrutas mosse otse elumajja

Foto: laanlane.ee
Haapsalus sõitis laupäeval kl 15 ja 16 vahel sõiduauto Moskvitš Lahe ja Suur-Liiva tänava nurgal sisse puust elumajja, kirjutab www.laanlane.ee. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada, samuti oli suuri purustusi majal, inimesed kannatada ei saanud.

Kohal käis politsei, kes palus autojuhil alkomeetrisse puhuda. Praegu pole teada, kas juht oli joobes või mitte.

Õnnetuse hetkel juhi kõrval istunud mees rääkis sündmuskohal, et ei tea, miks õnnetus juhtus. Ta pakkus, et oma osa võis olla päikesel, mis Vasikaholmi poolt liikunud auto juhile näkku võis paista. Kiirus oli kõrvalsõitja hinnangul 40-50 km/h.

Moskvitšil oli küljes järjelkäru, millega mehed olid teel küttepuude järele. Sama maja, mida auto rammis, olevat varemgi sel moel kannatada saanud, sest asub laugja kurve peal. Vaata fotogaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»

Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht
Vana Võromaa kõgõ esierälidsembä kirändüsavvohinna «Kanepine hamõ» võit timahava Kama Kaido, kuulutõdi vällä 13. põimukuu pääväl Kanepin Kaika suvõülikoolin.

«Kanepine hamõ» om Kanepi raamatukülä avvohind ja tuu saa kümme aastakka tagasi vällä tulnu raamadu iist. Avvohinnas omgi kanepidsest rõivast ummõld hamõ.

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ» 2001. aastagal vällä tulnu «Ümbreilma reisikirä» iist. Autor oll’ korgõst preemiäst üllätünü ja arvas’, et tulõ iks viil elon mõni raamat kirota.

Kah’os olõ-i võrokiilset reisikirja purjõlaiva Lennuk ümbre ilma sõitmisõst inämb koskilt saia. Suvõülikoolin olnu kirändüshuvilidsõ tiidse kõnõlda, et ku väega pääle passi, sis internetioksjonnõ pääle pantas mõni vaihõpääl müüki.
Ka avvohinda hinnäst, hamõt, es saa Kama Kaido kõrraga sälgä panda. Põhjus oll’ lihtsä: suvõülikooli kõrraldaminõ võtsõ Kanepi raamatukülä vidäjä Margna Epu võhma är ja hamõ es saa tuus aos valmis.

Suvõülikooli peräst es nakka Kanepi rahvas timahava kõrraldama ka eräle Kanepi raamatukülä päivä, midä om tettü kolm perämäst aastakka.

Margna Epp ütel’, et no om hamõ valmis ja tuu üleandmisõ jaos oodõtas mõnt pidolidsõmbat ja suurõmbat ettevõtmist. Kanepidse hammõ omma inne saanu Kõivu Madis, Kauksi Ülle ja Rahmani Jan (üten Laaksose Heliga kirotõdu raamadu iist).

Harju Ülle, Uma Leht

Rakveres lõpeb vabaühenduste suvekool

Täna lõpeb Rakveres kaks päeva kestev vabaühenduste suvekool, kus kõneldakse muuhulgas teemal – kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Allikas: EMSL

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Tolteegi teadjamees ja õpetaja külastab Eestimaad

Septembris külastab Lilleoru ökokogukonda ja Eestimaad esmakordselt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez), tolteegi indiaanlaste austatud teadjamees ja õpetaja Mehhikost.

Tegemist on oodatud külalisega väga erinevates paikades üle maailma. Viimastel aastatel kutsutakse Tlakaeleli selgitama maailmas toimuvaid intensiivseid muutuseid ja 2012. aasta ettekuulutusi ning jagama universaalseid põlisrahva õpetusi, et osata targemini elada sel suurte muutuste ajal.

Külaskäigu programm:

* Loeng ja vestlus “Toimuvad globaalsed muutused ja inimkonna tulevik. Viljaringide fenomen” Von Krahli Akadeemias, neljapäeval 8. septembril kell 19.00. Täpsem info lisatakse Von Krahli kodulehele.

* Nelja Värvi Tseremoonia Lilleorus, reedel 9. septembril kell 19.00 Nelja ilmasuunda, nelja inimrassi ja nende esivanemaid austav tseremoonia tuletab meelde, et tegelikult on olemas ainult üks inimrass, asustamas maailmakõiksuse kodanikena meie väikest koduplaneeti. Nelja Värvi Tseremooniat on tänaseks läbi viidud paljudes paikades üle maailma. Lisainfo ja registreerumine siin.

* Põlistarkuste kursus Lilleorus, 10. ja 11. septembri nädalavahetusel. Sügavamalt huvitatutel on võimalik osaleda nädalavahetuse kokkusaamisel ja kursusel, kus Tlakaelel jagab teadmisi ja õpetusi, üheks keskseks teemaks maailmas toimuvad globaalsed muutused ja 2012. aasta ettekuulutused. Tlakaelel juhatab kursuse sisse ja kujundab selle edasise kulu osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Täna algab Tallinna Raekoja platsilt TeateTants

Laupäeva hommikul kell 9.30 saab Tallinast Raekoja platsilt alguse kaheksa ööpäeva kestev TeateTants, mis läbib kõiki Eesti maakondi. TeateTants kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii, et tants kordagi ei katke. Tantsusammul läbitakse 8 ööpäeva jooksul kõik Eesti maakonnad ning ligi tuhat kilomeetrit Eesti maanteid. TeateTantsule on registreerunud üle 470 kollektiivi, kokku rohkem kui 6200 osalejaga. Rahvatantsurühmade kõrval on kaasa tantsimas laulukoore, asutuste kollektiive ning sõpruskondi.

Esimesed 15 tantsupaari, kes tantsivad Tallinna vanalinnas, sümboliseerivad 15 Eesti maakonda, neid saadavad tantsuteatri Tee Kuubis miimid. Teelesaatmise on lavastanud Margus Toomla ja Karmen Ong.

20. augustil liigutakse marsruudil Raekoja plats – Tammsaare park – Tartu mnt. – Suur-Sõjamäe – Lagedi – Aruküla – Albu – Tapa. Pühapäeva hommikul jõuame juba Rakverre. TeateTantsu liikumine on reaalajas jälgitav aadressilt
www.teatetants.ee/gps. TeateTants jõuab tagasi Raekoja platsile 28.08. kell 13 00.

Täpsem info: www.teatetants.ee

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Foto: et.wikipedia.ee

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

 

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Foto: lauluvaljak.ee

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

 

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number

Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.

Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.

Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.

Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.

Allikas: Ingrid Vooglaid

Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Põlvamaa ökofestival 2010. Foto: Reeli Kork
Sel nädalal toimuva Põlvamaa ökofestivali „Rohelisem elu 2011“ lõpetab laupäeval, 20. augustil toimuv perepäev, mis koondab üheks loodusesõbralikud ideed, teadmised ja tooted.

Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.

Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Kalju Komissarov. Foto: draamateater.ee
20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

19.-21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 227. sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, teater või tehnika.

Juba veidi enne linnapäevi said Võrus hoo sisse Võru Vaskpillipäevad. 19. augustil toimub selle raames Võru kultuurimajas Kannel kammermuusika kontsert „Helisevad puhkpillid“, mille kunstiline juht on Jaan Ots. 20. augustil astuvad kultuurimaja lavale XVI noorte puhkpillimängijate suvekooli muusikud ning aset leiab festivali galakontsert, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Festivali lõpetab 21. augustil Johan Randvere ja Con Brio Trio kontsert, kus tulevad esitusele Liszt, Tšaikovski ja Šostakovitš.

Võru Linnateater mängib linnapäevadel oma suvelavastust „Kapsapea“, mille peaosas on Jaan Pehk. Etendused toimuvad 18., 19. ja 20. augustil kell 19 Kreutzwaldi muuseumi sisehoovis.

Kunstihuvilistele on linnapäevadel pakkuda mitut huvitavat näitust. Võru Linnagaleriis on avatud Tallinna Illustratsioonide Triennaali näitus. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on üleval näitus „Sinu ehe“. Loe edasi: Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

KredEx toetab korterelamute renoveerimist Pärnumaal

KredEx eraldas rekonstrueerimistoetuse neljale Pärnus ja Pärnu maakonnas paiknevale korterelamule.

Rekonstrueerimistoetust kasutatakse korterelamute fassaadide, katuste ja küttesüsteemide renoveerimiseks ning akende ja uste vahetamiseks. Oodatav keskmine energiasääst antud majadel on ligi 45%. Varasemalt on rekonstrueerimistoetust saanud seitse korterelamut Pärnumaalt.

KredExist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

Toetuse ja laenu täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel http://www.kredex.ee/tabadnaelapead/. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Allikas: KredEx, www.kredex.ee

Loodava Otepää lasteaia direktor on selgunud

Marju Ilisom.
Selle aasta juunis võttis Otepää Vallavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks, mis alustab oma tegevust 1. jaanuarist 2012. Loodava Otepää lasteaia direktoriks saab senise lasteaia Võrukael direktor Marju Ilistom.

Otepää lasteaia direktori konkursile laekus neli avaldust. Direktor asub tööle alates 1.oktoobrist 2011. Direktori esmasteks tööülesanneteks saab dokumentatsiooni vormistamine Haridus – ja Teadusministeerimisse uue õpetamisloa taotlemiseks ja 2012. aasta eelarve koostamine.

Lastevanematele ja lastele ei too ühinemine kaasa muudatusi, kuna lasteaiad jätkavad tegutsemist samades majades. Majad säilitavad oma nime, näo ja traditsioonid. Samuti ei too lasteaedade ühendamine kaasa lapsevanemale täiendavaid kulutusi, kuna lasteaiamaksu selle käigus ei tõsteta.

Marju Ilistom on sündinud Arulas, Otepää vallas. 1976.a lõpetas Otepää Keskkooli, Tallinna Pedagoogilise Instituudi alushariduse pedagoogi erialal 1981. aastal. Marju Ilistom on töötanud Tallinna 31.Lastesõime juhatajana, pärast seda on ta töötanud lasteaias Võrukaelas nii kasvatajana kui ka juhatajana, kokku on Marju Ilistom Võrukaelas töötanud 20 aastat.

Allikas: Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life
8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Festivali avab L. von Trieri "Melanhoolia".
Esmaspäeval, 8. augustil algab Tartus armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub taas Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri Cannes’i festivalil režissööri sõnavõttude tõttu skandaali tekitanud katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, kanada wunderkindi Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus”, legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokk Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus” jt.

Filmiklassikast tuuakse tartlaste ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias” ja festivali lõpetav 1966. a Eesti film „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant Aarne Ükskülaga peaosas. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi tõsielusündmustel põhinev sõjadraama ja tugeva naise lugu „Nagu mind polekski” iirlannast režissöör Juanita Wilson. Loe edasi: Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF