Erkki Peetsalu

Hani omma tähtsämba ku pini

Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.

«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»

Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»

Harju Ülle, Uma Leht

Kirtanilaulja Brenda McMorrow juhendab Sännas õpituba

Laupäeval, 25. veebruaril juhendab Sänna Kultuurimõisas õpituba rahvusvahelise tuntusega kirtanilaulja Brenda McMorrow (Toronto), keda saadavad Eesti väelauljad. Algus päikeseloojangu paiku, osalustasu annetusena.

Kirtan on üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas. Kirtani kontsertide peamine võlu seisneb kooslaulmises, publik laulab koos esinejaga, mis annab osavõtjatele alati erakordse elamuse. Kõik meloodiad, mantrad ja instrumendid on loodud selleks, et juhtida inimest oma loomupärasesse olemusse, harmooniasse, täiusesse.

Veel enne seda toimub neljapäeval, 23. veebruaril Sännas 5 rütmi tants elava muusika saatel. Musitseerivad muusikud Eestist, Soomest, Rootsist tshellol, klaveril, trummidel ja didgeridool, kokku umbes 10 muusikut (nende hulgas ka muusikud ansamblist Tane Mahuta). Tantsu algus jääb ajavahemikku 18.00-19.00. Tasu 3 eurot.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimub kangastelgede õpituba (kanga ülesvedu, niietamine ja soastamine). Juhendab Lya Veski. Õpituba toimub tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Reedel, 24. veebruaril kell 13.00 avatakse taas Tallinnas lumelinn. Seekord valdavalt professionaalsete kunstnike käe all valmiva lumelinna kavandi autoriks ja peakunstnikuks on skulptor Elo Liiv.

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Loe edasi: Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Rakvere Teater ootab annetusena kive

Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Loe edasi: Rakvere Teater ootab annetusena kive

Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga. Loe edasi: Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Videomeenutus Tuhamäe Tantsupeolt 2012

Kohtla-Nõmme Kaevanduspark Muuseumis toimub igal aastal Tuhamägede Tantsupidu. Tantsitakse nii tuhamägede tipus kui ka maa all endises kaevanduses. Videos näemegi kuidas Eestis tuntud Kaera Jaan viiakse uue nime all “Kaevur Jaan” 15 meetri sügavusele maa alla.

Vaada videot:

Allikas: Anti Ronk

Rosma Haridusselts kutsub täna Vanemate Kooli

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi Vanemate Kooli järjekordsesse tundi täna, 22. veebruaril algusega kell 18.00. Rosma koolis toimuva Vanemate Kooli seekordseks põhiteemaks on kooliküpsus ja esimene klass. Seepärast oodatakse eriti neid vanemaid ja vanavanemaid, kelle peres hakkavad lapsed kooliikka jõudma.

Käsitletavad teemad: Milline on õpetus waldorfkooli I klassis? Miks joonistatakse ja kuulatakse palju muinsjutte? Korduma kippuvatele küsimustele vastavad praegune ja tulevane I klassi õpetaja. Võimalus külastada I klassi ruumi ja vaadata väikest näitust õpilaste töödest.

TUNNIPLAAN
18.00 – 18.30 Rütmiline osa / Diana Asur
18.30 – 18.45 Kooliküpsus / Heli Kudu
18.45 – 19.45 Täheõpetus, arvutamine, vormijoonistus. Esimese klassi õppeainetest waldorfkoolis. Miks ja kuidas neid õpetatakse? / Diana Asur ja Raili Toom
19.45 – 20.15 Vormijoonistus osalejatega / Raili Toom Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub täna Vanemate Kooli

Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

liivi lukas — Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus otsustas anda Rakvere linna teenetemärgi ehk Kroonimärgi tänavu Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhile Lembit Kaldale, Rakvere Muusikakooli õpetajale Liivi Lukasele ja Dicro Eesti AS tegevdirektorile Juha Seppälale.

Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning 2008. aasta mais määrati ta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhiks. Isikliku eeskuju ning heade juhiomadustega ametnikuna on ta täitnud politseile seatud eesmärke ning säilitanud Lääne-Virumaa elanikes turvalisuse tunnet.

Liivi Lukas on töötanud 35 aastat solfedžoõpetajana Rakvere Muusikakoolis, selles 22 kooli direktorina aastatel 1979-2000.

Liivi Lukas on ise tunnistanud end kutsumuselt pedagoogiks ning see hinnang on kinnitust leidnud nii tema õpilaste kui kolleegide silmis. Tema tööd iseloomustab suur pühendumus, hoolivus õpilaste suhtes, nende individuaalsete võimete hindamine ja tegutsemine vastavalt sellele. Tema koolitatud õpilastest on muusikat edasi õppima läinud üle 60 õpilase ning kellelgi ei ole olnud raskusi vastuvõtukatsete sooritamisega solfedžos.

Liivi Lukase südamlikku ja positiivset, aga samas ka asjalikku olekut hindavad kõrgelt tema endised ja praegused õpilased ja muidugi tema kolleegid, kellele ta on sõbraks ja eeskujuks. Liivi on olnud muusikakooli hea hoidja paljude aastate jooksul. Liivi Lukas on koostanud ka raamatu kooli ajaloost. Ta on olnud linnavolikogu liige. Loe edasi: Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

Tartumaa koolinoored võistlevad tõukekelgutamises

Laupäeval, 25. veebruaril algusega kell 11.30 selgitab Eesti Tõukespordi Liit Vudila mängumaal esmakordselt välja Tartumaa parimad koolinoored tõukekelgutamises. Võisteldakse 200-meetrisel sprindidistantsil järvejääl.

Vudilas asuvad võistlustulle Alatskivi, Puhja, Võnnu, Kallaste, Luunja ja Lähte koolide õpilased, kelle hulgast selgusid parimad eelvõistluste käigus. Võistlusklasside aluseks on võetud Rahvusvahelise Tõukekelgu ja Tõukeratta Liidu (IKSA) reeglistik, mille järgi jagunevad 13-15-aastased noored kadettideks ja 16-17-aastased noored juuniorideks. Igast koolist pääsesid finaalvõistlusele võistlusklasside 2 parimat sprinterit (nii poiste kui tüdrukute arvestuses).

Finaalvõistluselt pääsevad nii kadettide kui juunioride arvestuse 2 parimat omakorda Tõukekelgutamise MM-le Soome, mis toimub 9.-11. märtsini Multias.

Eesti Tõukespordi Liit tegeleb tõukekelkude ja tõukerataste kui spordialade tutvustamise ja propageerimisega Eestis. Liit korraldab võistluseid nii rahvusvahelisel kui Eesti tasandil. Eesti Tõukespordi Liit on ka rahvusvahelise alaliidu IKSA liige. Loe edasi: Tartumaa koolinoored võistlevad tõukekelgutamises

Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).
Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Täna toimub maailmakoristuse avalik infokoosolek

Teeme Ära Maailmakoristus 2012 aktsiooniga tegelev meeskond kutsub täna kõiki huvilisi ja kaasalööjaid suurele infokoosolekule Tallinnas Olümpia hotellis Beeta saalis kell 18.00-20.00. Üksikasjalikuma ülevaate saab ligi 200-st vabatahtlikust koosneva meeskonna viimaste kuude tegemistest, uudistest ja edasistest plaanidest.

Sellel aastal korraldatava, 85 erinevat riiki ühendava ühisaktsiooni, Maailmakoristus 2012 alguseni on jäänud vähem kui kuu. 24. märtsist kuni 25. septembrini korraldavad vabatahtlikest eestvedajad koristuspäevi 85 erinevas riigis. Ühisettevõtmise eesmärk on nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil aidata kaasa prügistamise probleemi leevendamisele ja inimeste teadlikkuse suurendamisele. Lõviosa globaalsest organiseerimistööst teevad ära Eestimaalastest vabatahtlikud, kes juba eelmise aasta algusest on tegelenud aktiivselt uute eestvedajate leidmisega erinevates riikides ja aktsiooni idee tutvustamisega rahvusvahelisel tasandil.

Tänaseks on Eesti 2008. aasta prügikoristustalgutest inspireeritud koristusaktsioonid toimunud juba 16 erinevas riigis, 2,7 miljoni vabatahtliku osavõtul. Maailmakoristus 2012 aktsioonile on teiste hulgas toetava õla alla pannud Estonian Air, Skype, Radisson Blu Hotel Olümpia, Tahe Kayaks ja Europark. Rohkem informatsiooni leiab liikumise kodulehelt: www.letsdoitworld.org

Allikas: Let’s Do It! 2012

Võrumaal saab malevlastele tööd pakkuda

Võru Õpilasmalev 2012 tuleb taas! Sellega seoses otsime tööandjaid Võru linnast, Võru ja Lasva vallast ning selle ümbrusest, kes oleksid nõus pakkuma malevanoortele tööd 4 tundi päevas 25.juunist 6. juulini 2012. Julgustame tööandjaid andma noortele esmane töökogemus. Soovime noortele näidata, et on olemas erinevaid töökohti ning ülesandeid, et noortel ei tekiks väär arusaam töötamisest ning tööst.

MTÜ Võru Noortekeskus

Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.

President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.

“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.

2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.

Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist.
Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Sulalumi ohustab katuseid

Soojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Loe edasi: Sulalumi ohustab katuseid

Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks

Tegusad mulgid turismimessil. Foto: Viljandi maavalitsus

Nädalalõpul Tallinnas peetud messil Tourest 2012 oli kõigil messikülastajatel võimalus valida oma lemmik messistend; siseturismile suunatud „Puhka Eestis“ halli eksponentide seas võitis selle tiitli Viljandimaa.

Võitjale saab osaks 1000 euro väärtuses reklaamiteenuseid Turismiweb.ee-lt 2012. aastal. Turismiveebi eestvedamisel korraldatud hääletamisel järgnesid Viljandimaale Saaremaa ja Hiiumaa messistendid.

Viljandimaa oli Tourest messil esindatud koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, Viljandi linnavalitsuse ja Viljandi turismiinfokeskusega. Viljandimaa esindajate teatel pakkus siinne turismipiirkond messikülastajatele suurel hulgal kaasalöömise lusti. Rõhku pandi ehedate elamuste ja õpetlike tegevuste pakkumisele juba messihallis, et anda maakonna külalistele teada – seda kõike võib täiel rinnal Viljandimaal nautida.

Viljandimaa pinnal tutvustasid end Hilda Villa, Grand Hotel Viljandi, Energia talu, Olustvere mõis, Pärimusmuusika Ait, Bonifatiuse Gild ja Mulgimaa Arenduskoda. Vaatamist ja tegevust pakkusid meisterdamise ja pärimusmuusika õpitoad, messikülalistele oli maitsmiseks Olustvere lihaleiba, Viiratsi vorstitooteid ja Viljandimaal toodetud spordijooke, samuti mulgi putru ja kama. Kätt sai proovida suure Viljandi linnakaardi värvimisel. Loe edasi: Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks

Rõuge rahvas kutsub reedel jääpiknikule

Reede, 24. veebruari õhtul kell 19.00 ootame kõiki erksaid kodanikke aktiivsele jääpiknikule. Rõuge jääväljakul saame üheskoos tähistada kodumaa sünnipäeva piruettide, Lutzude ja Axelitega. Rütmi hoiab hea muusika. Piknikukorvid osalejate intitsiatiivil – võta kaasa soe jook, kiluleivad ja seenepirukad, pidulikkust lisavad küünlad. Pitsitavaid õhtutualette pole vaja, aga väike edev uisukostüüm teeb kõigil tuju heaks. Kui vajad uiske, tule väheke varem platsi!

Allikas: Terje Raju

Rosma kool avab uksed uutele lastele ja vanematele

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal kutsub uue esimese klassi lapsevanemaid, lapsi ja kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid kohtuma klassiõpetaja Raili Toomega ja tutvuma kooliga. Selleks on planeeritud järgmised üritused.

Vanemate Kool 22. veebruaril, kolmapäeval kell 18.00 – 20.30. Teemaks kooliküpsus ja I klassi õppeained; täheõpetus, arvutamine ja vormijoonistus. Ringkäik koolis ja väike õpilastööde näitus. Oodatud on vanemad ja pedagoogikast huvitatud.

Eelkool 7. märtsil, kolmapäeval 16.00 – 17.30. Külli Volmer “Inimese neli sündi”. Ettekanne mõeldud vanematele ja kõigile waldorfpedagoogika huvilistele. Inimese füüsiline sünd on vaieldamatu fakt. R.Steiner kirjeldab lisaks sellele veel kolme sündi, mis on küll vähem märgatavad, aga mitte vähem tähtsad. Mitu sündi on läbinud kooli tulev laps? Samal ajal toimub lastele, kes alustavad sügisel I klassis, esimene kohtumine õpetaja Raili Toomega.

Lahtiste uste päev 31. märtsil, laupäeval 11.00 – 13.00. Näidistund I ja V klassis lastele ja vanematele. Vestlusring vanematega.

Eelkool 18. aprillil, kolmapäeval 16.00 – 17.30. Kooliarsti loeng. Teine eelkoolitund tulevaste I klassi õpilastega. Kooli vastuvõtuvestlused toimuvad mais.
Täpsem info kodulehel: http://rosma.edu.ee

Allikas: Rosma Haridusselts

Tartu maratoni võitsid rootslased

19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni võitis ajaga 2:43:21 Joergen Brink (SWE). Teise koha sai Daniel Richardsson (SWE) ajaga 2:43:22 ning kolmanda auhinnalise koha saavutas Jimmie Johnsson 2:43:23 (SWE). Parima eestlasena oli ajaga 2:45:57 finišis Algo Kärp ning parimaks naiseks oli Susanne Nystroem (SWE) ajaga 3:06:27.

Esikohale suusatanud Joergen Brink ütles, et ta oli heas vormis, kuid võitjaks pidas ta ennast alles siis, kui ületas finišijoone: „Kuigi finišikoridoris tundsin ennast tugevana, sain alles finišis aru, et võitsin! Tartu Maraton andis mulle palju enesekindlust oma vormis suhtes ning see oli minu jaoks igati hea elamus!”

Napilt teiseks tulnud Daniel Richardsson tunnistab, et tal oli täna veidi raske: „Tundsin, et olen väsinud ja seetõttu oli algus minu jaoks veidi raske, kuid viimased 10 km olid juba paremad! Tartu Maraton andis mulle igati positiivseid emotsioone,“ lisas Richardsson.

Jimmie Johnsson hindas sõitu üsna heaks: „Ma arvan, et see läks üsna hästi! Kuna veidi tuiskas, siis oli keeruline esimesena sõita, kuigi ma pingutasin kõvasti, et vahet kasvatada. Viimastel kilomeetritel aga pingutasid teised kaks veel kõvemini, et seda vahet tappa.“ Sellegipoolest on Johnsson rahul: „Tulin täna kolmandaks ja ma olen sellega väga rahul!“

Parima naisena finišisse jõudnud Susanne Nystroem, kes osales Tartu Maratonil esimest korda, pidas tänast päeva raskeks: „Algus oli minu jaoks raske, kuid lõpupoole läks juba kergemaks. Kuna oli veidi tuuline, siis oli raske esimesena sõita,“ lisas Nystroem.

Esimese eestlasena finišijoone ületanud Algo Kärp hindas enesetunnet heaks: „Enesetunne oli hea, kuid pärast Palut hakkasid energiavarud otsa saama. Ise lootsin lõpuni olla liidergrupis, aga täna siis ei läinud nii.“ Loe edasi: Tartu maratoni võitsid rootslased

Rahvaloendajad alustavad tänasest kodukülastusi

Täna, 20. veebruaril alustavad rahvaloendajad nende inimeste külastamist, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis. Rahvaloendajad külastavad e-loendusel mitteosalenud leibkondi märtsi lõpuni.

„Rahvaloendaja ülesandeks on küsitleda neid inimesi, kelle kohta ei ole täidetud e-rahvaloendusel ankeeti või on selle täitmine pooleli jäänud,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Rahvaloendajad külastavad kõiki leibkondi, kus mõni ankeetidest e-rahvaloendusel täitmata või pooleli jäi. „Rahvaloendaja peab hoolitsema, et kõik tema tööpiirkonna inimesed ja eluruumid saaksid loendatud. See tähendab, et loendaja peab leidma ka need elupaigad, mis registrite järgi pole eluruumid, kuid kus inimesed elavad.“

Rahvaloendajad külastavad leibkondi ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kell 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. „Kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti teatise koos oma kontaktandmetega. Palume siis kindlasti loendajaga ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida,“ rääkis Potisepp.

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.

Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.

Allikas: Statistikaamet

Keilas saab laupäeval õppida kõlapaelte valmistamist

Laupäeval, 18.vebruaril kell 11 kutsub Haridus- ja Kultuuriselts Läte kõiki huvilisi kõlapaelte kudumise õpituppa. Saame kokku Erakoolis Läte, Kruusa 23 Keilas.

Kõlapaelte kudumine on üsna lihtne. Selleks ei ole vaja mingeid eelteadmisi käsitöös ega ka paelte punumises. Kõla on üks väike plaadike, millel on neli auku nurkades ja sealt läbi pannes lõngu, saame moodustada erinevaid mustreid. Kõladega kudumine eelnes kangastelgedega kudumisele, järelikult läheme ajas natuke tagasi. Kõlad valmistame endale ise kohapeal.

Kaasa võtta: vöö (sobivad kõik erinevad variandid), värvipliiatsid, harilik pliiats, hea tuju ja kortlijagu kannatust. Osalemistasu 3 eurot saab maksta kohapeal. Registreerimine: tel 5554 1494, e-post: helle.suurlaht@gmail.com

Kõlapaelte töötuba lõpetab Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte projekti “Käsitöö õpitoad Keila linnas”, mida rahastab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte, www.erakoollate.ee

Otepääl saab vedada kahurit ja kuulata jäämuusikat

24.veebruaril, Eesti Vabariigi 94.aastapäeval, saab Otepääl vedada kahurit ja õhtul nautida Leigo Jäämuusika kontserti. Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamisest võtavad osa ka Otepää sõpruslaeva Ugandi meeskonna esindajad.

24.veebruaril kell 11.00 toimub EELK Otepää Maarja kirikus Vabariigi aastapäeva pidulik jumalateenistus, mille viib läbi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad.

Kell 12.00 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub juba traditsiooniks saanud kahurivedamise võistlus ja jõustruktuuride tehnikanäitus. Kavas on mitmesugused teatevõistlused kogu perele. Politsei sõidutab lapsi saanidega. Naiskodukaitse Otepää jaoskond pakub sõdurisuppi ja teed.

Külla tulevad sõpruslaeva miinijahtija Ugandi meeskonna esindajad, kes võtavad kõikidest päeva üritustest osa. Perepäeva veab KL Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Loe edasi: Otepääl saab vedada kahurit ja kuulata jäämuusikat

Paides peetakse laupäeval Wabalinna konverentsi

Laupäeval, 18. veebruaril korraldab Ühendus Weissenstein Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Wabalinna konverentsi „Anarhia ja kogukond“, mille tasuta loengutele on oodatud kõik huvilised. Wabalinna konverentsipäev lõpeb õhtul punkkontserdiga Paide kultuurikeskuse lava all.

Konverentsil käsitletakse erinevaid teemasid, teiste seas: Mis on anarhia? Rahumeelsed anarhistid? DIY ehk isetegemine. Mis on Wabalinn? Vabadus ja kogukond. Räägivad rohkem ja vähem tuntud inimesed, modereerib Mati Palmet.

Ajakava:
Kell 10 Uksed avatud, majaga tutvumine, suupisted
Kell 11 Avamine
Kell 11.15 Rainer Eidemiller (Wabalinn?)
Kell 11.45 Kaido Kirikmäe (Mina & maa)
Kell 12.15 Henri Laupmaa (Kogukonnaliikumine maailmas, occupy NY)
Kell 12.45 Arutelu, wabalava
Kell 13.15 Lõuna
Kell 13.45 Georgi „Skot“ Maksimov (DIY)
Kell 14.15 Tõnu Trubetsky (Anarhia)
Kell 14.45 Roy Strider (Tegelik iseseisvus ning selle teostamise võimalused tänapäevases Eestis)
Kell 15.15-16 Arutelu, wabalava
Maja jääb avatuks kuni kontserdini kultuurikeskuses

Kogu ettevõtmise korraldab Ühendus Weissenstein “Wabalinn Paide” projekti raames, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Päev lõpeb punkkontserdiga Paide Kultuurikeskuse lava all kell 21, pilet 5 eurot. Kontserdil astuvad üles:
PSYCHOTERROR (Tallinn)
SOCIASYLUM (Tallinn)
PERVERTUM DEBILE (Järva-Jaani)
Loe edasi: Paides peetakse laupäeval Wabalinna konverentsi

Kunstnik Ellen Polli õpilased austavad õpetajat näitusega

Fond 16 — Õpilase E. Mäeotsa joonistus (1958), juhendaja Ellen Polli.

Laupäeval, 18. veebruaril tähistab Tartu linn kultuuriaasta möödumist vastuvõtuga, kus avalikustatakse aunimetuse Kultuurikandja loomingulised kooslused. Sel puhul avati Tartu Kunstikooli trepihallis maalikunstniku Ellen Polli (1927-2011) õpilaste tööde näitus, mis on korraldatud austusavaldusena Ellen Polli õpetajatööle tema õpilastelt.

Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.

“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).

Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.

Allikas: Piret Paluteder

Politsei manitseb veebist oste sooritades tähelepanelikkusele

Politseisse pöördus neli Eesti eri paikades elavat kannatanut, kes teatasid, et on soovinud neti teel osta esemeid, kuid pärast raha ülekandmist ei saanud kannatanud ostetud kaupa kätte ning müüja enam kõnedele ei vastanud. Kannatanutele on tekitatud kahju kokku peaaegu 600 eurot.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo ütles, et politseinikel ei olnud mainitud kuritegude toimepanemises raske kahtlustatavat välja selgitada, kuna kõik kannatanud nimetasid sama nime, kellele nad on raha üle kandnud. „Tegemist on 19aastase Võrus elava noormehega, kelle uurijad kuulasid kahtlustatavana üle,“ lisas prokurör.

Prokurörid ja politseinikud tunnistavad, et viimasel ajal üritatakse petuskeemi hästi läbi mõelda, näiteks kasutatakse võõraid identiteete ja pangakontosid. Taoliste kuritegude avastamise taga on suur ja põhjalik töö. Ühte sellist kriminaalasja arutati täna, 16. veebruaril Tartu maakohtus. Loe edasi: Politsei manitseb veebist oste sooritades tähelepanelikkusele