Esmaspäeval, 17. novembril algusega 19:30 on Põlvamaal Mooste Rahvamuusikakoolis külas tunnustatud folklorist ning Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu.
Teemad, millest juttu tuleb, on kõik seotud rahvapärimusega.
Muusikaga ilmestab õhtut Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi.
Sissepääs on 2. eurot.
Ootame teid!
Eesti Rahvamuusikakooli juures tegutsev folklooriklubi Maatasa õpetab seekord Tartu tantsuklubis huvilistele valdavalt Võrumaalt pärit tantse 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Toona populaarseid kontratantse ja paaristantse saadavad tantsuklubis erinevad väikesed pillikoosseisud ja kõik kokku on kui armas külapidu.
Tantsuklubi teises pooles kõlavad kohalolevate rahvamuusikute esituses juba tuttavad tantsulood meilt ja mujalt.
Folklooriklubi Maatasa repertuaaris on valdavalt regilaulud, uuemad rahvalaulud, laulumängud, kontratantsud ning paaristantsud Lõuna-Eestist, mis olid laialt levinud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Laulurepertuaari kuuluvad nii regilaulud kui ka sajandivahetusel väga moes olnud külalaulud ja traagilised armastuslaulud. Nimi Maatasa viitab autentsusele, aga samas ka nooruslikkusele ja praeguse aja rohketele võimalustele rahvamuusikas. Folkloorikubi Maatasa ühendab praegu noori vanuses 10-22 eluaastat. Muusikaõpetajana juhendab noori Halliki Pihlap. Rahvatantsude õppimisel on suureks abiks olnud tantsuõpetajad Ave Lääne ja Kadri Lepasson.
Loe edasi: Tartu tantsuklubis õpetatakse Võrumaalt pärit tantse
Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 21. novembrist kuni 30. novembrini külastusmängudele.
Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va sümboolse tasu eest õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 20 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui maakonna erinevates valdades.
Ühisnädala Viljandimaa peakorraldaja Jaanika Toome sõnul sobivad sündmused olenevalt toimumise päevast või kellaajast nii kooliõpilastele-õpetajatele, peredele, lastega kodus olevatele vanematele kui ka eakatele. “Valikuid ja võimalusi leida endale sobilik tegevus on seekord eriti suur. Erinevate õpitubade ja abistamise mõte on saada juurde oskusi ja leida läbi põnevate tegevuste uusi sõpru. Üheskoos tegutsemisest sündiv rõõm on jagatud rõõm.”
Loe edasi: Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad taas külla
Eelmisel reedel premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba kuuendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest eraalgatuslikult kogutud rahalise stipendiumiga. 2014. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Maario Eeriksoo tööga “Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele”. Juhendajad olid Liina Talgre ja Endla Reintam. Parima magistritöö stipendiumi sai Helena Palmeos töö “Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras” eest. Töö juhendajaks oli Liina Talgre.
Publitseeritud teadusartiklite kategoorias premeeriti tänavu kahte noorteadlast. Berit Tein avaldas artikli “Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality“, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile. Riina Kaasik avaldas artiklid “The relative attractiveness of Brassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles“ ja “Meligethes aeneus oviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids on Brassica nigra, Raphanus sativus and Eruca sativa compared with on Brassica napus”, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.
“Kõigi kolme artikli publitseerimine 1.1 ajakirjades ei lase kahelda nende kõrges teaduslikus väärtuses. Mõlema autori uurimistulemused võiksid huvitada taimekasvatajaid, kuid selleks tuleks need artiklid nüüd avaldada ka eesti keeles, tuues välja tööde põhiseisukohad ja rakendusettepanekud,” ütles Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.
“Kuna teadusuuringute tulemuste jõudmine praktikasse on väga oluline, siis sellest aastast tunnustatakse stipendiumiga ka EMÜ üliõpilasi/töötjaid, kes avaldavad tulemusi eesti keeles,” sõnas Peetsmann.
Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia läks autorite kollektiivile Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd , kes avaldasid artikli”Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses”.
Mahestipendiumi fond loodi aastal 2009 Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt ja stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Mahestipendiumi eesmärk on ergutada mahepõllumajanduse teemalist uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Nordea pangas, märksõnaks “ökostipp”. Täname kõiki seniseid stipendiumifondi toetajaid.
Uus konkurss toimub 2015. aasta sügisel.
Eile õhtul Tudeng TV arutelusaates “Fookus” ütles värske SDE liige Andrei Hvostov, et juhul, kui ta osutub valituks, valmib tema saadikutööst raamat.“Räägitakse, et kui kandidaat valitakse Riigikokku, juhtub temaga kolme kuu jooksul “midagi”. Ma tahan teada, mis see ”midagi” on ning kavatsen võimalikult ausalt parlamendis toimuva raamatu vahendusel inimesteni tuua,” ütles Hvostov. “Kui osutun valituks suure häältesaagiga, teen sellest ühed järeldused, kui mitte, siis teised. Igal juhul ammutan poliitikast ainest oma uue raamatu jaoks,” võttis kirjanik kokku oma poliitikasse astumise tagamaad.
10. novembril kell 21.00 avaldasid arutelusaates “Fookus” oma arvamust parteivahetamise ning uute liitujate teemal lisaks Andrei Hvostovile ka äsja Reformierakonna ridadesse astunud Yoko Alender koos politikasse tagasi pöördunud Silver Meikariga ning Vabaerakonda kuuluv Sergei Metlev.
Saadet on võimalik järelvaadata aadressil: tudeng.tv/fookus
“Fookus” on veebitelevisiooni Tudeng TV arutelusaade, kus vaatajatel on ühiskonna tegelastele võimalik oma argumente esitada. Läbi kollektiivse dialoogi jõutakse probleemsete teemade tuumani ja võimalike lahendusteni.
Esmaspäeval, 17. novembril kell 17.00 avatakse Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“.
Käesolev näitus on retrospektiivne. Eksponeeritakse 1960.-1980. aastatel loodud graafilisi töid, mis on peamiselt filigraanses ofordi ja kuivnõela tehnikas. Realistlikud linnavaated kõrvuti igavikuliste teemadega toovad vaataja üheaegselt nii maa peale kui tõstavad kõrgele taevasse. Seda polaarsust saab vaataja ise kogeda.
Tõnis Laanemaa (sündinud 1937.a Tartus) omandas kunstihariduse Tartu kunstikoolis maali erialal ning 1961-1966 ERKI-s graafika erialal. Laanemaa lõi kaasa 1960. aastatel eesti avangardses kunstirühmituses ANK´64. Hoolimata auväärsest east lõõmab Laanemaa loome edasi ka praegu, esikohal on abstraktsiooni ja aktimaali omanäoline sulam. Just KIRG oma loome vastu näib kunstnikku kõige enam inspireerivat.
Näitus jääb Sakala Keskuses avatuks 12. detsembrini 2014
Eile alanud noortekeskuste ringkülastus kulmineerub täna Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) üldkoguga, mis kaardistab olulisimad suundumused lähituleviku noorsootöös ja noortekeskuste arengus.
Noarootsi vallas Tuksi Spordibaasis kell 9.30 algava üldkogu olulisimaks teemaks on tagasivaade noortekeskuste tegevusele riskilaste toetusprogrammi rakendamisel.
Riskilaste toetusprogrammi näol on tegemist tänavu käivitunud 2-aastase projektiga, mille eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine, noortega seotud riskide maandamine ja noort kaasamine ühiskonna kujundamisse. Projekti koordineerib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ taotlusvoorust „Noorte-ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja
Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Loe edasi: Noorsootööühenduse üldkogu analüüsib riskilaste toetusprogrammi kulgu
Esmaspäeval, 24. novembril toimub Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminar “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu oodatakse maakonna ettevõtjaid, riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajaid, omavalitsuste inimesi ning valdkonnast huvitatud kodanikke.
Vajadus turvalisuse teema täpsemalt lahti arutada tekkis omavalitsuste ja Viljandimaa inimeste ühisest vajadusest paremini mõista, kuidas jagunevad riigi, omavalitsuse ning vabatahtlike ühenduste vahel turvalisuse tagamise kohustused ja võimalused.
Seminari esimene pool keskendub riigi ja kogukonna omavaheliste suhete analüüsiks ning teises pooles keskendutakse omavalitsuse ja kogukonna vaheliste ootuste kindlakstegemisele.
Seminaril osalemine on vaba, vajalik on eelnev registreerumine siin, samas asub täpne päevakava.
Seminaril saavad sõna riigi siseturvalisusega tegelevad inimesed Siseministeeriumist, maakonna Politsei- ja Päästeameti juhid kui ka omavalitsuste ning kodanikeühenduste esindajad. Lõuna prefektuuri Viljandimaa politseijaoskonna juht Künter Pedosk ning Päästeameti Lõuna päästekeskuse Viljandi juht Jüri Soovik räägivad Viljandimaa olukorrast. Viljandimaa seisu võrdleb Eesti üldise olukorraga ning valdkonna tulevikuvõimalusi avab Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre. MTÜ Naabrivalve eestvedaja Marek Väljar ning liikumise Kodukant tegevjuht Anneli Kana räägivad tavainimeste valmisolekust turvalisse elukeskkonda panustada.
Viljandimaa turvalisuse seminari korraldavad Viljandimaa Arenduskeskus ning Viljandi vald.
Kadrina valla ajaloo esimesel fotovõistlusel „Minu Kadrina, sügis 2014“ osales 33 autorit, kes saatsid kokku 123 fotot, mida vaadati valla fotoveebis enam kui 4500 korda.
Viieliikmeline žürii fotograaf Avo Seidelbergi juhtimisel jagas auhinnad alljärgnevalt.
Publikupreemia pälvis Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ viieteistkümne kiidukorraga.
Tubli oli Rein Kriks fotoga „Sügis raudteejaama ümbruses 3,“ kokku üheksa kiidukorraga.
Parima inimesest tehtud foto eest pälvis preemia Anastasia Mägi, kelle foto kandis pealkirja “Metsas seenel, seeneline Tatjana Naumova.“ Loe edasi: Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!
Tänasest kuni 30. novembrini toimub üle-eestilise ProgeTiigri õpilaskonkursi hindamisvoor, kus konkursile laekunud töid saab igaüks hinnata ning oma lemmikud välja valida. Lisaks avalikule hindamisele annab oma hinnangu ka ekspertidest koosnev žürii ja hinded liidetakse.
ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” hindamisvooru on laekunud 160 tööd, kokku osaleb konkursil 460 õpilast. Tuleviku õpperuumi teemalisi töid sai esitada viies kategoorias: arvutimäng või -animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne äpp, 3D graafika ja robootika. Kõige populaarsemad on arvutianimatsioonid.
Konkursitööde hindamisel on igaühel võimalus anda hääl oma lemmiktöödele ning seeläbi aidata parimad tööd ProgeTiigri konkursi finaali, mis toimub 24. jaanuaril 2015 Tallinna Lauluväljakul. Konkursitööde hindamine toimub veebikeskkonnas aadressil konkurss.progetiiger.ee, kus iga konkursil osalev meeskond on esitanud põhjalikuma ülevaate töö valmimisprotsessist.
“Osalejad esitasid oma konkursitööd nn digitaalse arengumapina. See on digitaalne keskkond, kus meeskonnad saavad oma tööde valmistamist täpsemalt kirjeldada, kogu protsessi reflekteerida ning loovtööd näidata. Digitaalne arengumapp võib olla kodulehekülg, ajaveeb, blogi, õpimapp jne. Valiku tegi iga meeskond ise,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.
Esitatud konkursitööde puhul hinnatakse meeskonnatööd, aga ka seda, kas õppijad said juurde uusi teadmisi, kas lahendati mõnda reaalset probleemi, kas töö oli innovaatiline, kas IKT kasutamine oli õigustatud ja andis oodatud tulemuse ning kas lõpptulemus oli kvaliteetne ja visuaalselt kena. Konkursitöid hinnatakse kolmes vanuserühmas: lasteaiad ja algklassid (5-9 a.), põhikool (10-16 a.) ning gümnaasium, sh kutseharidus (17-19 a.).
15. detsembriks 2014 selguvad avaliku hindamise ja žürii hinnete põhjal konkursi finalistid.
Rahvusraamatukogu tähistas parlamendiraamatukoguna taastegutsemise 25. aastapäeva infopoliitika foorumiga, kus räägiti kodanike initsiatiivist ja rollist seadusloomes, kodanikuühiskonna määratlusest, aga ka bürokraatiast. Foorumit saab vaadata internetis, avatuks jäävad näitused.
VII infopoliitika foorumi avanud Riigikogu esimees Eiki Nestor tõdes, et rahvale loodud võimalust esitada petitsiooni tuleb veel tutvustada ja infotehnoloogiliselt arendada. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Marusterääkis lähemalt aprillis jõustunud seadusest teha rahvaalgatuse korras ettepanekuid seaduste muutmiseks.
Madle Lippus osutas definitsioonidele, kus ühelt poolt on kogukond sotsiaalpsühholoogiline nähtus ja tunnetuslik koostöö, mitte piiritletud haldusüksus, teisalt defineerib riik seda omavalitsuse, elanike ja ettevõttete kaudu. Alari Rammo leidis, et kolmanda sektori organisatsioonide tööd takistab liigne bürokraatia. “Meid on nii vähe, et kirjade vahetamise asemel peaksime rohkem ühte ruumi kogunema ja rääkima,” märkis Rammo. Ta lisas, et nõrk kodanikuosalus on tihti seotud kodanike tahtmatuse või oskamatusega oma vabadusi kasutada.
Arutleti ka selle üle, kas aktiivsemad on mehed või naised. Hille Hinsberg tõi välja, et Rahvakogu veebikeskkonnas rääkisid enamasti kaasa mehed, kuid Madle Lippuse tutvustatud uuringust nähtus, et kogukonna aktiivsema tuumiku moodustavad naised. Üksmeelselt leiti, et Rahvakogu protsess vajab teaduslikku analüüsi.
Videosalvestust Eiki Nestori, Alari Rammo, Hille Hinsbergi, Erle Rikmanni, Rait Maruste, Andrei Korobeiniku, Juhani Lemmiku, Maiko Kesküla, Madle Lippuse ja Karmen Linaski ettekannetest ning Tiina Kaalepi ja Raivo Ruusalepa juhitud arvamusringist saab vaadata infopoliitika foorumi kodulehel.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab raskelt haigele viieaastasele Raimondile sonditoidu soetamist.
Raimondil on sünnijärgselt diagnoositud hüdrotsefaalia ehk vesipea, millest tingituna esineb tal lihastoonuse tõus, mahajäämus arengus ja epilepsia. Haigusnähtudega seoses on poisil ka närimis- ja neelamishäired. Seetõttu toitub poiss toidusegudest, mida manustatakse talle gastrostoomi ehk kunstlikult makku rajatud ava kaudu.
Lapse toitainete vajaduse ja gastrostoomi töökindluse tagamiseks on soovitav kasutada spetsiaalseid gastrostoomile ja lapse vajadustele vastavaid toitesegusid, mida haigekassa ei kompenseeri. Toidusegu aga kulub lapsel palju – päevas tuleb tal seda tarbida 1000ml, mis kuu peale kokku tähendab pere jaoks vähemalt 300-eurost väljaminekut.
Lastefond otsustas aidata perel paremini toime tulla, hüvitades Raimondi sonditoidu kulud esialgu kahe kuu jooksul. Koos Lastefondiga toetab perekonda ühekordse 130-eurose toetusega ka kohalik omavalitsus.
Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et fond saab annetajate abiga olla peredele toeks lapse erivajadusest tingitud väljaminekute katmisel. “Eestis võib 300 eurot moodustada peaaegu inimese kogu kuupalga ning selle leidmine oma lapse raviks olla nii mõnelgi juhul täiesti küündimatu eesmärk. Meil on hea meel, et saame annetajate toel sellistes olukordades peresid toetada,” sõnas ta.
Osaluskohvik on Eesti noorteühenduste liidu korraldatud üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tuua kokku noored, nooremeelsed ja otsustajad, et koos ühistel teemadel koos kohvi ja suupistetega laudade ümber arutleda.
Võrumaa osaluskohvik toimub 28. novembril kella 10-13.30 Võrus Võrumaa Toidukeskuses. Kaasa arutlejate osalus üritusel on tähtis, sest nii saavad koos nii nooremad kui ka vanemad oma tulevikku kujundada.
Anna oma tulekust teada e-kirja teel aadressile joanna.kurvits@gmail.com 11. novembriks.
Osaluskohvikul arutletavate teemade tutvustused leiab SIIT.
Rohkem osaluskohvikutest : https://www.facebook.com/Osaluskohvikud
Osaluskohvik toimub Ühisnädala raames. Võrumaa Ühisnädala sündmustega saab tutvuda SIIN.
Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.
Läänemaa aasta isa 2014 on viie lapse isa ja kolmekordne vanaisa Toomas Räli Taeblast.
Toomas Räli töötab autotöökoja juhatajana ning teda aasta isaks soovitanud Liivi Ollino iseloomustab teda kui tasakaalukat, hea huumorisoonega ja abivalmis inimest, kes on Läänemaal sündinud ja kasvanud ning tõeline maakonna patrioot.
Kõik Toomase lapsed leiavad, et isa on alati seadnud pere esikohale. Ta on alati olemas ja alati valmis aitama, toetama, mõistma. Olles küll hinnatud oma ala asjatundja, pole karjäär tema jaoks olulisim. Esikohal on ikka olnud pere ja kodu. Toomase tütar ütleb, et parimat isa on raske ette kujutada.
Toomas Räli on pikki aastaid löönud kaasa maakondlikel mälumänguvõistlustel. Seejuures on ta kaasanud ka oma poegi, kellest vanem on praegu Eesti tipptasemel mälumängija.
Auhinnaks sai aasta isa taaskord kohalikus sepakojas R&L tehtud auhinna ning hiljuti Eesti 50 parima restorani hulka valitud Hapsal Dietrichi kinkekaardid, et isadepäeval kogu perega sööma minna.
Läänemaal valiti aasta isa teist korda, eelmisel aastal sai tiitli Kalle Orumaa Nõvalt.
Omausuliste Härjapea koda peab täna, 9. novembril Paluküla hiiemäel iga-aastast hingedeaja hiiepüha. Toimub hingedeaja palvus ning ühine söömaaeg, meenutatakse kümne aasta tagust kogunemist, mis peatas hiiemäele suusakeskust rajama tulnud buldooseri ja kõneldakse ka hiiemäge praegu ähvardavatest kavadest.
2004. aasta 8. novembril suutsid umbes 50 hiie kaitsjat regilaule lauldes peatada Kehtna valla buldooseri, mis oleks asunud tegema hiiemäel mullatöid suusatõstukiga spordikeskuse rajamiseks.
Praegu aga soovib MTÜ Paluküla Klubi taas rajada kaitsealale Paluküla puhke- ja spordikeskust. Kavas on taotleda raha Leaderi programmist mäetõstuki ostmiseks. Praeguseks on Valtu spordimaja pühakohta paigaldanud disc-golfi raja.
Härjapea koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu esindajad on kõnelnud Kehtna vallavolikogu liikmete ja valla ametnikega sel teemal. Vastavalt kokkuleppele edastas maausuliste ja taarausuliste Härjapea koda vallale oma seisukoha, milles on öeldud: „Härjapea koja suurkogu 04.10.2014 otsustas mitte nõustuda tõstuki paigaldamisega Paluküla hiiemäele. Nii maausku inimesed kui ka suur osa külastajatest soovivad hiies kui looduslikus pühapaigas leida rahu ja vaikust selle koha loodusesse ja pärimusse sisseelamiseks.“
Kojale pole vastuvõetav inimkoormuse suurendamisele suunatud tõstuk ja tõstukipiletite müük. Tõstuk kahjustaks looduslikku pühapaika, mis on pühapaigaks ka talvel. Liulaskmise ja suusatamisega selles pühapaigas ollakse nõus, kuid mitte uute
võistlusspordi rajatiste mäele püstitamisega.
Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.
Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.
“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”
Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020
Päiv nakkas pääle kell 11 mi opitarri man jagus tegemist kõigilõ:
- Ehtmisõtarõ
- Kudamisõtarõ
- Supitarõ
- Miihitarõ
- Jutussõtarõ
- Pipõrkoogitarõ
- Savitarõ
- Kotitarõ
Tänavuseks Põlvamaa aasta isaks valiti Valgjärve vallas elav kolme lapse isa ja kuue lapselapse vanaisa Friedel Ani.
Põlvamaa aasta isa tütar on oma isa iseloomustanud nii:”Meie isa on eriline. Ta annab endast kõik. Vahel tundub, justkui ta enesele aega ei võtagi, ent ei, ta annab seda ka endale nõndasamuti kui teistele ning lisaks ajale annab isa nii endale kui ka teistele võimaluse uuesti proovida. Isa, tea, et ajal on ots või äär ja ta on õpetanud meid aega väärtustama. Vihjeid meeldib ka isale anda. Vahel on hiiglama tüütu, et pool lauset peab temaga vesteldes ise välja mõtlema või ridade vahelt lugema, ent see on tema moodus kaaslastele aega anda.”
Kokku esitati Põlvamaa aasta isa konkursile 14 kandidaati, kes kõik koos peredega 7. okyoontil vastuvõtule kutsuti. Konkursi korraldas naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega.
Põlvamaa aasta isa aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu.
Laupäeval, 8. novembril peeti Võrus juba viiendat korda suurlaata Uma Mekk, kus oma toidukaupa pakkusid väikeettevõtjad peamiselt Võru- ja Põlvamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist Madona piirkonnast.
Laada avas piimapukil seistes põllumajandusminister Ivari Padar, kes muuhulgas ütles, et meil on küll Facebook, aga kadunud piimapukk. Müüjaid ja ostjaid tervitas ka laada korraldaja, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.
Suurlaadal pakuti kõikvõimalikku toidukraami alates jõhvikatest ja lõpetades suitsulihaga. Enim olid väikeettevõtjad välja tulnud just suitsuliha ja –kalaga ning leivaga. Võrreldes viis aastat tagasi peetud esimese Uma Meki laadaga oli näha, et väiketootjad on vahepeal mõelnud välja põnevaid uusi tooteid ja võtnud kasutusele uusi või unustatud vanu tooraineid. Üha rohkem on hakatud tähelepanu pöörama ka toodete atraktiivsemaks muutmisele ja ostma kutsuvatele pakenditele.
Uma Meki suurlaadast on kujunenud traditsiooniline üritus, mille tarbeks väiketootjad teevad ettevalmistusi juba varakult. Esmakordselt oli laadal põnevate kanepist valmistatud toodetega väljas Kanepi Tarvitajate Ühisus, mis on kasutusele võtnud kunagise tarbijatekoperatiivi nime. Ühisuse, mis ei olegi veel ametlikult registreeritud, eestvedaja Kalev Lindali sõnul on nende eesmärk arendada tooteid vahepeal unustuse hõlma vajunud tervislikust toiduainest kanepist. Juba praegu olid nad väljas näiteks kanepikama, -beseede, -küpsiste, -šokolaadi ja kanepipiimaga.
Loe edasi: Viies Uma Meki kohaliku toidu suurlaat tõi kokku rekordarvu külastajaid ja müüjaid
11. oktoobril 2014 sai rõõmsa õhtuse peoga avatud kiigeplats Audevälja küla keskel, ajaloolise kooli- ja rahvamaja ees. Eelkõige Audevälja piirkonna lastele rõõmuks rajatud kiigeplatsil saab turnida ja kiikuda. Samasse kohta on valmimas ka väike jalgrattakrossirada.
Ühe Padise valla nooruslikuma ja elujõulisema piirkonna lastepere rõõm on suur ning uhke pesakiige hoog ei taha vaibuda.
Mänguväljak valmis MTÜ Audevälja Arenduskeskuse eestvõttel ja külaelanike vabatahtlike annetuste ning tööpanuse toel. Pesakiige soetamiseks ning traktoritööde teostamiseks saadi toetus kohaliku omaalgatuse programmist. Kruusa ja liiva andsid piirkonnas tegutsevad ettevõtted OÜ Padise Grupp ja Lemmikäinen Eesti AS. Tänu kõigile abikätele!
Audevälja küla asub Harjumaa lääneservas, Keila-Haapsalu maantee ääres, olles viimaseks suuremaks asustuspunktiks enne Läänemaa piiri. Hea ligipääs ning looduslähedane elukeskkond muudavad selle ääremaa piirkonna tegusate perede poolt hinnatud elupaigaks.
Fotosid avamispeost ja kiigeplatsist näeb siit:
Helen Kooviste, MTÜ Audevälja Arenduskeskus juhataja
Laupäeval, 8. novembril kell 16 tähistab kontserdiga Nõmme kultuurikeskuses 60. tegevusaastat Eesti üks vanimaid svingorkestreid. 57 aastat sellest ajast tegutsetud Horre Zeigeri käe all, viimased aastad pärast asutaja lahkumist on orkestrit juhatanud Tiit Varts. Orkester on tegutsenud mitmetes Tallinna klubides, kuid alates 2003. aastast taas Nõmme kultuurikeskuses, kus 1954. aastal väikese koosseisuga ka alustati.
60. aastapäeva kontserdil saab kuulata lugusid läbi aegade – kõlavad Glenn Milleri, Duke Ellingtoni, Kustas Kikerpuu, Raimond Valgre ja muidugi ka Horre Zeigeri lood. Neid esitavad taas orkestri oma solistid Astra Põder, Sünne Valtri, Hanna Selgis ja Madis Lain. Lisaks neile on kohal Helin-Mari Arder, klarnetist Toomas Vavilov ja kitarrist Ain Varts.
Orkester on teinud koostööd paljude eesti muusikutega. Teiste hulgas on solistide reas olnud Silvi Vrait, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Uno Loop, Helin-Mari Arder jpt. Orkestriga on olnud seotud ka paljud professionaalsed pillimehed, nende seas kõige pikemat aega saksofonist Tiit Varts, kes on praegu ka juhendaja-arranžeerija. Pillimeeste pikas nimekirjas on veel olnud German Pekarevski, Heiki Kalaus, Avo Tamme, Ants Müür, Priit Kuulberg, Ivo Varts ja Ain Varts. Solistina on kaasa löönud Lembit Saarsalu. Orkestri praeguse koosseisu kõige staažikamad liikmed on Tiit Vartsi kõrval Tauno Saar ja Vahur Kotkas.
Lisainfo: www.nommekultuur.ee
Täna, 6. novembril külastasid Viljandimaa Suure-Kõpu mõisa Kuningliku Norra suursaatkonna esindajad eesotsas septembris Eestis tööd alustanud suursaadik hr Dagfinn Sørliga. Teda saatis külastusel Viljandi maavanem Erich Palm. Suursaatkonna kahepäevane visiit algas eile, kui tutvuti Eesti Pärimusmuusika keskusega Viljandis ning käidi Viljandi vallas Norra investeeringuga seonduvas firmas Bestra Engineering.
Saatkonna delegatsiooni teise päeva huvi oli eelkõige tutvuda Norra riigi finantsmehhanismide poolt rahastatavate objektidega maakonnas. Viljandi maavanem Erich Palm avaldas usku, et hea koostöö Norraga jätkub mitmetel elualadel. ” Kindlasti kuulub meie lugupidamine norrakatele mõisakoolidesse panustamise pärast, sest oleme nende toel saanud päästa märkimisväärsel hulgal Eestile olulisi kultuuriobjekte.”
Euroopa Majanduspiirkonna lepingul täitub käesoleval aastal 20 aastat. Viimased 10 aastat on see leping olnud raamiks ka EMP ja Norra toetustele – Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud fondile, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste vähendamine Euroopas. Eestis on rahastust on saanud projektid mitmetes eri sektorites, sealhulgas keskkonnasõbralikuks innovatsiooniks, laste ja noorte heaoluks ning kodanikuühiskonna arenguks.
Heiki Kelp
Täna 30 aastat tagasi oleks pidanud Sulev Keeduse film “Võrokese” olema üks Võru 200. aastapäevaks valminud tähtteoseid, mida läbi ETV oleks pidanud nägema kogu Eesti. Paraku see nii ei läinud. Tõsi, sama nimega filmi 17. mail 1985 ETV-s isegi näidati, aga originaalist oli alles vaid kolmandik.
Sulev Keedus on 1998. aastal vestluses Sulev Teinemaaga “Võrokese” filmi kohta öelnud: “Kärpeid filmis ei teinud ma ise, need tehti minu seljataga, minult olid siis juba filmi õigused ära võetud. “Võrokese” oli Võru linna juubeliks tellitud film, mis kuulus väikelinnade sarja. Stsenaarium ei olnud minu kirjutatud ja rääkis põhiliselt töökangelastest ning muidu tuntud inimestest. Kui läksin filmi tegema, siis avastasin aga hoopis teised inimesed, kes mind huvitasid.
Algul võttis kolleegium ja televisiooni juhtkond filmi hästi vastu, see meeldis neile. Pahandused hakkasid siis, kui filmi näidati Võru parteikomitees ja selgus, et Võrus vaadatakse nende inimeste peale teisiti, kui mina neid näitasin. Need olid olnud eluaeg pinnuks silmas, üks oli teeninud koguni Saksa sõjaväes. Arvati, et tegin kõike meelega, tegelikult polnud see üldse nii. Mulle anti käsk osa filmist välja lõigata ja uut materjali juurde filmida. Sõitsin Võrumaale ja filmisin mõned episoodid juurde, kuid need ei sobinud sellesse loosse. Kui pakkusin vana varianti uuesti kolleegiumile, tõusis paanika, et ma ei allu korraldustele ja mult võeti tööluba ära, mind vallandati. Praegu on üks koopia minu algvariandist alles, kuid seda ei ole tänaseni eetrisse lubatud. Jääbki vist riiulifilmiks.”
Loe edasi: Võrus esilinastub 83. aastal valminud Sulev Keeduse dokumentaalfilm “Võrokese”
Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.
E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.
„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.
E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.
Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.
Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.
Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
