Aasta: 2013

Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski
Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele. 

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse,  maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk. 

Kuldne teenetemärk: 

Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio.  Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.

„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Vudilasse oodatakse laupäeval hõbekala püüdma

HOBEKALALaupäeval toimub  Kaiaveres Vudila mängumaal kolmandat korda kalapüügivõistlus Vudila Hõbekala, kus peaauhinnaks on kohalikus ettevõttes Lingalaid valmistatud sõudepaat.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul kalastakse Vudila Hõbekalal Kaiavere järvel, mis on üks liigirikkamaid veekogusid Vooremaa järvestikus.

“Kõige rohkem saab seal talvisel ajal kätte ahvenat ja särge,” ütles Lember. “Igal kalastajal lubatakse püüda ühe püügivahendiga, kas siis kirptirgu, sikuti või talvise ujukõngega. Vahendi valik sõltub suuresti sinna riputatavast peibutisest.”

Lember märkis, et Vudila Hõbekalal autasustakse kuut paremat individuaalvõistlejat ja kolme võistkonda,  samuti kuut kuni 16 aastast last ja noort ning kolme naist.

Tänavugi on parimale kalastajale auhinna välja pannud kohalik ettevõtte OÜ Lingalaid. Eriauhinnad on ka suurima kala püüdjale, stiilsemale kalastajale ja võistkonnale. Auhinnatavad on ka perepäeva raames toimuvad tegevused. Kõigi kalastajate ja sündmusel osalenute vahel loositakse ka sel aastal sõiduauto. Täpsed reeglid ja lisainfo on Vudila kodulehel. Sel aastal saab ka esimest korda osta soodsamalt pilet meie e-pileti keskkonnast. Mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab, seda kiiremini sujub kindlasti kohapealne registreerimine ja muu sinna juurde kuuluv.

“Eelmisel aastal oli Vudila Hõbekalal üle 800 osaleja,  kellest lig 350 tegeles kalapüügiga. Ülejäänud võtsid osa teistest tegevustest. Ise arvame, et inimesi võiks sel aastal olla vähemalt sama palju ja sellise rahvahulga vastuvõtmiseks oleme sel korral kindlasti veelgi paremini valmis, ” ütles  Lember. “Tänavu saavad kõik kohaletulijad uudistada ka meie uusimat suuratraktsiooni – suvehooajaks valmivat üle Vudila kõrguvat liumäge.”

Jaan Lukas

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Põlva Vallavolikogu kinnitas Põlva linna ja valla ühinemise lepingu

Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud. 

Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.

Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.

Allikas: polvamaa.ee

Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Loe edasi: Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Nädalavahetusel toimus Rakvere gümnaasiumis Eesti Väitlusseltsi korraldusel keskkoolinoorte Eesti meistrivõistluste teine etapp. Kaks päeva kestnud võistlusel pidid üle kogu riigi kokku tulnud gümnasistid eitama või jaatama seda, kas riigi kulul kõrghariduse saanud noored peaksid töötama vähemalt kolm aastat pärast hariduse omandamist Eestis. Loe edasi: Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013  Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Kadrinas tähistatakse EV juubelit …. saunas

Kadrina Saunaklubi - KSK - Kadrina Sauna Club - Kadrina, EstoniaKadrina saunaklubi tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva saunas. Vastuvõtt toimub 24. veebruaril sauna lahtioleku ajal, teatab saunaklubi liige Rein Sikk. Saunalisi kiidavad ja tervitavad Kadrina Saunaklubi president, direktor ja teised tublid liikmed ning sõbrad. Kavas kulinaarsed ja intellektuaalsed üllatused, teleriekraan toob teieni parimad palad EV 95. sünnipäeva tähistamisest mujal Eestis ja laias ilmas. Lisaks ovõib igaüks anda vabalt oma panuse, ükskõik millise, et muuta EV 95. sünnipäev Kadrina sauna ülevaks ja meeldejäävaks.

Vastuvõturõivad on etiketijärgsed, lillede asemel tuleks kaasa võtta kaseviht. Sissepääs on saunapileti esitamisel.

l.

Võrumaa pärjab väärikamaid

Helgi Noormets

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel autasustab Võru maavalitsus väärikamaid. Maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu Helgi Noormets. Helgi Noormetsa südameasjaks on eakate inimeste heaolu eest seismine. Helgi Noormetsa asutatud ansambel Vannamuudu on rõõmustanud inimesi Kandle lavalt ja viinud külakosti Lõuna-Eesti Haiglasse ja Sõmerpalu Hooldekodusse. Tema organiseeritud esinemisi on toimunud kaugemalgi: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Venemaal.

Helgi Noormets on Võrumaal õpetajaametit pidanud 33 aastat: andnud kehalist kasvatust, juhendanud ja saatnud akordionil arvukaid rahvatantsuringe. Tema sulest on ilmunud raamat “Võrumaa spordist läbi aegade”. Kaasautorina on ta olnud tegev raamatu “Koorilaulu ja puhkpillimuusikaga läbi kolme sajandi” väljaandmisel. Helgi on toimetanud Võru valla lehte 1997. aastast kuni 2011. aastani, kaasautorina kirjutab ta tänaseni. Helgi Noormets on Võru vallas kodukaunistamise liikumise eestvedajaks, tema enda hobiks on väike aed ja lilled.

2003. aastast tegutseb Helgi organiseerimisel Võru vallas reisiklubi, milles on osavõtjaid üle 100, käidud on 22 välisreisil.

Helgi kodukohas, Parksepa alevikus, on loodud Helgi eestvedamisel MTÜ Kodukotus Parksepa, üheskoos peetakse talguid.

Võrumaa teenetemärk omistatakse pillimees Elmar Ruusamäele, kes  “tohterdab” ainulaadse kauni kõla ja välimusega August Teppo Lõuna-Eesti tüüpi lõõtsapille. Kui palju Elmar neid oma elu jooksul on teinud, vanameister enam ei mäletagi. Aga lisaks vahelõõtsa tegemisele oskab Elmar pilli juures ka muid vigu parandada, sellepärast käivad tema juures pillimehed üle Eesti. Elmar remondib lõõtsapille suurest armastusest pillide vastu. Tema suurim rõõm selle töö juures on olnud korras pill ja rahulolu pilliomaniku näol.

Tunnustuse pälvisid ka  mitmed teised Võrumaa väärikad inimesed.  Võrumaa kultuurielu edendaja 2012  on Misso rahvamaja kunstiline juht Edda-Karin Luht, Võrumaa külaelu edendaja  MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla juhatuse esimees Ene Andrejev,  Võrumaa maaelu edendaja nime pälvis  Võrumaa Talupidajate Liit MTÜ, parim kohalik omavalitsus aga Rõuge vallavalitsus.

Võrumaa ettevõtluse Suur Veduri tunnustuse pälvis puidufirma  AS Barrus ning Väikese Veduri nimetuse polüuretaantooteid valmistav Estelaxe OÜ.

Tunnustused antakse üle EV 95. aastapäeval.

Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Lindi lõikamine
Lindi lõikamine

Täna, 18.veebruaril avati Rakveres pidulikult Eesti taasiseseisvumisaja esimene, selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja. Piduliku lindi lõikasid läbi linnapea Toomas Varek, arhitekt Reio Avaste, tellija esindaja Üllar Vaserik ja ehitaja esindaja Raivo Saremat.

Avamisel iseloomustas hoone arhitekt Reio Avaste hoonet järgmiselt: “Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”

Loe edasi: Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvad kontsert ja õpituba

Sel reedel on Pirita Vaba Aja Keskuses võimalik harida nii meelt kui keha:

22. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased, Valju Kasuk (viiul) ja lauluansambel Sirjelind. Sissepääs prii!

22. veebruaril kell 18.15–20.15 Alexanderi tehnikat tutvustav õpituba Pirita Vaba Aja Keskuses. Juhendaja Karin Brown. Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, terviseõpe, mida võib rakendada igaüks, et teada saada, vabaneda ja hoiduda pingeid tekitavatest harjumustest kehakasutuses. Osalustasu 10 eurot. Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com, 52 19 097.

Osulas toimub muusikalaat “Pärimusmuusikast levimuusikani“

Fotomeenutus 2009. aasta muusikalaadast foto: Sõmerpalu valla kodulehekülg

16.märtsil toimub Sõmerpalu vallas  Osula koolimajas muusikalaat 2013„Pärimusmuusikast levimuusikani“

 Muusikalaat 2013 „Pärimusmuusikast levimuusikani“ avab võimaluse osalejatel tutvuda  ja koos musitseerida teiste maakondade muusikute ning huvilistega. Muusikalaat tutvustab kohalikel traditsioonidel põhinevat rahvamuusikat, rahvapille, rahvalaule ning kaasaegsemat muusikat. Samalaadne üritus on edukalt toimunud Sõmerpalu vallas juba kahel korral  2009 ja 2010 aastal.

Muusikalaada raames toimuvad õpitoad, kus on võimalus tutvuda erinevate muusikainstrumentidega. Üles astuvad ka erinevad muusikud.

Kohal on pillimüüjate infoletid ja pillid ning samas on võimalik osta, müüa, vahetada seismajäänud muusikariistu.

Päeva lõpetab  konkurss „ Muusik 2013“, kus  selgitatakse Võrumaa parimad üksikpillimehed ja pillimuusikaga tegelevad kollektiivid. Antakse välja ka eriauhinnad tublimatele pillimeestele ja kollektiividele. Auhinnaks on pillipoodide  kinkekaardid.

Loe edasi: Osulas toimub muusikalaat “Pärimusmuusikast levimuusikani“

Elva on metsapealinn

Selle aasta metsapealinn on Elva. Nime sai ta juba pühapäeval Tartu maratoni finišis.  Metsapealinna lipu andis Rakvere linnapea, Toomas Varek,
Elva abilinnapea, Heiki Hansenile.

Sümboolne metsapealinna avapalk saeti finišikoridoris läbivahetult enne maratonivõitja saabumist.Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk märkis, et „Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordne ning täiesti ainulaadne. Samas on see väga sobiv koht, sest Elva on maratoni finišipaik ning mets, tervis ja sport on seal väga tihedalt seotud.”

Metsapealinn 2013 tähtsustab tervist, puhkust metsas ja väärtuslikku elukeskkonda.  Metsapealinna projekti eestvedajaks on Eesti Metsaselts.

Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Loodusõhtu Türi kultuurimajas

kuulutus_Maran_520x368

Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega 18.00 toimub Türi kultuurimajas (Hariduse 1) loodusõhtu teemal „Seiku loomade elust ja kokkupuudetest inimesega“.

Külas on Tiit Maran, kes on kaitsnud doktorikraadi, uurides euroopa naaritsat, selle liigi väljasuremist ning selle põhjuseid. Praegu töötab ta Tallinna Loomaaia teadussekretärina ning teadusliku liigikaitse labori juhatajana, tegeledes muuhulgas ka euroopa naaritsa säilitamise ja loodusesse tagasi viimisega. Loodusõhtul kõneleb Maran sellest, keda me peame loomaks ja kuidas me neid tajume.Juttu tuleb haruldastest ja tavalistest liikidest ning nende tähtsusest.

Muusikalise raami kujundab õhtule “Oma Lugu”.

Loodusõhtul osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

NB! Palume osalemisest teada anda kuni 18. veebruarini: piret.eensoo@keskkonnaamet.ee või Keskkonnaameti Järvamaa kontori üldtelefonil  384 8688.

Lisainfo: Piret Eensoo, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post piret.eensoo@keskkonnaamet.ee,  384 8687,  5306 5044

Euroopa pakub õigustohtrite abi noortele tööotsijatele

Euroopa kodanike aasta raames, mis on pühendatud eurooplastele ja nende õigustele, avati hiljuti Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse toel õiguskliinik, mis annab nõu tudengitele ja noortele tööotsijaile ning selgitab põhjalikult lahti elamislubade ja sotsiaalkindlustusega seonduva. Tohtrid ootavad nii kõnesid kui ka e-kirju, Eesti kodanikele on abiks ka AEF.

Brüsselis asuva Kenti ülikooli ja Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse  toel avatud õiguskliinik kogub lisaks õigusabi andmisele tõendeid probleemsete juhtumite kohta järgnevates valdkondades:

Tudengite ja noorte tööotsijate vaba liikumise barjäärid.

Euroopa Liitu sisenemine ja resideerumine.

Piiride ülene sotsiaalne turvalisus.

www.citizenhouse.eu

Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

Foto: Maali Ojasalu
Foto: Maali Ojasalu

Anu-Mari Kivisiv, abiturient

Varavalges puhub juht bussile hinge sisse. Kohe on algamas minu tööpäev. Mõtlete, et see on lugu viimase allesjäänud reisisaatja argipäevast? See pole lugu reisisaatjast, kuigi iseloomult me üksteisest eriti ei erinegi. Kui te veel ei ära ei arvanud, siis mina olen tuhandeid tallinlasi teeniv väsinud bussiiste. Olen erinevalt uute läikivate äärtega toolidest nii mõndagi näinud, olen tundnud külma ja kuuma, saanud üheks nii okse kui magava asotsiaali ilaga.

Asun koos teiste minusugustega katkise bussikolu tagaotsas.Siin liigub igasugu rahvast, nooremaid kui vanemaid, edukamaid, aga ka täiesti põhja käinuid. Ma pole ehk nii puhas ja hoolitsetud kui bussijuhi taga asuvad kaaslased, aga see-eest tunnen ma rõõmu kirevast elust, mida bussijuhi juures peaaegu kunagi ei näe.

Hommikuti ei juhtu üldiselt midagi, eriti argipäeviti. Nagu alati, õõtsuvad unised töömesilased mornidel nägudel tööle. Kooliskäijad tukuvad akna najal. Ainus kõrghetk on, kui täiesti ettearvamatul hetkel astub uksest sisse kontroll, just unelenud nägudele tekib selginemise hetk ja käe paarid asuvad usinalt otsima, millega oma tasuta või tasutud sõiduõigust tõendada, mõni paaniline pilk seirab koti avarusi. Üldiselt neid rohelisi mehikesi ei sallita, eriti need jänesed, kes ei suvatse meid toetada.

Loe edasi: Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

42. Tartu maratoni võidu võttis põnevas grupifinišis Simen Østensen

42. Tartu maratoni võidu nimel võitlesid pingelises lõpuheitluses 17 paremat meest, kellest esimesena ületas finišijoone Simen Østensen (NOR) ajaga 2:45:01. Napilt jäi teiseks eelmise aasta võitja Jörgen Brink (SWE) ajaga 2:45:02.1, kolmanda koha võttis kahekordne Tartu maratoni võitja Anders Aukland (NOR) ajaga 2:45:02.3.

Parima eestlasena finišeeris grupifinišis 11 kohal Algo Kärp ajaga 2:45:07.

Parima naisena oli esimesena finišis Sandra Hansson ajaga 2:58:53, mis andis talle üldarvestuses 43. koha ning kokku neljanda Tartu maratoni naistearvestuse võidu.

Østenseni jaoks oli see esimene Tartu maratoni võit ning oma tulemusega oli mees igati rahul: “Mul on hea meel, et ma suutsin nii kiire finiši teha! Ma tundsin ennast täna tugevana,” sõnas Østensen. “Minul ja Andersil (Aukland) oli plaan täna head tempot teha, kuid viimasel 15 kilomeetril sain aru, et tuleb grupifiniš ja et viimase 500 meetri jooksul tuleb endast parim anda.”

“Simen oli täna minust kiirem, aga ma olen väga rõõmus, et sain taas poodiumil olla,” oli Brink oma teise kohaga rahul ning lisas: “Tartu maratoni rada on pikamaasuusatamise karikasarjas üks parimaid radu. Täna oli vorm hea, aga lahtine lumi rajal muutis vahede kasvatamise raskeks ja nii see grupifiniš tuli.”

Anders Aukland, tänane kolmas mees, oli samuti oma tulemusega rahul: “Ma olen väga rõõmus, et jõudsin täna poodiumile. Vahede kasvatamine oli keeruline, kuid tänane strateegia oli anda endast parim,” rääkis Aukland. “Mulle meeldib see rada – siin on ka tõuse ja laskumisi, mis teevad raja huvitavaks,” lisas Aukland.

Algo Kärp tänasest: “Viimastel kilomeetritel panid maratonimehed paaristõuked mängu ja kuni viimase km-ni oli see okei, kuid siis läks raskemaks ja kaotasin neile. Minu jaoks oli raske, et nii suur punt korraga finišisse tuli. Kahju on, aga vähemalt sain selle maitse kätte, et Tartu Maratoni võit ei ole võimatu,” lõpetas Kärp optimistlikult.

Naiste esikoht Sandra Hansson oli samuti rõõmus: “Ma tunnen ennast väga hästi. Mulle väga meeldib see rada ja see võistlus, see on isegi minu lemmik rada,” rääkis Hansson. Tänane strateegia oli Hanssoni sõnul kõvasti võidelda ja endast parim anda.

42. Tartu maratoni võistluste direktor Indrek Kelk: “Õnneks olid nädalavahetusel külmakraadid ning saime raja hästi ette valmistada, et ka hilisemad finišeerijad saaksid heas jäljes sõita,” rääkis Kelk. “Mul on hea meel, et uus nimi lisandus võitjate nimekirja ja tegelikult on mul hea meel ka selle üle, et ainuke kolmekordne Tartu Maratoni üldvõitja tiitel jäi eestlase Raul Olle kätte,” lõpetas Kelk jutu meeleolukalt.

42. Tartu maraton jätkub täie hooga! Jooksvad mitteametlikud tulemused: http://tartumaraton.ee/42-tartu-maraton-2013-tulemused

Fotod: www.argoa.com/press (SCANPIX, Karli Saul)

Eestimaa talimängudeni on vähem kui kaks nädalat

1.-3. märtsini toimuvad Võrus ja Võrumaal 12. Eestimaa talimängud.

Talimängud korraldatakse iga nelja aasta järel. Talimängudele oodatakse üle 3000 osaleja. Talimängudel võivad osaleda kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade võistkonnad.

Kontakt Merike Õun, merike.oun@gmail.com, tel 51 657 20.

Eestimaa talimängude kava.
Eestimaa talimängude kava. Allikas: Eestimaa talimängude Facebooki lehekülg.