Erkki Peetsalu

GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki. “Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste teadlikkust arenguprobleemide keerukusest.“

2014. aasta on eriline, kuna Eestist läheb arengumaadesse kõige suurem arv GLEN vabtatahtlikke. Kandideerida saab kümnesse projekti:
1. Aserbaidžaan – poliitikate arengu uurimine
2. Tadžikistan – turismi arendamine
3. Kõrgõzstan – noorsootöö maapiirkondades
4. Birma/Myanmar – kogukondlik haridus noortele
5. Malawi – naisettevõtluse arendamine
6. Kamerun – keskkonnaklubid Buea lastekodudes
7. Etioopia – naisettevõtluse arendamine
8. Kamerun – kohalike algatuste sidumine
9. India – noorte tööhõive edendamine
10. Keenia – HIV/AIDS ennetustöö Loe edasi: GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Joulu-aig Vanal Võromaal

Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.

Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.

Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.

Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.

Uma Leht

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Loe edasi: Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Veel paar nädalat saab kroone vahetada üle Eesti

Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

Eesti Pank tuletab meelde, et väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel detsembri lõpuni. Jaanuarist alates saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas. Eesti Panga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Jaanuaris ja veebruaris pakub Eesti Pank ka võimalust vahetada muuseumis Läti lati pangatähti eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Latimünte Eesti Pank ei vaheta. Päevalimiit inimese ja tehingu kohta on 1000 eurot.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). Novembri jooksul tagastati kroone Eesti Panka umbes 125 000 euro väärtuses. 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 11 kuuga 1,8 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Eesti Pank

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Novembri kahel viimasel nädalal aset leidnud SA TÜK Lastefondi ja raadiojaama Ring FM heategevuskampaaniat saatis edu: tänu headele inimestele saab SA TÜ Kliinikumi naistekliinikule soetada vöhemalt neli digitaalset vererõhuaparaati.

Oma panuse naistekliinikusse aparaatide soetamiseks ning seeläbi tulevastele emadele südamerahu kinkmiseks said kõik soovijad anda helistades ajavahemikul 18.-30. novembrini annetusnumbritele. Kokku koguti kahenädalase annetuskampaania käigus 475 eurot.

Ring FMi kvaliteedi-projektijuhi Brit Mesipuu sõnul on raadiojaam varasemaltki erinevaid heategevusprojekte korraldanud, kuid sedalaadi ühiskampaania Lastefondiga oli esmakordne. „Soovisime Lastefondiga koostööd teha, sest projekte, mida fondi kaudu toetada saab, on palju ning nii on meil võimalus ka väikse panusega oma abikäsi ulatada. Loodame, et toimunud kampaania oli algus meie pikale partnerlusele,“ ütles ta.

Naistekliiniku ämmaemand Aira Aleksejeva selgitab, et vererõhu mõõtmine on rasedusaegsete ämmaemanda/arsti vastuvõttude käigus väga oluline, sest vererõhu tõus võib põhjustada enneaegset sünnitust ning eeskätt just normist kõrgema vererõhuga rasedad peavad olema teravdatud tähelepanu all. „Annetuste toel soetatavad digitaalsed vererõhuaparaadid hõlbustavad vererõhu jälgimist ja on patsiendile mugavamad. Lisaks vererõhule mõõdab aparaat ka patsiendil pulssi,“ toob ta välja. „Nii on TÜK naistekliiniku meditsiinipersonalil võimalik veelgi täpsemalt ning tõhusamalt lapseootel naiste vererõhku jälgida.“
Loe edasi: Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Tarbijakaitseamet tuletab tarbijatele meelde mõningaid põhitõdesid, mida jõulukaupu ostes silmas pidada, et mitte pühade-eelses pakkumiste virvarris pead kaotada. Enne ostu tegemist tuleks kontrollida kaupleja tausta. Eriti kehtib see veebipoest ostmisel, sest e-keskkonnast ostmine ei ole päris sama, mis tavapoest ostmine.

Enne e-poest kauba tellimist peaks endale selgeks tegema, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule, vaadates, kelle pangakontole tuleb raha kanda. Kui tegemist on ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtjaga, siis tuleks kontrollida registreeringu olemasolu äriregistris. Kui müüja on aga eraisik, siis tasub teada, et sel juhul ei laiene ostjale üldised tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole.

Kindlasti tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Samuti tuleks üle vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest.

Kui neist allikatest leitud info tekitab pisutki kahtlusi, on tark otsida usaldusväärsem müüja.

Kui ost on tehtud ja kaubal ilmneb hiljem puudus, siis on tarbijal nii tava- kui e-poest ostetud kauba puhul õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Pretensioon tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest.

Kaebuse esitamiseks on tähtis, et tarbijal oleks alles kauba ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument. Loe edasi: Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Räpinäl võetas kokko Vana Võromaa arõnguideesid

Võro Instituut ja Uma regionaalprogrammi ettevalmistav nõvvukogo kutsva huvilisi kullõma ja üten kõnõlõma tsõõriklavva ümbre. Jututeemas om, kuimuudu saa Vana Võromaa rikkusi pruuki, et inemistele paigapääl tüükotussid manu tulnu ja määnest tukõ võinu majanduselo härgütämises anda Vana Võromaa regionaalprogramm.

Tsõõriklavva ümbre saijas kokko 19. joulukuul 2013 Räpinä liinan, loomemajan (Pargi 31) alostusega kell 12. Jutuajamise tõmmatas kokko ildamba kell 16.

Kavan om lühkü ülekaehus Vana Võromaa umaperä pruukva ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane. Kae päävä kavva: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/tsooriklaud-2013

Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.

Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldedi ettevõtluse uurmine ja idee-tsõõr, toimus ütine tsõõriklaud. Ettevõtmiisi jaos om raha andnu regionaalministri valitsemisala.

Kae mano Uma programmi ettevalmistuisi kotsilõ: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm

Allikas: Võro Instituut

Võru Maavalitsus osaleb projektis „Digital Baltic“

Võru Maavalitsus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis „Digital Baltic“, mille eesmärgiks on avaliku sektori infosüsteemide digitaalsete uuenduste arendamine.

Projektis osalemine võimaldab algatada innovaatilisi tegevusi digitaalse arengu valdkonnas ning rakendada neid järgmisel programmperioodil Läänemereregioonis, samuti aitab osalemine kaasa partnerlussuhete tugevdamisele ja kogemuste vahetamisele IT-valdkonnas üldiselt.

Lisaks põhipartneritele osalevad projektis kaheksa kaaspartnerit kuuest erinevast Läänemereregiooni riigist (Rootsist, Eestist, Leedust, Poolast, Norrast ja Taanist). Võru maavalitsuse kohalik koostööpartner projektis on Võrumaa Kutshariduskeskus.

Projekti käigus toimub igas peapartnerriigis avalik arutelu, kus erinevatel sidusgruppidel on võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Arutelude käigus on kavas koguda vähemalt 20 digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mille kohta valmib uurimus Läänemereregioonis ühtsete digitaalsete arenduste kasutamiseks. Koosolekute tulemused on avalikustatakse septembris Krakovis (Poolas) toimuval konverentsil.

Allikas: Võru Maavalitsus

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

Terve Pere Kool kutsub väikelaste vanemaid loengule

Neljapäeval, 12. detsembril kell 17.00-20.00 toimub teine loeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Seekordse kohtumise teemaks on mängiv laps. Kuni aprillini kohtutakse igas kuus korra Võrumaa uues waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaiaga samas majas.

Väikelapse põhitegevus on mängimine ja see arendab last parimal viisil. Seekordses loengus jagab kogenud pedagoog Heli Kudu nõuandeid, kuidas me lapsevanematena saame lapse mängu toetada. Millised on lapse arengut toetavad mängud ja milliseid mänge peaksime vältima? Juttu tuleb ka last arendavatest ning sobimatutest mänguasjadest.

„Väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks väikelapseeas kättesaadavad. Need omadused on veel peidetud lapse keha kasvamisse. Läbi kehalise aktiivsuse on nende võimete arendamine võimalik ja vajalik,“ vahendab Heli Kudu waldorfpedagoogika rajaja Rudolf Steineri mõtteid. Just seepärast rõhutab Heli vabamängu tähtsust. Mis on vabamäng, sellest kuuleb pikemalt juba neljapäevases loengus.

Seekordse kohtumise praktilises osas juhendab Mari Peetsalu villanukkude valmistamist. Villast ingleid ja nukukesi on lihtne meisterdada ning sobivad toredaks jõulukingiks lähedastele või ehteks kuusele.

Terve Pere Kooli eelmises loengus, mille teemaks on joonistav laps, osales ligi 40 inimest.
Heli Kudu innustavaid loenguid on Võrumaa emad-isad, vanaemad-vanaisad kuulamas käinud juba 2011. aasta algusest peale. Loe edasi: Terve Pere Kool kutsub väikelaste vanemaid loengule

Otepääl tähistati puuetega inimeste päeva

4. detsembril tähistati Otepää Palveränduri kirikus rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Kohaletulnuid tervitasid vallavanem Kuldar Veere, Otepää Pensionäride Ühenduse esinaine Helle Kuldmaa, Otepää Invaühingu juhatuse liige Marika Ein ja vabakoguduse pastor Margo Meri.

„Tänu Otepää Invaühingu pikaaegsele esimehele Eino Saarele, kes algatas puuetega inimeste päeva tähistamise traditsiooni, on seda Otepääl tähistatud juba kuuendat aastat,“ lausus vallavanem. „Ma leian, et kõigile peaksid olema loodud võrdsed võimalused väärikaks eluks ning jõudumööda asume siin Otepääl neid looma.“

Puuetega inimeste päeval esinesid ansambel Laulurõõm ja Evelin sõpradega. Tervisetooteid ja abivahendeid tutvustas invavahendite müügi ja laenutusega tegelev ettevõte ITAK. Päeva korraldasid Otepää Pensionäride Ühendus, Otepää Invaühing ja Otepää Vabakogudus Palverändur, toetas Otepää vald. Loe edasi: Otepääl tähistati puuetega inimeste päeva

Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Sel nädalavahetusel, II advendil jätkub 1. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus suure publikumenuga alanud agentuuri Corelli Music neljas jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“. Kontserdid “Jõuluootus” toovad 7. detsembril Tartu Jaani ja 8. detsembril Tallinna Metodisti kirikus esmakordsete loomepartneritena publiku ette Eesti Kammerkooride Liidu koorid ja Corelli Barokkorkestri solistid, barokkmuusika suurvormide kava juhatab noor dirigent Martin Sildos.

Kontserdiagentuur Corelli Music lõpetab juba neljanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. Selle aasta festivali oluline märksõna on koostöö, meeldivaks vastukaaluks kultuurimaailmas hetkel toimuvatele ebakõladele. Kuuest festivali kontserdist viis toimuvad eraõigusliku kontserdiagentuuri Corelli Music ja heade partnerite ühiste pingutuste viljana. Koostööpartnerid on Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Kontsert ja Rakvere Kultuurikeskus ehk esindatud on nii mittetulundus-, riiklik kui ka munitsipaalvaldkond. Festivali suurimad toetajad on Kultuurkapital, Tartu ja Tallinna linn ning Corelli Metseenide Klubi.

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg Tartu ja Tallinna kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti kestab terve pika pühadeaja 1.–29. detsembrini 2013 ning uuendusena tervitatakse barokkmuusikaga ka uut aastat 4. jaanuaril 2014. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Loe edasi: Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Räpina Aianduskool otsib logo

2014. aastal 90. aastapäeva tähistav Räpina Aianduskool on kaasaegse visuaalse identiteedi otsingutel ning kutsub kõiki tublisid graafilise disaini meistreid looma aianduskoolile esinduslikku ja pilkupüüdvat logo. Tööde esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2014. Täpsemad tingimused RAKi kodulehelt: http://www.aianduskool.ee/logokonkurss/

Allikas: Räpina Aianduskool

Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas

Prandi külamajja kogunenud pärlipered. Foto: Kodukant

Sel nädalal kohtusid Järvamaal Prandi külamajas konkursi „Kogukonna pärl“ raames tunnustatud pered. Tegemist oli pärliperede esimese kokkutulekuga, millest võttis osa kokku 12 peret üle Eesti.

Eesti Külaliikumise Kodukant kutsel toimunud kokkusaamise eesmärk oli omavahel tuttavaks saada ning ühtlasi arutada, kuidas kaasa aidata sellele, et edaspidi kõikjalt Eestist tõelisi pärliperesid veelgi paremini üles leida. Arutelu käigus tekkis mitmeid ideid, mida konkursi eestvedajad plaanivad arvesse võtta.

Kohtumisel ütles tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, kes veelkord tänas ja tunnustas kõiki pärliperesid nende aktiivse eluhoiaku ning senise panuse eest kogukonna ühistegevusse. Kiisler kinnitas, et konkurssi kogukonna pärlite valimiseks ja esiletõstmiseks on kavas jätkata ka 2014. aastal.

Pärliperede kohtumisel esitleti ka värskelt valminud trükist „Kogukonna pärlid 2013“. Pikemaid jutuajamisi pärliperedega saab lugeda veebist aadressil http://kylaelu.ee/parlid-2013/.

Prandi külamajja Järvamaal olid kutsutud kõik pered, keda on tunnustatud konkursi „Kogukonna pärl“ raames 2012. ja 2013. aastal. Kahe aasta jooksul on esile tõstetud kokku 30 perekonda, igal aastal igas maakonnas ühte peret. Konkurssi on korraldanud Liikumine Kodukant koos partneritega, ettevõtmist on toetatud regionaalministri valitsemisalast. Loe edasi: Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA — Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA

Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Selle raames toimub 28. novembril kell 19.00 kultuuriõhtu “Peruu kultuur”.

Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Otsime vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruust, pealinnast Lima.
Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videosid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.
Loe edasi: Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Reedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Tõrva linn ostab pankrotipesast tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone, plaanides sinna rajada multifunktsionaalse vabaajakeskuse. Esmaspäeval, 25. novembril toimunud osaühingu Skarholm pankrotivara enampakkumusel osales ka Tõrva Linnavalitsus, kes soetas 22 500.00 eurose alghinnaga Tõrva kinohoone.

Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul oli Tõrva kinohoone lagunenud ja risustas juba aastaid Tõrva kesklinna väljanägemist. „Kuna hoone hind enampakkumisel oli niivõrd madal, nägime linnavalitsuses ohtu, et keegi võib kinnistu omandada lihtsalt raha paigutamise eesmärgil, ilma, et alustaks reaalselt hoone korrastamist,“ lisas Ruusmann.

Tõrva Linnavalitsus näeb hetkel võimalust rajada kinohoonesse multifunktsionaalne meelelahutus-, vabaaja- ja koolituskeskus. Kinohoonele „uue hingamise“ andmiseks on linnavalitsusel 2014. aasta alguses korraldada avalikud mõttetalgud, et pakkuda väärikale hoonele väärikat tulevikku. Esmaseks eesmärgiks on aga viia ajalooline kinohoone seisukorda, et vältida hoone edasist lagunemist.
Loe edasi: Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist

Neljapäeval, 21. novembril kell 17.00-20.00 toimub Võrumaal avaloeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Laste kasvamise temaatikale pühendatud loenguid saab sel hooajal olema kuus. Kuni aprillini kohtutakse igas kuus korra Võrumaa uues waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaiaga samas majas.

Esimese loengu teemaks on joonistav laps. Miks lapsed joonistavad ning kuidas lapsi senisest rohkem joonistama innustada? On sel vahet, kas laps joonistab paberile või ekraanile? Kas last peaks joonistama õpetama? Need on vaid mõned küsimused, millele sel neljapäeval toimuval kohtumisel hakatakse koos waldorflasteaia Terve Pere Aed kasvataja Heli Kuduga vastuseid otsima.

„Igale tervele lapsele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma,“ teab Heli Kudu oma rohkem kui 20 aasta pikkusest kasvatajakogemusest. „Mida paljud lapsevanemad ei tea, on see, et me võime teha nii mõnegi järelduse lapse arengutaseme kohta, vaadates vaid tema joonistusi. Igal lapsel on oma lugu, piltidel väljendatu võib anda meile võtme, et paremini mõista selle konkreetse pisikese inimese sisemaalima ning teda arengus parimal võimalikul moel toetada,“ avab Heli neljapäevase loengu teemasid. Loe edasi: Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist

Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele

Reedest, 15. novembrist kutsub Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusaid videvikutunde Varbuse Teemajas koos pärimusmuusikute Krista ja Raivo Sildojaga.

Kokku kolmest õhtust koosnev kontsertsari „Tee kõlad“ on loodud lugudele ja mõtterännakutele, helidele ja kujutluspiltidele. „Muuseum soovib oma külastajatele pakkuda vahvaid elamusi aastaringselt. Selleks kutsume oma vanu ja uusi sõpru sügis-talvisel ajal nautima õdusaid õhtuid kamina ääres mõnusa muusika saatel,“ tutvustas ideed maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Rännakuteema juhatab sisse vana Varbuse postijaama õhustik koos maanteemuuseumi püsinäitusega. Sel reedel pakuvad pärimusmuusikud Krista ja Raivo Sildoja lugusid omale südamelähedasest repertuaarist nii siit- kui sealtpoolt kodumaa piire, põimides vahepaladeks jutte laulude sünnist või nende seostest teiste pillimeestega.

Novembri viimasel päeval on teemaja iiri muusika sõprade päralt ning vahetult enne jõuluaega laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste.

Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on neil kolmel õhtul avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. „Lisaks muusika nautimisele tasub tulla muuseumisse uudistama ka püsinäitust „Tee ajalugu!“ ning imetlema siin äsja ajutise kodu leidnud pärlit – haruldast ZIZ-110B-d aastast 1956,“ rääkis Tubin. „Varbuse Teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.“
Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda vett ja näiteks pika säilivusega kuivaineid. Foto: Eesti Toidtumisteaduse Selts

Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Mida selline olukord endast kujutab ja mis võiks igaühel kapis varuks olla, kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna nõunik Mari Hõbemäe.

Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine, on ülesandeks seatud Põllumajandusministeeriumile.

Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid

Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.

Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega.

Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi. Loe edasi: Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?