Erkki Peetsalu

Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks

tiibvarjusport — Tiibvarjusport. Foto: Paap Kõlar

24. – 27. mail korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit Otepää-Palupera ümbruses esmakordselt rahvusvahelised motovarjuspordi võistlused, mis on ühtlasi testiürituseks aasta hiljem samas toimuvatele mastaapsetele Euroopa Meistrivõistlustele motovarjuspordis. 26. mail muudetakse Tehvandi staadion omapäraseks lennuväljaks.

Võistluste raames, laupäeva õhtul, ajavahemikul kell 20.00-21.30 toimub Tehvandil publikule suunatud lennushow.

Ürituse ühe korraldaja Paap Kõlari andmeil saabub laupäeva õhtul lennates Tehvandile rahvusvaheliselt kirev lennuseltskond, mis kindlasti ei jää otepäälastele märkamatuks, kuna õhus tiirlevaid erinevaid lennuaparaate saab olema rohkesti. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, formatsioonilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat.

Eriti soodsa ja tuulevaikse ilma korral võib näha ka põnevamate täpsusharjutuste tutvustusi ning üllatusena ehk isegi paari päris uut ja ekstreemset lennueksperimenti. ,,Meie spordiala on väga ilmatundlik ja oleme valinud selleks ürituseks parima võimaliku aja, lõplikud olud aga selguvad ikkagi alles kohapeal. Kui vähegi võimalik, toimuvad vahemaandumised ja stardid otse staadioni tribüüni ees, seal teeme siis ka juttu ja tutvustame huvilistele motovarjusporti lähemalt,“ kinnitas Paap Kõlar. Loe edasi: Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks

Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.

„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.

Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.

MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Loe edasi: Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Viljandis sai nurgakivi haigla õendus- ja hoolduskeskus

Viljandis asetati nurgakivi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriaosakonna õendus- ja hoolduskeskuse vundamendile, et juba selle aasta lõpus kaasaegne keskus Jämejalal abivajajatele avada.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kerkib keskus õigesse kohta, sest nii moodustub terviklahendus, kus uus investeering hakkab varem tehtuid toetama. „Asetame kompleksi rajamisega sümboolse nurgakivi ka maakonna ja terve lõuna Eesti arengusse, sest tegu on ju maakonnaülese objektiga. Samuti kerkib taas ilus algatus maakonna hooldusvaldkonna arendamise suunal, sest Viljandimaal on erivajaduste hoolekandelise tegevusega samas paigas tegeldud enam kui sada aastat. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie tugevust mõõdetakse meie nõrkuse kaudu. Vaid need ühiskonnad on tugevad, kus nõrgemaid ja abivajajaid hätta ei jäeta,“ rõhutas Kruuse.

Nurgakivi asetamisel võtsid sõna ka Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim, riigikogu ning SA Viljandi Haigla nõukogu liige Peep Aru ning SA Viljandi Haigla juhataja Ülle Lumi. Viimane rääkis haigla kui organisatsiooni arendusest, võrreldes seda inimesega, kes peab samuti plaani pidama, need ellu viima ning läbi tegevuse arenema ning heas konditsioonis püsima.

Keskuse ehitajaks on oma maakonna ehitusfirma Silindia, kelle juhi Toomas Perve hinnangul ei näe ta täna takistusi hoone õigeaegseks valmimiseks.

Õendus-hoolduskeskus luuakse eelkõige silmas pidades neid hooldatavaid, keda on tabanud dementsus. Arhitektuursed siselahendused loovad haigetele keskkonna, kus selle haigusega kaasuvate erisustega võimalikult valutult toime tulla.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist

Rosma kogupere konverents_1 — Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 19. mail IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, kus arutleti kogukonna ja kooli suhete ning kogukonnakooli olemuse üle. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa 185 inimest, kes päeva lõpuks sõnastasid teesid terve kogukonna kooli kohta.

Konverentsi lõppdokument meenutab lapsevanematele, haridusametnikele ja omavalitsustele, et toetavat ja hoolivat kasvukeskkonda pakkuv kool saab tegutseda, kui kogukond sellist kooli soovib ja vajab. “Terve kogukonna ja kogukonda toetava kooli loomine ning hoidmine algab meist endast – igaühe panusest ja teadlikest valikutest. Selle õnnestumiseks on väga oluline koostöö, samuti omavalitsuste ja riigi esindajate hea tahe ning toetus. Kogukonnakoolis peitub meie ühine võimalus teel hoolivama ja tasakaalukama ühiskonna ning elukeskkonnani,” seisab dokumendis (vt konverentsi lõppteese teksti lõpus).

Neljandat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärgiks oli vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond. Konverentsil osales koos vabatahtlikega rekordarv – kokku 185 inimest: 101 täiskasvanut ja 84 last. Loe edasi: Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist

Laupäeval toimub Rosmal IV kogupere konverents

Rosma kool — Hetk mullusel kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

19. mail toimub Põlva külje all Rosmal IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, mis võtab sel aastal vaatluse alla kooli ja kogukonna. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatavast kogupere konverentsist plaanib osa võtta 170 inimest.

Neljandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond.

Kogukonna ja kooli suhetest on viimasel ajal palju juttu olnud. Konverents püüab lahti mõtestada kogukonnakooli olemust ja käsitleda võimalusi, kuidas kool tagaks lastele parima kasvukeskkonna ning kujuneks terve kogukonna arengu keskuseks.

Esinejatena astuvad üles Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, Tallinna waldorfkogukonna üks eestvedajaid Aivar Haller, Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liikmed Ene Reedi ja Margit Prede, Rosma Haridusseltsi lapsevanem Indrek Maripuu ning Võru uue waldorflasteaia idee käivitajad Pille Sõrmus ja Mari Peetsalu. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed.

Johannese Koolis Rosmal peetavale kogupere konverentsile tulevad osalejad koos peredega. Konverentsirahvale valmistavad tervislikku toitu Seto sõsarad. Päeva lõpetab fantaasiapillimees Silver Sepp. Ajakava leiab veebist (www.rosma.edu.ee). Konverentsil osalemine on tasuta, omapoolse toetuse saab toidu ja korralduse eest anda kohapeal annetuse korras. Loe edasi: Laupäeval toimub Rosmal IV kogupere konverents

Rõuges saab õppida koduleiba valmistama

Rõuge rahvamajas toimub 24. mail algusega 18.00 koduleiva õpituba. Koduleiba õpetab tegema Kristel. Õpituba on tasuta. Kaasa paber ja kirjutusvahend ning kindlasti hea tuju ja sõbrad!!! Õpituba korraldab MTÜ Elu Huvitavaks Maal sarjast: Tasuta koolitused maainimeseni. Info ja registreerimine: Maire Meldre, tel 53804971

Sännas tulekul kolmas Euroopa väärtfilmiõhtu

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust, nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor. 2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega. Üritust toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

talgud — Hetk Pajusi külamaja talgutelt. Foto: Jüri Vester

Enamik talguid üle Eestimaa on edukalt lõppenud. Teeme Ära talgupäev tõi kodudest välja rohkem inimesi kui mullu – vähemalt 30 382 eestimaalast. Talgupäeva meeskond tänab kõiki, kes tulid ühiselt välja ning panid õla alla, et kodukoha ja kogukonna heaks midagi olulist ära teha. Tänase päeva jooksul laekunud talgutagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1220 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 30 382 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 8032 inimest. Saaremaal osales 3138 inimest, Tartumaal 2546, Pärnumaal 2353, Ida-Virumaal 2219, Läänemaal 1877, Lääne-Virumaal 1511, Järvamaal 1469, Raplamaal 1412, Jõgevamaal 1221, Võrumaa 1135, Viljandimaal 1092, Valgamaal 1086, Põlvamaal 832, Hiiumaal 464. Vaata talgustatistikat siit.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänane päev näitas taas Eestimaa inimeste hoolivust ja koostöösoovi. „Maailmaparandamiseks ei pea me leiutama uut kõrgtehnoloogilist maailmaparandamiseagregaati. Talgupäeva kogemus näitab, et Eestimaa elukeskkonna parandamiseks ei ole tingimata vaja kümneid tuhandeid eurosid – piisab kümnetest tuhandetest eestimaalastest ja nende hoolivast mõtteviisist. Kui oleme jõudnud sellise mõtteviisini, juhtuvad ülejäänud head asjad juba iseenesest,“ lausus Tüür.

Talgupäeva meeskond helistas täna koos vabatahtlikega rohkem kui tuhandele talgujuhile. „Neid tuhandeid töid ja positiivseid emotsioone sellest vägevast talgupäevast ei saagi üheselt väljendada,“ lausus Tüür. „Teeme Ära talgupäeva meeskond teeb lihtsalt ühe sügava kummarduse kõigile talgujuhtidele ja talgulistele üle Eesti!“ Loe edasi: Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

MoKSi külaliskunstnik Izabela Ołdak paneb Mooste bussipeatuse särama

Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) resideerima tulnud Poola kunstnik Izabela Ołdak maalib üle Mooste bussipeatuse ootekoja. Tema maalingus põimuvad kokku Eesti rahvusmustrid ja kunstniku enda looming.

Aprillis saabus kaheks kuuks MoKSi oma loometööd tegema Izabela Ołdak Poolast, kes pakkus välja, et pisut väsinud välimusega Mooste bussipeatusele võiks anda uue sära. Selleks sai ühendust võetud Mooste vallaga, kes pani kohe lahkelt ka oma õla ettevõtmisele alla. Peale selle on Izabela kutsunud kuulutuste kaudu ka kõiki kohalikke huvilisi kaasa lööma, kommenteerima ja nõu andma. Praeguseks on ootekoja maaling, kus kohalikud rahvusmustrid põimuvad kunstniku käe läbi kompleksseteks ornamentideks, juba osaliselt valmis, Izabela on lubanud selle täiustamist veel jätkata.

Izabela Ołdak on kunstnik-kuraator, kes on huvitatud arhetüüpsetest mustritest ja kordustest. Uurides traditsioonilisi ornamente, loob ta neist uusi ning kasutab neid oma installatsioonides, (seina)maalides ja performance’eis. Peale maalimise kasutab Izabela oma kunstis palju ka Poola traditsioonilist käärilõiketehnikat, luues sel moel imelisi paberornamente. Selliseid lõiketehnikaid õpetas Izabela 28. aprillil MoKSis ka kõigile kokku tulnud huvilistele. Izabela Ołdak töötab MoKSis mai lõpuni.

Mooste külalisstuudio on loovisikute enda eestvõttel toimiv kunstikeskus, mis hõlmab ateljeesid, näitusepindu, töökodasid ja raamatukogu. MoKS tegutseb nii Moostes (külalisateljeed, toiduklubi, õpikojad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad 2012. aastal Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Briti Nõukogu, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig.

Allikas: Siiri Kolka, MTÜ Mooste Külalisstuudio, www.moks.ee

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Kadrina saunatalgud — Hetk tänastel Kadrina saunatalgutelt. Foto: Kadrina Saunaklubi

Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev läks kohe hommikust hooga käima ja inimesi on kodudest välja tulnud rohkem kui talguveebi kirja pandud. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel üle Eesti kindlasti rohkem kui 20 000 inimest. Värsket talgutagasisidet saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse, kus info uueneb pidevalt kogu päeva vältel.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul koguneb talgupäeva staapi kuhjaga uusi muljeid ja emotsioone käimasolevatelt talgutelt. „Tunda on, et taas toimub üle Eestimaa üks mõnus talgupäev – inimesed on kokku saanud, naudivad värsket õhku ja koostegemise rõõmu,“ lausus Tüür. „Talgupäeva meeskonnal on tõesti hea meel, et maikuu esimene laupäev on kujunemas iga-aastaseks hoolimise päevaks – päevaks, mil inimesed näitavad välja oma hoolivust kodukandi ja kogukonna suhtes!“

Hommikul alustatud talgutel peetakse paljudes kohtades lõunapausi. Tänavuses menüüs on lisaks talgusupile väga levinud talgupannkoogid ja kringel, mitmel pool lähevad koogid just ahju. Traditsioonilise talgusupi asemel pakutakse mitmel pool ka teisi maitseelamusi, Mustamäe talgutel on näiteks turgutuseks heeringavõileib.

Lõunasupi kõrvale puhutakse omakandi jutte või kuulatakse sajandivanust talgulugu vastilmunud talgulugude kogumikult. Sel aastal ongi kõlama jäänud, et talgulugude jutustamine ja talgupärimuse jagamine on saanud ühise päeva lahutamatuks osaks.

Enamik talgujuhte kiidab ilma ja kinnitab, et kohale on tulnud rohkem inimesi kui arvatud – eriti noori, kuid ka palju eakamaid, sest talgud vanust ei tunnista. Paljudest talgukohtadest on laekunud positiivne kommentaar prügi vähenemisega seoses. Ja esile on tõstetud sedagi, et talgud on kõigile tõepoolest väga ühendav kogemus. Loe edasi: Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Inspireerivad hetked koos Remo Savisaarega

Metsapealinnas Rakveres toimuva metsanädala sündmuste käigus oli huvilistel lausa kahel õhtul harukordne võimalus veeta mõni tund tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare seltsis.

Neljapäeva õhtul pajatas meister kaasahaaravalt oma varajastest hommikustest hiilimistest, päevastest passimistest ja õhtustest viimse valguse püüdmistest jõudmaks lähedale ihaluste objektidele. Jõulisteks kontrastseteks vahepaladeks mahedale jutule oli Bonzo võimas laul. Sama võimsad olid Remo looduspildid, mis suurel seinal looduse ja loomad-linnud tuppa tõid.

Reede õhtupoolikul said soovijad fotokunsti suurepärase valdaja käest näpunäiteid ava, säri ja ISO ning kompositsiooni paikaseadmise osas. Näitlikustamiseks ilmusid ekraanile nii – ja naasuguse seadistusega tehtud kaadrid. Hiilgavaks punktiks kiirkoolitusele oli osalejatel võimalus Rahvaaias püüda kuuldut ise piltideks vormistada. Suure meistri erapooletu kriitika, julgustavad sõnad ja eluterve elevus tekitasid mõnusa õhkkonna. Eks parim pilt ole kõigil veel tegemata, selle poole püüdlemine on kogu elu täitev pidev arengutegevus. Iga fotohuviline õpib oma pilte paremini teostama tegijate töid vaadates ja kuuldud õpetussõnu mõtestades.

Ulvi Mehiste

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes
Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind
Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu
Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Tulekul heategevuslik kunstioksjon

J.Arrak_Voitlus_lohega — J.Arrak, "Võitlus lohega"

Juba teist aastat järjest korraldab Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond heategevuslikku kunstioksjonit „Aita alustada elu“. Oksjon toimub 17. mail algusega kell 19:00 hotellis Swissôtel Tallinn.

Seekord kogume toetust, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja SiPAP- aparaat, mis aitab enneaegseid vastsündinuid, kellel avaldub hingamispuudulikkuse sündroom. Oksjonil on esindatud Jüri Arraku, Olav Marani, Toomas Vindi, Laurentsiuse, Tiit Pääsukese, Andres Toltsi, Ivi Arraku, Mall Nukke, Maarit Murka, Jaan Toomiku, Kaido Ole, Alice Kase, August Künnapu ja Mart Sanderi tööd.

Osalemissoovist palume teada anda e-maili teel aadressil toetusfond@synnitusmaja.ee või telefonil +372 555 28323 (Eeva Kauba). Esimeste kunstioksjonile tulevate töödega saab tutvuda siit.

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Suusaliit tunnustas Otepää mäesuusatajaid

Tormis Laine mäesuusatamine — Mäesuusataja Tormis Laine. Foto: Tiimar Laine

25. aprillil toimus Eckerö Line laeval Norlandia suusahooaja lõpetamine ning Eesti Suusaliit kuulutas välja 2011/2012 hooaja parimad sportlased. Muu hulgas said tunnustuse Otepää noored mäesuusatajad.

Mäesuusaklubi Väike Munamägi treeneri Peeter Siimu andmeil sai parimaks noormeheks mäesuusatamises hetkel Austrias treeniv Tormis Laine (Otepää SK Otepää Õhujõud).

Parimaks nooreks neiuks mäesuusatamises kuulutati Carmen Piho (SK Väike Munamägi, treener Peeter Siim). „Lisaks sellele arvas ESL Mäesuusakomitee Carmeni Eesti noortekoondise liikmeks, kuna tal oli väga edukas hooaeg ning ta täitis kõik vajalikud normid,“ rääkis Peeter Siim.

ESL Mäesuusakomitee otsustas saata SK Väike Munamägi õpilase Greete Poderati FIS valiklaagrisse Austriasse. „Kui tal seal hästi läheb, avaneb tal võimalus FISi rahastamisel laagris treenida veel kolm kuud lisaks, seda juba septembris,“ lisas Peeter Siim.

Allikas: Monika Otrokova

Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötoad maikuus

TANTSUTUBA – 6. mai kl 18:00 Ruusmäe Rahvamajas. Esisuss on Õie Sarv Setomaalt. Tal on kaasas ka omad muusikud. Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes.

VÄIKEKANDLETUBA – 8. ja 22. mai kl 19 Haanja Rahvamaja kohvikus. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

LõõTSPILLITUBA – 5. ja 19. mai kl 10:00 Haanja rahvamajas. Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.

KOHALIK KÖÖK – 20. mai kl 11:00 Vaskna turismitalus. Valmistame kevadisi vitamiinirohkeid toite haani naise Triin Rõõmusoksa näpunäidete järgi.

KÄSITÖÖTUBA – 26. mai kl 11:00 Ruusmäe rahvamajas. Teemaks on lõngade värvimine taimedega. Juhendab Ruusmäe kandi inimene Leelo Sarik.

LAULUTUBA – 27. mai kl 15:00 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Külla tuleb Celia Roose Karula metsade vahelt!

Õpitoad toimuvad 2012-2013 igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu)
Registreerimine telefonil: 511 2280 või ivirausi@gmail.com
Täpsem teave: omkuiom.blogspot.com

Esimene Sabatants ootab järge

Äsja lõppes Tallinnas teatris NO99 esimest korda toimunud traditsioonilise tantsu festival Sabatants. Neli päeva pakkusid võimalusi nii aruteludeks, õppimiseks kui koostantsimiseks.

Hommikused jututoad otsisid vastuseid mitmetele küsimustele ja olukordadele, mis kerkinud esile seoses traditsioonilise tantsu eluga kaasajal. Üheskoos tantsijate, pillimeeste, uurijate ja teiste huvilistega arutlenud pärimusmuusik Siim Sarv võttis jutuks tulnu lühidalt kokku: “Meil on kogukond tantsijaid ja pillimehi, erinevalt mesilastest ja lilledest ei ole neid siiamaani aga kokku lastud. On aeg need kaks erinevatel viisidel teineteisega ühendada. Selle järgi on olemas selge vajadus, kuid kuidas ja millal seda teha, näitab aeg.“

Päevastes õpitubades tutvustati ja tantsiti nii Eesti kui kaugemate maade tantse: Lätist, Leedust, Poolast ja Baskimaalt. Teiste hulgas olid kohal ühed viimastest Pakri traditsiooni kandjatest, Endel Enggrön ja Manfred Strickman. Oma paikkonna tantsude õpetamise kaudu loodavad nad leida Eestis muusikuid ja tantsijaid, kes kannaksid edasi hääbuvaid teadmisi ja oskusi. Loe edasi: Esimene Sabatants ootab järge

Tulekul foto-velotuur “Tabiveremaa ilu ja valu”

Ootame sind osalema Foto-Velotuuril “Tabiveremaa ilu ja valu”. Jalgrattamatk algab 12. mail kell 10.00 Tabivere vaba Aja keskuse eest, sõidame Saadjärve äärt mööda Juula külla, sealt Elistvere kaudu Maarja-Magdaleenasse, edasi Kõrenduse, Otslava, Kaiavere külad, Kärksi, Õvanurme ja lõpetame taas Tabiveres (kokku umbes 45 km).

Registreerimiseks saada osalejate nimed ja kuni 5 pilti Tabivere vallast (nii rõõmupakkuvaid kui mõtlemapanevaid) aadressile eneli.pyhvel@kliinikum.ee. Pilte vaatame retke lõpul Vaba Aja Keskuses. Toitlustuspauside tarbeks kogume kõigilt täiskasvanutelt 2€. Vihma korral jääb sõit ära, aga pilte vaatame niikuinii!

Meiega tulevad oma elu ja mõtteid jagama ka Belgist jalgrattaga Eestisse tulnud vabatahtlik Lauris ja Põltsamaa noorteühendusest Heidi. Üritust toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põltsamaa Noorteühendus Juventus.
Täpsem info www.juula.ee

Allikas: Eneli Kaasik

Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli

Ühing Pikakannu Kooli Areng on pärast Lasva Vallavolikogu otsust lõpetada Pikakannu Põhikooli tegevus alates 31.07.2012 otsustanud asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Keskusel saab olema neli üksust: lastehoid, kool, huvikool ja abiteenistus. Nii alus-, põhi-, kui huvihariduse õppekavad on seotud pärimuskultuuriga.

Kolmapäeval, 25. aprillil kell 14.00 toimub Pikakannu Koolimajas keskuse arengukava seminar “Pärimuskultuur kui päriselu osa”. Arutusele tulevad ja vastuseid ootavad küsimused on: Mis on kultuur? Mis on pärimuskultuur? Mis on vaimne kultuuripärand? Millised kombed, tavad, teadmised ja oskused oleme saanud vanemalt põlvkonnalt? Milliseid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi anname edasi nooremale põlvkonnale? Kas pärimuskultuur ja kultuuripärand sobib paremini muuseumi või maksuametisse? Kuidas kultuuripärand väärtushinnanguid kujundab?

Seminaril osalevad Võru Instituudi esindajad, õpetajad, hoolekogu ja ühingu liikmed ning huvilised. Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse arengukava koostamiseks toimuv seminar on rahastatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt. Loe edasi: Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli

Nuustaku naisrühm tähistab 30. aastapäeva

Nuustakt rahvatantsu naisrühm tähistab 29. aprillil kell 14.00 oma 30. aastapäeva. Ühtlasi tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva.

Nuustaku rahvatantsurühma naisrühm sai alguse Otepää sidejaoskonna naisrühmast. Esimeseks juhendajaks sai tuntud tantsujuht Eha Ojavee. Naisrühm osales paljudel isetegevuslaste konkurssidel, kus saavutati ka häid tulemusi. Esinetud on nii maakondlikel kui ka vabariiklikel tantsupidudel ja käidud palju tantsulusti pakkumas ka väljaspool Eestit – Soomes, Venemaal, Rootsis, Saksamaal. Viimati käidi külas Otepää Sõprusomavalitsusel Venemaal Toksovos, kus esineti Toksovi linna päevadel. Praegu juhendab tantsurühma Angela Toome.

Nuustaku naisrühma 30. aastapäeva tähistamisel õpetavad Ain Raal ja ansambli Tsibihärblased liikmed seltskonna- ja rahvatantse. Samas on võimalik vaadata MTÜ Karukäpp käsitöö kevadnäitust. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Kolmapäeval, 25. aprilli keskpäeval avavad Läti põllumajandusminister Laimdota Straujuma koos Eesti keskkonnaministri Keit Pentusega Kohila valla Pihali külas Baltimaade esimese ühise metsaistutuspäeva, millega tähistatakse ka 23.aprillil alanud Eesti üleriigilist metsanädalat.

Veidi enam kui paarile hektarile istutatakse 5000 kaseistikut, mis tuuakse kohale Eestist Juhani Puukoolist. Noori kaseistikuid on kutsutud istutama Eesti, Läti ja Leedu riigi ja omavalitsuste, vabaühenduste ja metsandusvaldkonna ettevõtete esindajad ning Kohila koolinoored, kokku ligikaudu 150 inimest.

Ühise metsaistutuspäeva idee tuli Lätist, kontserni Latvijas Finieris esindajate poolt, kelle eestvedamisel algatati Lätis üleriiklik kaseprogramm juba 15 aastat tagasi. Kaseprogrammi raames tehakse seal pidevat koostööd oma ala professionaalidega üle kogu maailma. Kask on Firma Latvijas Finieris tunnuspuu. Seda kasvatatakse nii ilu kui ka väärt puidu pärast.

„Soovime jagada oma kogemusi ja oleme avatud Eesti kolleegide uutele ideedele,“ kommenteeris kaskede istutamise algatust Kontserni Latvijas Finierise juhatuse esimees Uldis Bikis. Eesti, Läti ja Leedu kogemusi ühendades on võimalik luua kõiki Baltimaid hõlmav metsandusvaldkonna teadmiste pank ja esindada maailmaturul edukamalt kõigi kolme naaberriigi ühiseid huve.
Loe edasi: Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev