Aasta: 2012

Gaillard ja Södergren võistlevad Jaak Mae karikale

Pühapäeval, 4. märtsil toimub Albu vallas, Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses traditsiooniline Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele, mis seekord toimub juba 12. korda.

Seekord on Eesti parimatele suusatajatele konkurentsi pakkumas suusakuulsused Jean Marc Gaillard Prantsusmaalt ja Anders Södergren Rootsist. Mõlemad mehed on saavutanud medaleid rahvusvahelistelt suurvõistlustelt.

Naiste FIS võistlus algab pühapäeval kell 13.00 ja meeste FIS võistlus 13.30.

Võistluspäev avatakse 4. märtsil kell 10.00 ning peale avamist on kõigil huvilistel võimalus saada autogramme suusatajatelt.

Laste stardid algavad kell 10.30.

Rakvere Teatris pannakse jää sulama

Rakvere Teater kutsub esmaspäeval, 5. märtsil kuulama tasuta kontserti pealkirjaga “Paneme jää sulama”.

Rakvere Teatri suures saalis astub üles noorte lauljate plejaad otse Ameerika Ühendriikidest, Ohio Northern University’st. Ameerika tulevikutähti saadab noor jazz-orkester ehk 18-liikmeline Otsakooli Bigband, mida omakorda juhatab 2011. a. Aasta muusik Siim Aimla.

Sel õhtul kuuluvad külaliste repertuaari lood: On Broadway, Someone Like You, This is the Moment, Fly Me to the Moon, Orange Colored Sky, My Heart Belongs to Daddy, Zing Went the Strings of My Heart, You Made Me Love You/Trolley Song, Slow Boat to China, Almost Like Being in Love, Come Fly With Me, I Won’t Dance, Stars and Moon, Sun and Moon, Moonfall, Cabaret – laulud, mille on teiste hulgas kuusaks laulnud Nat King Cole, Liza Minelli, Merilyn Monroe, Frank Sinatra ja Judy Garland.

Solistidena astuvad esmaspäeva õhtul koos Otsakooli Bigbandiga lavale Gena Loe (alt), Rob Lynn (bariton), Matt Rarey (tenor), Hayley Reynolds (alt), Renee Stoltzfus (sopran), Lauren Tennet (alt), Breann Zerby (sopran). Kõik nad õpivad muusikateatrit Ohio Northern University’s esinedes samaaegselt erinevates muusikaliprojektides üle terve USA.

Otsakooli Bigbandi on tegutsenud G.Otsa nimelise muusikakooli juures 2004. aastast. Dirigent Siim Aimla käe all on esinetud paljudel noorte festivalidel üle Eesti. Noortest andekatest muusikutest koosnev grupp armastab mängida funky’t jazzrocki, jazzi ja latiino muusikat.

Kontsert on osaks Rakvere Teatri ja Ohio Northern University vahelisest koostööst, mille peamiseks eesmärgiks on Rakvere Teatri külaskäik Ühendriikidesse eeloleval sügisel. Külaskäigu jooksul antakse ülikooli õppetöö raames mitmeid etendusi, osaletakse loengutel ja seminaridel, räägitakse Eestist, meie kultuurist ja teatrist.

Täpsema info leiab siit.

Tartlasi kutsutakse üles panustama kodanikuühiskonda

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis otsib teotahtelisi ja motiveeritud vabatahtlikke, kes tahavad anda oma panuse ühiskonna edasiviimiseks ning selle kitsaskohtade lahendamiseks. Sihtasutuse vabatahtlikeks võivad olla nii tudengid kui ka töötavad inimesed – oodatud on kõik, kes tunnevad endas soovi ühiskonda panustada.

Domus Dorpatensise eesmärgiks on leida häid ideid, neid levitada ning kaasates partnereid erinevatest sektoritest need siis teoks teha. Domuse projektide alla kuuluvad erinevad üritustesarjad (filmiõhtud, ,,Meet the World“ jpt), TEDxTartu konverentsid, vestlusõhtute sari ,,Inimene kohtub inimesega“, Eesti Kodanikuühiskonna Nädal ja paljud teised sarnased projektid.

„Domus Dorpatensise sooviks on Tartu elanikkonda kaasata erinevate oluliste teemade tõstatamisel ja ürituste läbiviimisel, näiteks hetkel oleme keskendunud kodanikuühiskonna ja haridusvaldkonnaga seotud tegevustele,“ täpsustas sihtasutuse tegevjuht Martin Noorkõiv.

Domus Dorpatensise vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed sõltumata varasemast kogemusest või vanusest, peamiseks tingimuseks on soov ühiskonda panustada.

Rohkem infot: http://www.dorpatensis.ee/muuda-maailma/

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Kaitseliidu Põlva Maleva pealiku kohusetäitja Janel Säkk ja maavanem Ulla Preeden kuulutasid välja isamaalise omaloomingu konkursi, mille tähtaeg on 10. märts.

„Konkursi eesmärk on panna koolinoori mõtlema isamaaliste väärtuste peale nagu kodu, oma lipp, oma riik, vabadus – tänasel päeval saame ise otsustada, mida me oma riigis teeme, mitte ei mõtle keegi teine meie eest,” põhjendas konkursi üks eestvedajatest Janel Säkk aktsiooni eesmärke ja lisas, et koolinoored on need, kes peavad paarikümne aasta pärast hakkama kaitsma ja edasi kandma isamaalisi väärtusi.

„Kuigi igapäevaselt me ehk ei mõtle oma kodumaale ja ei mõtle ka vabaduse olemusele, siis see on meie suurim väärtus,” selgitab maavanem Ulla Preeden konkursi vajalikkust ja kutsub konkursil aktiivselt osalema kõikide maakonna koolide õpilasi. „See on hea võimalus jagada oma loomingut ning arendada oma sõnaseadmisoskust,” rõhutas maavanem.

Konkursi korraldajad paluvad konkursil osalejatel mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt. Loe edasi: Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Viljandi maavalitsuse Tervisetoa eestvedamisel luuakse maakonnas küla tervisetoetajate võrgustik, sellealasele 80-tunnisele tasuta koolitusele saab ennast kirja panna kuni 9. märtsini.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et projekti „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal“ käigus on kavas maakonnas n-ö rohujuure tasandil välja koolitada sadakond terviseteadlikku tavakodanikku ehk tervisetoetajat, kes esindavad erinevaid sihtgruppe. „Koolitusel osalemiseks eelnevat tervisedenduse alal tegutsemise kogemust vaja ei ole, küll aga eeldame inimestelt huvi selle valdkonna vastu. Projekti nimi on küll seotud külaga, kuid tulla võivad ka linnainimesed,“ lisas Elo Paap.

Spetsialisti sõnul on tervisetoetajad inimesed, kes tulevikus oskavad oma kodukohas anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ja teavad, kuidas suurendada paikkonna heaolu. Samuti on nad edaspidi vabatahtlikena abiks tervisedenduse alase teavitustöö tegemisel ja erinevate ettevõtmiste korraldamisel oma kodukohas.

„Kui sa oled inimene, kes hoolib oma kodukoha eluolust, ning sa toetad ja osaled kodukandi tegemistes ja toimetamistes, siis nüüd avaneb sul võimalus teada saada, kuidas seda kõike veelgi paremini teha,“ kutsus Elo Paap kõiki asjast huvitatuid koolitusel osalema.
Loe edasi: Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Tartumaal saab osaleda loodusfoto matkapäeval

Vapramäe hundikuristik. Foto: VVV SA
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub 10. märtsil kell 11.00 loodusmatkale fotoaparaadiga „Mida ma näen, kui ma vaatan“. Tegemist kevad-talvise matkaga looduses fotoaparaadiga, kus näeme, vaatame, jäädvustame. Õpime ka metsast lõkkematerjali leidma ja tulepulga abil lõket süütama.

Pange selga soojad riided, võtke kaasa töökorras fotoaparaat ja termosega soe jook ning võimalusel ka istumisalus (või kilekotti pandud ajaleht). Matk algab Vapramäe alumisest (Peedu poolsest) parklast ja kestab ~ 3 tundi. Retkejuhid Külli Kalamees-Pani ja Piret Valge.

Vapramäe maastikukaitseala asub Nõo vallas Tartumaal. Matkapäeva matk on tasuta. Registreerimine alates 3. märtsist piretvalge@hot.ee või telefonil 56614885, 53425101 (Külli). Info: www.vvvs.ee

Allikas: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Rahvusraamatukogus tuleb arutelu teaduseetikast

5. märtsil kell 17 toimub väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuuriõhtu „Teaduseetikast”, kus TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitleb teaduse ja eetika kokkupuutepunkte.

Eetikat ja moraali võime pidada inimestevaheliseks vaikivaks kokkuleppeks, teadus aga pretendeerib objektiivsusele. Miks vajab teadlane lisaks valemitele, eksperimentidele ja faktidele eetikat? Margit Sutrop on Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetika ekspert.

Registreerimine: Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee

Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mida loodus inimesele pakub. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on viimasel kümnendil leidnud väga laialdase kõlapinna, olles muutunud loodus- ja majandusteadlaste ning poliitikakujundajate ühiseks uurimis- ja aruteluteemaks. Ometigi eestikeelset infot ökosüsteemiteenuste sisu kohta napib.

Säästva Eesti Instituudis valminud e-trükise eesmärk on tutvustada loodushüvede mõistet Eesti lugejale ja selgitada mõiste erinevaid käsitlusi ja nende põhjusi. Trükises (http://www.seit.ee/failid/892.pdf) antakse ülevaade erinevatest looduskeskkonna poolt pakutavatest hüvedest inimesele, hüvede maksumuse arvutamise viisidest ja meetoditest ning erinevatest võimalustest, kuidas ökosüsteemiteenuseid arvestada otsusetegemisel ja poliitikate kujundamisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte tasemel. Loe edasi: Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Loe edasi: Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Haabsaarõ Ivar. Foto: Uma Leht

Ku maal midägi ette võtta, sis om hääs põh’as tuu, ku sul om kotus hindäst, arvas Haabsaarõ Ivar (37), kiä ehitäs Vahtsõliina lähkül Ronkusõl vanavanõmbidõ talon palkmajjo ja om eloga rahul.

Olõt esi taa palkmajatüükua üles ehitänü?
Jah, joba 11. aasta lätt. Mõtli, et midägi piät tegemä, mis hindäle huvvi pakk ja sisse kah tuu. Sai tassakõistõ tettüs, inämbüs massinist om hindä tettü. Palgitreipinke pall’o tehassõ ummi ei olõki. Nakkat kaema, kuis kõgõ ratsionaalsõmb om tetä, ja mõni asi tulõ odavamb esi tetä.

Kas oll’ rassõ tühä kotussõ päält pääle naada?
Iks oll’ rassõ edimält ostjit otsi. Sai muu tüü mant alostõdus, oll’ lihtsämb. Hindäle sai edimält tettüs väikeisi asjo: pinikuut hoovi pääle, kaosalvõ.
Hää, et kotus om uma. Siin olõ kõikaig elänü, 1939 ehitet vanavanõmbidõ maja om hindäl kõrdapiteh remondit. Alostusõs om tuu üts pluss, ku olõ-i vaia huunit osta. Tüüle kah lähkühe kävvü!
Loe edasi: Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

Ikenobo koolkonna meister Midori Yamada tuleb tutvustama enam kui 500 aastase ajalooga ikebanat, jaapani lilleseadekunsti, teatab Jaapani Suursaatkond.

Ikebana on eriline Jaapani kunstivorm kus kombineeritakse taimed (nagu näiteks oksad, varred, lilled või puulehed) sobiliku nõuga, et tulemuseks oleks kunstiteos, mille erinevad elemendid vastavad loodusele ja aastaaegadele.

Ikebana sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest ja on midagi enamat kui pelgalt lilleseadekunst. Ikebanat ei kasutata ainult selleks, et ruumi täita, vaid ka selleks, et tuua välja ruumi olulisust ja harmooniat aastaaegade vaheldumisega.

Midori Yamada on Ikenobō Venemaa osakonna rajaja ja endine juht. Alates 1992. aastast on ta tegelenud ikebana, tušimaali (sumie) ja teetseremoonia (Omote Senke koolkond) õpetamisega. 1997-2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis jaapani keele professorina. 2008. aastal pärjati ta tegevus Tõusva Päikese ordeniga. Tema sulest ilmus Matsuo Basho uustõlge “Kitsas tee sisemaale” Moskvas, 2010. aastal.

See üritus on kõigile huvilistele tasuta ja tõlgitakse jaapani keelest eesti keelde ning osaliselt ka inglise keelde. See on suurepärane võimalus tulla ja tutvuda lilleseadmiskunsti, ikebanaga.
Loe edasi: Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

A-Galeriis on avatud näitus “Varjend 2415”

Näitusel “VARJEND 2415” tegeleb rühmitus Urmas-Ott meeste ehete arendamisega. Tööd on paigutatud kohaspetsiifilisse ruumiinstallatsiooni. Kunstnikud ehitavad postapokalüptilisse maailmapilti sobituva tuumasõjajärgse varjendi, mille fiktiivsed ellujäänud on kohandanud eluruumideks. Eksponeeritavate ehete esteetika on tuletatud küsimusest: mida väärtustaksid ja kannaksid apokalüpsise üleelanud inimesed? Millised väärtushinnangute muutused toimuksid sellises maailmas elava inimese psüühikas.

Rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) on välja kasvanud kahe noore metallikunstniku ühisest loomingulisest tegevusest. Rühmitus on oma tegevuse jooksul kasutanud meediumitena ehtekunsti, sepist, graafikat, tänavakunsti, performance’eid ning loonud kollektiivis “Postinstrumentum” eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Aastal 2010 pälvis rühmitus Roman Tavasti nimelise stipendiumi.

Erakool Läte korraldab avatud uste päev

Ootame huvilisi Keilasse Erakool Läte Avatud uste päevale. Tutvustame waldorfpedagoogika põhimõtteid, näitame mida õpilased Lättes teevad ja räägime, kuidas meie argipäev välja näeb. Lätte uksed on avatud 16. märts kell 16.00- 20.00

Avatud uste päevale on oodatud lapsevanemad, kes kaaluvad võimalust, et nende laste koolitee võiks alata Lättest. Samuti ootame inimesi, keda huvitab hariduse teema laiemalt ning kasvatus ja waldorfpedagoogika kitsamalt.

Lätte külaliseks on mitukümmend aastat Norra waldorfkoolis õpetajana töötanud Godi Keller. Pea kõik, kes temaga kohtunud (nii täiskasvanud kui õpilased), iseloomustavad teda vitaalse, vaimuka ja sooja inimesena, keda ikka ja jälle kuulata sooviks.

Avatud kohvik, mida peavad seekord Erakool Lätte õpilased ning lastehoid, kus lastega tegelevad Lätte lastehoiu loomise initsiatiivgrupp. Täna õpib meie kooli neljas klassis kokku 60 õpilast ning neid õpetab 6 õpetajat. Loe edasi: Erakool Läte korraldab avatud uste päev

Võrus avatakse Eesti-Läti õpilaste ühisnäitus

Laupäeval, 3. märtsil kell 10.00 avatakse Võrumaa Muuseumis Aluksne-Ape piirkonna ning Võrumaa õpilaste ühine käsitöönäitus. Väljapanekul eksponeeritakse koolitundides valmistatud käsitööesemeid. Näituse kandva osa moodustavad Läti koolide õpilaste kunsti-, käsi-, puu-, klaasi- ja metallitööd.

Võrumaad esindavad näitusel 12 üldhariduskooli 4.–9. klasside õpilased ja Võru Kunstikooli käsitööring. Nelja aasta jooksul on traditsiooniks kujunenud Võrumaa ja Aluksne piirkonna õpetajate ja õpilaste vastastikused õppepäevad toimunud nii Eestis kui Lätis. Näitus on jätkuks eelmise aasta novembris Aluksnes eksponeeritud Võrumaa õpilastööde näitusele ja jääb avatuks märtsi lõpuni.

Pille Liblik

Külauudised ja kodanikuajakirjandus on täna Vikerraadios

Kuidas suhestuvad traditsiooniline meedia ja kodanikuajakirjandus? Mida on kodanikuajakirjandus Eestis korda saatnud? Kas ja kuidas on kodanikuajakirjandus mõjutanud meie traditsioonilist meediat?

Nendele küsimustele püüavad täna Vikerraadio Meediatunnis vastata Kodanikuajakirjanduse Seltsi liikmed Erkki Peetsalu ja Kadri Valner, saatejuht  rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

Meediatund on saade, mis tutvustab meedia toimimist, selgitab ajakirjanduslike otsuste tagamaid ning annab ülevaate kuulajate-vaatajate tagasisidest rahvusringhäälingu programmidele. Saade algab kell 14.

Valdade talimängud toimuvad 3.-4. märtsil Kuremaal

20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides  850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.

Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.

Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079

Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Kuu esimese reede Tartu folgiklubi

TARTU FOLGIKLUBI 2. märtsil 2012 Vilde tervisekohvikus (Vallikraavi 4)

18.00 RINGMÄNGUTUND Ülle Paltser, Eva Väljaots

19.00 AUTORITUND Sakarias Leppik, küsitleb Ants Johanson

20.00 TANTSUTUND Siim Sarv, Stella Sõmer, Tiinamai Keskpaik

Toetavad: Rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Tartu
kultuurkapital, Tartu, Eesti Rahvuskultuuri Fond, ERR, Vilde, Bookmill

www.traks.ee/folgiklubi

PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

2.-20. märtsini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks.

Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse reaalselt karjas olevate ning PRIA loomade registris registreeritud loomade kohta. Piima, ute ja veise täiendavat otsetoetust võib saada varasemate taotlusperioodide andmete alusel määratud toetusõiguste põhjal isik, kes jätkuvalt põllumajandusega tegeleb. Konkreetseid loomi ja piimatoodangut, mille põhjal toetusõigused on määratud, ei pea tal praegu enam olema. Neid viit täiendavat toetust on võimalik kehtiva õiguse kohaselt taotleda 2012. aastal viimast korda, kuna käes viimane aasta, mil Eestil on lubatud täiendavaid loomakasvatustoetusi maksta. Lisaks saab jätkuvalt taotleda piimasektori eritoetust, mis on mõeldud kuni 100 piimalehma pidajatele, aitamaks neil säilitada tootmise taset, et paremini toime tulla konkurentsis suurtootjatega.

Toetuste saamisel on üheks eelduseks see, et taotluses esitatud loomad oleksid PRIA loomade registris registreeritud. Ka toetusõiguste määramisel ja kontrollimisel on aluseks loomade register. PRIA juhib kõigi põllumajandusloomade pidajate tähelepanu kohustusele registreerida 7-päevase tähtaja jooksul loomadega seotud sündmused (näiteks märgistamine, poegimine, karja toomine või karjast välja viimine, kadumine, tapmine jne). Registreerimisega hilinemine võib kaasa tuua piimasektori eritoetuse, ühtse pindalatoetuse ja mitme keskkonnatoetuse vähendamise.

Loe edasi: PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

Ettevõtlusnädal 2012 otsib hüüdlauset!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) välja konkursi ettevõtlusnädalale särava hüüdlause leidmiseks. Parima hüüdlause autorile pakume võimaluse veeta meeldejääva päeva ühe eduka Eesti ettevõtjaga, kes jagab oma kogemusi ettevõtlusest ning annab nõu karjäärialaselt.

Ettevõtlusnädal keskendub sel aastal töökohtade loomisele ning inspireerib inimesi tegelema ettevõtlusega. Terve nädala jooksul üle Eesti toimuvatel üritustel saab kohtuda põnevate ettevõtjatega ning tutvuda inimestega, kes juhendavad oma teadmiste ja oskustega, kui huvitav idee otsib teostust.

Konkursil osalemiseks kirjuta hüüdlause MKM facebooki lehe kõrvaloleva pildi kommentaaride reale. Parima slogani valivad MKMi, EASi ja linnade esindajatest koosnev žürii välja 5. märtsil. Võitja tehakse teatavaks 12. märtsil MKMi ja EASi kodulehel ning temaga võetakse ühendust Facebooki konto kaudu.

Rohkem informatsiooni varasematel aastatel toimunud ürituste kohta leiad EASi kodulehelt!

Leidlikke mõtteid!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

IT ettevõtted korraldavad tasuta konverentse „See on turvaline IT!“

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kutsub kõiki õpetajaid, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad ning kõiki teisi, kes oma töös puutuvad kokku noortega osalema konverentsidele „See on turvaline IT!“:

21. märtsil 2012 Tartus Atlantise keskusesse;

22. märtsil 2012 Pärnus Endla Küüni;

23. märtsil 2012 Paide Kultuurikeskusesse.

Konverentsil  astuvad üles  IT-ettevõtted,  et tutvustada, mis suunas tehnoloogia areneb ning mida peab internetiohutuse seisukohast silmas pidama. Konverentsile on kutsutud ka  rääkima õpetajad,  korrakaitsjad ja  internetiturvalisuse tagajad,  kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine  on toonud  kaasa noore jaoks keerulisi olukordi. Samuti  tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab  kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

ITL-i presidendi  Taavi Kotka sõnul  soovivad IT-ettevõtted konverentsi korraldamisega  anda oma panuse, et kujundada Eesti noortest teadlikumad interneti kasutajad. „IT-ettevõtjad on kursis tehnoloogia viimase sõnaga ning aimavad ette arengusuundi tulevikus,  seetõttu näeme ka ohukohti. Tahame oma teadmisi jagada ja aidata kaasa sellele, et Eesti noored oleksid  teadlikumad Interneti kasutajad.“

Konverents on osalejatele tasuta.  Registreerimine  15. märtsini 2012 ITL-i veebilehel. Vaata ka lisainfot!

Konverentside sarja „See on turvaline IT!“ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Konverentsi elluviija on  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös BCS Koolitusega.

C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis saab kuulda isamaalisi kõnesid

Jakobsoni kõnevõistlus „Isamaa on meile püha“ on kujunenud traditsiooniliseks ettevõtmiseks. Järjekorras kuues kõnevõistlus toimub 10. märtsil algusega kell 12 C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis.

„Jõgevamaal korraldatakse noortele mitmeid luulevõistlusi. Jakobsoni kõnevõistlus on omanäoline ja erineb süvendatud isamaalisuse ja konkreetselt just kõnepidamisoskuse arendamise poolest, mistõttu on see saanud kiidusõnu nii osalevate õpilaste kui nende juhendajate ning ka žüriiliikmete poolt,“ lausus Torma vallavanem ja žürii liige Riina Kull.

Kõnevõistlusel osalemisega tunneb noor inimene end oma riigi kodanikuna, väärtustades isade maad ja rahvast, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, mineviku ühiskondlikke nähtusi ja arenguid. Samuti aitab kõnevõistlusel osalemine kujundada õpilaste väärtushinnanguid, inimväärtuste kasvatamise põhimõtteid ning arendada esinemis- ja väljendusoskust.

Kuna C. R. Jakobsoni elutee on seotud lisaks Jõgevamaale ka Viljandi- ja Pärnumaa paikadega, siis oodatakse õpilasi võistlema ka neist maakondadest.

Võistlejatel tuleb Jakobsoni kõnevõistlusel esitada vabalt valitud lõik C. R. Jakobsoni isamaakõnedest ning iseseisvalt ettevalmistatud kõne teemal „Eesti elab!“ Kõnevõistluse peaauhinnaks on C. R. Jakobsoni raamatu „Kolm isamaa kõnet“ täisnahkne köide.

Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha“ žüriisse kuuluvad esimees Tiina Tegelmann – Jõgeva Maavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist, Janek Varblas – Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht, Tanel Sakrits – 2011. aasta kõnevõistluse võitja, Riina Kull – Torma vallavanem ja Merle Nisu – Pajusi valla rahvamaja juhataja. Varasemal viiel aastal oli kõnevõistluse žürii esimeheks Ants Paju, kelle mälestusele pühendatakse mõned hetked.

Jakobsoni kõnevõistlust korraldab Torma vald.

Lisainfo ja registreerimine riina@torma.ee<mailto:riina@torma.ee>.

Jakobsoni kõnevõistluse võitjad:
• 2007 Mart Sildnik, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2008 Galina Bilõtšuk, Mustvee Vene Gümnaasium
• 2009 Liivar Lepp, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2010 Anastasia Andrejeva, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2011 Tanel Sakrits, Jõgeva Gümnaasium

Rakveres tuleb taas tasuta raamatu laat

Taas kord on inimestel võimalik ülearuseid kapinurka seisma jäänud raamatuid ära anda ning ka oma kodust raamatukogu täiendada, sest 11. märtsil toimub Rakveres tasuta raamatu laat. Nagu laada nimigi ütleb, siis laadale kirjavara toomise eest tasu ei saa ning laadalt raamatute viimise eest samuti sentigi maksma ei pea.

Tasuta raamatu laata korraldatakse tänavu juba neljandat korda. Viimaste aastate raamatute rohkus lubab ennustada, et loovutatavate raamatute hulk kahanemas ei ole. Möödunud aastal tõid lahked inimesed laadale ca 12 000 raamatut. Tõenäoliselt jõuab mingi osa eelmiste laatade raamatutest taas ringlusesse. Loomulikult võib tuua ka heli- ja videosalvestisi vinüülplaatidest DVD-deni välja. Eriti minev kraam on eelnevatel laatadel olnud luule, lastekirjandus ja käsitööraamatud. Paneme toojatele südamele, et niiskust saanud, tugevalt määrdunud ning vaid makulatuurikõlblikku kraami siiski tuua ei tasu.

Missugune kogus ja valik kirjandust tänavusel laadal saab olema, selgub siis, kui kraam on kokku kogutud. Selleks, et raamatud saaks laadaliste jaoks Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajate poolt korralikult sorteeritud ja välja pandud, tuleb need kohale tuua varem. Laadalistele valimise ja otsitava leidmise kergendamiseks sorteeritakse ja pannakse eraldi välja ilu-, laste- ja teatmekirjandus teemade kaupa. Samuti püüame eraldada vene- ja võõrkeelse kirjanduse. Korraldajad oleks väga tänulikud, kui raamatutoojad võimaluse korral väikese sorteerimistöö ise eelnevalt ära teeksid.

Et raamatute valimine ja paberikrabin üksluiseks ei läheks, pakuvad meeleolukaid esinemisi ka sel aastal kohalikud tegijad. Kultuuriprogrammi eest hoolitseb Keio Soomelt Rakvere Kultuurikeskusest.

Raamatuid saab laadale tuua eelnevatel päevadel, 9. ja 10. märtsil ajavahemikus kell 9-21 Rakvere Spordikeskusesse, Kastani pst 12.

Tasuta raamatu laat toimub pühapäeval 11. märtsil kell 11-15 Rakvere Spordikeskuses. Laata korraldavad Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rakvere Kultuurikeskus, Rakvere Spordikeskus ja Rakvere linnavalitsus.

Lisainfot saab: Tiina Kriisa tel +372 322 5965; tiina@lvkrk.ee

Võrus toimuvad Eesti linnade talimängud

Laupäeval, 3. ja pühapäeval, 4. märtsil kogunevad Võrru Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Eestimaa Spordiliidu Jõud, Võrumaa Spordiliidu ja Võru Linnavalitsuse koostöös toimuvad Võrus suurte traditsioonidega,
järjekorras 28. Eesti linnade talimängud. Võistlustele on registreerunud 16 linna, ühtekokku ligemale 450 osavõtjat.
Võisteldakse seitsmel alal: meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe, mäesuusatamine, murdmaasuusatamine. Eraldi toimub juhtide võistlus.

Talimängud avatakse kell 10.30 Võru Spordikeskuse staadionil.
Võistlused toimuvad Võru Spordikeskuses, suusatamised Haanjas ja Kütiorus.
Lisainfo: www.joud.ee

Marianne Mett