Ka tänavu saab Tallinnas näha näitust, kus kõik esemed on küpsetatud piparkoogitaingast. PiparkoogiMaania “Võlupood” toimub 16. detsembrist 6. jaanuarini Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu mnt 6.
16. detsembril avatakse jõulunäituse, mille sarnast pole kusagil mujal maailmas. Kõik asjad sellel näitusel on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.
PiparkoogiMaania näituse autoriteks on üle 100 Eesti kunstniku, disaineri ja muude loovalade esindaja, kelle loodud võlupood manatakse vaatajate silme ette vaid mõneks loetud nädalaks. See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse ja unistuste maailmast, mis pakub põnevust kõigile, kes sinna sisse astuvad.
Eelmisel nädalal, 8.detsembril oli Soomaa rahvuspargis suur pidupäev, kuna täpselt 17 aastat tagasi moodustati ametlikult Soomaa rahvuspark.
Selle aja jooksul on areng olnud märgatav: park toimib hästi, tuntus on kasvanud ning Soomaa on jõudnud kaardile. Uhkust lisab seegi, et kõike seda tööd ja vaeva on väärtustatud ka rahvusvaheliselt.
Oma mitmekesise maastikuga – sood, metsad, luhad – on Soomaa ajast aega järjest rohkem külalisi ja sõpru meelitanud nii Eestist kui välismaaltki. Siiski on Soomaa kõige rohkem ehk tuntud oma erilise viienda aastaaja poolest, kui on harjutud üleujutust uudistama tulema. Soomaa eripära tasub nautima tulla teistelgi aastaaegadel ning sünnipäev annab veelgi rohkem põhjust kogeda elamusi, mida 17aastasel Soomaa rahvuspargil pakkuda on.
Koidula piirijaama valmimisega järgmisel suvel ei hakka reisirongid Koidulast ometigi veel läbi Võru Valka sõitma.
“Lootus on, aga usku ei ole, sest vaevalt reisirongiliiklus siinkandis ära tasub,” on Võrumaa Antsla vallavalitsuse arenguspetsialist Kalev Joab üsna pessimistlik. Ta ei usu, et riik nii palju raha leiab, et panna reisirongid uuesti käima.
Foto: Raivo Tasso
Kümmekonna aastaga, mil rongiliiklus katkenud, on piirkond elanikest hõredaks jäänud. Joabi teadmisel on ainuüksi Antsla linna ja valla rahvast selle ajaga tuhande võrra vähem.
“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole neil marsruutidel järgmiseks aastaks riigisisest rongiliiklust tellinud ja ka eelarves pole selleks raha ette nähtud,” vastas ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda Maalehe pärimisele, kas uuel aastal taastub reisirongiliiklus Koidulast läbi Võru ja Antsla Valgani välja.
Järgmisel suvel valmib miljard krooni maksev Koidula raudteepiirijaam ja endise Kliima jaama piirkonnas ühendatakse ka uus ühendustee olemasoleva raudteega. Ei sõltuta enam teisele poole piiri jäävast Petserist, kus Tartu ja Võru poolt tulevad raudteeharud varem kokku said. Loe edasi: Reisirongiliiklus jääb võrulastele ilmselt unistuseks
Peale igasugu presidendi sõnause kaudu liikvele lastud sõnade on viimasel ajal kosta veel üht uut sõnapaari: euromüntide stardikomplekt. Kuuldavasti pidi tegu olema millegi nii hinnalisega, et rahvas jookseb selle järele suisa tormi.
Ajakirjandus on varustanud meid pideva infoga, kui palju stardikomplekte juba müüdud on ja kui palju Eesti pank neid juurde on tellinud. Selgub koguni, et üks inimene saab osta korraga vaid viis komplekti. Mida aga selle kilekotitäie peenrahaga peale hakata, jääb mulle kui praktilise meelega inimesele selgusetuks.
1. jaanuarist vallutavad meie rahakotte nagunii senistest Eesti sentidest märksa kopsakamad euromündid. Mõtlen juba õudusega, kuhu kogu see igapäevaeluks vajalik metall tulevikus ära mahutada. Eks näis, kas tuleb omale selleks karjasemärss hankida või mitte. Loe edasi: Karjasemärss vööle ja 1. jaanuaril poodi
Pühapäevasel Jõulupäeval Uue-Antslas säras tuledes ka tilluke Urvaste kirik – valminud kõigi piparkoogimaja ehituse reeglite järgi.
Ehitusmeister Karille Bergmann ütles, et kui taina valmistamiseks kulunud aeg maha arvata, läks kiriku tegemisele kokku ligi kaheksa tundi. Omaette töö oli internetist kirikupiltide otsimine ja joonlaua abiga mõõtude võtmine. Tuli välja, et ega puudest ümbritsetud kirikut iga nurga alt üles võetud ei olegi, sestap erineb piparkoogimaja pisut originaalist.
Kuna piparkoogimaja transportimine on üsna raske ettevõtmine, siis saavad seda edaspidi näha ainult Karille külalised. Kolmekuningapäeval on perel plaan piparkoogimaja nahka pista.
Kirik ei olnud siiski ainuke uhke ehitis, mis vaatamiseks välja pandud. Nõiariigi koka Anti Värtoni koos poja Keviniga tehtud piparkoogimaja oli nagu ehtne elumaja. Majas oli vanaaegne säng, sängis piparkoogimehike, kelle varbadki sai ükshaaval üle lugeda. Voodi ees aga tutiga sussid.
Antile sekundeerisid vähe tagasihoidlikuma hoonega Aivo Värton ja Aivo tütar Helena, kelle maja oli jälle kõigist kõige suurem. MTÜ Uue-Antsla Vanaemad majake oli kaetud sulalumevaabaga. Võrdluseks olid korraldajad tellinud kaks piparkoogimaja ka Põlva kondiitrilt Helve Urmilt. Veronika Kaseväli oli näitusele toonid piparkoogist muumitegelased.
Piparkoogipäeval oli veel pisike käsitöömüük, lapsed kaunistasid piparkooke, sahistasid pille ja laulsid, ajasid taga jõulusokku ning hullasid põhu sees. Vanaemad jagasid kommi.
Fotomeenutus mullusest Paide Jõulukrooni folgifestivalist. Foto: Järva Teataja
Eestimaa südames Paides on täna kogu linna haaramas tõeline jõulumelu, kus kogupereüritusel „Paide jõulukroon 2010“ toimuvat laata ilmestavad kultuuriprogramm, näitused, konkursid, töötoad, võistlused, päkapikkude rongkäik, ühtelaulmine ja folkloorifestival „Järva jõulufolk“.
Paide Jõulukroonile on tulemas peale külastajate ja kauplejate üle 800 laulja-tantsija. Ühtelaulmisele ja folkloorifestivalile tulevad koorid, ansamblid, võimlemise- ja rahvatantsurühmad kogu Järva maakonnast, nad täidavad lumise ja karge Paide keskväljaku rõõmsa laulu ning tantsuga.
Meeleolu loovad päkapikutantsud ja päkapikkude ühtelaulmine koos superstaarisaate Getter Jaaniga ning keskväljakut külastavad ülemaalise X jõuluvanade konverentsil osalevad jõuluvanad. Linnas toimub mitmeid kontserte nii kirikus, raekojas kui ka kogukonnakeskuses. Tantsusamme saab aga seada kultuurikeskuse tantsutoas.
Ka jõulukinkide ja muude kaupade valik on lai, sest kauplejaid on keskväljakul toimuvale laadale tulemas nüüd juba 115. Töötoas Keskväljak 8 majas saab igaüks valmistada jõuluehteid ja valada õnnetina.
Tule veeda mõnus perepäev Paides linna südames täna kell 10-16 ja hoia end keskväljakul, spordihallis, vallitornis ja kogukonnakeskuses toimuvaga kursis portaali www.paidelaadad.ee kaudu. Päevakava pakub tegevust, meelelahutust lastele ja täiskasvanutele.
Sellest, mida päkapikud jõulude ajal teevad, sõltub päkapikkude ja nende majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Et Mõniste päkapikkudel kõik laabuks, on Mõniste päkapikumaale tööle võetud erinevad ametimehed, kes peaksid oma tegemistega päkapikkudele abiks olema. Ärimees lubas kõik päkapikkude transpordimured korraldada. Pagar piparkooke küpsetada. Korstnapühkija kõikide kodude korstnad puhtaks pühkida. Tsirkuseartistid lubasid meelelahutuse eest hoolitseda.
Kõigest hoolimata aga ajab Mõniste päkapikkudel üks mure teist taga. Jõuluvanal on juba mitu hooaega tagasi muretsetud saan ning sellele mudelile ei ole enam sobilikke põtru, nii ei olegi tal millegagi laste juurde sõita.
Päkapikkude nurinat arvesse võttes otsustasid päkapikud Mõniste päkapikumaal viibivate erinevate ametimeeste juurde vaatama minna, mis seal õigupoolest toimumas on.
Mõniste päkapikumaa väravad on avatud 9. – 12. detsembril igal täis- ja pooltunnil kella 10-16ni ning ürituse pikkus on 2,5 tundi.
Sõltumatu arvamuse saamiseks kutsuvad Mõniste päkapikud ka teid vaatama, mis seal lahti on. Sissepääs tasuline.
Registreerimine toimub kuni kohti jätkub telefonidel 789 0622 ja 525 7027 või e-mailil monistem@hot.ee.
Tori vallal valmis üheksas seinakalender, tuleva aasta kohta koostatud trükis tutvustab paikkonna lugusid, legende ja vanasõnu ning illustratsioonidena on kasutatud Tori muuseumi rajaja ning kogu riigis tuntud koduloouurija August Pulsti maale, edastas Pärnu Postimees.
Tori valla sotsiaalnõuniku Eha Säde sõnutsi teeb 2011. aasta kohaliku kalendri eriliseks see, et lood ja legendid on kirja pandud Tori murrakus.
“Neile, kellel lugedes mõni sõna või väljend selgusetuks jääb, on lisatud sõnaseletusi murraku mõistmiseks,” mainis Säde.
Seinakalendrit saab huviline endale muretseda vallamajast, muuseumist, Tori ja Jõesuu raamatukogust.
Trükise esikaant ilmestab tavakohaselt valla vapp, temaatilisel joonistusel on aga kujutatud põrguvahti koopa väravas, sest Tori põrgu rahvast pajatab rahvasuu igasuguseid lugusid.
Pärnu jõe kaldal silla ja kalmistu vahele jääv poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri kõrgune püstloodis liivakivipaljandik on kantud “Eesti ürglooduse raamatusse” ning koobastiku pärast nimetataksegi seda paika põrguks.
Esimene Tori valla seinakalender koostati 2003. aasta kohta, trükistest on saanud paikkonna elu ajalooülevaated.
Kohila kogukonna ja baptistikoguduse koostöös saab pühapäeval, 5. detsembril Kohilas teist korda teoks heategevuslik jõuluootusõhtu puudust kannatavatele peredele.
Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudab annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda seeläbi suurperedele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Tänase päeva seisuga on Kohilas rahva annetustest kogutud 16 000 krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist “Sõbralt-Sõbrale”. Kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ettevõtmise kogudusepoolse esindaja Piia Lihti sõnul pakitakse vabatahtlike abiga pühapäevaks valmis 60 kingikotti, milles on kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
“Soovime igapäevasest veidi enam pöörata tähelepanu abivajajatele meie ümber. Kinkepakk, mida ootame annetajatelt, võiks olla just selline, mida iga kinkija ise sooviks saada,” selgitas Piia Liht.
Aasta tagasi toimunud jõuluootusõhtul sai paki 54 pere. Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett “Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Lisainfo: kogukonna esindaja Anneliis Kõiv, tel 5556 0083, baptistikoguduse esindaja Piia Liht, tel 5556 0082.
Etnograafiliste rahvarõivaste staažikas valmistaja Marvi Volmer tõi enda ja oma kursuslaste näputöö taas rahva ette, avades Tartu ülikooli Pärnu kolledžis näituse “Pärnumaa kihelkondade rahvariided”, mis suvel oli välja pandud Koidula muuseumis, kirjutab Pärnu Postimees.
Näitusel eksponeeritakse Pärnumaa üheksa kihelkonna rahvarõivaid, nende kõrval Halliste kihelkonna ja Kihnu ning Ruhnu saare omi.
Volmeri sõnutsi on tegu ta enda ja tema käe all rahvariiete valmistamise kunsti õppinud inimeste 21 aasta tööga, sest lühema ajaga ei õnnestunud kõikide kihelkondade pidurõivaid kokku saada.
“Ma pole kursuslastele öelnud, millise komplekti nad valmistama peavad, kõik on selle ise valinud oma päritolu järgi,” selgitas Volmer.
Nii kuluski näituseni, kus kõik rahvarõivad on esitletud peakatteid ja ehteid sisaldava komplektina, üle kahe aastakümne. Väärib märkimist, et Volmeri kursustel on aastate jooksul naiste kõrval osalenud näputööd hindavaid mehi.
Pärnumaa rahvarõivaid saab Pärnu kolledžis imetleda 17. detsembrini.
Eile ilmus esimest korda Võrumaa maarahva pööratav seinakalender, mille iga kuud ilmestavale looduspildile on märgitud kuu kolm-neli olulisemat üritust maakonna erinevais paigus.
Paremal servas on väikesed pildid maakonnas toimunud üritustest. Omal kohal on ka meeldetuletused, nagu tuludeklaratsioonide esitamine märtsis jne.
Kalendrist saame teada, et 21. märtsil toimub Võrumaa noorteorganisatsioonide mängupäev Uue-Antslas, 11. juunil unustatud mõisate päev Rogosi mõisas, tuleva aasta jõulukuu 18. päeval on jõululaat Sandisuus jne.
“Kalendriga näitame, et meie talunikel ja Kodukandi liikmetel on maal elamise ja töötamise kõrval ka ühine kalender,” lausus koostaja Marika Parv, kes on nii taluliidu tegevjuht kui ka Kodukant Võrumaa juhatuse liige.
Koostaja sõnul rahastasid kalendri ilmumist nii taluliit kui ka kodukant. Taluliidu liikmed, külaseltsid ja koostööpartnerid saavad selle tasuta.
Kolmapäeval toimus jõuluetendus “Angla Tuuleveski maa”, mida esimeste pealtvaatajatena jälgisid Hiiumaa ja Kuressaare lastekodu lapsed, teatas Meie Maa.
Pärast etendust mindi pärandkultuuri keskusesse, kus joodi glögi, söödi piparkooke ja vaadati küülikuid. Kui omatehtud jõulukaardid valmis said, tuli külla jõuluvana.
Aastaring hakkab täis saama ja Kurgjal asuva Carl Robert Jakobsoni talummuseumi talukultuurikooli selle aasta viimane õppepäevgi on pidupäevane.
Tänapäeval on poodides küll kõike, mida süda jõululauale ihkab, aga seda päris oma saab ikka ainult ise tehes. Vanemad inimesed oskavad veel teha sülti, pasteeti ja tanguvorsti, aga nende valmistamisega saavad hakkama kõik, kel veidi pealehakkamist. Et need oskused meie köökidest ei kaoks, oodatakse kõiki huvilisi 5. detsembril kell 12 muuseumi rehetuppa talutoite valmistama. Peale liharoogade küpsetatakse ka üks korralik jõulusai. Ja loomulikult hakatakse vaikselt kõhtusid jõuluroogadega harjutama. Kõik soovijad saavad kaasa Kurgja perenaiste kokaraamatu III osa.
Meie esivanemad uskusid, et nendes peredes, kus jõuluroogi ei valmistata, ei ole tuleval aastal küll midagi head oodata.
Kuni 22. detsembrini ootab muuseum uudistama, kuidas vanasti taludes jõule peeti.
Programmi eesmärk on viia osalejad vanemasse jõuluaega, kui Eestis veel ei tuntud päkapikke ega jõuluvanasid. Veskis küpsetatakse ja maitstakse pühadeleiba. Rehetoas ootavad talutoidud ja vanaaegsed mängud, laudas söötmist ja paitamist loomad – meie taluabilised. Ka metsaloomi ei unustata – neile saab söödasõime kaasavõetud kapsast või porgandit jätta. Püstkojas saab lõkke peal “linnupetet” küpsetada – vorstid muusemi poolt. Kestab 3 tundi, sobib igale eale.
Teeme kuuse ilusaks
Suurematele lastele alates 5. klassist ja täiskasvanutele pakub muuseum jõuluprogrammi väikese muudatusega. Lõkke ja metsaskäigu asemel õpetatakse, kuidas oma käega teha midagi vahvat koduse kuusepuu otsa. Et aga kõik ennast hästi tunneksid, on siin grupi maksimumsuurus 20 inimest.
Programmides osalemiseks palutakse kindlasti registreerida telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee
Looduse Omnibuss viib homme, 4. detsembril Lahemaale, kus esmalt tehakse Anne Kurepaluga paaritunnine matk Altja metsadesse ja mereranda. Siis süüakse lõunat Palmse Viinaköögi kaminasaalis ja lõpuks järgneb Ants Martini loodusõhtu teemal “Inimesed ja sipelgad”.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 18. Sõidu hind koos matka, söögi ja loodusõhtuga Palmse Viinaköögi kaminasaalis täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Talv on selleks aastaks kohale jõudnud ning sellist talvist ilma ennustatakse pikemaks ajaks. Soomaa jõed hakkavad vaikselt jääkaanega kattuma ning kohev lumevaip, mis maad katmas, pakub nii mõndagi huvipakkuvat. Jälgi lumel on mitmeid ning igaühel neist on oma lugu rääkida, tuleb vaid osata seda jäljeraamatut lugeda.
Homme, 4. detsembril korraldatakse koos Algis Martsooga räätsamatk, et uurida, millised Soomaa tavaelanikud looduses liikvel on ning milliseid radu pidi nad liiguvad. Matka kestus on kaks kuni viis tundi. Marsruut valitakse vastavalt matkajate soovidele ja ilmastikuoludele.
Kohtumispaigaks on Soomaa rahvuspargi külastuskeskus kell 11.
NB! Vaja on vaid panna end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.
Tahad samuti loomajälgi uurida? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.
1. detsembril alustas Paide tegevuskeskuses (Kure 3a) tegevust ökokäsitöökoda, edastas Järva Teataja.
Mittetulundusühingu Mänguexpert esimees Anneli Merila lausus, et huvilistel on võimalus kasutada õppematerjale ning töövahendeid õmblemiseks, kudumiseks, viltimiseks, vanapaberi taaskasutamiseks.
«Alati on kohal juhendaja, kes oskab käsitööalast nõu anda,» lisas ta.
Peale selle on müügil Järvamaal loodud ökokäsitöö.
Merila sõnas, et võimalik on ära anda taaskasutatavaid materjale (tekstiili, kangajääke, lõnga-niidijääke, kudumeid, vanu käsitööesemeid), kogusse võib pakkuda kirjandust ja käsitöönäidiseid. Lastele ja seltskondadele saab tellida ökokäsitöökojas loova üritusena elamuspidu.
1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.
Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.
Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.
Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.
Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.
Kuna talvisel ajal on kooridel vähe kooslaulmise võimalusi, tekkis Kihelkonna segakooril mõte täita see tühimik talvelaulupeoga. Laulupidu oleks esmakordne ettevõtmine just talvisel ajal. Et Kihelkonnal on oma laululava, siis alustatakse täna, 3. detsembril kell 19 just sealt. Selle üritusega on seotud veel kaks olulist sündmust, nimelt advendiaja algus ja alevi kuusel tulede süütamine.
Avalaulud kõlavad Kihelkonna laululaval, sealt siirdutakse Kihelkonna kirikusse laulma jõululaule, seejärel süüdatakse lauluga tuled Kihelkonna alevi kuusel ja lõppvaatusena on planeeritud kontsert Kihelkonna rahvamajas.
Lisaks Kihelkonna segakoorile astuvad ühislaulmisel üles Lääne-Saaremaa ühendatud segakoor, kuhu kuuluvad Kärla külakoor, Lümanda külakoor, Mustjala segakoor, Salme külakoor ja Taritu segakoor. Nendega koos astuvad lavale veel segakoor Lyra Kuressaarest ja Karja segakoor. Kokku oodatakse osalema ligikaudu sadakonda lauljat.
Iga laulupeo kordaminekule aitavad kaasa pealtvaatajad ja sellepärast on üritusele oodatud kõik lauluhuvilised inimesed.
Ürituse kordaminekut toetavad Kihelkonna vallavalitsus, Kihelkonna kool, Kihelkonna Mihkli kogudus ja Kihelkonna rahvamaja.
Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.
Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste sügisesed katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus. Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.
Võrreldes tänavusega suureneb Eesti kalapüügikvoot 760 tonni võrra. 2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni.
Peipsi järvest saab püüda ka rääbist, kelle püük varude madalseisu tõttu oli 2000. aastast saadik keelatud. Järgmise aasta rääbisepüügi aeg 1. kuni 31. juulini püügikvoot kahe riigi kaluritel kokku 20 tonni. Loe edasi: Peipsi kalavarud on tõusuteel
Suur lumesadu üle Inglismaa pani sealsed talunikud kartma veel üht külmalainet pärast eelmist aastat, mis koos lumega tekitas miljonitesse küündiva kahju põllumajandushoonetele.
Peaaegu kogu Suurbritannia saart kattev lumesadu on varaseim pärast 1993. aastat. Teed on suletud Šotimaal ja Põhja-Inglismaal, lumekihi paksus on kohati 15 tolli.
Wales on praegu üks külmemaid piirkondi. Temperatuuri mõõdeti Lysdinami lähedal Powys – 17.3 kraadi Celsiuse järgi. Ilmateate järgi võib temperatuur mõnes Šotimaa osas langeda alla kahekümne külmapügala.
Need teated meenutavad eelmist talve, kui suur lumi üle Suurbritannia tõstis loomade
suremust, hoonete kahjustusi, piimaautod ei saanud taludes piima järel käia. Talunikele mõjus see rängalt.
Lambad lumetormis.
John Merver, peakarjakasvatuse nõustaja rahvuslikus farmerite ühingus (NFU) ütles: “Eelmisel aastal saime tunda, et külm põhjustas suuri probleeme talunikele üle Inglismaa.
Sel nädalal maha sadanud lumeks oleksime saanud valmistuda”
”Põhiline, millele talunikud peaksid mõtlema, on see, et kas neil on piisavalt sööta ja kas
neil on piisavalt kütust,” lisas Merver. “Kana- ja piimakarjapidajad peaksid olema samuti valmistunud selleks, et kokkuostjad ei saa nende farmi järele tulla. Kõrgete söödahindade juures kardavad põllumehed veel üht külma talve ja see tekitaks neile suuri kaotusi.”
Rahvusliku farmerite ühingu Šotimaa pressiesindaja ütles: “Pärast eelmise aasta
kohutavat talve on inimesed endiselt toibumas ulatuslike kahjumite aruannetest ning taluhoonete kahjudest. Sööt on praegu kallis ja selle üle võib muret tunda. Heinakulud on Šotimaal põhiline probleem, see on väga hirmutav ja väga kallis ning mõni peab selleta läbi ajama. Niisiis kui tuleb jälle ”korralik” talv, on väga paljdu talunikud väga raskes seisus.”
Kim Innes, kes majandab Deskie farmis Kirde-Šotimaal omab mälestusi eelmise aasta arktilisest lumetuisust ja on juba sel nädalal lumesadu kohanud. Ta kardab, et paari nädala
pärast on eelmise aasta mured tagasi.
”Eelmine aasta hakkas lund sadama 18. detsembril ja see püsis märtsini. Me oleme praegu
lammastega poole peal ja juba on neli tolli lund maas ja palju voonakesi on juba hukkunud.”
Samuti on meil tõsiseid kahjustusi mõnedel hoonetel. Tavaliselt puhub tuul lume katuselt ära, aga eelmisel aastal polnud meil tuult, seega hoonete katused langesid sisse ja lõpuks
me pidime osa lambaid lahti päästma. Mõne hoone parandamist ei olnud mõtet ette võtta, seega oli see meile suur löök.”
Peale lume on Suurbritannia märg suvi ja hilinenud saagikoristus tekitanud probleeme ja lume all on ligi 10 aakrit koristamata kaera, see jätab lambad nimekirjas tagaotsa. Samuti kurdetakse vihmasest suvest tingitud halba silokvaliteeti.
Halvad mälestused faktides
Suurbritannia rekordkülm talv (2009/2010) koos nädalatepikkuse lume ja jääga.
Rahvuslik farmerite ühing teatas, et 63 protsenti tõusis halva ilma tõttu õnnetuste arv;
Šotimaal varises kokku ligi 3000 farmihoonet, mille tõttu oli Šoti valitsusel vaja kahjustuste likvideerimiseks välja jagada 3 miljoni naela ulatuses hädaabiraha;
Staffordshire lähedal olid farmerid sunnitud võtma kaalikaid kahe jala sügavuselt lumest, et saaks salved jõuludeks täis;
Piimakarjapidajad olid sunnitud mõnes paksu lumega piirkonnas piima rentslisse valama, kuigi piimaautod pingutasid, et farmidesse jõuda;
Keskkonnaagentuur oli sunnitud lõdvendama reegleid, mis keelasid piima valada külmunud pinnasele;
Sööda kohalevedamisautod olid hädas teele pääsemisega, samal ajal ei saanud mõned farmerid traktoreid kasutada, sest diiselkütus hakkas külmaga hanguma. Sööta tuli käsitsi ette kanda.
Et Rakvere koduloomade varjupaik pannakse uuel aastal kinni, on alanud kampaania “Jõuluks koju”.
Oleks imehea, kui enamik loomadest leiaks kodu, kõige parem on muidugi, kui nad kõik saavad omale kodud.
Kui sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks looma, või tahad sa ise endale uut parimat sõpra, siis mine ja võta endale üks sind armastav silmapaar varjupaigast oma koju. Pea meeles! Võetud loom vajab hoolt ja armastust! Mõtle hoolega enne, kui looma võtad!
Homme, 1. detsembril kell 16 avab Jõgeva akvarelligalerii Kala Jõgeva linnaraamatukogus Rein Mägari akvarellinäituse “Mägede taga”. Näitus jääb avatuks 7. jaanuarini. Galerii Kala asub Jõgeval Kingu tn 7. Lisainfo: akvakala@hot.ee ja tel 7723755, 51906357.
Ka tänavu saab Tallinnas näha näitust, kus kõik esemed on küpsetatud piparkoogitaingast. PiparkoogiMaania “Võlupood” toimub 16. detsembrist 6. jaanuarini Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu mnt 6.
Elina Kononenko,
