2013 Archives

Mille võrokõisi lippu vaia om?

Kaplinski Jaan,
kirämiis

Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.

Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.

Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.

Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.

Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.

Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina. Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere…

Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.

Uma Leht

Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Kõrveküla raamatukogus saab kogu veebruarikuu jooksul vaadata üht põnevat näitust.

Soome instituudi rändnäitus „Luulesõit – seitse esimest aastat“ on pühendatud rahvusvahelise luulefestivali seitsmele esimesele toimumisaastale. Näitus tutvustab luulesõidu olemust, võtab kokku kõik senised luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles ja ka tõlgetest.

„Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja erinevate keelte vastu ja näitusel on muu hulgas võimalik kuulata luuletajate enda loetud luulet originaalkeeles, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisist. Lisaks saab iga näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ sõnas Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitusel saab kuulata Luulesõidul osalenud luuletajate loomingut nende endi esituses ning samuti eestikeelseid tõlkeid. Kuulamine toimub kõrvaklappidega, seega sobib näitus ka vaiksetesse kohtadesse. Lisaks kuuluvad näituse juurde nii video kui ka fotod ning infotahvlid Luulesõidu ja sellel osalejate kohta. Loomulikult pakub luuleteemaline näitus külastajatele ka lugemist. Loe edasi: Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Seasaare näitlejad mängivad Tsiistre külakojas

15. veebruaril kell 19 mängib Seasaare näitemängu selts Tsiistre külakojas etendust “Igavene rändur”

See on lustlik luuleline lugu lihtsatest asjadest. Tsiistre külakoda avab uksed kell 18. Avatud on teatripuhvet hea ja paremaga. Pilet 3 eurot.

Tamsalu-Neeruti maratoni võitis Andres Kollo

2013. aasta Tamsalu-Neeruti maratoni võitja Andres Kollo. Foto: Tarmo Haud

Täna Tamsalus sõidetud 16. Tamsalu-Neeruti maratoni 46 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 01:57:53. Naiste arvestuses oli parim Eveli Saue.

Skandinaavia karikavõistlusteks valmistuv suusasprinter Andres Kollo sai konkurentidest mööda maratoni eelviimasel kilomeetril. “Vahetult enne lõppu sõitsime seitsmekesi koos, kuid ühel hetkel hakkas Raido Ränkel eest ära minema. Sealt tulid vahed sisse ja selgitati lõppjärjestus. Mul olid kõhus krambid, aga õnneks andis veidi järele, püüdsin Ränkeli kinni ning sain mööda,” rõõmustas Kollo eduka võistluse üle.

Tasavägises finišiheitluses ületas lõpujoone teisena Raido Ränkel, mees kaotas võitjale seitse sajandikku. Kollole üheksa sajandikuga alla jäänud Risto Roomet pidi leppima kolmanda kohaga.

Eveli Saue ajaks mõõdeti 2:11:57, mis andis üldjärjestuses 55. koha.

Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 833 suusatajat.

Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 226 suusasportlast. Finišis oli esimene Alar Krautmann, kes läbis distantsi ajaga 01:12:00. Kiireim naine Rahel Allas jõudis üldjärjestuses 8. kohale ning tema tulemuseks fikseeriti 01:18:08. M15 klassi kiireima aja sõitis välja Yuri Kovaljov tulemusega 01:17:14 ning N15 parimaks tunnistati Merilin Jürisaar: 12-aastane neiu läbis 25 km ajaga 01:21:41.

Loe edasi:

Paide kogukonnakeskuses käivitub talutoiduklubi

Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kella 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid.

Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik.

Kodulehe aadress asub siin: http://talukaup.jarva.ee/

Meiliaadress on talukaup@jarva.ee.

Räpina jagas „Märka ja tunnusta 2012“
hõbedasi tänumärke

1. veebruari õhtul toimus Räpina aianduskooli saalis Räpina valla tunnustamisüritus „Märka ja tunnusta 2012”, kus meenutati möödunud aasta eredamaid sündmusi, tublimaid saavutusi, mehisemaid tegusid. Anti hõbedased tänumärgid haridus-, kultuuri-, spordi- ja ettevõtlusvaldkonna tublimatele, valla elu edendajale ja noorele tegijale. Tunnuskirjad ja Räpina valla vapiga tänuplaadid said aasta kollektiiv ja aasta teo laureaat.

Räpina valla aukirja pälvisid kaks tublit noormeest Sten Ea ja Imre Meinberg, kes 2012. aasta kevadise jäämineku ajal vapralt tegutsedes päästsid paisjärve jääpankade vahele vette sattunud koera.

Valla terviseedenduse komisjoni poolt tunnustati aktiivsemaid Räpina valla terviseedenduse üritustel kaasalööjaid: Kai Kalberg-Kukke, Eda Õunsaart, Anne Ulmi, Anu Tuvikut, Ülle Sussi. Aktiivseim tervist edendav kollektiiv oli 2012. aastal Räpina ühisgümnaasium.

Igas valdkonnas omistati hõbedased tänumärgid kahele enim hääli saanud nominendile. Nominente hindas 20liikmeline hindamismeeskond, mis on kokku pandud põhimõttel, et oleks esindatud valla erinevate külade ja ettevõtete esindajad.

Aasta kollektiiv ja aasta tegu selgitati välja reedesel tänuõhtul saalitäie rahva kaasabil sedelhääletuse teel, need tunnuskirjad andis laureaatidele üle Räpina valla aukodanik Ülo Zirnask.

Ülejäänud laureaatide nimed leiab siit: https://www.rapina.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/4073211

Lilleorus saab õppida enesemuutmise kunsti

Lilleoru kõige populaarsemad kursused algavad taas 16. veebruaril. Kui sagedasti on nii mitme häda põhjustajaks orienteerimatus? Et ei tea “mis toimub”, või “mis mul viga on”, või “mis teistel viga on”? Selle viimase puhul aitab kõige paremini kuur nimega “Muuda end – ja maailm sinu ümber muutub!”.

16. veebruaril algava Ingvar Villido “Enesemuutmise kunsti” kursuste seeria 1. osas “Mina, minu sisemaailm ja viis keha” õpidki praktilise kogemuse kaudu eristama ja mõistma oma sisemaailmas toimuvaid protsesse. Terve kursuste seeria läbimise tulemuseks võib olla see, et õpid oma elu (nii sisemisi kui välimisi protsesse) mitte ainult haldama, vaid ka valdama. Sinust võib saada oma elu juhtija!

“Enesemuutmise kunsti” kursuste sari koosneb neljast osast ja iga järgnev osa toetub eelmisel õpitule. Allpool olevatelt linkidelt leiad kursuste sisu põhjalikud tutvustused ja info osalemise kohta. Loe edasi: Lilleorus saab õppida enesemuutmise kunsti

Piksepühä pidäminõ pühäpääva, 3. veebruaril Haanihn

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämise ja avvostamise pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisest Võhandu jõõst, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ja anniga meelehn pitäq. Vanõmbal aol loeti viil mano piksepalvõq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piat viil alalõ olõma. Lõpõtadas arq ketramine niq alostõdas kanga kudamisega. Alostadas lugunädälide lugõmist.

Aokava:
8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
17.00 Kontsert Haani rahvamajahn, päält kontsõrti tands

Pilli mängva ja laulva:
Margus Põldsepp – lõõtspilliq, laul
Ruslan Trochynskyi – tromboon, duduk, laul

Kogo programm um tasuta.

Allikas: Haanimiihhi nõvvokoda, www.haanimaa.ee

Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild ning Kaitseliidu Sakala Maleva noorkotkad.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad, lilled ja pidada mälestushetk.

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et rahu ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning eesti sõdurpoiss lunastas selle võimaluse meile oma elu hinnaga,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Terve Pere Kool kutsub meeleõpetuse loengutesse Võrus

Kodanikualgatuse korras tegutsev Terve Pere Kool kutsub kõiki huvilisi meeleõpetuse loengutesse, mis toimuvad Võrus aadressil Vilja 14 II korrusel MTÜ Võluvõru ruumides järgnevatel kolmapäevadel kell 17.30-19.30.

Iga lapsevanem soovib oma last eluks ette valmistada. Oluline on teada, kuidas me lapse arengut toetada ja mõjutada saame. Lapse enesetunnetuse, rääkimise ja mõtlemise mõjutamine on võimalik kaudselt, läbi kehaga seotud meelte. Alumised meeled arenevad ennekõike eelkoolieas ning on aluseks ülemiste meelte kujunemiseks.

Täpsemalt saab meelte ja lastele tervislike meelemuljete pakkumise kohta kuulda esimese poolaasta loengusarjas “Meeleõpetus”.

6. veebruar KOMPIMISMEEL
Lapsevanem soovib, et tema laps tulevikus teaks, kes ta on ja milleks on ta võimeline. Me soovime mõista ennast ning samaaegselt ka teisi inimesi enda ümber. Kompimisvajaduse rahuldamine titeeas areneb võimeks mõista teist inimest, eluusalduseks, võimeks tingimusteta armastada.

13. märts ELUMEEL
Hästi arenenud elumeel, meie tervisliku seisundi valvaja, toetab mõttemeele arengut. Kui elu on rütmiline, lapsed terved, siis areneb välja arusaamisvõime ümbritsevast maailmast, võime mõelda ja mõista. Selleks vajame ka ilu ja rõõmu.

27. märts LIIKUMIS- JA TASAKAALUMEEL
Liikumismeelt arendab mõttekas liikumine, väikelapse loomulik liikumine nii suurelt kui väikselt. See on eeldus kõne kujunemiseks, aluseks loomulikule kõneosavusele ning kõne mõistmisele.
Tasakaalumeele arenguks on vaja tasakaalu lapse elus, kehalisi tasakaaluharjutusi. Füüsiline ja hingeline tasakaal on sellega otseselt seotud.

Lektor on kogenud pedagoog Heli Kudu. Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning teised huvilised. Loengu tasu on annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.

Info: Pille Sõrmus, tel 5669 5364, e-post pille.sormus@gmail.com

Allikas: Terve Pere Kool

ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF

Peamiselt kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu kahjustatud soode taastamine Eestis on perspektiivikas ning tasub ära, näitab ELFi äsja lõppenud pilootprojekt. Eesti sood on lisaks marja- ja puhkealadele olulised ökoloogilised kooslused, mis mängivad CO2 sidumisvõime tõttu olulist rolli ka rahvusvaheliselt järjest aktuaalsemas kliimatemaatikas.

ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. Märgalade ekspert Marko Kohv võttis tehtud töö kokku: „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha.“ Ta lisas: „Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele.“

Projekti käigus keskenduti Eesti 17-le Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel. Loe edasi: ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Juba teist hooaega on Vanemuise uuslavastuste plaanis üks kevadine esietendus tööpealkirjaga „Üks asi“. 2012. kevadel sündis sellest tööpealkirjast Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“. Selle aasta kevadel on Maria Soomets otsustanud Sadamateatri lavale tuua iiri autori Enda Walshi mitmeid mainekaid auhindu pälvinud näidendi „Härrasmees“.

Näidendi sisust: Inishfree on pealtnäha vaikne ja uinunud linnake. Aga mässumeelne Thomas Magill näeb ja teab rohkem kui teised. Tema teab, kes tema naabritest on õnnetu pudelisse uppunud joodik, kelle garaažiseinal on paljaste naiste kalender, ja kes linna naistest flirdib kõige pühadust teotavamalt. Seda kõike on Thomasele näidanud Jumal ja läkitanud talle ülesande päästa see patune pesa. Aga kui linnarahvas ei kuula? Kui koerad hauguvad endiselt jõletult? Ja ingel tema kõrval käitub kõike muud kui taevalikult? Kui kaugele on pühamehel lunastuse leidmise teel lubatud minna?

„Härrasmees“ on mononäidend ja Inishfree linna kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga kehastab Robert Annus, kes on ka näidendi tõlkija. Väikesesse lavastusmeeskonda kuuluvad veel kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) ja valguskunstnik Rene Liivamägi.

„See näidend on väga vaimukas läbilõige ühe väikese küla elanikkonnast ja mis kõige tähtsam – see on mänguline ja teatripärane materjal. Ning loomulikult on see võimas väljakutse ühele meesnäitlejale. Ma panen hea meelega õla alla, et Robert saaks teha sellise suure rolli,“ ütles lavastaja Maria Soomets. Loe edasi: Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Ökoehitajaid kutsutakse liituma veebiportaalis

MTÜ thePOOSH kutsub Eesti ökoehitajaid liituma rahvusvahelises veebiportaalis, kus ökoehituse asjatundjaid ning huvilised koonduvad. Organisatsiooni vaheldusel on võimalik õppida ja praktiseerida ökoehitust üle maailma ja aidata neid, kellel ehitus juba käsil.

Portaal asub aadressil http://www.facebook.com/l/-AQGbo_YtAQEpS6xO9GdNWkQCER3-PwsvHb2RyL4bGQCGUg/www.thePOOSH.org

Eelmisel esmaspäeval käis Vikerraadios Keskkonnatelgi saates organisatsiooni thePOOSH.org lähemalt tutvustamas selle Eesti esindaja Maarja Õunaste. Kuula saadet siit:
http://www.facebook.com/l/2AQFUbk_aAQEtZ2gkU3i0CIDiY-jKXuopA14NT7vdNQ5YVw/vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1961521

Allikas: Mari Manzana

Kust algab meie kultuuri allakäik?

Einar Eiland,
kodanik

Kultuuri allakäik hakkab sealt, kus lõppeb ühiskonna huvides toimiva keele ja kirjasõna levik. Ehk sealt kus kirjasõna ei täida kultuuriruumise enam sellele kultuurile omast harivat rolli ja seega ei täide enam ellujäämiseks vajalike kogemuste edasikandja rolli. Seega lakkab meie klassikaline kirjandus toimimast kultuurilise regulaatorina, rääkimata ajakirjandusest, mis suunaks ja tagaks inimese ja ühiskonna arenguprotsessi. See lõhub meie ajaloopärandist arusaamist ja võimalust õppida minevikust. Tulemusena lõhestab seega ühiskonna kultuuritraditsioone kui kogemuste kogumit ellujäämise eesmärgil.

Meie oleme aga loonud haridussüsteemi, mis süsteemselt hävitab eesti rahvusriiklust. Sest kuidas muidu suudame rahumeelselt pealt vaadata orjandusliku korra legaliseerimist, kus naabrimees peab Soomes tööl käima ja noored on õnnelikud kui saavad järgida sama käitumisstereotüüpi. Et olukorra moraalset vastuvõetavust leevendada tuleb aga Oksanenist kujundada eesti rahvuskultuuri kandja. Vabandan väga kuid see on saama hea kui asendada Vigala Sassi õigeusu preestriga või vastupidi.

Selle allakäigu peamine põhjus seisneb selles et kui me räägime Eesti kultuurist ja ühiskondlikust arengust, siis me ei saa enam aru, millest me räägime, mida me tahame ja mida tuleks teha et olukord muutuda või areneda saaks. Seega me ei suuda enam tuvastada, mis meie ümber toimub ja ümbritsevast arusaamine puudub ! Kui arusaamine puudub, puudub ka vastutusvõime ja protsesse iseloomustab paratamatu isekulgemine. On vaid rida mõttekilde, kes kõik karjuvad et temal on õigus. Seega ei saa kultuur kui kogemuste kogum ellujäämise eesimel enam tekkida. Loe edasi: Kust algab meie kultuuri allakäik?

Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Tartumaa Kultuurikoda ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsuvad Tartusse Tasku keskusesse tutvuma 2013. aasta Tartumaa tähtsamate kultuurisündmuste ja tegijatega. Samal ajal, kui laadal kaubeldakse omakandi käsitööga, rullub külastajate ees lahti eesti pulmatraditsioon – ikka laulu ja tantsuga!

9. veebruaril kell 11.00 – 16.00 tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Laadale omaselt esitlevad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone. Kuulda saab ka selle peo tarbeks kogutud rahvapärimust kohalike pulmatavade kohta Tartumaal, mille kannavad ette päevajuhid Astrid Hallik ja Ants Johanson.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi projektijuhi Marju Varblase sõnul on pulmalaat ergutanud Tartumaa omavalitsusi loovalt koostööd tegema ning oodata on üllatusi täis päeva. “Kõige enam soovin, et iga pulmalaada külastaja viiks endaga kaasa mõne Tartumaa kultuuripärlitest, olgu selleks siis kindapaar, eriline emotsioon või tarkusetera.” Ilmselt ei jää pulmamäng pelgalt etenduseks, mida laadakülastaja eemalt jälgib, ning nii mõnigi möödakäija võib end ootamatult leida peiupoisi, pruuttüdruku või isegi peategelaste rollist. Loe edasi: Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele". — Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Kätte hakkab taas jõudma aeg, kui on põhjust sammud seada Voose külla Anija vallas Harjumaal. Legendaarsed Voose talispordipäevad toimuvad seekord 9. veebruaril. Nagu ikka, on eesmärk tunda rõõmu koostegemisest ja omavahel mõõduvõtmisest.

Voose Külaselts kutsub taas üles esindama väärikalt oma koduküla või -linna, oma ettevõtet või sõpruskonda. Sellelgi korral on võimalik teenida lisapunkte lühikese etteaste eest peale spordivõistlust. Kohalik “vabakava” näitab, kes peale füüsilist pingutust veel ka vaimsete kunstidega tegeleda suudab.

Pane oma võistkond kokku (kaks meest ja kaks naist ehk neljaliikmeline seltskond), võta toetajad/ergutajad kaasa ja tule Voosele laupäeval, 9. veebruaril. Kasuks tuleb sportlik riietus ja vahetusriided, et oleks mugavam hiljem rahvamajas keha kinnitada (soe söök on võistlejatele kohapeal tasuta) ja tantsida (vabakavast osavõtjate ergutamiseks istumisest ei piisa). Osavõtutasu 3 EURi ja lisainformatsioon ning võistkondade registreerimine kuni 4. veebruarini tel: 505 0987- Andrus, 523 4627- Anna või voose@voose.ee. Loe edasi: Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Täna Hiiumaal toimunud seminaril arutati biokütuse tootmisvõimalusi. Tutvustati uuringut „Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal“, mis hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

„Seminar oli suunatud hiidlastele, aga ka laiemalt kõigile bioenergia huvilistele ja läks väga hästi korda,“ võttis sisuka päeva kokku Erametsakeskuse projektijuht Indrek Jakobson. „Rõõmustab, et huvi selle aktuaalse teema vastu on Hiiumaal väga suur – hiidlased näitasid ise üles initsiatiivi ja valmisolekut teha koostööd. Suure tõenäosusega realiseerub praegune projekt varem või hiljem ka konkreetsete lahendustena.“

Hiiumaa on metsarikka Eesti maakondadest omakorda kõige metsarikkam. Hiiu maakonnas on hinnanguliselt 72 600 ha metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 ha.

Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette jm), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tm/a ehk primaarenergiana 54 000 MWh/a. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu. Loe edasi: Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Viljandist saab täna pärandilinn

Täna kell 13.00 toimub Viljandis, Kondase keskuses kultuuripärandi aasta eriprojektide pressikonverents, kus linnale antakse üle pärandlinna lipp.

Pressikonverentsil osaleb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas, kes tutvustab muuseumi plaane käesoleval kultuurpärandi aastal. Samuti räägitakse ERMi ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse koostööprojektist ”Aja puudutus Raadil”, mis on 2014. aasta laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivjuhtide häälestuskohtumine ja mis tippneb XXVI laulu- ja XIX tantsupeo ”Aja puudutus. Puudutuse aeg.” esitluskontserdiga muuseumi õuel Raadil.

Lisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Vabaõhumuuseumi projektijuht Elo Lutsepp, kes tutvustab 8. veebruaril algavat üle-eestilist pärandiralli projekti. Teiste seas on kohal ka pärandisaadikud ning pärandiaasta koordinaator Riin Alatalu.

Viljandit esindab pressikonverentsil linnavolikogu esimees Tarmo Loodus, kes räägib linna sündmustest ning võtab Vabaduse väljakul vastu pärandilinna tiitli ja lipu.

Pärast pressikonverentsi on kõigil võimalus osaleda Viljandi XV talvise tantsupeo tulesüütamisel, pidulikul rongkäigul ja suurel ühistantsimisel. Loe edasi: Viljandist saab täna pärandilinn

Viljandimaa ühinevate valdade edulugu väärib tähelepanu

kohtumineKoseKõue31.01 — Vasakult: Viljandi maavanem Lembit Kruuse, maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase ning Kose ja Kõue valla juhid.

“Elada ei saa nii, et ootame pidevalt abi väljastpoolt ja jätame kasutamata oma sisemised võimalused arengut ise kujundada,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse eile Viljandis Kose ja Kõue valla juhtidele.

Lembit Kruuse ning loodava Viljandi (rõngas)valla ühinemiskomisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase jagasid paaritunnise arutelu käigus Kose ja Kõue valla liitujatele kogemusi ühinemise teemadel.

“Sain siit veel kord kinnitust, et Viljandimaa valitud suund ühinemisele on ainuõige. Probleemid, mis liitumise käigus tekivad, on igal pool sarnased ja puudutavad peamiselt inimeste hirme muutuste ees. Seega tuleb järjekindlalt rääkida ja selgitada seda, millised lisaväärtused liitumisega kaasnevad, ” selgitas Kruuse. “Ühinemisest võidab kogu maakond. Viljandi ümber moodustuv rõngasvald saab arenguhüpet kavandama hakata juba sellest sügisest. Kaotatud eluaastate tähtsus on meile kõigile selge, kuid ka iga arengus kaotatud aasta on kuritegu piirkonna inimestele,” rõhutas ta.

Kaupo Kase sõnul on ühinemise eelduseks kolm reeglit: “Esiteks tuleb olla aus, teiseks tuleb näha eesmärki ehk nn suuremat pilti ja sellele keskenduda ning kolmandaks austada neid, kellel on teistsugune arvamus.”

Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva

Pühapäeval, 3. veebruaril 2013 toimub Peipsiääre vallas Kolkja külas neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev Kolkja Kelk 2013.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12.00. 800 meetri pikkusel distantsil saab jõudu toitlustuspunktist. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga auhinna.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13.00. Mõõtu võtavad neljaliikmelised võistkonnad, kogudistants on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad.

Rahvasõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Eelregistreerimisel saab korraldajatelt kelgu 3 euro eest laenutada. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele kohapeal olemas.

Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa Külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja) juures. Loe edasi: Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva

Põlvas peeti titepidu

http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/gallery2_img/gallery_67/magick.php/1374_DSC_0192.jpg?resize(398x600) — Väike põlvakas.

Linnapea Georg Pelisaar õnnitles teisipäeval, 29. jaanuaril 60 uut väikest põlvakat ja nende vanemaid. Just niipalju lapsi sündis Põlva linnas 2012. aastal. Nende seas oli 26 tüdrukut ja 34 poissi ning 2 paari kaksikuid.

Kõik peole palutud lapsed said kingituseks Põlva linna pildiga seinataldriku, millele on kirjutatud lapse nimi ja sünniaeg ning Põlva tunnuslausega suure ja sooja fliisteki. Sündmusele lisasid värvi kaunistatud priimulapotid. Pered jäädvustasid oma nime linna Titeraamatusse. Lastele ja nende vanematele esinesid Põlva Muusikakooli kõige väiksemad viiuldajad õpetaja Tiina-Mai Arundiga ja Mammaste Lasteaed-Algkooli laululapsed Kersti Matsoni juhendamisel. Rahvalikult sooja tervituse edastasid ka väikesed lõõtspillimängijad Kristin Semm ja Mart Kirotar.

Õnnitluste lõpuks sai tehtud ühispilt. Üritus lõppes tordilauas lõõtspillihelide saatel. Titepeo pilte saab vaadata siit.

Allikas: polva.ee

Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Kodukant Järvamaa korraldab reedel, 15. veebruaril algusega kell 10.00 Kirna seltsimajas (Türi vald) koolituse teemal: „Külamajade majandamine“.

Koolitajaks on Margit Kool, koolitust toetab kohaliku omaalgatuse programm. Paljud aktiivsed elanikud maapiirkondades on seotud erinevate mittetulunduslike ühendustega. Seltsitegevus kui ühistegevus on üheks levinumaks vormiks kodukoha elu edendamisel. Tegutsevaid külaseltse iseloomustab soov omada või korda teha ja käigus hoida külamaju. Külamajade olemasolu aitab kaasa kogukonna seltsielu elavdamisele, sh pakub kogukonna inimestele võimalusi vaba aja veetmiseks, eneseteostuseks ja erinevate teenuste kasutamiseks.

Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu sõnul on koolituse eesmärgiks jagada teadmisi külamajade edukast majandamisest ning nende kujundamisest teenusekeskusteks. Muuhulgas keskendutakse koolitusel sellele, kuidas jõuda ideest finantsprognooside koostamiseni, saadakse teada, mis on tasuvusarvestus ja kuidas seda teha ning mis on emotsioonidega turundamine. Loe edasi: Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Uuring: külad vajavad enim toetust kogukonnateenuste väljaarendamiseks

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks.

Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.

Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.

Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.

Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.

Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.

Elvas loodi õppejõudude kogu

Kogu4 — Majandusgeograaf Hardo Aasmäe, psühholoogiaprofessor Jüri Allik ja meediaprofessor Veronika Kalmus. Foto: Priit Simson

Verevi motellis kogunes nädalavahetusel esmakordselt Elva õppejõudude kogu, mille sihiks on liita Elvaga sidet tundvaid kõrgkoolide õppejõude ja arutleda väikelinna arengusuundade üle.

Kohale tulnud üheksa õppejõudu kuulasid külalisesineja majandusgeograaf Hardo Aasmäe ettekannet, mis keskendus Tartu ja Riia raudteeühenduse olulisusele. „Kui Elva tahaks toimida Tartu eeslinnana, siis peaks rong sõitma Tartusse 15 minutit, maksimaalselt 20 minutit,“ rääkis Aasmäe. Praegusel hetkel on näha, et Elva eeslinnana siiski edukalt ei toimi, sest näiteks Nõo kinnisvara pole odavam, kuigi tegemist on märksa väiksema kohaga.

Aasmäe nägi Elva jaoks üht tulevikuvõimalust lõunapoolsete maade hingamisraskustega elanike kliimaturismis, kuna siinne hapnikurikas õhk on sealsete kopsuhaigete jaoks kergemini hingatav.

Elvas elav psühholoogiaprofessor akadeemik Jüri Allik pidas oluliseks probleemiks Elva linnasüdame vähest atraktiivsust. „Linnas pole korralikku kohvikut ja teisi tsivilisatsiooni ilminguid. Kesk tänava väljanägemine, kus majad lagunevad ja müüakse peamiselt odavat pudi-padi, on jube,“ ütles Allik.

Kohviku puudumine häiris teisigi õppejõude. Tartu Ülikooli majandusdotsent Kulno Türk osutas, et Setumaal on mitmel pool suudetud elu käimas hoida vaatamata sellele, et seal on ääremaa ja elanikke vähe. „Paljusid asju tehakse seal ilma igasuguse kavatsuseta raha teenida,“ selgitas Türk. „Seatakse ette tähtaeg ja tegevus, antakse ettevõtjatele kohalike omavalitsuste poolt lihtsalt ruumid kätte ja lastakse tegutseda, sest muidu ei sünniks midagi.“ Loe edasi: Elvas loodi õppejõudude kogu