Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Jäätmeklass Põlvamaa keskkonnamajas. Foto: Mari Kala

Keskkonnaametil on valminud Räpinas omalaadne väljapanek, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest. Avamispäeval, 23. aprillil on kavas ka jäätme- ja keskkonnaharidusteemaline seminar.

Ekspositsiooniruumi saab edaspidi kasutada jäätmeteemaliste õppeprogrammide läbiviimiseks. Kuigi jäätmeklassi sihtgrupp on koolilapsed, on siin põnev ka täiskasvanutel. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ja arvukad tootenäidised. Kätt on võimalik harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda veega täidetud purgis erineva tihedusega plastiliike. Stendidelt vaatab vastu tuttav sipelgas Ferda, kes jagab juhiseid jäätmete vähendamiseks. Tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel konteinerile vajutades süttib tulukesereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastitehas, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid.

Kompostimist saab küll õppida arvutiprogrammi abil, aga toakomposter võimaldab selle protsessiga lähemalt tutvuda, lisaks on võimalik binokulaaridega vaadelda lagundajaid kompostitoormes. Prügilamaketi abil saab selgeks kaasaegse prügila ehitus, saab katsuda materjale, mida kasutatakse prügila ehituses. Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle sõnul lõpeb jäätmekäitlus tavakodaniku jaoks sageli värviliste konteineritega maja hoovis. “Keskkonnaspetsialistide jaoks siin alles jäätmekäitlus algab, hoiame silma peal, et prügilad keskkonda ei reostaks,” lisab Kalle.

Jäätmeklass annab ettekujutuse sellest, mis saab jäätmetest pärast nende kokkukorjamist. Igale jäätmeliigile tuleb leida parim käitlusviis, see on tänapäevase jäätmekäitluse põhimõtteid. Nii saab ka tavainimene piiluda prügila sisse ja veenduda, et seal on nõrgvee ja prügilagaasi kogumiseks torud. Keskkonnaameti jaoks ei ole kuhugi kadunud ka ligi 500 suletud prügilat, mida jäätmeklassis kaardile kantuna silmistseda võib.

Jäätmeklassi projekti rahastamist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, tööd tegi OÜ Ten Twelve ja projekti maksumus oli 72 265 eurot.

Allikas: polvamaa.ee