Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Elus ei pea ainult üleskutsete najal elama, vaid põlvkondade järjepidevus peab tagama jätkusuutliku ühiskonna. Kogemusõpe, uute oskuste omandamine saab alguse perekonnast, koolist, hiljem töökohal, sest alati on meil oskusi, mida jagada. Teame, kiirelt muutuvas maailmas tehnoloogia arenguga kaasa minnes tuleb tagada kultuuri, keele ja traditsioonide jätkumine. 2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta ja seetõttu TÕN-i maakondlik koordinaator Ivi Sark kutsus infopäevale Kohilasse.

Koolitus oli eelkõige maakonna TÕNi tegevustest ning kohal olnud osalejatel oli palju tähelepanekuid. Päev algas nn jätkusuutliku valla vallajuhi Heiki Hepneri kabinetis. Olime Kohila uues vallamajas, mis läks käiku 2005. a uue esimese hoonena vabariigis. Vallamajas töötab 26 spetsialisti, vallas elab üle 7000 inimese 230 ruutkilomeetril 21 külas, kolmes alevikus ning pooled elanikud elavad Kohila alevis. Gümnaasiumis käib üle 850 lapse. Tänu heale sündivusele vallas on kool kitsaks jäänud. Uus projekt on valmimas ning sügisest peaksid laiendustööd algama. Lisaks on vallas 4-klassiline era-mõisakool oma võimalustega ja haridusega seotud asutusi: kaks raamatukogu, neli lasteaeda, kaks noortekeskust, koolituskeskus. Vallas püütakse igati tagada elukestvat õpet tunnustamise ja motiveerimise kaudu. Loe edasi: Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Olga Belash-Karasjova maale näeb tema kodulinnas

Alates kevadpühast kuni jaanikuu keskpaigani saavad kunstihuvilised Sindi seltsimaja väikeses saalis vaadata Olga Belash-Karasjova impressionistlikus stiilis valminud maale.

Olga Belash-Karasjova oma maalidega Foto Urmas Saard — Olga Belash-Karasjova oma maalidega Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

„Sõltumata ilmast õues, peab inimese enda sees alati päike paistma,“ leiab Sindis elav ja maalimist harrastav Olga, kes pärast kahte näitust Pärnus on otsustanud oma loomingut tutvustada ka kodulinna rahvale. Eile riputas ta abikaasa abiga viimaseid töid üles. Ühtekokku on õlivärvidega lõuendile kantud imelisi hetki paarikümne ringis.

Lühikese usutluse käigus ütles kunstniku hingega naine, et kujutav kunst on teda haaranud koolipõlvest saadik. Kuid vaatamata sellele tunnistas ta, et pole üsna kauakestvalt lubanud kulutada aega tegevusele, mis näis sedavõrd otstarbetuna. Aja möödudes mõistis Olga, et rõõmu toov lemmikharrastus võib siiski osutuda vägagi hästi mõtestatud tegevuseks. Meie tundelised elamused avaldavad kehalisele tervisele otsest mõju. Mida enam tegeleme meeldivaga, seda rohkem positiivsust endasse laeme. Nüüd avastab Olga maalikunstist palju suuremat tähendust, ületades kordades lihtsat harrastustegevust, millele varem ei osanud ülemäära praktiliselt kaalutleva inimesena mõistlikku selgitust anda.

Loe edasi: Olga Belash-Karasjova maale näeb tema kodulinnas

Mirtel Katrina Kits võitis Sindis Kuldmikrofoni

Seitsmendat korda toimunud Pärnu linna ja maakonna laste laulupäeval Kuldmikrofon osales 30 kolme- kuni seitsmeaastast mudilast, kes kõik said hõbedased või kuldsed medalid. Kuldmikrofoni, laulupäeva grand prix, otsustasid hindajad põhjaliku vaagimise tulemusena anda Mirtel Katrina Kitsele.

Kuldmikrofon 2017 võitja Mirtel Katrina Kits ja sama grand prix esimene omanik Elise Pani, seitse aastat tagasi Foto Urmas Saard — Kuldmikrofon 2017 võitja Mirtel Katrina Kits ja sama grand prix esimene omanik Elise Pani, seitse aastat tagasi. Foto: Urmas Saard

Žürii vastutusrikast tööd tegid täna Aet Vill, Pärnu Ülejõe põhikooli muusikaõpetaja ja Diane Pani, Pärnu Raeküla lasteaia muusikaõpetaja. Hindajate sõnul langes valik Mirtel Katrina kasuks väga väikese edumaaga mõnegi teise hea laulja ees. Mirtel Katrina juhendaja on tema ema Margrit Kits. Võidulauluks oli muhe lastelaul „Marju Kuudi kirju koer“, sõnade autor Ott Arder ja viisi looja Novella Hanson.

Seni, kuni žürii oma tööd tegi, võlus laulupäeva juhtinud Pipi (ehk Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk) Sindi seltsimaja lavale arvamata hulga päris pisikesi Pipisid. Üllatuslikult ilmusid lavale ka sama väikesed Elsad.

Loe edasi: Mirtel Katrina Kits võitis Sindis Kuldmikrofoni

Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Video → Sindi gümnaasiumi näiterühma neiud Sindi muuseumis

Elise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Eliise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.

Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Käimas on aasta suurpere konkurss

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Kuni 2. maini saab esitada kandidaate aasta suurpere konkursile. Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee.

Aasta suurpere aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail toimuval traditsioonilisel suurperepäeval Tallinna loomaaias.

Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks perekond Aan Tartumaalt. Suurpere vanemad Janne ja Peeter Aan kasvatavad seitset last. Nad on eeskujuks paljudele perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi.

Loe edasi: Käimas on aasta suurpere konkurss

ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

Aprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal.

Südamekuuljuhib Eesti Tervisedenduse Ühing (ETÜ) koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu taaskord kõigi elanike, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele.

Täiskasvanutest on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu alusel liigub kehalise aktiivsuse soovitusele 60 minutit päevas vastavalt keskmiselt 14% koolilastest. Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13% tüdrukutest ja 27% poistest.

Liikumise olulisust on käsitletud ka mitmetel teaduskonverentsidel Põhjamaades, kus ilmastikuolud õues liikumiseks on meiega sarnasemad. Refereerime siinkohal jaanuaris toimunud CIAPSE2 konverentsi. Negatiivse stsenaariumina arenenud riikides aastaks 2050 on 25% lastest rasvunud ning 30% ülekaalulised.

Loe edasi: ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

Avatud talude päevale on registreerunud ligi 190 ettevõtet

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

23. juulil kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud 186 talu ja põllumajandustootjat. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Harjumaalt on registreerunid 33, Pärnumaalt 24, Viljandimaalt 17, Tartumaalt 16, Valgamaalt 15, Põlvamaalt 14, Lääne- ja Ida-Virumaalt 10, Järva- ja Raplamaa 9, Lääne- ja Võrumaalt 8, Saaremaalt 7, Jõgevamaalt 5 ja Hiiumaalt 1 talu.

Esmakordselt osaleb 60 talu, teist korda 62 talu ja kolmandat kord 64 talu. Kolmandat korda osaleb mahemarjakasvatusega tegelev Peedo talu Põlvamaalt.

“Avatud talude päev on väga positiivne üritus, mis toob tarbijad otse koduhoovi kohale. Isegi kaugema nurga rahva juurde, nagu me oleme, tuli ilma suurema reklaamita kohale ligi 400 inimest,” ütles talu peremees Aare Rätsepp. “Aina suuremat huvi tuntakse marjakasvatuse vastu. Uuritakse, kas 14 hektari pealt korjatakse marjad käsitsi ära, paljud näevad marjakombaini esimest korda.”

Loe edasi: Avatud talude päevale on registreerunud ligi 190 ettevõtet

Täna algasid puukäsitöö mõttepäevad Parmu ökokülas

Metsa, puid ja puidu mitmekülgset ning jätkusuutlikku kasutamistväärtustavad inimesed kogunevad täna puukäsitöö mõttepäevadele Parmu ökoküla keskusesse Tsirgumäe külas. Praktiliste tegevuste käigus arutletakse metsa ja puukäsitöö mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Mõttepäevad kestavad pühapäevani.

Osalejad käivad metsas taimetarga Tiia Trollaga, kes tutvustab nii söödavaid kui mittesöödavaid taimi. Söödavatest taimedest valmistatakse maitsvat lisa õhtusöögile.

Edev Eremiit ehk Meelis Kihulane suunab puude vaatamist puukäsitöölise pilguga: millist puud valida, kuidas tarbepuitu ära tunda, kuidas kasutada looduslikke vorme tarberiistade valmistamisel. Praktilise tööna saab iga osaleja valmistada lihtsa tarberiista, mis kirjatakse mustriga.

ERMi pikaaegne teadur-kuraator etnoloog Vaike Reemann räägib puitornamentidest.

Parmu ökoküla asutaja ja eestvedaja Kalev Raudsepp ning mõttepäevade korraldaja, pärandtehnoloog Andres Rattasepp tutvustavad kohaliku tõrvavabriku ajalugu ning tõrva ja tökati valmistamise protsessi alates materjali varumisest kuni valmisproduktini.

Noor andekas lõõtspillimängija Herbert Konnula loob meeleolu kena lõõtspillimänguga.

Rohkem infot ja registreerumine: http://parmu.ee/ökoküla/puukasitoo-mottepaevad/

Konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama

Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama, kuidas konkreetselt ühes või teises majapidamises uusi bioohutuse alaseid nõudeid täita.

Alates 1. aprillist tuleb kodulinde pidada sisetingimustes ning juhul, kui see lindude heaolu silmas pidades pole võimalik, võib neid lubada õue ainult võrguga kaetud alal. Kui linnud söövad ja joovad õues, peab neil pea kohal olema veekindel katus. Bioohutuse alaste nõuete täitmise eest vastutab lindla omanik.

Maaelu Edendamise sihtasutuse konsulendid annavad käesoleval kevad-suvel linnupidajatele nõu, kuidas kehtestatud reegleid võimalikult efektiivselt rakendada.

“Konsulendid on valmis kõiki linnupidajaid nõustama selles osas, kuidas linngripi ohu tingimustes bioohutusmeetmeid tõhustada ja see ei lähe linnupidajatele midagi maksma,” selgitas Leho Verk MES nõuandeteenistusest.

Loe edasi: Konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama

Põhja-Eesti parim toiduaine on kooritud must küüslauk

Saku vallas tegutseva pereettevõtte OÜ Must Küüslauk kooritud must küüslauk võitis tänavu Eesti parima toiduaine piirkondliku konkursi Põhja-Eestis.

Musta küüslaugu näol on tegu karamellistatud küüslauguga. See valmib nädalaid madalal temperatuuril ja kontrollitud niiskuses küpsedes. Protsessi ennast võib võrrelda sous vide tüüpi küpsetamisega, mille käigus muutuvad küüslauguküüned süsimustaks ja omandavad kergelt magusa, siirupise maitse, milles võib tunda ka palsamiäädika ja tamarindi nüansse.

Lisaks võidutootele teenisid piirkondlikul konkursil äramärkimise neli kohalikku toodet: HeyDay Organic OÜ külmpressitud mahl Sunbeam, Elsoots Production OÜ Pasta Pesto kanaga, Realisti ingveri-piparmündi käsitöölimonaad ja Puljong OÜ Foodstudio kanapuljong, mis võitis ka rahva lemmiku tiitli.

Põhja-Eesti parim toiduaine valiti välja 19 toote hulgast, mille esitasid 14 piirkonna väikeettevõtet. Spetsialistidest koosnenud hindamiskomisjoni tegevust juhtis Tartu ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Aialinnuvaatlejad aitavad teha rahvateadust

Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis “Suvine aialinnupäevik”, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest.

Kuna aialindude pesitsusperiood alles algab, siis kõik loodushuvilised, kelle aias linnud pesitsevad, on oodatud liituma!

Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida ka teiste osalevate aedade tulemusi.

Taolise rahvateadusprojekti tähtsus seisneb selles, et iga osaleja saab anda jõukohase panuse suuremahulise andmebaasi loomiseks, mille analüüsimine annab parema ülevaate kuldnoka, suitsupääsukese, linavästriku ja paljude teiste armastatud lindude käekäigust erinevates Eesti piirkondades. See on ka ainus mõistlik viis, kuidas koguda andmeid aedadest, kuhu teised seired muidu ei ulatu.

Loe edasi:

Homme toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev

Homme, 29. aprillil toimub esimene avatud kalasadamate päev, kus osaleb 11 sadamat üle Eesti.

Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii seest kui ka väljast. Kalasadamates saab maitsta kohalikku kalatoitu ning kaasa osta värsket kala ja kalatooteid.

Leppneeme sadama programm algab kell 8. Kell 12 tervitab Leppneeme sadama külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kohal on ka kalakokk Vladislav Koržets, merebioloog Aleksei Turovski ning sadamas esineb Tanel Padar koos Tomi Rahulaga.

Sadamate programmid kestavad hommikul kella 8-14 ja nendega saab lähemalt tutvuda aadressil www.avatudsadamad.ee.

Loe edasi: Homme toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev

Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses "Kunagi ei saa turul õiget hinda". — Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses “Kunagi ei saa turul õiget hinda”.

Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.

Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.

Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel, või pakkusite idee ise välja?

Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda. Loe edasi: Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Toidupank ootab vabatahtlikke appi toidukogumispäevadele

Kõik 14 toidupanka üle Eesti kutsuvad vabatahtlikke osalema toidukogumispäevadel 12. ja 13. mail. Registreerumine veebilehel osale.toidupank.ee on alanud. Kaasatud on 45 erinevat kauplust.

Toidupanga kevadised toidukogumispäevad toimuvad mai teisel reedel ja laupäeval ning kaasavad kokku üle 800 vabatahtliku, kes aitavad kahe päeva jooksul 45 kaupluses toidukogumisaktsiooni läbi viia. Toidukogumispäevadel on esindatud valik 6 suure kaupluseketi poodidest: osalevad 12 Selveri, 10 Rimi, 8 Prisma, 6 Maksimarketi, 6 Konsumi ja 2 Maxima toidupoodi ning lisaks Kuressaare AjaO toidupood. Esimest korda on võimalik osaleda vabatahtlikuna ja annetada toitu kõikides Prisma kauplustes üle Eesti.

Igapäevaselt töötab Toidupank selle nimel, et päästa kaubandusest söögikõlbulik toit, et see edasi jagada puudust kannatavatele inimestele. Toidukogumispäevadel pakume võimalust eraisikutele lüüa kaasa Toidupanga töös ning oma piirkonna puuduses elavaid peresid toidukaubaga aidata.

Loe edasi: Toidupank ootab vabatahtlikke appi toidukogumispäevadele

Huvi Eesti traditsioonilise palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani

Alates esmaspäevast õpivad üle maailma kokku tulnud 12 puutööhuvilist viis päeva Moostes Eesti traditsioonilist käsitööriistadega palkehitust.

Huvi Eesti palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani. Osalejate tööalane taust on erinev, kuid neid ühendab huvi puutöö vastu.

See on neljas aasta, kui MTÜ Vanaajamaja rahvusvahelist palkehituse kursust korraldab. Juhendajateks on tänavu Margus Palolill ja Mikk Mustmaa. Lisaks Kanadale ja Austraaliale on osalejaid Ameerikast, Prantsusmaalt, Poolast, Rootsist, Soomest ja Lätist.

Praktiline õpe toimub Moostes, Vanaajamaja koolituskeskuses, kuid külalised saavad võimaluse tutvuda ka Põlvamaa talurahvaarhitektuuriga Karilatsis ja tänapäevase käsitsi palkhoonete toomisega Räpinas, käia Võrumaal suitsusaunas, külastada Mooste mõisa erinevaid kodasid ja Rõuge Sepa sepikoda.

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Kuhu paigutada ruuter, et saada parim WiFi-ühendus?

Oleme kõik kogenud ebameeldivusi, mis kaasnevad WiFi-ühenduse ootamatu katkemisega. Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on koduse WiFi-ruuteri paigaldamiseks õigeid ja valesid viise ning vale paigutuse korral võib veebilehtede laadimine võtta kauem aega.

„Ruuteri peitmine kodu varjatud nurka ei anna head internetiühendust, kuigi just niimoodi enamik meist oma ruuteri üles seab. Iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub ehitusmaterjalidest. Näiteks metall ja betoon takistavad WiFi-signaali levikut päris palju,“ ütles Sarri, kelle sõnul tasub ruuteri paigutamisel lähtuda füüsika põhitõdedest.

Kuhu ja kuidas paigutada ruuter, et saada kodus parim WiFi-ühendus? Loe edasi: Kuhu paigutada ruuter, et saada parim WiFi-ühendus?

Tuul hullas pisut Pärnu bussijaamas

Täna hommikul võis näha, et Pärnu bussijaama ehitustandrit ümbritsevast aedikust on tuul kogu Pika tänava äärse tara ümber lükanud. Ka Ringi tänava poolel on tuul oma jõudu proovinud.

Mujal linnas liikudes polnud suuremaid pahandusi märgata.

Urmas Saard

Pika tänava äärne aedik on täies pikkuses pikali aetud. Foto: Urmas Saard →

Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Sindi muusikakoolis toimus pärimusmuusika kontsert, millele eelnevalt õpiti ühiselt Pärnu muusikakooli ja kunstide majaga selgeks üks pillilugu. Sama kontserdi alguses kinkis Sindi Lastekas pille ja kontserdi teisel poolel esines lõõtsamängija Raido Koppel.

Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil Katariina Viik, Marliis Miilimäe Foto Urmas Saard — Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil: Katariina Viik, Marliis Miilimäe. Foto: Urmas Saard

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rääkis eelseisvast suurest üleriigilisest võistumängimisest, mis toimub juba sellel reedel, 28. aprillil, Viljandi pärimusmuusika aidas.

Eile kogunesid paar tundi enne kontserdi toimumist Sindi muusikakooli, Pärnu muusikakooli ja Pärnu kunstide maja viiuli- ning kandlemängu õpilased Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli saali, kus ühises suures ringis istudes valmistuti professionaalidest koosneva žürii ette astuma. Viljandis hinnatakse mängija individuaalset meisterlikkust ja traditsiooni tundmist. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu. Neist üks peab pärinema esitaja kodukandist. Kõigi pilligruppide parimaid võistumängijaid tunnustatakse ja parimatest parimad pääsevad suvisele Viljandi pärimusmuusika festivalile. Võistumängimisele on kutsutud kõiki muusika- ja huvikoolides või eraõpetajate käe all õppivaid tüdrukuid ja poisse alates seitsmendast eluaastast. Pärimusmuusikat ei õpitud noodist, vaid ikka kuulmise järgi.

Loe edasi: Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul. Foto: Maris Lestberg — **Päikeseloojang Männikul.** Foto: Maris Lestberg

Veteranipäeval Toris ja Tallinnas

Veteranipäeval tervitasid Tori põhikooli õpilased Eesti sõjameeste mälestuskiriku ees mälestusjumalateenistusele saabunud kirikulisi sinimustvalgete kandelippudega. Kõrgel lipumastides lehvisid Eesti, Soome, Läti ja Amerika Ühendriikide lipud.

Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele Foto Mailiis Ollino — Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele. Foto: Mailiis Ollino

Mälestusjumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar, kaplan leitnant Meelis Rosma. Mängis organist veebel Rain Rämmal ja kaitseväe orkester. Kõnega esines kaitseminister Margus Tsahkna.

Lauldi mälestuslaulu ja nimetati missioonidel langenute nimesid.

Peapiiskop õnnistas vabadusvõitlejate ja veteranide mälestustuld. Tuli saadeti üle riigi erinevatesse kohtadess laiali.

Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei viis mälestuskiriku altarilt läidetud tule Tallinna ja süütas mälestusküünlad Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudel väikeste sinimustvalgete lipukeste kõrvale. Nõnda mälestati meie suurmehi, kes 100 aastat tagasi koos Eesti ohvitseride ja sõduritega ning Petrogradis tegutsevate seltsidega 8.aprillil 1917 Eestimaale autonoomiat nõudsid ja 12. aprillil selle ka Venemaa Ajutiselt Valitsuselt välja võitlesid. Kümme kuud hiljem kuulutati välja Eesti Vabariik.

Loe edasi: Veteranipäeval Toris ja Tallinnas

Kuperjanovlastel külas

Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.

Veebel Andrus Gross Foto Urmas Saard — Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard

Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.

Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.

Loe edasi: Kuperjanovlastel külas

Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis on suur kevadkoristus jagatud erinevate päevade peale nõnda ära, et klassid käivad neile sobival ajal lehti, oksi ja muud prahti kokku riisumas.

Video → 3. a koristustalgutel

Sindi gümnaasiumi 3a klass läheb talgutele Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 3.a klass läheb talgutele. Foto: Urmas Saard

„Kuna mitmesajale õpilasele samaaegselt tööriistu ei jätku ja niisama tööriistu käest kätte vahetada pole mõtet, siis oleme välja pakkunud töögraafiku, mille vabadesse lahtritesse saavad klassid märkida oma talgutel osalemise aja,“ selgitas Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal.

Neljapäeval töötasid kolmanda tunni ajal 3.a klassi õpilased. Enne õuele minemist küsis õpetaja Eneli Arusaar, kas mõni laps ei taha tööle minna? Ta kordas veel paar korda küsimust ja lisas juurde, et mitte keegi ei pea vastu tahtmist õue minema. Mitte ükski laps ei soovinud jääda tööst kõrvale. Kedagi ei pidanud õpetaja veenma töötamise vajalikkuses.

Töökasvatus on juba varem ära tehtud ja venivillemeid selles klassis ei kohanud ka muru rehitsemisel. Õpetajal oli töökorraldus hästi läbimõeldud ja sellepärast töötasid laste käed ilma liigseid liigutusi tegemata.

Loe edasi: Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga

Täna hommikul astusid üle Sindi gümnaasiumi aula läve tänavuse õppeaasta abituriendid, 60. lennu ees astus nende klassiõpetaja Signe Lensment, kes ei pannud hetkekski käest suurt valget sõpra, Paikuse põhikooli 13. lennu sünnipäevakinki. Temalt on ka tänast päeva meenutavad read.

Video → Sindi gümnaasiumi tutipidu

Üks klass on kooli silm. Ja teine kõrv.
On iga õpilane närvirakk, mis õrn.
On õpetaja välisärritaja
ja seda ongi närvidele vaja.

Tänased päevakangelased on väga erinevad, elanud üle võite ja kaotusi, rõõmu ja kurbust, õnnestumisi ja läbikukkumisi. Osa neist on armsas vanas punases koolimajas veetnud kõik oma 12 kooliaastat – tõelised Sindi koolipere lapsed!

Nüüd on nad lõpusirgel. Jäänud on võtta veel viimane kõrgus – lõpueksamid. Ei tea nad praegu, kuhu kord saavad. Aga nad on jätnud jälje selle kooli ajalukku, iseenda ja õpetajate mällu.

Õpetaja Signe Lensment. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga