Haapsalu Sotsiaalmajas toimub laupäeval tasuta loovteraapiate infopäev. MTÜ Minu Tasakaal korraldab 17. märtsil Haapsalu sotsiaalmajas Kastani tn 7 koostöös Läänemaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga tasuta infopäeva, mille raames on vähihaigetel, nende lähedastel teistelgi huvilistel võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapia endast kujutab ning millist kasu võib tuua. Haapsalu infopäeval on võimalik osaleda kunsti- ja fototeraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.
Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu tunnistati 2010. aastal toimunud kultuurifestivalil parimaks. Allikas: meiemaa.ee
Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min, üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.
Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks.
Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.
Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.
Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546.
Sel nädalal asetati Elva haigla juurdeehitusele nurgakivi. Juurdeehituse ja olemasoleva hoone rekonstrueerimisega luuakse senisele Elva haigla 17 hooldusravi voodikohale juurde 25 hooldusravi ja 12 hooldekodu voodikohta.
Kokku ehitatakse ja rekonstrueeritakse projekti raames 1200 ruutmeetrit. Projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 658 731,86 euro ulatuses meetmest „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“. Meetme nõuetest tulenevalt on haigla minimaalne omaosalus on 32,1%. Ehituse lõpptähtaeg on 31. oktoober 2012.
Kuni 26. märtsini on osalusveebis www.osale.ee võimalik kommenteerida Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava. Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, kasutades selleks kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Osalusveebis oodatakse kodanike ettepanekuid konkreetsetele küsimustele: millised tänased avalikud e-teenused vajaksid kõige enam parandamist? Millised avaliku sektori kogutud andmed tuleks esmajärjekorras masintöödeldaval kujul kättesaadavaks teha? Kuidas muuta kaasamine protsessina efektiivsemaks ja atraktiivsemaks nii riigile kui kodanikule? Küsitakse ka ettepanekuid, kuidas tehnoloogiliste vahendite abil vähendada korruptsiooniohtu.
Rohkem teavet Avatud Valitsemise Partnerluse rahvusvahelise initsiatiivi kohta www.opengovpartnership.org
Äsja tähistas oma 5. sünnipäeva WWOOF Eesti, kuuludes nende tublide MTÜde sekka, kelle liikmed on tegusalt ja jätkusuutlikult vabatahtlikku tööd teinud. 2007. aastal loodud MTÜ WWOOF Eesti annab võimaluse kogeda elu vabatahtlikuna Eesti mahetaludes.
Selle aja jooksul oleme tublisti elavdanud mahepõllumajanduslikku liikumist Eestis ning toonud säästva ning loodussõbraliku majandamise igapäevainimesele palju lähemale. Oleme aidanud vabatahtlikel Eesti mahetaludes erinevaid töid proovida ning oskusi omandada. Ühtlasi oleme maailmale reklaaminud Eestit kui toredat reisisihtkohta, kus võib õppida palju vanu ja kasulikke töövõtteid ning kohtuda tegusate ja väärikate mahepõllumajandust viljelevate inimestega.
Oma viie tegevusaasta jooksul oleme vabatahtlikuna registreerinud enam kui 700 inimest erinevatest maailma paikadest ning hetkel on meie nimekirjas 27 tegusat Eesti mahetalu, kes jõudumööda vabatahtlikke vastu võtavad ning neile oma teadmisi ja ehedat energiat jagavad. Loe edasi: WWOOF Eesti kutsub mahetaludesse vabatahtlikuks
Viljandis peetakse täna, 17. märtsil kell 12–17 konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”, et käsitleda laiemalt inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) toimuva konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”.
Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kõneleb väärtuskasvatuse teemal. Väitlust ”Kas hariduses on valikuvabadus?” juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus.
Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina SaunaklubiLääne-Virumaal Kadrina vallas kütab kirgi Kadrina Saunaklubi ettepanek anda ühele Tehnika tänava lõigule nimeks Sauna tänav. Tagasihoidlikust ettepanekust jäädvustada Kadrina ajalooline saun tänavanimena on saanud suur dispuut.
Sel pühapäeval kell 14 algab koos Kadrina sauna avamisega saunas ka allkirjade kogumine Sauna tänava toetuseks. Kohapealt saab ka allkirjalehti oma saunalembeste tuttavate jaoks kaasa võtta ja täidetuna tagasi tuua.
Kadrina Saunaklubi tunnuslause “Vihaga kuid vihata!” lubab loota, et Kadrina saunakultuuri edendajad ajavad oma asja edasi sama rahumeelselt ja eluterve huumoriga nagu seni. Loe edasi: Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber
Viljandi Pärimusmuusika Ait saab juba neljaseks. Foto: folk.ee24. märtsil peab Viljandi Pärimusmuusika Ait oma neljandat sünnipäeva. Seda rõõmupäeva tahame tähistada ka Sinuga, kallis sõber, kes Sa ikka ja jälle leiad Aidast üles pärimusepärlid ning annad oma panuse meie hingeelule. Selleks puhuks toob pärimusebuss, mis sünnipäeval kulgeb liinil Setomaa-Šotimaa, püünele tantsulise kolmiku nimega Klapp ning armastatud laululinnu Kate Youngi koos sõpradega.
Et kevade meeleolu rõhutada ning külaliste suunurki kergitada, sirisevad sünnipäeval ka kevadetnolised. Õndsas meeleolus saadab pidulised hommikusse etnobiidipidu Folkloob, kus seekord asuvad pulti DJ HU alias Hannaliisa Uusma ning DJ Suits alias Juhan ja Janne Suits. Tule meiega rõõmu jagama, hää sõber!
Ajakava:
18:00 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
19:00 Kate Yong ja sõbrad suures saalis
20:15 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
21:00 tantsuks mängib ansambel Klapp suures saalis
22:00 avatud kohvik väikeses saalis Loe edasi: Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale
Terve Pere Kooli tundidest võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere KoolTerve Pere Kooli loengusarja “Eelkooliealine laps” neljas loeng-vestlusring toimub laupäeval, 17. märtsil kell 11.00-14.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel, Võru Loovuskooli ruumes).
Loeng lapse kõne arengu toetamisest: keele õppimine, sõrmesalmid, muinasjutud ja unejutud, kuulamine. Järgneb vestlusring kõigil Terve Pere Kooli loengutes käistletud teemadel, ühtlasi räägime waldorflasteaia loomise võimalustest Võrru. Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR)
Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.
Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Metsapealinna Rakvere ettevõtted – uksetootja JELD-WEN Eesti AS ja Würth AS Rakvere esindus – kingivad Rakvere koolidele 500 meetrit kuivi saelaudu ning 10 000 naela, millest õpilased meisterdavad 300 linnupesakasti. Pesakastimaterjali üleandmine-vastuvõtmine toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 15.00.
Materjali annavad eestvõtmise algatajale Rakvere linnapeale Andres Jaadlale üle JELD-WEN Eesti AS tehase direktor Priit Koha ja Würth AS Rakvere esinduse müügijuht Aleksandr Holst.
Pesakastide valmistamine hakkab koolide tööõpetuse tundides täie hooga päeva pärast koolivahega. Pesakastide valmistamise joonised ja juhendi koostas lindudetundja Tõnis Muru. Õpilased valmistavad pesakaste mitmes mõõdus: pisematest, tutt- ja rasvatihaste suurusest kuni kuldnokkade ja kakkude pesakastideni välja.
Tõnis Muru koostatud plaani järgi paigaldavad õpilased hiljem pesakastid linnametsadesse.
Kevadisel koolivaheajal korraldab Narva Kutseõppekeskus üldhariduskoolide õpilastele lahtiste uste päevad. Iga päev (19.-22. märtsini) oodatakse kõiki soovijaid avatud uste päevade raames ekskursioonidele, osalema meistriklassides ja vaatama lahtiseid kutsevõistluseid, et lähemalt tutvuda tänapäevase sisseseadega õppeklasside ja töökodadega kooli kahes õppekorpuses, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal.
Erialade tutvustused, lahtised meistriklassid ja kutsevõistlused toimuvad 19.-22. märtsil. Toimumise kohad: Kalda 9 ja Kreenholmi 45 õppehooned, samuti kooli õppebuss. Täpsem info – vaata: http://www.nvtc.ee/meistriklassid Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus korraldab lahtiste uste päevad
Juba homme, st laupäeval kl 17 ootame kõiki laulma rahvalaule koos Lauri Õunapuuga. Sellele järgneb kl 19 tantsutuba Kadri Lepassoni, Kati Soone ja Ann Maria Piho kanneldamisel! Kohtumiseni Haanja rahvamajas, sissepääs prii. Loe lähemalt siit: http://omkuiom.blogspot.com/
Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühine häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus, kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni.
Otepää Teataja toimetaja Arvo Saal ütles, et esimesel aastal trükiti 39 lehenumbrit mahuga 4-8 lehekülge, 1933. aastal anti välja 51 eksemplari ja lehe tiraaž tõusis 1000ne eksemplarini. 1935. aastal oli leht Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja Urvaste ümbruskonna häälekandja. Esimene toimetaja oli August Tooming. Seejärel toimetas lehte Arvo Orn, kuu aega pärast uue võimu tulekut oli 1940. aastal väljaandjaks ja toimetajaks Vello Pekomäe, sõja ajal toimetas lehte Aleksander Tiitsmaa. Otepää Teataja jõudis ilma suuremate vaheaegadeta lugejani aastatel 1932-1940. Pärast aastast vaheaega 1941 alustas leht jälle ilmumist, kahjuks pärast sõda lõpetas leht ilmumise.
Aastail 1989-1996 oli Otepää teataja toimetajaks Aili Miks, kes oli innuga lehe taassünni juures, tehes tööd oma vahenditega ja sageli öötundide arvelt.
1997. aastal tehti mitmeid uuendusi – lugejad said Otepää Teatajat lugeda nüüd juba kaasaegses ajalehemõõdus. Suurenes ka lehe piirkond, lisaks Otepääle ja Paluperale (?) liitus lehega ka Puka vald. 2006. aastast liitus Otepää Teatajaga Sangaste vald ning sellest aastast alates hakkas Otepää Teataja ilmuma kaks korda kuus.
2007. aastal ilmus Aili Miksi sulest Otepää Teataja 75. aastapäevale pühendatud raamatuke „Elust ja inimestest ajalehe peeglis. Otepää Teataja 75“. Raamat annab hea ülevaate lehe ajaloost ja lehe tegijatest.
Tänasel päeval teeb lehte MTÜ Meediagrupp Süd-est, lehe tiraaž on 4200 eksemplari. Otepää Teataja toimetaja on Arvo Saal, keeletoimetaja Aili Miks.
Sellel laupäeval tunnustavad Eesti ainsa pikamaasuusatajate sarja Estoloppet korraldajad Tartu ööklubis Atlantis peetaval pidulikul tseremoonial parimaid suusatajaid. Käesoleva aasta kuuel etapil osales kokku 8285 suusatajat, lisaks neile veel viie väiksema maratoni lühemate distantside 845 läbijat.
Edukaim mees kuue osavõistluse raames oli Madis Vaikmaa ja naisosalejatest Sirli Hanni. Mõlemad jõudsid starti neljal korral.
Võistkondlikus arvestuses tunnistati üheksa meeskonna seas parimaks Rakvere Siplased/CRAFT/Electrolux ja seda juba kolmandat aastat järjest.
Eraldi arvestust peeti ”väikeste maratonide” lühikestel distantsidel osalenud noortele, M-15 klassi edukaim oli Sten Eric Nirgi ja N-15 klassis Anette Baum.
Estoloppet korraldajate tunnustuse saavad ka seitse vaieldamatult kõige staažikamat maratoonarit, kes on viieteistkümnel hooajal alates 1998. aastast osalenud kõigil 65 järjestikusel sarja maratonil – Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Arvo Raja, Kaarel Toss ja Margus Viisut.
Sarja juhi Indrek Kelgu sõnul läks tänavune hooaeg üldjoontes kenasti. ″Lund ja suusasportlasi jagus igale etapile, tänu krõbedatele külmakraadidele tuli uus kuupäev leida vaid Tamsalu-Neeruti maratonile, kuid ka see lahenes kokkuvõttes positviiselt. Eraldi tasub märkida, et just tänavu sündis sarja kuulunud 41. Tartu Maratonil viimase 25 aasta osavõturekord – finišijoone ületas kokku 6754 suusasõpra. Nii suuri numbreid nägi Tartu Maraton viimati 1987. aastal,″ tänab Kelk kõiki suusatajaid ning loodab, et Estoloppeti sari innustab maratonisõpru iseennast ületama ka uuel hooajal.
16.-18. märtsil 2012 toimuvad Otepääl Tehvandi Spordikeskuses rahvusvahelised laskesuusatamise võistlused “Baltic Biathlon CUP Otepää 2012”.
Võistlused on mõeldud noortele laskesuusatajatele vanusegruppides N17, N19 ja M17, M19. Võistluste kutse on saanud laskesuusatajad Venemaalt, Lätist, Leedust, Soomest ja Eestist, kokku osaleb u 80 noorsportlast.
Võistlusprogramm sisaldab individuaalvõistlust, ühisstarti ja segateatevõistlust. Segateatevõistluse tulemusel selgitatakse välja Baltic Biathlon CUP 2012 võitja.
Võistluste tehnilise läbiviimise ja korralduse eest vastutab MTÜ Oti Spordiklubi ja Otepää võistluste korralduskomitee.
Keskkonnaamet korraldab kolmapäeval, 28. märtsil algusega kell 18 Türil Kevade kohvikus loodusõhtu. Külaliseks on looduse- ja rännumees Hendrik Relve. Loodusõhtu teemaks on „Maailma metsarahvaste juures”.
Metsandus- ja ajakirjanikuharidusega Hendrik Relve on tuntud Eesti loodusfotograaf, loodushoiu populariseerija ning maailmarändur. Ta on olnud koolimetskondade juhendaja ning Metsanoorte Ühenduse ehk Metsaordu üks asutajaid. Aastate jooksul on ta mõõtnud ja kirjeldanud sadu põlispuid.
Hendrik Relve on avaldanud arvukalt artikleid, teinud raadio- ja telesaateid, kirjutanud raamatuid ja õpikuid. Alates 2002. aastast on ta ajakirja Eesti Mets peatoimetaja. Alates 2001. aastast on olnud võimalus Vikerraadios kuulata Hendrik Relve rännulugusid populaarses saatesarjas “Kuula rändajat”.
Märtsikuisel loodusõhtul näeme pilte ja kuulame Rändaja muljeid Siberi ja troopika metsarahvaste elust ning saame teada, kuidas eristuvad eestlased võrreldes teiste Euroopa rahvastega.
Looduseteemaliste õppeõhtute korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta. Oodatud on kõik huvilised, kuid parema korraldamise huvides on vajalik eelnev registreerumine. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on ca 2 tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks Järvamaal on Kevade kohvik, mis asub Türi Kultuurimajas, Hariduse 1.
Vinni-Pajusti tammikus on uuesti käivitatud talvised algkoolide meistrivõistlused. Pärast rohkem kui kümme aastat kestnud pausi, naudivad noored suusatajad taas tammikus asuvat suusarada. Neil võistllustel pole tähtis võit vaid osavõtt, sest auhinnaks on tugev tervis ja sportlik elustiil. Vaata võistluse kokkuvõtet:
Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.
Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.
Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.
Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.
Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.
Neljapäeval, 22. märtsil algusega kell 18 on Lahemaa rahvuspargi looduskeskusesse külla kutsutud Uudo Timm. Toimub järjekordne üritus sarjast Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtud.
Uudo Timm on Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja ja lendoravatega tegelenud juba 25 aastat.
Loodusõhtul saavad kuulajad ülevaate viimastel aastatel lendorava kohta tehtud uurimustest. Räägitakse lendorava levikust ja selle muutustest, elupaiganõudlustest ning arutletakse tema kaitse- ja tulevikuväljavaate üle.
Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on 2 tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks on Lahemaa looduskeskuse suur auditoorium, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.
Fotol: Eesti Spordiseltsi Kalev tegevjuht Aleksander Tammert, Rakvere linnapea Andres Jaadla, Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov
Rakvere Spordiselts Kalev tähistab oma 95. tegevusaastat suure võimlemisgalaga käesoleva aasta oktoobris. Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov, tegevjuht Aleksander Tammert ja võimlemise projektijuht Lembe Laas ning Rakvere Spordiselts Kalevi juhatuse liige Rein Eenmäe arutasid Rakvere linnapea Andres Jaadla kabinetis toimunud nõupidamisel üleriigilise Kalevi spordiseltsi harrastusvõimlemise reklaamimist Rakveres ning selle sidumist Rakvere Kalevi võimlemispeoga.
Harrastusvõimlemine on Eesti Spordiseltsi Kalev tegevuses üheks prioriteediks ning muutunud aastatega järjest populaarsemaks harrastuseks,“ rääkis ES Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov. Ta lisas, et Eesti Spordiselts Kalev on massvõimlemisüritusi korraldanud juba 20 aastat ja need on muutunud populaarseteks võimlemispidudeks.
Võimlemise reklaamüritus on pikaajalise traditsiooniga üritus, mida on korraldatud igal aastal erinevas linnas. Eelnevatel aastatel on Eesti Spordiselts Kalevkoostöös võimlemistreenerite klubiga Katrek võimlemist reklaaminud Valgamaal, Haapsalus, Võrus, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Paides, Saaremaal. „Meie soov on näidata, kui palju on eesti võimlemine edasi arenenud ning anda ülevaade eesti erinevate tipprühmade võimlemisoskustest. Tahame tutvustada ja propageerida võimlemist kohalike treenerite ja kooli kehalise kasvatuse õpetajate seas ning seeläbi tuua uusi rühmi võimlemise juurde,“ ütles Maspanov.
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakvere Spordiselts Kalev väärikas spordiselts. „Seltsi aastapäeva tähistamine võimlemisepeoga pakub kauneid emotsioone nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Rakveres tegutseb mitmeid võimlemis- ja aeroobikaringe, siinsed juhendajad tugevad ja tuntud.“
Nõupidamisel jäi kõlama mõte, võimlemispidu tuleb kindlasti, kuid koht jäi esialgu lahtiseks. Rakvere spordiselts Kalev tähistas viis aastat tagasi oma 90. aastapäeva samuti võimlemispeoga, siis peeti see Rakvere Teatris. Tänavuse võimlemispeo ühe toimumiskohana kaaluti teatri kõrval ka Rakvere spordihalli.
Võimlemispäeva toimumise ajaks on valitud oktoober, et eelkõige rikastada kohalikku kultuurikalendrit omanäolise üritusega, kuna suurem turismihooaeg on lõppenud ja paljud välisesinemised läbi saanud. Võimlemispidu edendab kohalikku võimlemiselu ning aitab siinsetele aktivistidel luua uusi kontakte teiste Eesti võimlemisklubidega. Võimlemispeo sihtgrupiks on spordiklubide, seltside ja teiste ühenduste võimlemis- ja liikumisrühmad.
Traditsiooniline Sindi laste lauluvõistlus Sindi Ööbik saab seekord teoks kahes osas. 18. märtsil on võistlustules nooremad vanuserühmad (3-7 aastased) ja vanematele vanuserühmadele (8-21 aastased) toimub lauluvõistlus 6. mail Sindi Seltsimajas. Nooremad laululapsed on võistluseks ettevalmistunud laule õppinud juba pikemat aega. Selle nädala alguses oli Sindi Lasteaias oma lasteaiarühmade vaheline lauluvõistlus Väike Ööbik, et omavahel, enne etteastet suurema publiku ees, mõõtu võtta. Läinud aastal võitis laulukonkursi ja tiitli Sindi Ööbik 2011 pälvis koolilaste arvestuses Paikuse Põhikooli 3. klassi õpilane Kätlin Kits.
Eeloleval pühapäeval aset leidva nooremate laululaste võistluse parimad saavad osa võtta juba 15. aprillil toimuvast Pärnu linna ja maakonna II Laste Laulupäevast Kuldmikrofon, mis toimub samuti Sindi Seltsimajas. Pärnu linna ja maakonna laste laulupäeva korraldab huvikool ModeRato.
Algas Teeme Ära viies talgukevad – kõik inimesed ja organisatsioonid üle Eesti saavad nüüdsest märkida Teeme Ära talgupäeva kodulehele oma plaanitavaid talguid, samuti jagada talgulugusid. Tänavune ühine talgupäev peetakse maikuu esimesel laupäeval, 5. mail ja nagu Eestis on juba traditsiooniks kujunenud, saab iga kogukond ise otsustada, mis vajab ühist ärategemist.
Tallinna Linnateatri Hobuveskis anti neljapäeval Teeme Ära talgupäeva avalöök, mille käigus komplekteeriti talgute stardipakette, esitleti koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega välja antud esimest talgulugude CD-plaati, tutvustati ajalehe Talguline avanumbrit ning kõneldi talgupäeva ettevalmistustest. ERMiga koos kuulutati välja talgulugude kogumise veebiretk.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on talgupäeva õnnestumiseks talgukorras ära tehtud juba mitmeid olulisi tegusid. „Talgutes ja ühises tegutsemises peitub suur vägi. See toob inimesed kokku, paneb nad üksteisega suhtlema, üksteist paremini tundma ja mõistma. Koduse talgupäeva eel tõstame esile tavaliste inimeste elulisi talguleide ning pöörame tähelepanu talgutraditsioonide laiemale tutvustamisele, et innustada inimesi talgute korraldamise ja neil osalemise kõrval ka oma talgulugusid julgelt jagama,“ rääkis Tüür. „Talgud on olnud eestimaalastele omane läbi erinevate aegade. Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile.“ Loe edasi: Algas Teeme Ära viies talgukevad
“Iga pildi taga on üks lugu. Üks hetk järvest, loodusest, valguset ja varjust. Nende piltide saamiseks on kulunud kuid ja aastaid, kuid seintel näete vaid üksikuid hetki nendest aastatest,” rääkis fotonäituse avamisel autor Aleksander Sinimäe. Neile, kes järvega ise tuttavad, tunnevad need kohad ära ning neile meenuvaad hetked erinevatest aastaaegadest, kallastest, mälestustest…
Head raamatukogu külastamist ja õhtute nautimist Uljaste järve kaldal!
Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühine häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus, kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni.
16.-18. märtsil 2012 toimuvad Otepääl Tehvandi Spordikeskuses rahvusvahelised laskesuusatamise võistlused “Baltic Biathlon CUP Otepää 2012”.
Keskkonnaamet korraldab kolmapäeval, 28. märtsil algusega kell 18 Türil Kevade kohvikus loodusõhtu. Külaliseks on looduse- ja rännumees Hendrik Relve. Loodusõhtu teemaks on „Maailma metsarahvaste juures”.
