Aasta: 2013

Raplamaa kutsub osalema konkursil “Märka ja torka”

Tänapäeval on kõik mobiiltelefonid kaamera ja filmimisvõimalusega. Kui märkad ebanormaalset keskkondlikku olukorda või ohtlikku situatsiooni, siis pildista, filmi ja saada väikese kirjeldusega aadressil ylle.ryyson@tervis.ee.

Seda nimetatakse photovoice meetodiks – üks foto võib öelda tuhat sõna! Fotode ja videodega on võimalik edasi anda tugevat emotsiooni, mille abil saab mõjutada paikkonnas tehtavaid otsuseid.

Fotosid, videosid ning nende juurde kuuluvaid lugusid kasutatakse tõenditena nähtuste või probleemide olemasolul. Probleemide lahendamiseks võime saata need materjalid vastavatesse institutsioonidesse (omavalitsus, päästeosakond, politsei, maanteeamet, lasteaed, vms).

Mõned näited: Millised on kõige ohtlikumad kohad liikluses kohalike lasteasutuste ümbruses? Millised on jalgrattaga liiklejale ohtlikud kohad liikluses? Kui ohutu on eakatel ja füüsilise puudega inimestel liikuda? Millise on avaliku ruumi mänguväljakud ja skatepargid? Ehk saab lindile rullnoka liikumismaneerid jne.

Konkurss kestab 2013. aasta 1. detsembrini. Loosime välja igakuiselt osalejate vahel auhinna ning aasta lõpus hinnalise peaauhinna! Fotosid avaldame nii FB Turvaline Raplamaa kui terviseedenduse kodulehel.

Puuetega inimeste tervisepäev Kuremaal

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab 26. märtsil 2013 algusega kell 10 Kuremaa ujulas tervisepäeva maakonna puuetega inimestele

  • Jõgeva Haigla peaarst hr Põdder räägib tervislikest eluviisidest
  • Vererõhu, -suhkru ja kolesterooli mõõtmine
  • Vesiaeroobika näidistund
  • Basseinide ja saunade kasutus kell 10-15

Tellitud transport Kuremaale väljub Jõgeva taksopeatusest kell 9.45 ning Kuremaalt tagasi Jõgevale kell 15.

Tervisepäevast osavõtt tasuta.

Loeng inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest Kohilas

Täna, 17. märtsil kell 15 algab Tohisoo mõisas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli kõnetehnika ja lavakõne dotsendi, vabakutselise näitleja ja lavastaja Anne Türnpu loeng Inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest.

“Häält ja kõneoskust on peetud traditsioonilistes kultuurides kingituseks muude maailmade olenditelt, mille nad võisid tagasi võtta, kui teatud reegleid ei täidetud. Sedamoodi oma häälest/kõnest mõtlemine annab võimaluse näha nõnda argist oskust uues valguses, mis on oluline aru saamaks, mis on need vibratsioonid, mida me oma häälepaeltega tekitame ja mida me saame neid kasutades luua,” ütles Anne Türnpu oma loengut tutvustades. “Sõna võib tappa ja elustada. Loengus tuleb juttu ka suulisest ja kirjalikust kultuurist, helist ja kõlast, kuulamisest, kuulmisest ja tasakaalust.”

EMTA õppejõud ja lavastaja Anne Türnpu kaitses 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teatrikooli ajaloos esimest teatrikunstialast doktoritööd. Oma väitekirjas “Trikster loomas maailma ja iseennast” püüdis autor, lähtudes mütoloogilisest tegelasest Triksterist, üles ehitada lavastajakeskse teatrimudeli, mis oleks kasutatav postmodernistliku ning valdavalt lavastajakeskse teatriprotsessi interpreteerimisel.

Tänavu märtsis täitub loengusarjal Kapa stuudiumil viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008. aasta kevadel, avaloengu pidas siis akadeemik Peeter Tulviste. Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus huvilised lektoriga privaatsemalt  vestelda saavad. Kapa stuudiumi viie aasta jooksul on Kohilas esinenud prof Marju Lauristin; akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; Richard Villems, Enn Tõugu, Mart Kalm; demograaf, prof Kalev Katus; rakubioloog, prof Toivo Maimets; prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, Toomas Trapido, Alar Tamming, Märten Ross, prof Voldemar
Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Andero Uusberg, prof Talis Bachmann, prof Heie Treier, prof Ülo Vooglaid, sotsioloog Andrus Saar, visionär Heido Vitsur, loodusemees Fred Jüssi, Liia Hänni, prof Ivar Raig, David Vsevjov, president Arnold Rüütel, Skype juht Tiit Paananen, teoloog Vello Salo ja peapiiskop Andres Põder, prof Rein Raud, Marju Kõivupuu jpt.

Aiandusalased koolitused Tabasalus

MTÜ Tervendavad Aiad kutsub:
Enne kiiret kevadet veel hea võimalus tarkust juurde saada nägemaks oma aeda tavapärasest erinevast vaatenurgast
ja ka toimetamaks aias tavapärasest erinevalt.

  1. Tabasalu Raamatukogus 21. märtsil kell 13.30 “Ravimtaimede kodune kasutamine” – fütoterapeut Tiiu Väinsaar – TASUTA loeng!
  2. Tabasalu kohvikus “Rohujuur” 27. märtsil kell 18 “Sensatsioon aianduses – Talikülv”. Hobiaednik Katrin Uverskaja tutvustab oma kogemust taimede ettekasvatamisel – piltlikult öeldes lumes. Osavõtutasu 7 eurot. Kohapeal võimalik raamatut osta.
  3. Spordiklubis Arigato algab 24. märtsil kolme pühapäevane loengusari “Tervislik koduaed”.
  • 24. märtsil kell 11-15 “Biodünaamiline tarbeaed” – mahetalunik, bioenergeetik-tervendaja Heino Lepik.
  • 7. aprillil kell 11-15 “Aia energeetiline arhitektuur” – geobioloog Kalju Paldis.
  • 14. aprillil kell 11-12.45 “Köögivilljade tervistavad omadused” – toitumisterapeut Ülle Hõbemägi ja kell 13-15 “Tervisliku toitumise alast teavet laiast maailmast” – loodustohter Tiina Keldrima.
Loengupäeva tasu 12 eur.
Registreerumine: tervaiad@gmail.com 50 37 504.

Looduskaitsepreemia ja looduskaitse märgid ootavad nominente

Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee
Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee

Tallinn Music Week toimub 4.-6. aprillini

Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee
Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee

Kolmandat aastat korraldab Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (EIL) talendifestivali raames klassikaartistide esitluskontserdi (showcase’i) ning esmakordselt koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide esitluse.

Klassikaartistide esitlus Tallinn Music Week`il toimub 6. aprillil kell 19 Estonia Kontserdisaalis: Irina Zahharenkova ja Ralf Taal (klaver), Ivi Ots (viiul), Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Kristel Pärtna (sopran), Artimus Ensemble koosseisus Magdalena Filipczak (viiul, Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu), Henry-David Varema (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), keelpillikvartett Prezioso & Pirjo Püvi (sopran).
Noorte klassikatalentide esitlus Tallinn Music Week’il 6. aprillil kell 15.15 Hopneri majas (end Matkamaja): Johan Randvere (klaver), Marlena Keine (sopran, Läti), Marike Kruup (viiul), Neeme Ots (trompet); Klaveritrio: Linda-Anette Suss – Theodor Peeter Sink – Sten Heinoja, Gert-Ott Kuldpärg (saksofon), Johannes Välja (tšello), Heili Rosin (flööt); Klaveritrio: Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Rasmus Andreas Raide.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinn_music_week_2013/?concert=120835
Pille Lille Muusikute Fond

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. 

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Eesti keele e-õppe kursus Keeleklikk ingliskeelsetele õppijatele

Eesti keele algtaseme e-õppe kursust Keeleklikk on võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.

Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu.   Rein Joamets

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Parim betoonehitis.
Parim betoonehitis.

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone.
Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Setomaa küladele otsitakse kujundust ja visiooni

Uus piltSetomaa tipuvald korraldab kahele suuremale külale kujundus- visioonikonkursi, mille eesmärgiks on küladele kujundusidee saamine.

Selle aasta alguse seisuga on püsielanike arv mõlemas külas üle 160 inimese.

Meremäe küla on 20-ndatel aastatel moodustatud Meremäe valla administratiivseks keskuseks, kujunedes välja strateegiliselt tähtsa Võru – Vastseliina- Petseri tee ääres. Erilise stiimuli uute talude rajamiseks Meremäele andis just vallakeskuse staatus. Konkursi sisuliseks eesmärgiks Meremäe külale parima kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamiseks ongi küla arendamine kaasaegseks valla keskuseks piirkonna eripära ja identiteeti arvestades.

Obinitsale, mis on Lääne-Setomaa üks suurematest küladest, administratiivsetes piirides parima kujundus ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamine baseerub pärimuskultuurikeskuse ideest ja kogukonna elu- ning keskkonna kvaliteedi parandamisest seto kultuurist ning arhitektuurist lähtuvalt kuna tegemist on ajaloolise kirikukülaga. Obinitsa vana küla osa on tüüpiline sumbküla, mille põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov.

Uudseid ja huvitavaid ideid Setomaa kahe küla väljanägemise ja elukeskkonna parandamiseks oodatakse kuni 01.juunini.

Sännas saab täna näha uut Eesti filmi

Täna kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu. Sel korral ekraanil Kadri Kõusaare teine täispikk mängufilm “Kohtumõistja”

Tõsielu sündmustel põhinev film maalib portree esmapilgul sarmikast Cambridge’i ülikooli geeniteadlasest Johnist. Kui tema kihlatu ta maha jätab, otsustab mees akadeemilise karjääri pooleli jätta ning viia ellu oma kauaaegse unistuse, mida ta ise nimetab “õigluse missiooniks”. Johni teekonnal läbi Inglismaa saadab teda tema 14-aastane doonorlaps-Ronja, kellele ta püüab sisendada samu radikaalseid ideid, millesse ta ise usub. Sotsiaalne jäätmekäitlus. Puhastus. Mõrv. See kõik on tänapäeva Euroopa psühho silmis õigustatud.

Filmi peaosades on ETV ekraanil jooksvas seriaalis “Inspektor George Gently” ja mängufilmides “Kapten ja komandör” (2003) ning “Harry Potter ja Azkabani vang” (2004) osalenud inglise näitleja Lee Ingleby ja noor andekas rootslanna Lina Leandersson, kes vaatajaile tuttav vampiirifilmist “Let the Right One In” (2008).

Filmi näidatakse koostöös Kinobussiga. Pilet maksab 2 eurot.

Algab koolitussari külavanematele

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab täna, 15.märtsi pealelõunal koos regionaalministri valitsusalaga külaliidrite koolitussarja “Külavanemad muutuvas ajas”. Esimene kohtumine toimub Ida-Virumaal ning hõlmab Jõgeva, Ida-Viru ja Lääne-Viru eestvedajaid.

Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Soovime, et külad osaleksid aktiivsemalt ühiskonnaelus. Koolitustel mõtestame külavanema rolli muutuvas ajas, sõnastame eestkoste hea tava kohalikul tasandil ja julgustame külaelu eestvedajaid,” ütles Vollmer.

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.

Õppepäevadel osalejad saavad ülevaate halduskorraldusest, teadmised külade eestkostest, kaasa rääkida muudatustest külaelus, anda oma mõtteid Eesti Külade X Maapäeva teemale “Aastaring külas” ning Liikumine Kodukant uuele strateegiale 2014-2020. Tehakse kokkuvõte peagi lõppevast projektist “Eesti külad 2013”, mille käigus koostati külaliidrite, külade kooskäimiskohtade ja külaseltside andmebaasid, koguti andmeid külade koostööühendustest valdades ning kaardistati “ärganud”, “ärkavad” ja “uinuvad” külad kõikides maakondades. Loe edasi: Algab koolitussari külavanematele

Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla

Kuuenda Estoloppeti pikamaasuusatamise sarja meistrikulla vääriliseks tunnistati sprinter Andres Kollo ja Laura Rohtla.

M15 klassi parim oli tänavu Juri Kovaljov ja N15 klassis võidutses ülekaalukalt Merilin Jürisaar. Kümnest kogu sarjale registreerunud võistkonnast oli edukaim Alutaguse Suusaklubi/A2K.Võitjate pidulik autasustamine toimub 16. märtsil Tartus klubis Atlantis.

Suusasarja juhi Indrek Kelgu sõnul püstitati Estoloppetil tänavu osalusrekord. “Erinevatel maratonidel startis kokku 10 084 suusatajat. Viie väiksema maratoni lühidistantsidel kokku veel 955 suusasõpra. Ka Mini Estoloppetil tegi kaasa arvukalt noori spordihuvilisi vanuses 3-12 eluaastat,” rõõmustab Kelk spordiala üha kasvava populaarsuse üle.

“Kõik kuus maratoni sõitis läbi koguni 188 suusatajat, keda premeeritakse samuti aastamedaliga,” täpsustas Kelk ja lisas, et Estoloppeti meistrimedaleid anti sel aastal välja 71. “Meistrimedali omanikeks saavad need, kes on sarjas läbinud vähemalt 12 maratoni. Huvi meistrinormi täitmise vastu näitab samuti selgelt tõusutrendi, sest maratonidel müüdi kokku 111 Estoloppeti passi.” Loe edasi: Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse täna kell 14 rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. “Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Loodame, et uued võimalused ja ekspositsioonid aitavad suurendada ka muuseumi külastatavust.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on tegemist suure arenguga põllumajandusmuuseumi töös. “Põllumajandus areneb tohutult kiiresti ja see seab kõrgendatud ootused ka muuseumile, et seda kõike jäädvustada. Nende hoonete rekonstrueerimine on suur arenguhüpe, aga ka väljakutse muuseumi töötajatele,” ütles minister Seeder.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. Tööd toimusid 2011-2013. aastani ning need läksid kokku maksma 1,6 miljonit eurot.

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

2010. aastal sai põllumajandusmuuseum uue interaktiivse püsiekspositsiooni “Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite” eest kõrgeima muuseumidele välja antava autasu Eestis, ” Muuseumirott 2010″.

Osulas saab laupäeval nautida muusikat

Laupäeval peetakse Osulas muusikalaata „Pärimusmuusikast levimuusikani“.

Muusikalaada raames toimuvad õpitoad, kus on võimalus proovida ning tutvuda erinevate muusikainstrumentidega, kontsert erinevatelt muusikutelt, konkurss ” Muusik 2013″, üles on seatud pillimüüjate infoletid ja pillid ning samas on võimalik osta- müüa- vahetada seismajäänud muusikariistu.

Oodatud on pillimüüjad. Samas on võimalik osta, müüa ja vahetada seismajäänud muusikariistu. On võimalik tutvuda kohalikel traditsioonidel põhineva rahvamuusikaga, rahvapillidega, rahvalaulude ning uuema, kaasaegsema muusikaga.

Õpitoad on avatud kell 12.00-12.45; 13.00-13.45; 14.00-14.45

Pärimusmuusika tubades tutvustatakse kohalikel traditsioonidel põhinevat rahvamuusikat, rahvapille ja rahvalaule. Kandle toas saab teha tutvust väikekanneldega. Õpetajateks on Milja Udras ja Kersti Kamberg. Torupille, lõõtspille ja regilaule tutvustab Katrin Soon.

Laste- ja beebide muusikatoas saab kasutada rütmipille ja teha nendega muusikat. Pillid on maheda kõlaga ja jõukohased beebidele ja väikelastele. Rütmipillidega saab laps oma esmase kogemuse muusika maailmas, mis omakorda aitab arendada rütmitunnet ja koordinatsiooni, ning tuleb hiljem kasuks lugema ja kirjutama õppimisel. Aitab arendada mälu ja võimaldab mängida lasteorkestrites. Õpitoas õpetavad õpetajad Helena Helekivi ja Eha Haak.  Loe edasi: Osulas saab laupäeval nautida muusikat

Riigimetsa majandamise keskus uuendab laudteid

Albu vallas Vetepere külas metsaserva veetud prussid annavad märku sellest, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) on alustanud Kodru raba laudtee remonti.

Puhkeala juhataja Jaanus Käärma kinnitas, et Kodru raba Tammsaare väljamäe poolses otsas uuendab keskus laudteed 2,6 kilomeetri ulatuses.

Et tööde tähtaeg on 15. juuni, peavad kevadel Kodru rabas matkata soovijad arvestama mõningase ebamugavusega. «Ehitaja võtab laudtee üles jupikaupa ja kohas, kus ehitajad parasjagu töötavad, võib möödumine olla keeruline,» selgitas Käärma.

Kodru raba laudtee Järva-Madise-poolset 400 meetrit on uuendatud 2009. aastal.

Töid teeb Reibal JRK OÜ ja need maksavad 49 440 eurot, mille katab Euroopa Regionaalarengu fond meetmest «Looduse mitmekesisuse säilitamine».

Lisaks remondib RMK Järvamaal Simisalu–Matsimäe loodusrada. Selle Simisalu-poolsele 1350 meetri pikkusele paneb uued lauad samuti Reibal JRK OÜ, tööde lõpptähtaeg on samuti 15. juuni ja maksumus 37668,60 eurot.

Allikas: jarva.ee

Tallinna koolinoored meisterdasid lasteaedadele lindude pesakaste

Eesti Tööõpetajate Selts koostöös Lehola Keskkonnahariduskeskusega viivad läbi projekti “Pesakast 2013”, mille raames valmistasid nelja Tallinna üldhariduskooli õpilased pealinna lasteaedadele erinevate suurustega lindude pesakaste.

Esimesed pesakastid pannakse üles esmaspäeval, 18. märtsil kell 11 Tallinna Lehola Lasteaias aadressil Mustamäe tee 187. Korraldajate kinnitusel on tegemist juhtprojektiga ning järgmisel aastal on kavas ettevõtmist juba üle-eestiliselt korraldada.

Lehola Keskkonnahariduskeskuse juhi Mairi Enoki sõnul on projekt vajalik ja õpetlik ning lasteaiad on pesakastidest väga huvitatud. “Lasteaedade ümber on kõrghaljastusega suured õuealad, kus lindudel on hea pesitseda. Pesakastide olemasolul saavad lapsed erinevaid linnuliike vaadelda ja tundma õppida. Linnas on lindudel keeruline leida pesa ehitamiseks vajalikku materjali, seetõttu suurendab pesakastide paigaldamine lindude pesitsusvõimalusi lasteaedade läheduses,” ütles Enok.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juht ning Tallinna Ristiku Põhikooli õpetaja Jürgo Nooni selgitas, et projektis osalenud koolid said kingituseks binoklid, et loodusõpetuse- või bioloogiatundide raames oleks võimalik ka linnuvaatlusega tegeleda. Nooni sõnul on projekti kaasatud ka Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna tudengid, kes selle raames olid nõus pesakastedisainima. “Üliõpilaste valmistatud pesakastide funktsionaalsusele annab hinnangu Georg Aher MTÜ-st Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Aher käis ka projektis osalevates koolides linnuvaatlusest rääkimas,” selgitas Jürgo Nooni.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pesakastid aitavad üles panna Tallinna Keskkonnaameti töötajad.

Täna öösel kõneldakse ITst

Täna öösel  toimub juba kolmandat korda üle-eestiline  IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja hakkavad välja mõtlema ja teostama reklaame teemal: miks IT eriala on parim valik.

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.ee vahendusel ja kuulata IT ÖÖ eriprogrammi Keila noorteraadios www.keilanoortekeskus.ee/kraadio ning www.facebook.com/KRaadio. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele  ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.

IT öö eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Täpsema info leiab siit.

Vao Ratsaklubil on põhjust rõõmustada

Ice de Wiqui ja Piret Ervald

Eelmisel nädalavahetusel Ruilas toimunud takistussõidu võistluselt “Ruila Talv” toodi koju esikoht noorhobuste klassis.

Peategelane on viie aasta vanune Belgia soojavereline tunnustatud sugutäkk Ice de Wiqui, kes läbis parkuuri Piret Ervaldi kindlal juhtimisel.

Väike-Marja vallas ajaloolises Vao tallis käib aktiivne ratsasporditegevus alates eelmisest suvest. Paaril varasemlt aastal tegeldi talli ja harjutusväljakute renoveerimise ja ehitamisega. Vao Ratsaklubi MTÜ eestvedamisel korraldatakse Vao külas igal aastal “Teeme Ära!” talguid.

Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd

Keila-Joa rippsild. Foto: keskkonnaamet.ee

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi renoveerimis- ja ehitusprojekti ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd ning projekti valmimistähtaeg on juulis.

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul on mullu novembris alustatud ettevalmistustööd Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks ja objektide ehitamiseks lõpule viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad külastajaid,” selgitas Maasalu ning lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist ning Keila vallavalitsusest. Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus paekiviastmetega treppidele, paigaldatud rippsildade taridetailid ning hetkel käib vundamentide valamine.

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete osade ehitus ning siis asutakse eemaldama ka tabalukke, mis olid sildadele pulmatraditsioonide käigus kinnitatud. Mais alustatakse paekivist treppide astmete ja käsipuude paigaldamisega. Kuna peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid ei tohi sildadele lukke enam kinnitada, pakub RMK võimalust vanale pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida. Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid saata aadressile keilajoa@rmk.ee.

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Anti üle Hindätiidmise ja Kimmä Seto avvuhinna

Imäkeelepääväl algusaga kell 12.30 kiteti Haani Koolin timahavvatsõ võrokõisi Hindätiidmise ja setokõisi Kimmä Seto avvuhinna saajit.

Vanal Võromaal välläantava Hindätiidmise Avvuhinna saava Põlva Mesimummi latsiaid, taa Meelespea rühm, Haani Kuul ja Krabi Külätiatri. Setokõisi Kimmä Seto avvuhinna saa Sarvõ Õiõ.

Võrokõsõs ja setokõsõs olõmist avvu seen pidämise tunnistähe’ and täämbä Haanin üle Võro maavanõmb Andres Kõiv.

Hindätiidmise avvuhinna vääriliidsi säeti timahavva ette viis: Puiga latsiaid Siilike, Põlva latsiaid Mesimumm, taa Meelespea rühm, Haani ja Mõnistõ Kuul ni Krabi Külätiatri. Naid kaalsõ hindamiskogo nii paprõ pääle pantu ku paigapäälitse tsõõrikäügi perrä. Nii vai tõistõ keerolidse sõklmise perrä saava timahavva kõgeinämb kitetüs Põlva latsiaid Mesimumm ja taa Meelespea rühm, Haani Kuul ja Krabi Külätiatri.

Setokõisi Kimmäs Seto sõgluti timahavva kolmõ ülessäetü siäst: Annela Laaneots, Liidia Lind ja Õie Sarv.

Kõik avvuhinnalõ esitetü omma oodõt imäkeelepääväl Haani Kuuli pidolitsele olõngile. Vana Võromaa maavalitsusõ ja Võro ni Seto Instituut tennäse süämest nii taotlusõ esitejit ku ülessäetüid – uma keele ja meele hoitjit.  Loe edasi: Anti üle Hindätiidmise ja Kimmä Seto avvuhinna

Europe Direct Põlvamaa teabekeskus jätkab tegevust ka aastail 2013-2017

Euroopa Komisjoni esindus Eestis valis välja asutused, kellel on õigus saada aastail 2013-2017 iga-aastast tegevustoetust Europe Direct teabevõrku kuuluva avaliku infopunkti haldamiseks. 2013. aastal on Eestis avatud üheksa teabekeskust: Hiiu- ja Saaremaa, Jõhvi, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Valgamaa, Viljandimaa ning Võrumaa.

Europe Direct teabekeskused on ellu kutsutud Euroopa Komisjoni poolt 2005. aastal ning nad tegutsevad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Teabekeskuse eesmärgiks on edastada kohalikule elanikkonnale informatsiooni Euroopa Liitu puudutavates küsimustes, jagada teavet Euroopa Liidu institutsioonide, seadusandluse, poliitika, programmide ja rahastamisvõimaluste kohta ning teadvustada üldisi Euroopa Liidu aluspõhimõtteid.

Põlva maavalitsuse maja esimesel korrusel alustab teist hooaega Europe Direct Põlvamaa teabekeskus, kuhu on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi Euroopa Liidu kohta täiendada või uurida, kuidas leida töökoht mõnes Euroopa riigis, samuti on kohapeal mitmeid Euroopa Liidu infomaterjale ja muid trükised, millega tutvuda. Teabekeskus on avatud esmaspäevast reedeni kella 9:00-15:00.

Keskuse töötajad aitavad leida vastuseid Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele teabekeskuses kohapeal, telefoni või e-posti teel.

Väljaspool teabekeskuse lahtiolekuaegu on võimalus informatsiooni saada helistades Europe Direct tasuta eestikeelsele infotelefonile 0080067891011 või leida teabe- ja nõuandeteenistused aadressilt http://europa.eu/europedirect/index_et.htm

Teabekeskuse ametnike Arne Tilga ja Ingrid Lepassoni sõnul on Europe Direct programmi raames plaanis läbi viia mitmeid avalikke üritusi, raadiosaateid ja infopäevi, nii ettevõtjatele, noortele kui ka tööotsijatele. Lisainformatsiooni teabekeskusest ja selle tegemistest leiab Põlva maavalitsuse kodulehelt aadressil: http://polva.maavalitsus.ee/et/euroopa-liit-europe-direct

Teabekeskuste tegevust toetavad Euroopa Liit ja Riigikantselei.

Europe Direct Põlvamaa teabekeskus Põlva Maavalitsuse I korrusel, euroinfo@polvamaa.ee

Europe Direct teabekeskuse töötajad: Arne Tilk (kabinet 37, III korrus), Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, tel 799 8928, e-post arne.tilk@polvamaa.ee

Ingrid Lepasson (kabinet 38, III korrus), Arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist, tel 799 8919, e-post ingrid.lepasson@polvamaa.ee

Viljandimaa aasta tervisedendaja konkurss kestab 20. märtsini

viljandimaa tervisetoa logoViljandimaa Tervisenõukogu tuletab meelde, et konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaatide osas saab ettepanekuid esitada kuni 20. märtsini.

„Aasta tervisedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena üksikisikule, asutusele või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju tervise edendamise valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal,“ selgitas auhinna algataja, Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap.

„Märgakem ja tunnustagem siis neid, kes on tervise edendamiseks maakonnas oma aega ja energiat pühendanud,“ kutsus Elo Paap kõiki üles 2013. aasta tervisedendaja kandidaate esitama. „Varasemad korrad on näidanud, et tervisedendust nähakse nii noorsoo- ja sporditöös, haridusvaldkonnas, nõuande- ja seltsitegevuses kui ka praktilises tegevuses inimeste esmaabioskuste tõhustamisel ja vigastuste ennetamisel,“ meenutas ta.

„Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaadi võib esitada iga maakonnas elav üksikisik ning iga maakonnas tegutsev asutus, ettevõte või mittetulundusühing. Auhinna statuut ja ettepaneku vorm on kättesaadav internetist Viljandimaa Tervisetoa koduleheküljelt siin. Aasta tervisedendajaks juba nimetatud isikule ei saa seda tiitlit uuesti omistada kolme aasta jooksul.

Vormikohane kirjalik ettepanek koos põhjendustega tuleb hiljemalt 20. märtsiks 2013 saata Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa nimele kinnises ümbrikus, millel on märgusõna „Edendaja“ (aadressil: Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) või e-postiaadressil: tervisetuba@viljandimaa.ee. Samuti on võimalik taotluse e-vormi täita otse Tervisetoa kodulehe kaudu. Viljandimaa Tervisenõukogu poolt välja antava auhinna suuruse kinnitab maavanema nõuandev tervisenõukogu igal aastal vastava aasta eelarve vastuvõtmisel. „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhind antakse üle 9. aprillil peetaval Viljandimaa tervisefoorumil, millega tähistatakse ühtlasi ülemaailmset tervisepäeva.

Viljandimaa Tervisenõukogu kuulutas konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinnale välja juba seitsmendat korda. Seni on aasta tervisedendaja tunnustuse pälvinud Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöö nõunik Mati Adamson; endine Viljandimaa Tervist Edendavate Koolide liikumise eestvedaja ja Tääksi põhikooli õpetaja, tänaseks Tartu linna õpetaja Silva Kolk; Punase Risti Viljandimaa Seltsi sekretär, vabatahtlike juht ja „Viljandimaa vigastuste ennetamise ühisleppe“ koostöögrupi liige Merit Laan; Viljandi Rattaklubi juhataja ja Viljandi järve uisuraja üks algatajatest Loit Kivistik; Maanteeameti Lääne regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Sirli Leier ning möödunud aastal Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda. 

Metsandusliku ühistegevuse konverents

Reedel 15.märtsil toimub Eesti Maaülikooli õppehoone (Fr. Kreutzwaldi 64) aulas kell 10.00 metsandusliku ühistegevuse IV konverents “Teeme metsandusliku ühistegevuse korda!”

Ettekannete ja tervitavate sõnavõttudega osalevad konverentsil põllumajandusminister Helir-Valdor Seedor, riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti kultuurpärandi aasta koordinaator Riin Alatalu, Toronto Eesti Ühispanga endine nõukogu esimees Peeter Einola jt. Üritust modereerib maasotsioloog Aare Kasemets.

Konverentsi päevakava http://www.kemo.ee/yritused/173-metsandusliku-uehistegevuse-konverents-1...

Osavõtuks palutakse registreerida, info@kemo.ee või tel. 5 121 947

Korraldajad: Akadeemiline Ühistegevuse Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsaühistu, Ambla Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ, PärnuTartu Metsaomanike Selts, Metsaekspert OÜ.