Aasta: 2012

Telliskivis alustab dokfilmiklubi

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus ja Kinobuss MTÜ alustavad Telliskivi Loomelinnakus F-hoone seinte vahel filmiõhtuid.

Dokfilmiklubi läheb käima teisipäeval, 20. märtsil kell 20:00 filmiga The Yes Men Fix the World.

Yes Men – Andy Bichlbaumi ja Mike Bonanno ei ole lihtsalt filmikangelased, vaid aktivistide grupp. Nad ise ütlevad üsna lihtsalt, et sõdivad nende korporatsioonide vastu, mis neile ei meeldi. Nagu ahnus maskeerub progressiks, on kapitalismivastase Yes Meni kamuflaažiks pintsaklips. Nad on kaasaja Robin Hoodid ja nende võitlusväli on meedia. Kujundades veebilehe, mis on äravahetamiseni sarnane mõne suurkorporatsiooni või äriühingu omaga, jäävad nad ootama, mil mõni telekanal või tippkohtumine nende lõksu satub ja neid konverentsile või uudistesse esinema kutsub. Ja võim ongi nende. Yes Meni tegemisi kujutava filmi „Yes Men Parandab Maailma“ levitamist on muidugi proovitud ära keelata, mis omakorda toetab filmi sõnumit: tõe loomine ja rääkimine on monopoliseeritud.

Film linastub inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Pikkus 87 minutit.
Režisöörid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno, Kurt Engfehr
Idee autorid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno
Produtsendid: Doro Bachrach, Patrice Barrat, Ruth Charny, Alan Hayling jt
Operaatorid: Raul Barcelona, Sarah Price

Lisainfo:

www.kinobuss.ee
dfk.maailmakool.ee
mondo.org.ee

Alusta päeva heade uudistega

Kui mõnel hommikul on tunne, et uudisteportaalid ja lehed on lihtsalt negatiivsed ja on tungiv soov oma päeva alustada millegi positiivsega, võib oma internetisammu seada lehele headuudised.wordpress.com, mis koondab kokku hulga millestki heast rääkivaid uudisartikleid.

Blogi asutaja Rahel Otsa kirjutab ise:

“Artiklid on siia sattunud enamasti kahel põhjusel:

a) nad räägivad millestki, mis on positiivne
b) nad räägivad millestki positiivselt, sütitavalt.

Ma ei taha kuidagi alahinnata kriitilist mõtlemist, reaalsustaju ja ümberringi toimuvaga kursis olemist. Ma tahan lihtsalt pakkuda teistsugust vaatenurka. Ma usun, et inimesed jaksavad ja tahavad rohkem asju ära teha, kui nad saavad teiste tegemistest inspiratsiooni. Kõik teie mõtted ja lisandused on kommentaaridesse väga oodatud. Ja igaks juhuks ütlen üle, et siin blogis on tegemist üsnagi subjektiivse valikuga.”

Kui meel on kurb, tusane ja must… lugege lisaks Külauudistele veel ka mujalt häid uudised.

 

Mart Valner

Anna T-särgile uus elu

20. märtsil kell 18:00 toimub Tartu Loomemajanduskeskuse seminariruumis Kalevi tn 13, esimesel korrusel töötuba T-särgi mitu nägu”. Töötuba juhendab Kerli Irbo loomingulisest kooslusest TajuRuum.

Kerli on maastikuarhitekt, kes huvitub disainist  ja taaskasutusest, eriti meeldib talle vanadele asjadele uue elu andmine. Tema loodud  taaskasutusel põhinevaid ehteid ja muid tooteid võite kohata Eesti loomingu poes Disainimaja ja kohvikus Nälg.
Töötoa esimeses pooles näitab Kerli enda valmistatud kodu kaunistamise ideid ja jagab näpunäiteid, mida kõike saab valmistada vanadest
T-särkidest. Teises pooles on aga võimalik kõigil ise meisterdama hakata. Õppida saab, kuidas teha vanadest T-särkidest narmasvaipa.
Huvi korral saab valmistada T-särgist mõnda muud endale meelepärast eset. Kohapeal on olemas ka õmblemisvõimalus.
Kaasa võtta paar vana T-särki!
Peale töötuba saab soovi korral tutvuda TajuRuumi põnevalt kujundatud kontori ja LMK Kalevi 15 majaga.

NB! Töötuppa on vajalik eelnev registreerimine telefonil 736 6120 või aadressil info@teec.ee
Töötuba on osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Märtsikuus on teemaks „Taaskasuta ja tee ise”.
Üritus on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Keskkonnainfopunkt
736 6120
info@teec.ee
www.teec.ee

Täna kell 7.14 algas kevad

Juba ammu on esimesed kevadekuulutajad kohal. Põõsastes võib kuulda uusi tulijaid – kuulda punarindasid, musträstaid, metsvinte, ka võsaraate.

Ka Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt 2012. aasta linnuks valitud väiketüll ja liivatüll on juba Eestisse saabumas. Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas – liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimeses pooles.

Sel aastal nähti neid rekordiliselt varakult – juba 18. märtsil Saaremaal Sõrves. Veel ootamatuma üllatuse pakkus aga väiketüll, keda kohati juba 17. märtsil Tartumaal
Ilmatsalus. Tegemist on selle liigi teadaolevalt varaseima kevadise saabumisega Eestisse. Tavaliselt jõuab väiketüll Aafrikast meile tagasi alles aprilli keskpaigas või teises pooles. Miks esimesed tüllid sel aastal nii vara saabusid, ei oska ornitoloogid veel öelda.

Juba on päiksepoolsetes paikades näha esimesi lumikellukesi. Kevad on päral ja ilmajaam lubab sooja kuni 4 kraadi.

Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest

Värvitu, lõhnatu – see on vesi. Kuidas saab olla miski, millel pole värvi ja miski, millel pole lõhna, meie jaoks nii oluline?

Õuesõppe koolitustel teen õpetajatele tihtipeale harjutust, mis võib esmapilgul veidi kummaline tunduda – ma rivistan nad näoga mõne ilusa loodusobjekti poole ja palun järgemööda mõelda mõnele omadusõnale – minut aega vaadates, kuulates, ümbrust kompides, lõhnu haistes ja lõpuks midagi maitstes.

Tulemused on seinast seina, sageli oleneb ka aasta-ajast, mida õppurid tunnevad. On teatav hulk inimesi, kes on positiivselt häälestatud ja nii nimetavad nad nähtut ja kuuldut ülistavate sõnadega – kaunis, ilus, maaline…

Aga väga paljud märkavad vaadates ja kuulates vaid inimtekkelist visuaalset ja helilist reostust – prahti pargiteel või automüra eemal teel. Küllap kõneleb siin inimloomus.

Raskemaks läheb ülesanne siis, kui nad peavad kompima ümbrust. Tõsi paljud tunnevad murupaitust või maapinna soojust, mõnikord on läheduses mõni puuoks siidpehmete pärnalehtedega, kuid umbes kolmandik ei suuda seekord kiiresti lahendussõna leida.

Hoopis hätta jäävad õpetajad lõhnade tunnetamise ülesandega, reeglina on sügisel pooltel osalejatel nohu ja nad lihtsalt ei tunne lõhnu. See on meie allergiat tekitavate siseruumide tagajärg. Ka läheb lõhnabuketi tunnetamine negatiivsemaks – kõduhais, porilõhn. Siiski kevadel on lõhnadel üks kindel omadus – kevadetulemise lõhn! Loe edasi: Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest

Plaanil õpetatakse sugupuud uurima

Võrumaal tegutsev MTÜ Plaani Mõis korraldab märtsis sugupuu uurimise kursust. Sugupuu uurimise kursus toimub kahel järjestikusel laupäeval – 24. ja 31. märtsil algusega kell 11 Plaani lodges Plaani kiriku vastas.  

Kursusel antakse juhiseid kuidas uurida oma perekonnalugu, sugupuud. Tehakse selgeks sugupuude uurimise põhitõed, meetodid, tutvustatakse uurimise võimalusi ja antakse lihtsaid näpunäiteid, et huvilised saaks iseseisvalt esimesi samme astuda. Kursust viib läbi koduloouurija Uuno Ojala.


Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) annab MTÜ-dele ja SA-dele reisitoetust

Reisitoetuse eesmärk on aidata kaasa Eestis avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsuse edendamisel

Taotlejad: MTÜ ja SA ning nende esindajad ja kodanikuühiskonna uurijad:

Avalikes huvides tegutsevate MTÜde ja SAde esindajatele ning kodanikuühiskonna uurijatele rahvusvahelistel üritustel ettekannetega esinemiseks, töörühmade juhtimiseks ja muus aktiivses rollis osalemiseks, mille kaudu tutvustatakse Eesti kodanikuühiskonna praktikaid, arenguid ja suundumusi.

Välisvahenditest toetatava rahvusvahelise koostööprojekti ettevalmistamiseks ühel töökoosolekul osalemiseks. Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev MTÜ või SA ühe töökoosolekul osaleva inimese reisikulude katmiseks.

Avalikes huvides tegutseva MTÜ või SA poolt korraldatud kodanikuühiskonna alasele üritusele väliseksperdi toomiseks Eestisse, kui neil on siin aktiivne roll (ettekanne, esitlus) Eesti ühenduse poolt korraldataval avalikul, mitte ühendusesisesel üritusel.

Toetatakse konkreetse isiku rahvusvahelisel või Eestis toimuval üritusel osalemise majutus- ja transpordikulusid (sh transport lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa).

Taotlustähtaega ei ole, taotlusi võetakse vastu jooksvalt vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist

Täpsem info: http://www.kysk.ee/?s=216

Eestis hakatakse taas looma loomahaiglat

Kanakulli vaatab Eesti Maaülikooli loomakliinikus läbi ELFi ekspert ja maaülikooli veterinaariatudeng Madis Leivits. Foto ELF

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustas täna annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi finantseerimiseks.

Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravimise, uuringute ja õpetamisega ning on reostusjuhtumi korral kohandatav reostunud eluslooduse päästeks.

Haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid. Metsloomade meditsiini arendamiseks Eestis on ELF sõlminud koostööleppe Eesti Maaülikooliga.

Taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma: “Eestis puudub metsloomade abistamise traditsioon, maa- ja metsarahvana oleme harjunud metsloomade haigustesse ja vigastusse suhtuma kui looduslikku valikusse. Üleüldise linnastumise tingimustes peame siiski tegema oma suhtumises korrektiive:

inimtegevusest põhjustatud haigustel ja vigastustel (liiklus, keskkonnareostus, ehitus, infrastruktuur, koduloomad, metsamajandamine jne) ei ole midagi pistmist loodusliku valikuga. Inimese tehtud vead peab inimene parandama.”

Kõigil on võimalus aidata metsloomi, panustades oma aega ja oskusi ELFi vabatahtlikuna või tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks ja ravi finantseerimiseks Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvetele Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, kirjutades selgitusse “metsloom”.

Samuti saab annetada helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus on 2 EUR).

Juba 19. jaanuaril allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm maaülikooli loomakliinikus  koostöölepingu, mille eesmärk on metsloomade meditsiini arendamine Eestis.

“Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,“ kommenteeris toona lepingu olulisust Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma.

“Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muuhulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust,  mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega. Abistamise  vajadus on väga aktuaalne ka naftareostuse likvideerimisel, mis võib  põhjustada tervete haruldaste liikide asurkondade hävimise, näiteks kirjuhahk,” lisas ELFi esimees Jüri-Ott Salm.

Lepingu eesmärkideks on muuhulgas metsloomade meditsiini ainekursuse lisamine maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning Eesti Maaülikooli õppejõudude, kraadiõppurite ja üliõpilaste osalemine ELFi metsloomade meditsiiniga seotud tegevustes, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.

 

Nädala lõpus tuleb linnade linnuvaatluspäev

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 25. märtsil toimub igakevadine linnade linnuvaatluspäev. Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud – aegade jooksul on üritusel osalenud enam kui 20 Eestimaa linna, parimatel aastatel on tulemusi laekunud 16 linnast.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb vaid moodustada 2-5 liikmeline võistkond ning 25. märtsi varahommikul mõnes linnas linnuretkele minna. Nagu ka ürituse nimi viitab, siis arvesse lähevad üksnes need sulelised, keda vaadeldi linnapiiridest lahkumata.

Kuigi linnuvaatlusega võib linnas alustada juba kell 5 varahommikul ei pea seda tingimata tegema. Soovijad võivad alustada ka mitu tundi hiljem – silmas tuleb pidada vaid seda, et pärast kella 13-t kohatud linnuliigid arvesse ei lähe!

Ettevõtmise eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning alanud rändlindude saabumisele. Kohatud linnuliikide rohkus meie linnades on sõltunud paljuski kevadest. Kui mullu kohati meie linnades vaid 86 liiki linde, siis näiteks 2008. aastal saadi kirja koguni 104 linnuliiki. Muuhulgas on ürituste käigus linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluse reeglistik näeb ette, et meeksonnas oleks 2-5 liiget, liik läheb kirja, kui seda märkavad vähemalt pooled liikmeist. Helikandjate kasutamine lindude peibutamiseks on keelatud. Isetehtud hääled (nt vilistamine) on lubatud. Arvesse lähevad linnuliigid, keda vaadeldi olles linna administratiivpiirides. Keskkonnasäästlikkust silmas pidades soovitavad korraldajad liigelda jalgsi või linna ühistranspordiga.

It-asjatundjad koolitavad vaheajal haridustöötajaid

Eesti IT-ettevõtjad korraldavad kevadisel koolivaheajal õpetajatele, noorsoo- ja sotisaaltöötajatele kolm konverentsi „See on turvaline IT!“, et jagada teadmisi, kuidas kasvatada noortest teadlikud Interneti kasutajad. Tänapäeval, kui suhtlusvõrgustikud ja mobiilsed seadmed on noorte elu loomulik osa, tuleb ka täiskasvanuil tagada, et lapsed teaksid, kuidas end kaitsta Internetis peituvate ohtude eest.

ITLi presidendi Taavi Kotka sõnul elavad meie lapsed lisaks pärismaailmale üha rohkem ka virtuaalmaailmas. Kui pärismaailmas teame, kuidas kaitsta oma
kodu, väldime üksi jalutamist pimedas pargis, taunime vargust ja laimamist, siis kas oskame õpetada oma lastele, millal virtuaalmaailmas uks lukku keerata, kuidas tunda ära ohuolukorrad, mõista, mis on vargus ja kuidas korrektselt käituda.

Lisaks ettevõtetele astuvad konverentsil üles õpetajad, korrakaitsjad ja internetiturvalisuse tagajad, kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine on toonud kaasa noore jaoks keerulise olukorra. Samuti tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvõttel toimuvad konverentsid 21. märtsil Tartus, 22. märtsil Pärnus ja 23. märtsil 2012
Paides.

 

Mõniste muuseum alustab uut hooaega

Koos kevade algusega alustab ka Võrumaal olev Mõniste muuseum õppepäevade hooaega. Muuseumis on õppepäevi korraldatud rohkem kui 15 aastat. Selle ajal jooksul on välja kujunenud suur hulk erinevate teemadega õppepäevi. Teemasid on nii palju, et igal aastal tuleb teha valik, milliseid sel aastal korraldada.

Mõniste muuseumi õppepäevadel vaadatakse ajas tagasi sellesse aega, kuhu kuuluvad ka muuseumi eksponaadid. Muuseumi hooned ja eksponaadid on jagatud kolme ajastusse: kiviaeg (ligi 5000 aastat tagasi), tsaariaeg (19. sajandi lõpp) ja eestiaeg (1920.ndad). Ka oma õppepäevadel püüame eelkõige lastele, aga miks mitte ka täiskasvanud huvilistele, tutvustada vanu töid noil aegadel.

Õppepäevad on üles ehitatud nii, et lastel oleks ühtaegu hariv kui ka põnev.

3. ja 4. aprillil on Mõnistes avatud kõige väiksematele munapühde kommete tutvusamiseks mõeldud Munamaa

24. aparillil on kiviaja õppepäev, 8. mail Hobusepäev, 31. mail  Loomalastepäev, kus tutvustatakse lastele erinevaid taluloomi ja nende järglasi, aga ka väiksemaid lemmikloomi. Lisainfot saab ka meie kodulehelt www.hot.ee/monistem/

 

 

Ornitoloogid viivad õpetajad õue

Eesti Ornitoloogiaühing alustab koostöös Tartu Keskkonnahariduse Keskusega linnuõppekoolitust õpetajatele. Osalema on oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete, aga ka algklasside õpetajad.

Koolitus toimub vähemalt 23 kohas üle Eesti, kuhu oodatakse õpetajaid kõigist piirkonna koolidest. Igas paigas viiakse kevade jooksul läbi kolm hommikust väliõpet pikkusega 2-3 tundi, mille käigus õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest. Osalejad saavad ka koolitustunnistuse. Esimene väliõpe toimub märtsi lõpus või aprilli alguses, teine aprilli teises pooles ja kolmas mai keskpaigas.

Õppimise lihtsustamiseks ja teadmiste kinnistamiseks tuleb õppe alguseks EOÜ kodulehele ka abimaterjal tavalisemate linnuliikide fotode, häälte ja kirjeldustega.

Koolituskohad ja lähem teave on EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loomaarstid peavad lemmikloomade kuul üle Eesti loenguid

Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu.  Selle rõhutamiseks peavad 31. märtsist 28. aprillini  loomaarstid Eesti erinevais paigus tasuta loenguid loomade tervisest ja vastutustundlikust loomapidamisest.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul seisneb lemmikloomade hea tervise kuu läbiviimise mõte selles, et loomaomanikud suunaksid igapäevaselt tähelepanu oma lemmiku tervisele ja heoolule. Laiemaks eesmärgiks on propageerida ühiskonnas vastutustundlikku loomapidamist. Selart lisas, et loengusari tõstab loomaomanike teadlikkust : „Loengud annavad suurepärase võimaluse vajalike ja õigete teadmiste kogumiseks, mille tulemusel on igal loomaomanikul võimalik oskuslikult tagada oma loomale hea tervis ja kvaliteetne elu“.

Loomaarst Tiina Toometi sõnul on ürituse eesmärgiks lemmikloomapidamiskultuuri edendamine Eestis : „Pakume tasuta loengusarja raames lemmikloomaomanikele erinevaid nõuandeid ja infot , kaasatud on tuntud Eesti loomaarstid.“
Loengutel osalemine on kõigile tasuta, kava ja registreerumisvõimalus on Eesti Loomakaitse Seltsi ja Royal Canin Eesti Facebooki lehekülgedel.

Rakvere koolide õpilased meisterdavad lindudele 300 pesakasti

Metsapealinna Rakvere linna ettevõtted – uksetootja JELD-WEN Eesti AS

ja Würth AS Rakvere esindus – kingivad Rakvere koolidele 500 meetrit kuivi saelaudu ning 10 000 naela, millest õpilased meisterdavad 300 linnupesakasti. Pesakastimaterjali üleandmine-vastuvõtmine toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 15.00.
Würth AS Rakvere esinduse müügijuhi Aleksandr Holsti nõustusid nad meelsasti linnavalitsuse algatusega, sest tegemist on hea ja õilsa teoga. „Rakvere on metsapealinn ja siis on hea mõelda nende peale, kes metsas elavad.“

Pesakastide valmistamine hakkab koolide tööõpetuse tundides täie hooga päev pärast koolivahega. Pesakastide valmistamise joonised ja juhendi koostas lindudetundja Tõnis Muru. Õpilased valmistavad pesakaste mitmes mõõdus: pisematest, tutt- ja rasvatihaste suurusest kuni kuldnokkade ja kakkude
pesakastideni välja.

Tõnis Muru koostatud plaani järgi paigaldavad õpilased hiljem pesakastid  linnametsadesse.

Marid on filmile võetud kui viimsed paganad Euroopas


Hiljuti valmis ingliskeelne dokumentaalfilm, mis tutvustab soome-ugrilaste hulka kuuluvat mari rahvast kui Euroopa viimaseid paganaid. 23-minutilises filmis näidatakse muu hulgas ühispalvuseks valmistumist ning sõna saab omausu vaimulik.

“Iidsetel aegadel tavatsesid enamike etniliste rühmade liikmed palvetada, nagu Mari Eli paganad teevad tänase päevani. Need inimesed on nii lojaalsed oma jumalatele, et nende usk elanud üle nii kristluse pealetungi kui kõik usundite keelamise nõukogude ajal. Nende tseremooniad meenutavad stseene Sigatüükas, kuid nende usujuht ootab midagi nagu Alan Rickman,” on tutvustuseks lisanud filmi valmistaja, Venemaad tutvustavaid ingliskeelseid tõsielufilme tootev RTД.

Filmi saab vaadata http://rtd.rt.com/films/mari-el-yoshkar-ola-pagan

Allikas: Maavalla koda

Tartu tähetorn kutsub planetaariumietendusi vaatama

 

Täna tähistab Tartu tähetorn rahvusvahelist planetaariumide päeva erakordsete planetaariumietendustega.

Kell 11 algas planetaariumietendus „Öötaevas“, mida viib läbi tähetorni planetarist Kadri Tinn, kes näitab planeete, nende näivat liikumist aasta jooksul ning huvitavamaid tähtkujusid nii põhja- kui ka lõunapoolkera taevas.

Kell 12 räägib Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud, Tartu Tähetorni Astronoomiaringi liige Hillar Uudevald teemal „Kui tähed olid jumalad“ ning näitab tähistaevas mütoloogiliste jumalustega seonduvaid tähtkujusid.

Andres Kuperjanov Eesti Kirjandusmuuseumist kõneleb kell 13 algaval planetaariumietendusel „Täheuskumused“ tähtedest rahvausundis ning sellest, mida maarahvas tähtede kohta teadis.

Päeva lõpetab Kadri Tinn planetaariumietendusega „Taevatähtedest kirjanduses ja filmis“, mille raames näevad külastajad, kust on ulmekirjanikud oma lugudele tegevuspaiku leidnud ning millised tähtkujud ja tähed on ulmes kõige populaarsemad maaväliste tsivilisatsioonide elukohad.

Planetaariumide päeva puhul maksab pilet tähtede alla vaid 1 euro. Kell 18.30-21 toimub tähetornis selge ilma korral ka tasuta vaatlusõhtu, kus kõigile huvilistele näitavad ennast Veenus, Jupiter ja Marss. Infot vaatlusõhtu toimumise kohta saab telefonil 737 6932.

 

Kihnu vallavanem astus parteisse

Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.

Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”

IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.

Kevad võetakse kevadpealinnas Türil vääriliselt vastu

Kevadpealinna maskott.

Kevade saabumise pidulik vastuvõtt toimub Türil 20. märtsi hommikul kell 7.14. Õigemini algavad need juba kell 7.13, mil külmakartmatud talisuplejad teevad Türi tehisjärves oma viimase talvise vettemineku.  

Vaid minut hiljem tervitatakse kevadet Türi kultuurimaja juures: tõmmatakse käima muruniiduk, ärkab Murumoor, laulavad linnud ja ka naised, üles astub Türi kultuurimajas tegutsev ansambel Naized, jagatakse õhupalle, pakutakse teed.

Kevade esimesel päeval toimuvad Türi põhikooli algklasside maja siseõuel kevadised mängud lastele. Tegevust korraldab Türi Noortekeskus.

Kevadine esimene päev Kevade kodus Türil lõpeb kell 19 kultuurimajas toimuva kontsertiga „Hümn armastusele”, laulab Silvi Vrait, akordionil Raivo Tafenau, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Liina Amor.

Kevadpealinna 13. hooaja pidustused Türil jätkuvad 24. märtsil kell 18, mil Türi kultuurimajas saab kuulata Suisapäisa ja Nukukoori kontserti. Kell 20 toimub samas kevade stiilipidu teemal „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”

31. märtsil kell 10 on Türi kultuurimajja oodatud kõik tulbisõbrad, toimub II tulbipäev. Kell 12 saavad liikumishimulised osaleda Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos” avaetapil. Päeva lõpetab Türi kultuurimajas kell 19 toimuv kevadkontsert.

Kevadpealinna hooaeg kestab 20. märtsist – 22. juunini. Sellesse mahuvad näitused, kontserdid, laulu- ja spordivõistlused, laadad, festivalid ja konkursid. Kevadpealinna 13. hooaja raames toimuvate sündmustega saab tutvuda kodulehel http://www.kevadpealinn.tyri.ee/index.php/kavas

Kevadhooaeg lõpeb 22. juunil pööripäevapeoga Türi lauluväljakul.
Ülle Välimäe, kevadpealinna korraldustoimkonna juht, Türi kultuurimaja direktor

Jarva.ee

Hallist kooruv elu

Kevad ei tule niisama. Teda peab otsima minema. Kõige varem saab teda Eestimaal otsida mere tagant Sõrve sääre otsast. Just seal nähakse kõigepealt lõokesi ja kiivitajaid, üle mere kohalepurjetavaid kaelus- ja õõnetuvisid. Tulevad kureparved ja luigevalgus. Partide prääks ja aulide auliitamine.

Aga ka Kagu-Eesti mägede lõunapoolsetel külgedel algab elu täie hooga juba märtsi alguses. Tasapisi koorub talvehallist välja kasemetsade puna, pajustike oranž ja haavikute roheline.

Just seda värvisirgumist ma  Võrumaale Kütioru nõlvadele otsima lähen.

Mind on alati lummanud Valdur Ohaka kaunid loodusmaalid, millel uduhallist joonistub välja kevadine puude värvivikerkaar. Just selline on praegu Kütiorg.

Õigupoolest viib mind Kütiorgu mure mesilaste pärast, meie mesitaru sai nugisehirmus üsna lagedale väljale. Ja kuumalt paistev kevadpäike on kindlasti mesilased krapsakamaks muutnud. Iial ei tea, millal nad plaanivad taru suurpuhastust. Ema rääkis mulle, et mu vanaema olla igal kevadel põnevusega jälginud mesilaste tegemisi ja puistanud heinu taru ümbruse lumele, et väljalennanud ja külmast kangestunud mesilased mitte lumele kukkudes ei hukkuks, vaid saaksid võimaluse tarru tagasi ronida.

Heinatuust kaenla all, üritangi üle põllu mesitaruni jõuda, aga kiiresti saan aru, et suuskadeta minek oli lauslollus. Lumi on üle põlve ja koorik vajub läbi iga kolmanda sammu järel. Hüppan ja keksin seal väljal nagu talveväsimuses metskits. Kahetsusega näen, kuidas risti üle põllu on viimase lumesaju järel pehmel sammul läinud ilves, teda on lumi kandnud.

Mesilased on juba esimesed hukkunud kaaslased taruavast välja heitnud. Ei tea, kas kevadäratajaks on olnud soe päike või kõhumuredega koputav tihane – sellest viimasest tegelasest on lumel üks hallikas sulg. Tihane on mesilaste jaoks kardetav tegelane, ükshaaval võib ta valvurmesilased välja meelitada ja nahka panna. Hea märk see igatahes ei ole.

Tambin taruesise lume madalamaks ja siputan heina laiali. Tagasiminek on veidi lihtsam, hüplen omaenda jäljeaukudes.

Vahepeal on Mikk ja Aotäht sauna juures vahtrale oherdiga augu puurinud ja väga laisalt sealt tila mööda mõni piisk veereb. Vahtramahlaga on alati see lugu, et kunagi ei taba ära õiget aega – kord on veel liiga vara ja siis liiga hilja. Nii jääbki see kasemahlast magusam neste enamasti saamata.

Aga seda, et mahl puutüves liigub, on näha ka pungadest. Vahtra pungasoomused on õige veidi õrnemalt üksteise vastas ja juba täiesti punased, punakas on ka peenikeste okste koor. Loe edasi: Hallist kooruv elu

Edelaraudtee avas Rapla rongijaamas ainulaadse infotabloo

Rapla raudteejaamahoone.

Edelaraudtee avas Eestis ainulaadse GPS-süsteemil põhineva infotabloode lahenduse, mis edastab iga rongijaama ja peatuspunkti kohta kohapõhist teavet nii veebis kui infoekraanidel. Füüsilisel kujul on infoekraan väljas Rapla rongijaamas.

Nüüdsest saavad reisijad vaadata konkreetse jaama infotablood igast internetiühendusega arvutist ning mobiilist. Infotabloodel on näha peatselt jaama saabuvate ning väljuvate reiside number ja marsruut, saabumise ja väljumise aeg, kas sõit kulgeb plaanikohaselt või rongi kaugus jaamast. Lisaks võimaldab lahendus kuvada operatiivinfot. Veebis on info kõigi peatuste kohta kättesaadav kujul edel.ee/peatuse nimi, näiteks edel.ee/rapla või edel.ee/parnu. Füüsilisel kujul on infoekraanid paigaldatud seni Rapla, Viljandi, Türi ning Tallinna Balti jaama. Edaspidi on plaanis infoekraane üles panna ka teistesse jaamadesse.

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi Tootsi maakerasid leiutama

Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Tootsi maakera ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada”. Konkursile on oodatud ideekavandid vahenditest, mis mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks muudavad. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill.
Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.
Idee pärineb tulevikukooli foorumil osalenud noortelt, kes meie palvel konkursi jaoks ajurünnakut tegid. Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii, kus on nii õpetajaid, õppekavade eksperte, ajakirjanikke kui teaduse populariseerijaid.
Info kodulehel: www.hm.ee/index.php?0512852
Facebookis: www.facebook.com/haridusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium

Seeniorlaul 2012 ootab osalejaid!

Toomas Kuter on seenioride lauluvõistlust korraldanud juba aastaid.

VI vabariiklikust seeniorlauluvõistlusele “Seeniorlaul 2012” on oodatud osalema kõik harrastussolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkursi finaal toimub 21. aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis.I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi II vooru. Helisalvestised tuleb saata vabalt valitud helikandjal hiljemalt 4. aprilliks aadressil: “Seeniorlaul 2012”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu. Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust II vooru teavitatakse soliste hiljemalt 13.aprilliks.

II ja III voor toimuvad 21.aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Esinemisjärjekorra loosimine kell 14. II voorus esitatatakse kaks laulu: üks laul Raimond Valgre loomingust ja teine laul vabal valikul – fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel.

Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Teisest voorust pääseb finaali kuni kümme solisti. Kolmandas voorus, ehk finaalis esitatakse teises voorus kõlanud Raimond Valgre laul ja üks uus laul vabal valikul.

Lauljad võistlevad kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.

Soliste hindab viieliikmeline žürii, mille esimeheks on laulja ja literaat, Pärnu muusikapreemia laureaat Toomas Kuter, kes on laulukonkursi žüriid juhtinud algusest peale. Parimaid soliste ootavad auhinnad. Täpsem informatsioon:

Toomas Kuter tel: 5591 4058 e-mail: toomas@kuter.eu

Kaja Treuberg tel: 5666 2733 e-mail: puhvi@hotmail.com

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses korraldati Poola õhtu

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses toimus poola kultuuri tutvustav õhtu.

Kultuuriõhtu korraldas Poola välisvabatahtlik Kamila Owcarz, kes on praegu Tallinnas Euroopa vabatahtliku teenistuse raames vabatahtlikku tööd tegemas.

Kamila Owcarz tutvustas kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jms. Üritust illustreeriti slaidide, videfilmide ja muusikaga.

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on varem toimunud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia,  Kreeka ja  Hispaania kultuuriõhtud, kus Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda