Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad seminarile “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”. Seminar keskendub toidu ja keskkonna vahelistele seostele: selgitatakse toidutootmise keskkonnamõju, tutvustatakse projekti jooksul loodud õppematerjale, veebirakendusi ja näitust.
Seminar toimub neljapäeval, 29. augustil Tartus teaduskeskuse AHHAA konverentsisaalis Lektoorium (Sadama 1). Seminarile saab registreerida kuni esmaspäeva, 26. augustini vormi /goo.gl/K43UL5/ kaudu. Seminar on osalejatele tasuta.
Seminari päevakava
10.30 Tervituskohv
11.00 Sissejuhatus – Eva-Liisa Orula (Tartu Ülikooli loodusmuuseum)
11.15 Ettekanne “Mis on toote olelusring?” – Siret Talve (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum)
12.00 Ettekanne “Eesti inimeste teadlikkus toidutootmisega kaasnevatest keskkonnamõjudest” – Liisi Vassar (Eesti Maaülikool)
17. augustil kell 12 avatakse 10 kohvikus Lüübnitsast Tsiistreni Seto Külävüü kostipäiv. Võrreldes teiste kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et kohvikud on taluhoovides ja külataredes, mitte linnatänavatel.
Iga kohviku roogade seas on midagi ainuomast seto köögile – kala, sõir, erinevad piirakud. Kohalikud maitsed omakorda tekivad Setomaa saadustest – need tulevad kohvikutesse oma või naabrite aiast, metsast ja järvest.
Iga kohvik teeb päeva huvitavaks omamoodi: saab leelotada ja teha sõira, orienteeruda ja meisterdada. Mitmel pool toimub kontserte, Lüübnitsas pakuvad silmailu sibulavanikud. Tegevust jätkub mitmele maitsele.
Samal ajal toidunaudingutega kutsutakse seltskondi üles osa võtma fotojahist. Kõigi nende seas, kes saadavad pilte vähemalt kolmest kohvikust, loosime välja auhinnad ja ka žürii valib parimad. Pilte ootame aadressile kostipaiv@setomaa.ee.
Kostipäeva 10 kohvikut on: Lämmijärve Kalapala (Lüübnitsas), Parvepoiste kohvik (Värskas), orienteerumiskohvik Kolm Taset (Värskas), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda külas), Hõimu Hõlahusõq (Obinitsas), galeriikohvik ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Üllatused tädi Roosi juures (Meremäel), Taevalikud paabad (Kalatsova külas), Linamuuseumi kolme supi köök (Tsiistre külas).
Kostipäeva trükis koos kohvikute asukohtade kaardiga on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, Värska ja Obinitsa turismiinfopunktis. Kostipäeval jagavad seda trükist ka 10 kohvikut.
17. augustil toimub Rõuges kirbuturg, kus esitletakse ka MTÜ Rõuge Kooli eestvõttel projektirahaga soetatud telki.
Positiivse otsuse tulemusena laekus MTÜ Rõuge Kool arvele summa, mille eest osteti suur telk. Raha taotlemiseks kirjutasid MTÜ liikmed projekti “Kogukonna telk”. Projekti rahastas kohaliku omaalgatuse programm.
Telk on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes plaanivad korraldada erinevaid üritusi, mis täidavad MTÜ Rõuge Kool põhikirjalisi eesmärke. MTÜ liikmed on kindlad, et telk leiab kooli ja kogukonna poolt aktiivset ja tulemuslikku kasutust.
Esimene võimalus telki uudistada leiab aset 17. augustil kell 10 Rõuges rahvamaja esisel platsil toimuval lastekaupade kirbuturul, kuhu oodatakse kauplema kõiki huvilisi lähedalt ja kaugelt. Tule müü oma lastele väikseks jäänud korralikke riideid-jalanõusid ja muid seismajäänud lastekaupu (hällid, söömislauad-toolid jms) soodsalt neile, kel seda hädasti vaja on. Kindlasti tule müü ära ka kodus seisma jäänud lõbus meelelahutuskaup: olgu see siis lauamäng, spordivahend, mõni hea raamat vms. Müüjatele vanusepiirangut ei ole.
Kirbuturgu korraldavad Rõuge põhikooli hoolekogu ja MTÜ Rõuge Kool. Lisainfot saab telefonil 5381 7810.
Fotomeenutus Jõgeva valla 145. aastapäeva tähistamisest Kuremaal. Foto: erakogu
Sel laupäeval, 17. augustil Kuremaal keskpäevast hilisõhtuni kestvatel Jõgeva valla 146. aastapäeva pidustustel “Nooruslik Jõgeva vald 146“ pakutakse erineva vanuse ja huvidega inimestele mitmekülgseid ajaveetmisvõimalusi ning tuttavaks on võimalik saada paikkonna erinevate tegevusvaldkondadega. Lossi pargis toimuvat sündmust korraldavad MTÜ Marlau ja Jõgeva vallavalitsus kohalike ettevõtjate ja eraisikute kaasabil ja toetusel.
MTÜ Marlau juhatuse liige ja „Nooruslik Jõgeva vald 146“ projektijuht Triinu Palmiste rääkis, et aastapäevapeo teemaks valiti “Nooruslik Jõgeva vald” põhjusel, et omavalitsuspiirkonnas on elujõulised lasteaiad ja koolid. Noortele on mitmeid võimalusi pakutud noortekeskuste ja erinevate huviringide näol. Nooruslikku elutahet jätkub erinevatel elualadel.
“Kuremaal võib ringi vaadata kohalikus avatud noortekskuses ning ootame külla ka teisi noortekeskuseid ja noortele suunatud organisatsioone lähemalt ja kaugemalt,” ütles MTÜ-sse Marlau kuuluv ettevõtaja Andrus Sibul. “Poistele ja tüdrukutele on mängimiseks eraldi lasteala, kus on ka batuut, millel hüppamine tasuta. Laadale “Looduslik ja naturaalne” ootame ettevõtjaid, mittetulundusühinguid ja eraisikud eestimaiseid aia-ja põllusaadusi, käsitööd ja muudki kohalikku kaupa müüma. Välismaisele kraamile ja masstoodangule jäävad aga laadaväravad suletuks.” Sibul lisas, et kauplejatele Jõgeva vallast on plats laadal tasuta ja registreerida saab selle nädala neljapäevani.
Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”. Foto: erakogu
Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel kordadel. Traditsiooniline kultuurisündmus IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini. Mõnedki trupid astuvad publiku ette esimest korda.
MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe Urve Muki sõnul osaleb seekordsel külateatrite festivalil 26 näitemänguseltskonda.
“Ehkki seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mitte kuidagi ära kahele päevale,” sõnas Urve Mukk. “Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16. augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval 10 truppi. See tähendab kokku 10 tundi teatrielamusi”
Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid, ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline temaatika.
“Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist,” rääkis Urve Mukk. “Krabilased ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne lavastaja Marje Mürk on näidendi ise kirjutanud ja lavastanud.”
Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu
13. juulil toimunud Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäeva pidustustel oli üheks atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks ajakirja National Geographicut sümboliseeriva kollase raamiga akna avamine Peipsi järve kaldal.
Mustvee National Geographicu logo kujulise akna projektijuht, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm toonitas avatseremoonial tähise asukoha tähtsust.
“Ainuüksi Peipsi järvistu suurim osa Suurjärv on Euroopa suuruselt neljas või viies järv. See järv toob leiva lauale, pakub vabaajaveetmise võimalusi, on nii tervisekeskus, võimalus mitmete elukutsete jaoks kui ka ellujäämiskursus. Mööda Peipsit kulgeb ka Euroopa Liidu idapiir. Elu kahe maailma piiril tutvustabki tänavu suvel alanud Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide poolt algatatud koostöös National Geograpicu ajakirjag, Peipsimaa Turismi ja Tartu, Valga ning Mustvee linnaga koos edasi arendatud projekt. Projekti käigus paigaldati üle Lõuna-Eesti 21 kollast raami ehk National Geographicu logo kujulist akent: 21 kordumatut vaadet. Nende 21 akna asukohad omakorda valiti välja aga enam kui 100välja pakutud erilise ja omanäolise koha hulgast, ” ütles Tamm.
Tamm nimetas temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutatakse. Nendeks on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. “Mustvees asuv raam kannab kõiki neid teemasid, ” märkis Jõgevamaa Koostöökoja juht.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev toonitas, et kollaste raamidega aken Peipsi rannikul on ka kahe kultuuri sidujaks: “Peipsimaal on Eesti ja vene kogukonna kultuur, sellega kaasnevad elulaad ja usutraditsioonid sõbralikult põimunud. Peipsimaa märksõnadeks on kurk, sibul ja suitsukala, kuid kahtlemata on siin turistil märksa rohkem avastada ja vaadata. Pärineb ju Peipsimaalt, praegusest Kasepää vallast mitmetes maailma riikides kuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov.”
Viktor Svjatõšev märkis, et National Geographicu aken on sümboolseks juubelikingituseks Mustvee linnale ja annab loodetavasti tõukejõudu selleks, et Mustvee sadam kiiremini valmis saaks. “Raha sadama ehitamiseks on olemas,” ütles ta. Maavanem lausus tunnustussõnu Aive Tammele ja kõigile teistele, kelle panuse ja pingutustega Peipsi pealinn ülemaailmselt tuntud ajakirja logo kujulise akna sai.
“Kui sõita mööda Jõhvi-Tartu maanteed Lõuna-Eestisse, on siinne aken esimene, mida külastada. See oleks justkui teekonna algus. Omamoodi põhjavärav Lõuna-Eestisse. Ja need, kes liiguvad just põhjasuunas, neile on siin esimene koht, kus Peipsi järve ääretust näha, kus varbad vette pista ja piiluda silmapiiri taha. Ja miks mitte võtta Lõuna-Eestis nähtu kokku Peipsi vaatega. Selleks tuleb vaid keerata tunnikeseks maanteelt kõrvale. Kui aga reisi teadlikud valikud on inimesed toonud Peipsimaale või Jõgevamaale, siis Peipsi pealinna külastamine on muutunud just ühe põhjuse jagu olulisemaks,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja juhataja Aive Tamm.
Projekti “Elu kahe maailma piiril ” algatajad on Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja suurpartner National Geographic Eesti. Toetanud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Lõuna-Eesti Turism ja Eesti Maaturism.
Reedel, 19. juunil kell 17 avatakse kalurikülas Altjal luulekuur. Luulehuviliste kokkutuleku kulminatsiooniks on luuleöö, kus esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Kava:
Reedel, 19. juulil:
17:00 kogunemine, supp ja majutamine
18:00 tervitusring
19:00 Andres Ots Alliksaare luulest
20:30 Loovusretk mere äärde ja Altja metsadesse, kohtumine kohalikega ja pärimuslood
Laupäeval, 20. juulil
hommikune suplus neemes (vesi on soe!)
9:00 hommikukohv
10:00 Luulekuur
Andres Ots ja Siiri Veensalu (esinemisest ja häälest)
Evelin Tamm ja Elin Ots (loovusest ja kirjutamisest)
13:00 lõuna
14:00 kuur jätkub
19:00 luuleöö Altja neemes ja Toomarahval, esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Vabalava omaluule lugemiseks, muusika. Luuleöö on kõikidele avatud ja külarahvale tasuta.
Hiljem Toomarahva õues lõke, muusika ja luule hommikuni.
Pühapäeval, 21. juulil
ujumine ja hommikukohv neemes
vestlusring ja teeleasumise lood ja luule
Anna oma tulekust teada tel 5038 911 või tammevelin@gmail.com või Facebooki lehel. Osalustasu 65-100 eurot koos söögi ja majutusega (telgis, aidas, heinalakas), oma söögiga 35-40 eurot. Osalejate arv on piiratud. Luuleööl esinemise soovist palutakse võimalusel ette teatada samadel kontaktidel!
Riigikantselei ja haridus- ja teadusministeerium algatasid Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva raames projekti “Noored ja ääred”, mis võimaldas ligi 500 noorel külastada suvel oma eakaaslasi Eesti erinevates paikades ja tutvuda sealse elu-oluga, vaatamisväärsustega ning üheskoos arutleda erinevatel teemadel, sh kuidas tähistada viie aasta pärast saabuvat Eesti 100. aastapäeva oma kodukohtades.
Projekti teine taotlusvoor avatakse 1. augustil ning riiklik toetus noorte kohtumise korraldamiseks on kuni 900 eurot.
Projekti eesmärk:
Projekti eesmärk on suurendada noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust ning kohaliku kultuuripärandi tundmist ja väärtustamist. Tutvustada noortele ja avalikkusele noorsootöö väärtusi ja võimalusi, samuti tõmmata avalikkuse tähelepanu noortele ja noorsootööle.
Projekti alaeesmärgid on tutvustada Eesti noortekeskusi kui noorte mitteformaalse hariduse arendajaid ja kogukonnatöö sõlmpunkte, sh äärealadel kus koolid on kaugel või hääbumas ning suurendada noorte liikuvust riigi sees ja omavahelist koostööd.
Taotleja:
Projektikonkursi taotlejateks võivad olla avatud noortekeskused, noorsootööasutused, noorsootöö- ja noorteühingud, mitteformaalsed noortegrupid.
Valgamaa tuntuim järv Pühajärv. Foto: www.tourism.valgamaa.ee
Osale Valgamaa veekogude Facebooki kampaanias “Valgamaa otsib superpuhkajat – avasta meie aarded”!
Valgamaa on veekogude maakond, kus on enam kui 200 järve ning ennekuulmatu hulk paadiga läbitavaid jõekilomeetreid. Saa osa Valgamaa looduse aaretest: uju, proovi allveesukeldumist, kalasta jõekäänakutes, telgi jõeäärsetes puhkekohtades või võta ette purjereis!
Kampaania osalemiseks tuleb käia võimalikult paljude Valgamaa veekogude ääres, jagada kogemusi ning anda teada oma lemmikust. Lae kampaania lehele üles foto Valgamaa veekogust, mida külastasid, ning märgi veekogu asukoht kaardil. Kui tead selle veekoguga seoses mõnd lahedat lugu või legendi, pane see kirja enda lisatud foto alla. Auhinnad ootavad. Kampaania kestab 12. juulist 12. oktoobrini.
Kampaania peaauhind on perepuhkus imeilusa mõisamiljööga Sangaste lossis ning lõbus loodusmatk OÜga Loodusturism. Peaauhind antakse välja kõige enam Valgamaa veekogusid külastanule.
Eksklusiivsed eriauhinnad on:
Romantiline puhkus kahele Taagepera lossis koos sviidis ööbimise ja õhtusöögiga – auhinna pälvib rahva lemmik ehk kõige enam “meeldib” klikke kogunud foto.
GMP Clubhoteli & Pühajärve restorani kolmekäiguline eksklusiivne pimeõhtusöök kahele koos veinidega – auhind loositakse välja kõigi kampaania käigus üles laetud fotode vahel.
Iga nädala alguses loositakse välja ka vähemalt üks Valgamaa meene eelmisel nädalal foto(sid) laadinute seast. Auhinnad antakse välja kampaania lõpus 12. oktoobril. Võitjad tehakse teatavaks kampaania lehel ning võitjate Facebooki seinal.
Türil on valminud psüühilise erivajadusega inimestele loodud Türi Kodu. Türi Kodu elanikud peavad soolaleivapidu teisipäeval, 16. juulil kell 14, kui võõrustatakse kõiki sõpru, toetajaid ja partnereid ning tutvustatakse valminud kuut peremaja.
Türi Kodu on elukohaks psüühiliste erivajadustega inimestele, kellele pakutakse uutes peremajades ööpäevaringset erihooldusteenust. Türile kerkinud kuues 11-kohalises peremajas elab praegu 64 elanikku, teenust pakutakse nii vaimupuudega kui ka psüühikahäiretega inimestele. Nüüdseks on Türil uue elupaiga leidnud ASi Hoolekandeteenused senised kliendid suletavatest hooldekodudest Ravilast ja Kernust, kuid Türile on asutud elama ka ASi teistest kodudest, samuti on veel ruumi uutele elanikele.
Elanike igapäevaelu ja -toiminguid aitavad juhendada ja korraldada ööpäev ringi 20 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja kodu juht.
Türile rajatud majad pakuvad nende elanikele nüüdisaegset elukeskkonda, aga mis peamine – kaasavat ning tegusat elukorraldust. Tegeletakse nii tavapäraste majapidamistöödega kui ka erinevate aktiivsete teraapiliste ja töötegevustega, õhtuse aja saab igaüks sisustada vastavalt oma hobidele või muu meelepärase tegevusega. Kõik ruumid ja kodu väliskeskkond on kohandatud erivajadusega inimestele.
Homme, 16. juulil kell 19 toimub Põlva vallas Uibujärve külas Neitsijärve loovusaidas järjekordne metsakino. Seekord vaadatakse Rein Marani värskeid dokfilme “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis”.
Filmid tutvustavad meie vanimaid looduskaitsealasid ning nende seotust vaimse kultuuripärandiga. Vaatluse all on Eesti erinevais paigus asuvad
pühapaigad – hiied – ning seal järgitavad elavad tavad ja uskumused. Pilet 2 eurot.
Tihtipeale kurdavad vabaühenduste eestvedajad (ja sageli õigusega), et nende teemadele ei pöörata ühiskonnas piisavalt tähelepanu. Et ajakirjanikud ei saa aru ega kajasta, mistõttu rahvas ei ole teadlik, poliitikud ja ametnikud ei tegele piisavalt jne.
Kui see on tuttav tunne, siis 16.-17. augustini korraldab vabaühenduste liit EMSL koos hulga teiste vabaühenduste ja toredate inimestega Paides Arvamusfestivali (www.arvamusfestival.ee). Meie poolt on see ka mõneti jätkuks 1999. aastast toimunud kodanikuühiskonna konverentsidele, mida me vähemalt tänavu enam eraldi ei tee. Kuid tavapärasest konverentsist erinevalt pole Arvamusfestival koht, kuhu lihtsalt tulla kuulama neid, keda korraldajad on esinema kutsunud (ehkki ka seda võib!), vaid see on ka areen, kuhu tulla välja oma teemade, debattide ja arvamustega.
Arvamusfestivali ülesanne ei ole võtta vastu otsuseid või kokku leppida, kelle arvamus on õige ja kelle oma vale. Festivalile on oodatud need, keda huvitab avalik debatt, kes soovivad saada targemaks, öelda välja oma mõtteid ja kuulata teiste omi ning vaadata, kas erinevate arvamuste pinnalt sünnib äkki veel uusi, huvitavamaid, paremaid. Korraldajad on omalt poolt organiseerinud debatid kahele lavale (vaata programmi praegust seisu: http://bit.ly/16wUGEm), kuid aega ja ruumi on ka kõigile teistele, ainsaks tingimuseks kinnipidamine festivali heast tavast (http://bit.ly/1axrJjn). Festival on tasuta nii arutelude korraldajatele, osalejatele kui ka kuulajatele.
Kui soovid endale olulisi teemasid festivalile tuua, on selleks mitmeid võimalusi. Näiteks võid korraldada debati mõnel festivali vähemalt neljast teemalavast – selleks leia debatis osalejad (kes võiksid siis soovitavalt välja tuua erinevaid vaatenurki) ja arutelujuht, lepi nendega kokku ja anna teada info@arvamusfestival.ee. Teine võimalus on oma teemat tutvustada avatud mikrofoni kaudu ning seejärel suunduda soovijatega avatud arutelude alale edasiseks mõttevahetuseks ja ideede kogumiseks. Ruumi on ka õpitubadeks. Kõige puhul kehtib reegel, et mida varem endast teada annad, seda parema aja ja koha saad valida.
Kõikvõimalike küsimuste korral aitab kirjutamine e-posti aadressil info@arvamusfestival.ee. Sel aadressil võib teada anda ka sellest, kui soovid end pakkuda vabatahtlikuks abiliseks korraldamisel. Parim viis end festivali-uudistega kursis hoida, on läbi Facebooki: https://www.facebook.com/Arvamusfestival.
Neljapäeval, 18. juulil algav IX Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu Folk lõpeb pühapäeval, 21. juulil kirikukontsertide päevaga, mis kätkeb endas seitset kontserti erinevates kirikutes üle kogu saare.
„Üks Hiiu Folgi pikaajalisi traditsioone on lõpetada festival pühapäevase kirikukontsertide päevaga, mille jooksul toimub ühel päeval üle kogu saare peaaegu katkematus järjekorras rida kirikukontserte,” ütleb kirikukontsertide päeva juht Eike Vellend.
Kirikukontsertide päev saab alguse kell 11 Käina kirikuvaremetes, kus esineb ansambel Robirohi, kes teeb bluegrass-muusikat ning esitab ka
gospellaule, rahvalikke palasid ja swingihõngulist kantrit. Vihma korral on kontsert Käina huvi- ja kultuurikeskuses. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/robirohi.html
Kell 16.45 annab Reigi kirikus kontserdi Tartust pärit ansambel Keshet, kelle repertuaaris on traditsioonilised vaimulikud ja nüüdisaegsed heebreakeelsed laulud. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/keshet.html
Kell 20.15 saab Pühalepa kirikus kuulata jazzilauljatar Helin-Mari Arderit, kes on seekordsele kontserdile kaasa võtnud sõbrad Siim Aimla, Teet Raiki ja Marti Tärni ning lubab esitada kindlasti ka mõne Hiiumaal suvitanud onu Ott Arderi tekstile kirjutatud laulu oma värskelt plaadilt. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/helin-mari-arder-ja-sobrad.html
Kell 22 paneb tänavusele Hiiu Folgile punkti seitsmest naisest koosnev ansambel Tuli Taevast, kes viljeleb lihtsat rahvamuusikat pisut ebaharilike ja arhailiste pillidega, nagu simbel, harf, gittern, ukulele jms. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/tuli-taevast.html
Et kirikukontserdid on läbi aegade olnud festivalil väga populaarsed, tasub huvilistel arvestada, et siseruumides toimuvate kontsertide kohad on piiratud ning aegsasti tasub kohal olla.
IX pärimusmuusikafestival Hiiu Folk toimub 18.–21. juulil 2013. Kõigi esinejate ja ettevõtmiste kohta leiab rohkem infot Hiiu Folgi kodulehelt www.hiiufolk.ee, kus on väljas ka päevakavad, matkamarsruudid ning kõiksugust muud infot.
Võrumaa XV künnivõistlusel osalejad. Fotod: Võrumaa talupidajate liit
Laupäeval, 13. juulil pidasid Võrumaa talumehed traditsioonilist põllumeestepäeva, seekord otse Võru külje all, aga siiski maal – Võru vallas Võrumõisas. Rohkelt rahvast jätkus nii põllumeeste päevale (parkimiskorraldajad lugesid kokku ligi 1500 külastajat) kui ka kilomeetri kaugusel peetud Võru folkloorifestivalile.
Ka seekordselt põllumeestepäeval võeti mõõtu juba 15. aastat järjest kündmises. Künnivõistluse võitis Mart Raudsep Väikemetsa talust, teise koha sai Ivar Rosenberg Väikeroosu talust ning kolmandaks tuli Andres Sakk Saki talust. Anti välja ka kaks künnimeistrikarikat: Mart Raudsepale ja Kaspar Järvalale OÜst Rodnas. Esimest korda osales võistlusel ka üks naine – Karin Sepp Lasva vallast.
Naised said aga võistelda eheda talumehesöögi võistlusel “Põllumehe lõunaamps”. Parima talumehepala valmistas žürii hinnangul Anne Uppin, kes oli kohalikust toorainest teinud suitsulihaga keedetud hernepudru, suitsuliha omatehtud leivaga, lihakonservi ja rüüpeks punasesõstrajoogi. Teise koha võitis Ulvi Kallas omakaetud piknikutekiga, tekil leidus soe terasepik tillivõi ja porgandi-küüslaugu-juustuvõidega, kalasupp ja segane toit (nimi perenaiselt endalt) oma koduaia viljadest, seeneletšo ja õunamahl. Kolmandaks tuli Karin Sepp, kelle korv sisaldas kilu- ja lihakonservi võileibu, kaneelisaiakesi, jooki ja kangemat kraami.
Tunnustati ka Võrumaa talukonkursist osavõtjaid: Võrumaa talupidajate liit otsustas riiklikule aasta talu konkursile esitada kaks talu: noorte talunike kategoorias Taivo Koka talu Lasva vallas ja alternatiivsete talude kategoorias Peeter Reemani Sepa talu Rõuge vallas.
Veel demonstreeriti nii vana kui ka moodsat põllutehnikat ja koduloomi, lapsed said hüpelda batuutidel ja sõita ponidega, täiskasvanud arutlesid tulevase Euroopa Liidu eelarveperioodi maaelupoliitikast (kohal viibis ka europarlamentäär Ivari Padar). Lusti lisas kapell Asjapuud ning tantsu lõi meeste showtrupp Nõtked ja Karvased. Ka Võru folkloorifestival jõudis põllumeeste päevale: esines Puerto Rico folkloorigrupp. Lehmalüpsivõistlusel tuli kätt proovida taaskord kunstlehmal.
Rõuge on ajalooliselt välja kujunenud tõmbekeskus, millele on ajaloo jooksul tuge andnud kihelkonnakeskuse staatus ning tänapäevane kiire ja kaugeleulatuv arengutee. Seda kinnitasid ka 19.juulil toimunud Rõuge vallavolikogu istungil kõik kohal olnud volikogu liikmed, kes hääletasid üksmeelselt Rõuge kui tõmbekeskuse säilimise poolt.
Rõuge on piirkond, kus pakutavate tegevuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet on siduvaks nii kohalikele elanikele kui ka paljudele teistes omavalitsustes elavatele inimestele. Põlvkondade pärandit seovad maakonna suurim kogudus ning kolm kalmistut. Rõuge on nooreneva elanikkonnaga piirkond, kus hariduse kvaliteet on kõrge ning jätkusuutlik, tervise- ja sotsiaalvaldkond võimalusi ja valikuid pakkuv, kultuuri- ning spordielu aktiivne. Rõuge on üle-eestilise tähtsusega ürituste toimumispaik Võrumaal. Rõuge on vabatahtliku töö keskus, noorsootöö ja rohelise energia eestkõneleja Eestis. Rõuget läbib üheksa riigimaanteed ning ollakse paljude bussiliinide ristumispaigaks. Rõuge koos lähialadega moodustab olulise turismipiirkonna Võrumaal ja Lõuna-Eestis.
Valdkondade eestkõnelejad Rõuge vallas on koostanud analüüsiva dokumendi, mis annab ülevaate Rõuge valla rollist tänases hetkes ja tulevikuarengutes piiriülese partnerina teistele kogukondadele.
Pokukalendri järgi punase maasika päeval täitus viis aastat päevast, kui Pokukoda avas oma külastajatele esmakordselt uksed. Need on olnud tegutsemis- ja sündmusterohked aastad, kui vanameistri Edgar Valteri unistus Pokumaast on järjest enam elavaks saanud.
Sellel suvel on Pokumaal kavas taas mitmed suveüritused, millest pikemalt allpool. Padasoomäel aga tegutseb teist aastat juba Pokukoja lahtiolekupäevadel (ja ilusa ilmaga) Pannkoogitare, kus saate mõnusas hubases tarekohvikus maitsvaid pannkooke mekkida.
22. juunil kell 18 toimub JAANIÕHTU Puuko juures Padasoomäel
Kohal on külapillimehed, köetud on suitsusaun. Võta kaasa väike annetus pillimeestele ja
saunakütjale. Kohapeal saab osta pannkooki ja kalja isetehtud linnastest.
5.-7. juulil toimub lustlik ja laululine etendus “Pokumäng” Padasoomäel.
Lastele ja koos lastega mängivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.
24.- 28. juulil on Hobutöönädal.
Tule juba õhtul telkima, et näha varahommikust kündi, heina või puude vedu. Õhtupoolikul saab hobuvankris sõita ja ratsutada
3. augustil Hauka talukohas suvelõpuhõnguline muinasjutt-kontsert
“Pastoraalid”. Lähem info juuli alguses.
23.-25. augustini saab viimast korda vaadata etendust “Pokumäng”
Jaanilaupäeva tähtsaim osa on läidetav jaanituli. Vanad eestlased uskusid, et kuhu jaanitule kuma paistab, sinna kuri ligi ei pääse, kirjutab C. R. Jakobsoni talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.
Paljudel rahvastel on jaanituli olnud algselt seotud päikesepüha ja -kultusega. Nii ka eestlaste puhul. Jaanituleks hakati aegsasti valmistuma ja põletusmaterjali koguma. Ajalooliselt on Eesti eri paikades tuletegemise traditsioonid erinenud aga põhjalikult.
Tuli künkale või ridva otsa
Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti maa peale. Vanasti oli Lääne-Eestis ja saartel aga tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis või laasitud puu otsa viidud katlas. Sellisel tulel oli oma nimi – „leedutuli“. Tähtis oli, et tuli kaugemale paistaks – kuhu jaanitule kuma paistis, seal kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.
Mereäärsetel aladel, aga ka Peipsi rannikul, on olnud ja on kohati tänapäevalgi tavaks viia vanad paadid jaanitulle. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletamine on ühtlasi ka ohvrilõke.
Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks – seepärast kannavadki paljud meie väiksemad mäed Jaanimäe nime. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa.
Selle nädala laupäeval, 15. juunil Pajusi vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevas Vägari külas Siimu-Jaani talu õuel toimuval rahvakultuurisündmusel “Talurahwa piddo-õhta” lahutatakse meelt selliselt, nagu seda tegid meie esivanemad 90 ja 100 aastat tagasi.
Siimu-Jaani talu omanik Terje Paalits ütles, et “Talurahwa piddo-õhta” peetakse ennekõike stiili ja kommete kohaselt, mis levisid Eestis eelmise sajandi kahekümendatel aastatel. Näitemängu esitab harrastusteater Nora Tartust, kõlavad kupleed, ajastukohast turnimist demonsteerivad Põltsamaa spordikooli noored maadlejad treener Arved Külanurme juhendamisel. Muusikalist pidulikkust ja reipust lisab sündmusele Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor, kus mängivad pillimehed nii ERSO-st kui ka kaitseväeorkestrist.
Terje Paalitsa sõnul saab kell 15 algaval ja õhtutundideni kestval peol õppida ka käsitööoskusi. Lambavillaga ümber käimist õpetab Hea Villa Selts ja mitmesuguseid käsitöötooteid õpetab valmistama Pajusi vallavanem Reet Alev. Võimalus on teha hobusega vankrisõitu, mis samuti vanaaegsetel pidudel moes oli. Loteriis-allegriis on peaauhinnaks suitsupõrsas Põltsamaa valla firmalt OÜ Paju talu. Ajaastu ajaloolist tausta aitab esile tuua Põltsamaa muuseum ning tõsiseks abiliseks sündmuse korraldamisel on folklooriselts Jõgevahe Pere Jõgevalt. Sündmuse kordaminekule aitavad kaasa ka rahvakultuurikeskus ja Pajusi vald.
“Me tahame, et külastajad tunneksid end sel rahvapeol nagu inimesed 90-100 aastat tagasi,” lausus kultuuritöötaja Terje Paalits, kes kavatseb ajastuhõnguliste pidude korraldamise Siimu-jaani talu õuel traditsiooniks muuta. “Seekordne “Talurahwa piddo-õhta on pühendatud ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja pärandkultuuriaastale.”
Täpsemat infot “Talurahva piddo-õhta kohta leiab veebilehelt www.siimujaani.com.
Aasta 2012 jääb Eesti mõtteloos meelde kodanikuaktiivsuse uue laine aastana. Reformierakonna rahaskandaal, valitsuse suutmatus kuulata ACTA-vastaseid, lisaks üle-eestiline meditsiinitöötajate streik ning Rahvakogule teed sillutanud Harta12 on mõni näide, kus eestimaalased demonstreerisid oma valmisolekut astuda riigivõimuga senisest ärksamasse dialoogi ning nõudsid valitsejalt senisest suuremat kodanike tahtega arvestamist.
Avatud Eesti Fondi kodulehel saab nüüd lapata äsja valminud aastaraamatut, kus antakse ülevaade olulistest algatustest, meenutatakse mullu toimunut ja muidugi kiigatakse tulevikku.
Suvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.
Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.
Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.
Tänavuseks teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Seekord kõnelevad teemast 7.-11. augustil Käärikul Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt
Metsaülikool on midagi sellist, mida tuleb ise kogeda! Tegu on ühise sünergiaga, koosmõeldud mõtete ja üheshingatud ajaga, loomaks paremat Eestit meile kõigile.
Esmane programm ja registreerimislink on leitavad kodulehel:
Registreerimine on avatud seni, kuni kohti jätkub, või 15. juunini. Osalustasu on 160 eurot, neil, kelle jaoks on see üle jõu käiv, on võimalik kandideerida stipendiumile, mis vähendab osalustasu 45 euroni (tarvis kirjutada motivatsioonikiri – ka selle kohta saab täpsemalt uurida kodulehelt).
2013. aastaks eraldas haridus- ja teadusministeerium hasartmängumaksu fondist projekti “Varaait” kaudu 109 huvikoolile tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks vajalike õppevahendite soetamiseks 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.
Eesti Noorsootöö Keskuse huvihariduse peaeksperdi Ene Raidi sõnul on huviharidus üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, kuid tihtipeale jääb kohalikel omavalitsustel puudu just võimekusest soetada uusi õppevahendeid.
Viimase noorteseire andmeil kasvas huvikoolide arv aastaga 416lt 527le. Neist suurem osa on spordikoolid (251), aga rohkelt on ka muusika- ja kunstikoole (141). Lisaks on veel mitmeid erinevat tüüpi huvikoole: tehnika- ja loodusmajad, loomekeskused.
Huvikoolide arvu kasvuga on kaasnenud ka huvikoolides õppivate noorte arvu tõus: 2012/2013. õppeaastal õppis huvikoolides kokku 69 740 noort vanuses 7-26 eluaastat.
Projekti “Varaait” viib ellu haridus- ja teadusministeeriumi hallatav Eesti Noorsootöö Keskus.
SA Erametsakeskus vahendusel ja Euroopa Liidu elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatava õpirändeprojekti raames on tänavu võimalik üheksal metsandussektoris töötaval ja/või tegutseval inimesel kandideerida erialasele tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse või Belgiasse (Brüssel).
Tööpraktika toimub halduse, metsa ja arenduse kategooriates.
Projektipartnerid ja tööpraktikaid korraldavad organisatsioonid on Soomes Uusimaa ja Kanta Häme metsaühistu, Saksamaal Schleswig-Holsteini Põllumajandus-Kaubanduskoda ja selle metsaühistu, Austrias FAST-Pichl ja Belgias CEPF .
Tööpraktika pikkuseks halduse ja metsa kategoorias on kolm nädalat ning arenduse kategoorias 26 nädalat. Tööpraktikale lähetamise aeg on september 2013.
Tööpraktikale mineval isikul katab SA Erametsakeskus elamis-, ettevalmistus- ja reisikulud vastavalt finantseerija poolt kehtestatud vastuvõtva sihtriigi piirmääradele. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.
Avalduse esitamise tähtpäev on 23.06.2013. Avalduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile eramets@eramets.ee märksõna “PROFOREST2”.
Tallinnas 18.-20. septembriltoimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.
Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.
Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.
Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.
Otsime kogu Eestist kogujaid, kultuuripärandi talletajaid ja pakume neile ajaleheveergudel näitusepaika.
Alates 3. juunist annab Eesti Päevaleht (EPL) igal esmapäeval ühele tublile kollektsionäärile harukordse võimaluse korraldada Eesti Päevalehe veergudel oma kollektsiooni parimate palade näituse.
Nii kogu suve. Igal uuel esmaspäeval on meie ees leheveergudel, EPL-i online-versioonis ja digilehes Eesti Päevalehe suvenäitus, ühe tubli inimese kollektsiooni pärlid. Sild üle sümbolite püsimise ja hoidmise, mälu ja kultuurilise järjepidevuse alus. Pärandiaastal eriti tähtis. Nii kolmteist korda järjest.
Laiemas plaanis on selle sarja sünni ämmaemandaks legendaarne õllesiltide koguja Benno Viirandi, kes käimas juba kaheksandat elukümnendit. Kui teda kuue aasta eest kodus Mustlas väisasin, tundsin huvi, millal siis koduvalla rahvas on näitusel saanud näha unikaalsemaid taieseid ta õllepudelisiltide kollektsioonist, kus mitusada tuhat säilikut? Vastuseks oli vaikus. Vald ei pidanud seda vajalikuks ega võimalikuks.
Nii ongi Eesti Päevalehe suvenäituse sünni ajendiks just need tublid kogujad, pärandi talletajad, keda pole senini tahetud tähele panna.
Andke kogujatest teada!
Nüüd palungi seoses Eesti Päevalehe suvenäituse sarjaga ka tublide lugejate abi. Olge head, teatage mulle oma naabruse, oma küla, valla, linna, maakonna tublidest kogujatest, eriliste ning enneolematute kollektsioonide loojatest. Eriti nendest, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või võimaluste puudumise tõttu on jäänud suurema tähelepanuta. Loe edasi: Sikk otsib kollektsionääre
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad seminarile “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”. Seminar keskendub toidu ja keskkonna vahelistele seostele: selgitatakse toidutootmise keskkonnamõju, tutvustatakse projekti jooksul loodud õppematerjale, veebirakendusi ja näitust.
