Otepää abivallavanema Mairo Kangro sõnul lõigati Linnamäel võsa, korjati prügi ja koristati nõlva. Sooja suppi ja teed pakkusid Otepää naiskodukaitsjad.
Täname kõiki talgulisi, kes vaatamata halvale ilmale Linnamäge aitasid koristada! Talgud korraldas Otepää Vallavalitsus.
Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus
Kõik vabakondlased on oodatud kaasa rääkima vabaühenduste rahastamise tingimuste kujundamises. Seda saab teha igaüks oma kodus materjale lugedes ja internetis arvamust avaldades, veel paremini aga 19. oktoobril Tallinnas toimuvatel vabaühenduste kärajatel, kus needsamad materjalid koos läbi arutatakse.
Tegu on juhendmaterjalidega, mis saavad pärast valitsuses kinnitamist aluseks vabaühenduste avaliku võimu poolseks rahastamiseks, on siis tegu kohalike omavalitsuste või ministeeriumite, nende haldusalas tegutsevate fondide või teiste riigiasutustega. Juhendmaterjalid puudutavad nii projekti- kui ka tegevustoetusi, nii taotlemise kui ka aruandluse tingimusi. Ühesõnaga – kõike.
Alates eelmisest sügisest Siseministeeriumi juures koos käinud töörühm on välja töötanud juhendmaterjalide mustandid ja püstitanud ka rea küsimusi, millele vastuseid oodatakse. Kõik need on kättesaadavad internetis aadressil www.ngo.ee/kärajad. Samas saab ka end kärajatele osalemiseks kirja panna ja vaadata täpsemat ajakava. Loe edasi: Vabakondlasi oodatakse kärajatele
Pühapäeval, 14.oktoobril tähistab Rakvere Spordiselts Kalev 95. aastapäeva Rakvere spordikeskuses suure võimlemispeoga „Sügise sära“, kus saab näha rühmvõimlemist, daamide võimlemist, harrastusvõimlemist ja tantsulisi numbreid, mida esitavad 300 võimlejat üle Eesti – Võrust, Tartust, Pärnust, Viljandist, Keilast ja Lääne-Virumaalt. Kavas võib näha tuntud iluvõimlejate õdede Bogdanovate numbreid. Võimlemisetenduse pealavastaja on Pärnu võimlemisklubi peatreener Kai Esna.
Etendust teadustab tuntud spordikommentaator Erik Lillo, kes on ise samuti Rakverest pärit. Etendus algab kell 14.00 kestab kuni 17.30-ni ühe 10-minutilise vaheajaga. Rakvere Spordiselts Kalev tähistas viie aasta tagust 90. aastapäeva samuti suure võimlemispeoga Rakvere Teatris.
Piletid hinnaga 3 eurot täiskasvanutele ja 1 eurot õpilastele on müügil Rakvere Teatris ja Spordikeskuses, Rakvere Krooniselveris, Tapa Spordikeskuses, Kunda Linna Klubis, Tamsalu Kultuurimajas, Kadrina Rahvamajas ja tund enne algust kohapeal.
Info: Eesti Spordiliit Kalev võimlemise projektijuht Lembe Laas, tel 6154277
Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele. Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust osavõtt on kõigile tasuta.
Päevakava:
13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses
Loe edasi: Tulekul II Võrumaa meeste tervisefoorum
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeeste ja kaheksat valda ühendava kohaliku Leader-tegevusgrupiga, kellega arutatakse Euroopa Liidu uue finantsperioodi ja maaelu arengukava 2014–2020 teemadel.
„Praegu on toimumas olulised arengud nii Euroopa Liidu tasandil, kus on väljatöötamisel uue finantsperioodi eelarvekokkulepped, kui ka Eestis, kus tegeleme uue maaelu arengukava väljatöötamisega,“ rääkis minister Seeder. „Teeme Euroopa suunal intensiivselt tööd, et saavutada toetuste võrdsem jaotamine liikmesriikide vahel ning võrdsemad konkurentsitingimused meie põllumeestele. Uue maaelu arengukava väljatöötamisel on Leader-grupid ja põllumeeste ühendused meile väga oluliseks partneriks.“ Loe edasi: Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega
Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.
Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:
• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid
Kõik huvilised on oodatud Tartu Waldorfgümnaasiumi õpipäevale “Kuidas hindamine inimest kujundab?”, mis toimub neljapäeval, 18. oktoobril kell 10:00-16:00 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 2, Tartu). Lektoriks kogemustega õpetaja ja õpetajate koolitaja Godi Keller Norrast.
Hindamine on Eesti õpetajatele väljakutseid pakkuv teema, terava tähelepanu all on hindamise erinevad viisid. Kool valmistab eluks ette inimesi, kes mõjutavad ühiskonda tulevikus, mida me ei tunne. Kui teaksime paremini, kuidas mõjutab hindamine inimesi üldiselt, nii õpetajaid, õpilasi kui lapsevanemaid, saaksime kujundada (hindamis)keskkonna, mis toetab ning arendab nii hinnatavat kui hindajat.
Godi Keller on olnud 18 aastat loodusainete ja klassiõpetaja ning praegu koolitab õpetajaid, koolijuhte ja lapsevanemaid Norra Poeble projekti pedagoogina. Samas tegeleb ta ka probleemsete koolist kõrvale jäänud noorukitega. Oma igapäevatöös puutub seega pidevalt kokku hindamise ja selle mõjuga nii koolis kui väljaspool kooli. Loe edasi: Tulekul õpipäev “Kuidas hindamine inimest kujundab?”
Nad mängivad 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat erinevatest Eesti piirkondadest ja teistest riikidest, kus nad on käinud läbi aastate üheskoos kontserte andmas. Meele ja Toomase repertuaaris on väga palju mitmete rahvaste tantse, mida viimastel aastatel on väga harva tantsuklubides mängitud.
Toomas Valk on Seto Kuningriigi parim pillimees (2006, 2008 ja 2010), mänginud ansamblites Vägilased, Viis ja Krää. Praegu mängib Toomas ansamblis Klapp. Meel Valk on Seto Kuningriigi parim pillimees (2005) ja parim noor pillimees (2004). Meel on mänginud ansamblites Krää ja Viis ning laulnud ansamblis Väike Hellero. Praegu laulab Meel Värska naiste leelokooris ja Setomaa vanimas tegutsevas leelokooris Leiko.
Osalema on oodatud õppimisest huvitatud rahvamuusikud ja tantsijad. Vahepeal tantsitakse juba tuttavaid rahvatantse meilt ja mujalt. Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Poest saadav tulu aitab Sänna Kultuurimõisal muretseda talve küttepuud, maksta elektrimaksud või näiteks viia edasi teenuskeskuse arendamist. Sänna Kultuurimõisa teenuskeskus sisaldab endas järgmisi tegevusi/võimalusi:
Pood
Sänna Mõisapoest saab osta nii kohalikku kui ka välismaist mahekaupa. Mõte on pakkuda tooteid kogukonnalt kogukonnale, s.t. et eriti oodatud on poodi riiulitele erinevaid Kagu-Eesti tooted. Seni kõige populaarsemad tooted poes ongi olnud meie maakonna tublide naiste toodang nagu Kaire Uderi seebid (astelpajuseep on esikohal), Urvaste naiste kama ja Kairi Koemetsa UMA MEKI märgiga küpsised.
Nagu öeldud saab lisaks kohalikule toodangule ka välismaist ökokaupa osta. Siiani on erilist populaarsust üles näidanud kõiksugu jõupulbrid nagu toorkakao, macu-macu, spirulina, vanilje jne., aga muidugi ka mahe(toor)šokolaadid, šokolaadikreemid, limonaadid jne. Lisaks saab osta hambapastat, kreeme, šampoone ja paljusid teisi naturaalseid (rohelise savi baasil olevaid) hügieenitarbeid. Ehitusmaterjalide osakonnas on olemas kohupiimavärvi segud ja naturaalsed pigmendid (hetkel 15 erinevat tooni); saviukumaja savi, kitti, linaõlivärvi jne. Pood on keskendunud säästvale renoveerimisele, kus lisaks tarvikutele võimalus osta õpetlikke raamatuid ja saada mõisa renoveerimise kogemustest head nõu. Kaupa tellitakse poodi vastavalt külastajate soovidele ja vajadustele. Loe edasi: Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood
„Tunnustame aktsiaselts ABB-d, kuna ettevõtte tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma ärijuhtimises ja ka tootmistegevuses rakendatakse keskkonnajuhtimis-süsteemi,“ ütles SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann. „Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna¬hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna¬juhtimissüsteemi,“ lisas Nõmmann.
„Eesti Konkurentsivõime kava 2020 üheks prioriteediks on „Keskkonnahoidlik majandus ja energeetika“. Rohemajanduse edendaja auhinnaga hindame ettevõtteid ja organisatsioone, kes on sellel suunal juba pikkade aastate jooksul edukalt toimetanud ning andnud oma olulise panuse. Rohemajanduse edendaja auhinna traditsiooni on kindlasti vaja, vähemalt aastani 2020. Kas see auhind peaks jääma eraldiseisvaks näitab aeg, kuid ambitsioon on saada osaks Ettevõtluse Auhinna ja Konkurentsivõime edetabeli protsessist, kas eraldi Rohemajanduse edendaja alakategooriana või läbiva kriteeriumina olemasolevates kategooriates, sest rohemajanduse edendamine on erinevaid majandussektoreid läbiv teema ning eesmärk,“ selgitas Nõmmann. Loe edasi: Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus
Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist.
Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1000 eurot.
Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.
Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2012. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2012. aastal novembri lõpus.
Allikas: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee
Koristatakse Linnamäe nõlva, lõigatakse võsa ja korjatakse prügi. Talgulistel palutakse kaasa võtta oma tööriistad. Talgulistele pakub suppi Otepää Vallavalitsus, suppi aitavad keeta Otepää naiskodukaitsjad. Talgutel osalevad ka Otepää Vallavalitsuse töötajad, vallavalitsus on 5.oktoobril avatud tavapärastel tööaegadel kella 8.00-15.30ni.
Ka Linnamäel asuvaid linnusemüüre ootab korrastamine. Muinsuskaitseamet eraldas müüride avariitoetust 12 782.- euro ulatuses. Toetusrahast on tellitud linnuse varemete ala geodeetilise alusplaani täiendamine, varikatuste joonised ja varikatuste ehitustööd. Varikatused on vajalikud, et kaitsta müüre kuni nende konserveerimiseni.
Tänaseks päevaks on Linnamäe müüride konserveerimistööde projekt lõppjärgus ja ootab Muinsuskaitseameti kooskõlastust. Tööd on plaanis valmis saada selle aasta jooksul.
Täiendav info: Mairo Kangro, tel 7664810, 53033035
«Väega uhkõ ja suur konkurss, tuud es mõista ette arvada!» rõõmust’ Võro seldsi juhatusõ liigõ, lipukonkursi üts vidäjä Kama Kaido.
No vali Võro seldsi kokko pant kommisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitrolla, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres) võistlustöie hulgast vällä 2–4 kõgõ parõmbat tüüd.
Kommisjonilõ andva nõvvo kunstnigu ja liputiidüse as’atundja: Võromaa juuriga kunstnik Lapini Leonhard, riigikantselei sümboolikanõvvomiis Uiboaia Gert ja Udmurdi lipu autor Lobanovi Juri.
Sis pandas lipuvariandsi rahvahääletüsele. Tuujaos trükütäs parõmba tüü paprõ pääle ja pandas Uma Lehe vaihõlõ. Võitjas kuulutõdas tuu lipp, miä rahva käest kõgõ inämb helle saa. Vällävalit lippu näüdätäs edimäst kõrda suurõmbalõ rahvalõ kolmandal Umal Pidol 1. piimäkuul 2013.
Allikas: Uma Leht
„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”
Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.
Aga kus on tõde?
Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.
Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?
Nõmmel on värskelt käima lükatud üks hea algatus – alustas mahetoidu tarbijaring OTT (otse tootjalt tarbijale).
Nõmmele hakkavad tootjad tooma mahetoitu kord nädalas neljapäeviti. Osta saab mahejuurvilja, -teraviljatooteid ja -mett, lähiajal lisanduvad kaubavalikusse mahepiim ja -lihatooted. Kohtumise koht on Paiste tn 10 seltsimaja ja järgmine kord sel neljapäeval 4. oktoobril kell 17.30 – 18.30.
Värskelt on üles saanud ka lihtne koduleht ja kogu süsteemi samm-sammult täiustatakse. Kodulehel (http://nommeott.blogspot.com/) on näha kaupade hinnakirjad, tootjate e-postiaadressid ning osadel juba pangakonto numbridki. Samuti näidisleping tootja ja tarbija vahel.
Allikas: Ave Oit, www.lilleoru.ee
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) viib bussitäie Virumaa kutseõppeasutuste õpilasi ja töötajaid Euroopa kutseõppurite traditsioonilistele meistrivõistlustele Spa’s, Belgias. Narva KÕK-i spetsiaalvarustusega buss viib 4.-6. oktoobrini toimuvale EuroSkills-ile 26 Narva KÕK-i inimest (17 õpilast ja 9 töötajat), samuti 12 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja 8 Rakvere Ametikooli esindajat.
„Meie eesmärgiks on anda oma õpilastele, kes lähikuudel hakkavad erinevatel Eesti kutsemeistrivõistlustel osalema, võimalus lähedalt vaadata, kuidas toimuvad sarnased võistlused rahvusvahelisel tasandil,” ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Jüri Sasi.
Seekordset reisi on oma koolipraktika raames korraldamas kaks Narva Kutseõppekeskuse turismikorralduse 2. kursuse õpilast, Julia Tihhomirova ja Ilja Popov.
„Meie õppetööks kohandatud bussis saame pika reisi jooksul läbi viia ka õppetööd,” lausus Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonna juht Tatjana Burikova. „Seekord saavad siis meie turismikorralduse eriala õpilased näidata, kuidas nad viivad läbi reisi korraldamist,” täiendas Burikova.
EuroSkills on Euroopa kutseõppurite meistrivõistlus, mida üle aasta korraldatakse erinevates riikides. EuroSkills-il Belgia linnas Spa-Francorchamps’is toimuvad mõõduvõtmised 44 erialal. Võistlejaid on 23 Euroopa riigist kokku 403. EuroSkills on suurim Euroopa kutseõppe-alane kohtumispaik, kus erinevate riikide kutseõpetajad saavad uusi teadmisi ja kogemusi omandada.
EuroSkills-i võistlusele-messile oodatakse vähemalt 40 000 külastajat. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus viib kutseõppurid Belgiasse
2. oktoobril toimus Otepää gümnaasiumis Otepää ettevõtluskonverents, mis keskendus noorte võimalustele ettevõtluses läbi lüüa. Oma kogemustest ettevõtluse vallas rääkisid mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid. Konverentsil tunnustati Otepää valla ettevõtjaid 2012.
Konverentsi avas Valga maavanem Margus Lepik. „Kui järjestada Valgamaa omavalitsusi üksikisiku tulumaksu laekumise järgi on Otepää Valgamaal kindlalt esikohal. Lisades siia veel kinnisvara hinnad ja tehingute arvu, siis võib öelda et tegemist on jõukaima omavalitsusega Valgamaal. Otepääl on olemas nii põllumajandus kui töötlev tööstus, aga eelkõige kolmanda sektori aktiivsus ja pealehakkamine on valla lipulaevaks,” ütles maavanem Margus Lepik. “Nii on heameel tõdeda, et vallajuhtide initsiatiivil on traditsiooniks saanud noortele suunatud ettevõtluskonverents. Saades teada majanduse suundumusi ja kuulates edukate kogemusi on noortel lihtsam teha oma valik ettevõtluse kasuks. Teame ju kõik, et innovatiivsed lahendused tähendavad ettevõttele olulist efektiivsuse kasvu ja majanduslikku edu. Seega on oluline anda majandusteadmisi just noortele, sest tulevik kuulub eelkõige teadmistepõhisele majandusele.”
Otepää vallavanem Merlin Müür lisas, et noortele on oluline kindlasti kuulata omaealiste kogemustest ettevõtlusvaldkonnas. „Oleme Otepää Gümnaasiumis alustanud õpilasfirmade loomisega, oli hea jälgida, et õpilasfirma Student Network kogemus tekitas saalis elevust.“
Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür tunnustasid Otepää valla ettevõtjaid 2012. Sellel aastal pälvisid tiitli AS Parmet ja AS GMP Grupp – GMP Clubhotel Pühajärve Restoran.
GMP Clubhotel Pühajärve Restorani peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks. Restorani siseruumides on 53 istekohta, lisaks on avatud suviti 120 kohaline väliterrass. Igal nädalavahetusel kõlab elav kvaliteetmuusika. Kui õhtu venib pikemaks on võimalik end kosutada GMP Clubhotel’i luksuslikes külaliskorterites. GMP Cblubhotel Pühajärv Restoran on elavdanud Otepää valla kultuurielu, käivitades sellest aastast alates suvekinode seeria.
Parmet AS on suurte kogemustega tootmisettevõte, mis toodab kvaliteetseid ripplaesüsteeme, fassaadikassette ning profiile. Ettevõtte asutati 1992. aastal metallist ripplaesüsteemide tootmiseks. Aastate jooksul on firma juurutanud tootmisse järjepidevalt uusi ripplaetüüpe – kui tootmist alustati kõigest ühte tüüpi paneelripplagedega, siis tänaseks päevaks on tootmises lisaks erinevatele paneelripplagedele ka restmoodullaed ning kassettripplaed erinevatele karkassitüüpidele. Tänu heale tehnoloogilisele baasile on Parmet AS võimeline pakkuma ka erikonstruktsiooniga ripplagesid ja fassaade. Ettevõte valmistab ka lehtmaterjalist painutatud profiile ja muid tooteid vastavalt tellija soovile.
Loe edasi: Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele
Reedel, 5. oktoobril toimub Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas koolituspäev “Tervislik ja odav toit tööelalisele inimesele”. Õhtul saab teatrit.
Päevakava:
kell 14.00- 15.30 toitumisteadlase MAI MASERI koolitus Ruusmäe rahvamajas
kell 15.45- 17.45 tervislike toitude valmistamine Rogosi mõisa köögis
kell 17.45- 18.45 õhtuamps, retseptide jagamine
Koolituspäeval osalemine on kõikidele tasuta, soovitav on tulekust teatada tel 516 5728, Sirje Pärnapuu. Koolituspäeva toimumist toetab ESF “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012”.
Kell 20.00 saab Ruusmäe rahvamajas vaadata Tsooru külateatri etendust “Võsavennad”. Teatrietenduse pilet maksab 3 eurot.
Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht
Eesti Ökokogukondade Ühendusel valmis tagasivaade ökokogukondade huviliste kokkutulekule, mis peeti Tartumaal Kaagveres/Kaveris 24.-26. augustil 2012.
Kaamera: Paavo Eensalu ja Sander Hiire
Montaaž ja heli: Paavo Eensalu
Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus, www.kogukonnad.ee
Setomaal kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri Noortestuudio lavastuse „Kuidas müüa setot?“ etendused toimuvad oktoobrikuus ka Tartus ja Tallinnas.
„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles“, arutles noorte juhendaja Anne Türnpu ajaleht Põlva Koidule antud intervjuus.
„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost.“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.
Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: Ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautsentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kini, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.
Loe edasi: „Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele
Kolmapäeval, 10. oktoobril 2012 algusega kl 18.00 saab toimuma Rõuge valla esimene RAHVASPORDI MESS, mille eesmärgiks on tutvustada paljudele valla inimestele juba tegutsevate spordigruppide ja muude tervisliku liikumisega tegelevate ühenduste tegevust, kaasates nii uusi liikmeid tervislikese tegevustesse. Samuti jagatakse infot tegevust alustavate treeninggruppide kohta. Oodatud on kogu valla rahvas ning huvilised kaugemaltki vanusest ja soost olenemata.
Rahvaspordi Mess koosneb väga paljudest tegevustest:
· Võimalus tutvuda spordihoone võimalustega (pallisaal, jõusaal, lauatennis, aeroobikasaal, dušid, saunad jne)
· Spordihoones tegutsevate trennide ja ringide tutvustused ja uute huviliste värbamine (pilates, jooga, eakate võimlemine, pallimängud jt)
· Omakandimehe Raul Olle innustav sõnavõtt tervislikust liikumisest ja selle positiivsetest mõjudest sinu tervisele
· vallas tegutsevate spordiklubide tutvustused ja uute huviliste värbamine. Esindatud on Rõuge Korvpalliklubi, Rõuge Jalgpalliklubi, terviseklubi Siruta, jalgrattaklubi Rõuge Racing Team, hokiklubi Rõuge Snaiprid, Rõuge Golfiklubi, Kiidi Talvepark jt
· Rõuge Perearstikeskuse läbiviimisel on võimalus mõõta tervisenäitajaid. Tõeste tulemuste saamiseks ei tohi paar tundi enne näitajate mõõtmist süüa-juua!
· Valla terviseprojekti järgmiste tegevuste tutvustamine (UjumisBuss, SuusaBuss, koolitused jne)
· Õrnema soo võrkpalli ja/või korvpalli treeningute alustamise mõttetalgud
· Mõnusad aktiivse liikumise alternatiivid rahvamajast, infot jagavad sussisahistajad erinevatest tantsurühmadest: Kadrid, Murueided, Käsikäes
· Jagatakse infovoldikut kogu tervisliku liikumise infoga Rõuge vallas
· Tervisliku ümberkehastumiskampaania “Parim Muutuja” tutvustus ja kanditaatide esitamise võimalus
· Tervise edenduse ideenurk, kus võimalik kuulda ja ise esitada häid ideid sportliku harrastuse arendamisse.
· Kohal ka liikumisharrastuse – ja tervisespordisari “Võrumaa Mängud” – parim ravim tavalise inimese tervisele!
· Võru Orienteerumisklubi juht Sixten Sild tutvustab orienteerumise mitmekülgsust ja seikluslikkust ja elulisust
· Sõltuvushäiretest loobumise nõustamine, Veevi Hõrak
· Mõnusad arutelud sportlikel ja tervislikel teemadel, millest sünnivad ühe uued ideed.
Mess kestab orienteeruvalt kella 20.00-ni. Õhtut juhib Jaanus Mark. Tule ise, tule koos sõbra ja terve perega ning leia endale sobiv sportlik harrastus. Korraldab Rõuge valla Tervisespordi Ümarlaud. Info messi kohta ja ideed messi veelgi paremaks ja huvitavamaks ülesehituseks Karel Saarna, tel 5560 3989.
Koduleht: http://sport.rauge.ee/uudised/rouge-valla-esimene-rahvaspordi-mess/
Üritus Facebookis: http://www.facebook.com/events/288543001256359/
Pühapäeval, 7. oktoobril toimub Tallinnas juba kaheksandat korda Eesti Koeraomanike Seltsi ja BIGBANKi eestvedamisel Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille tulud lähevad tänavu Tartu Koduta Loomade Varjupaiga toetuseks. Eestiga paralleelselt toimub üritus ka Lätis ning Leedus.
BIG Match Show patroon Marju Länik usub, et pühapäevasest üritusest tuleb üks südamlik ja põnev koosviibimine, mis pakub positiivseid elamusi nii show’ osalistele kui publikule. “Sel pühapäeval kogunevad loomasõbrad üle Eesti juba kaheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd. Lisaks sellele saavad näituse külastajad kaasa elada põnevatele etteastetele, kus peaosas on meie suurimad sõbrad – koerad,“ ütles Marju Länik.
BIG Match Show koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht koduta loomade varjupaika. Sel aastal lähevad tulud Tartu kodutaloomade varjupaigale, kelle heaks korraldati esmakordselt ka heategevuslik Facebooki kampaania. “Heateo tegemiseks tuleb minna Facebooki ja liituda seal BIG Match Show toetajaskonnaga, sest 1000 esimese registreerunu pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu varjupaigale,” selgitas Marju Länik.
Loe edasi: Nädalavahetusel toimub Baltikumi suurim heategevuslik koertenäitus
Täna, 3. oktoobril kell 15.00 antakse Säästva Arengu Foorumil esmakordselt üle auhinnad Eesti rohemajanduse edendaja 2012. Säästva Eesti Instituut (SEI) tunnustab ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Välja antakse auhinnad kolmes kategoorias: riigi osalusega ettevõte, eraettevõte ja väikeettevõte.
Auhindade kätteandmine toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, aadressil Liivalaia 33. SEI korraldab Säästva Arengu Foorumit juba kuuendat korda. Selle aasta teema on ajendatud ÜRO egiidi all juunis toimunud Rio+20 konverentsist, mille üheks peateemaks oli rohemajandus. Säästva Arengu Foorumi korraldamist toetavad Riigikantselei ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asutati 1992. aastal. Instituudi missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega. SEI Tallinn kuulub Stockholmi Keskkonnainstituudi globaalsesse võrgustikku.
Lisainfo foorumi kohta: http://www.seit.ee
Ajakiri National Geographic avaldab oktoobrinumbris spetsiaalse uurimusloo, mille tulemusena selgus, et igal aastal sureb hinnaliste võhkade pärast tuhandeid elevante.
Arvestuste kohaselt suri mullu vähemalt 25 000 elevanti, et nende võhkadest saaks nikerdada religioosseid esemeid. Ajakiri tõstatab teema, et aidata panna piir vandlisalakaubandusele.
Vaata videot:
Loo sissejuhatuse leiab siit:
http://www.national-geographic.ee/ee/magazines/oktoober_2012/vandlikummardajad/
Allikas: National Geographic Eesti
Tunnis tehakse harjutusi, mis aitavad naise kehal paremini kohaneda lapseootusega kaasnevate muutustega. Eraldi pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, sealhulgas lõdvestusele ning hingamisele.
Oluline roll grupitöös on ka juturingil, kus soovijad saavad turvalises keskkonnas avada just sel hetkel neile olulisi teemasid.
Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.
„Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.
Oodatud on nii raseduse alguses kui lõpujärgus olevad naised nii Võrust kui lähiümbruses, samuti kaugemalt.
