Kuu: september 2012

Algas registreerumine 2014. aasta laulu- ja tantsupeole

Algas registreerumine 2014. aasta XXVI laulu- ja XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” . Kõigil Eestis tegutsevatel kollektiividel, kes soovivad osaleda 2014. aastal toimuval laulu- ja tantsupeol on võimalik peole registreeruda 20. septembrist kuni 20. oktoobrini laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Aeg on meile kingitud suurim rikkus ja ainus võimalus saada osa ja jagada seda, mis päriselt puudutab. Aeg on meieni kandnud palju eelkäijate puudutusi ja nüüd on meie aeg oma puudutuste läbi luua maailm, mida tahame järgmistele jätta.

XXVI laulupeo esimese päeva kontserdi nimi ongi “Aja puudutus” ja see toob meieni väärtusliku varamu esimesest laulupeost peale. Esimese päeva kontserdi kavaga on võimalik tutvuda siin. 
Laulupeo teise päeva kava on hetkel veel koostamisel. Oma raskusastmelt peaks kava olema võrreldav 2009. aastal toimunud laulupeo teise päeva kavaga. Oodata on palju tänastest puudutustest sündinud uudisoomingut ning ka palasid, mida tunneme ja mis meid täna kõnetavad ja puudutavad. Laulupeole on oodatud kõik tavapäraselt osalenud kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Uue liigina on oodatud ka sümfooniaorkestrid.
XIX tantsupeo ideekavand on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutused, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Tantsupeo repertuaari koostamisel lähtutakse väljakujunenud tavadest ning rühmaliigile sobivusest. Tantsupeol osalevad 2.-3. klassi ja 5.-6. klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad.
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

 

Terviserajad üle Eesti said 18 harjutusseina

Selleks sügiseks on SA Eesti Terviserajad püstitanud üle Eesti paiknevatele terviseradadele 18 harjutusseina, mis muudab tervisesportimise senisest veelgi mugavamaks.

„Viimased harjutusseinad said üles möödunud nädala alguses Keilasse ja Pärnusse, oktoobris on plaanis paigaldada veel kaks seina Nõmme terviseradadele,” ütles sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Jaak Teppan.

„Seinade väljatöötamisel panime eelkõige rõhku funktsionaalsusele – nende abil saab sooritada erinevaid võimlemisharjutusi, ühtlasi on seintel ka juhised harjutuste tegemiseks. Samuti on oluline, et seinad peaksid võimalikult kaua vastu, seetõttu oleme püüdnud valida materjale, mis püsiksid sõltumata ilmastikuoludest ja vandaalide võimalikust tegutsemisest,“ sõnas Teppan.

2011. aastal paigaldati esimesed 5 seina Nõmmele, Piritale, Narva, Kõrvemaale ja Jõulumäele. Sel aastal lisandusid veel Nõmme Spordikeskus, Järve, Alutaguse, Tartu, Vooremäe, Elva, Mammaste, Haanja, Keila, Pärnu ning Pirgu terviserada. 2013. aastal on plaanis paigaldada veel vähemalt kümme seina.

Möödunud suvi tõi lisaks harjutusseinadele paljudele terviseradadele ka mobiiliorienteerumise (MOBO) võimalused. Uudne ja innovaatiline lahendus tasub kindlasti proovimist. Mobiiliorienteerumisega saad lähemalt tutvuda MOBO kodulehe kaudu mobo.osport.ee.

Sügisel jätkame hoogsalt ka terviseradade märgistamisega, et ühtlustada olemasolevaid ning teha nähtavamaks veel tähistamata radasid. Talvehooajaks valmib ka täielikult uuendatud terviseradade kodulehekülg.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad ligi 90 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Tutvu Terviseradadega lähemalt: www.terviserajad.ee.

Lisainfo:
Jaak Teppan
SA Eesti Terviserajad juht
Tel: 515 3557

Võrus õpetatakse Euroopa koostöö päeval ohutult liiklema

Tähistamaks Euroopa koostöö päeva ning ajendatuna ESTLATRUS TRAFFIC projektist korraldatakse Võru linnas hea koostöö tunnustamiseks liiklusohutusele suunatud päev „Ohutult on ohutu!“. Üritus toimub reedel, 21. septembril kella 13–15 Kesklinna pargis. Üritusel selgitatakse kuidas ohutult liigelda nii jalakäijana kui ka rattaga. Võru Linnavalitsuse arendusnõuniku Tiina Hallimäe sõnul on üritus suunatud peredele, eelkõige noortele jalgratturitele.„See tähendab, et kõik, kellel on jalgratas, saavad kontrollida, kas kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud vahendid on õigesti paigaldatud. Kui juhtubki, et mõni kodarahelkur on puudu, siis maanteeamet on välja pannud hea koguse helkureid, millega saab rataste varustust täiendada,“ rääkis Hallimäe.

Hallimäe lisas, et Kesklinna parki on üles seatud ka erinevad keskused: G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada, Hawaii Expressi ja politseinike juhendamisel kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud, räägitakse kuidas õigesti kiivrit pähe panna. Võrumaa Autokool juhendab, kuidas õigesti turvavööd kinnitada ja peatuge sättida, ning Eesti Punane Rist räägib esmaabist õnnetuste puhul.Lisaks maalivad õpilased koolide läheduses asuvatele kõnniteedele ettevaatlikkusele suunatud hüüdlauseid.

Loe edasi: Võrus õpetatakse Euroopa koostöö päeval ohutult liiklema

Rakvere Teatri Galerii avas hooaja esimese näituse öösel kell 2

Kaili Viidas

Sügisene hooaja algus tähendab tihtilugu näitlejatele suurt koormust – vanad asjad vajavad meeldetuletamist ja uued asjad sissemängimist. Sellest tingituna avas Endla Teatri näitlejanna Kaili Viidas oma näituse „Armastusega End(l)ale“ alles hilistel öötundidel. Eilsest alates huvilisi ootav näitus on avatud kuni 21. oktoobrini.

Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali. Ellu äratati teiste seas näiteks Raffaeli „Keerubid“, Diego Velázqueze „Õuedaamid“, Edvard Munchi „Karje“, Andy Warholi „Elvised“. Olulise põhimõttena on fotodel jäädvustatud hetke siin ja praegu. Kõik – alates Salvador Dalí sürreaalsest maailmast kuni Jan van Eycki 15. sajandi madalmaade jõuka linnakodaniku koduni – oli reaalselt üles ehitatud ja loodud vaid teatri ning mitte fototöötluse vahendeid kasutades.

Loe edasi: Rakvere Teatri Galerii avas hooaja esimese näituse öösel kell 2

Kungla lasteaias kaubeldi kunglate ja sügisandidega

Rakvere Kungla Lasteaias kehtis teisipäeval oma raha – kungla, millega lapsed said osta ja müüa õunu, porgandeid, ploome ja pirne, lilli, pihlakaid või isegi sibulaid – kõike, mida rikkalik sügis pakub. Lasteaia rahvas pidas traditsioonilist sügislaata. Lapsevanemad olid toonud näitusele omapärase kujuga sügisvigureid–nunnusid, aga ka kodusvalmistatud salateid ja küpsetisi. Pannkoogikohvikus sai otse pannilt tulnud kuumi pannkooke süüa, maitseks peale kodust moosi peale määrida ja kõrvale taimeteed rüübata. Pannkoogikohvik oligi kõige populaarsem koht väikestele ja suurtele – õhtune aeg, värske õhk ja tühi kõht nõudsid oma.

Kel kõht täis, võis asuda meisterdama. Puutöönurgas püüdsid väikesed käed haamriga hoolega naelale pihta saada ja oma käega puust mängumaja valmis meisterdada. Teises meisterdamisnurgas valmisid mitmesugused taimeseaded ja tõruloomad. Lasteaia direktori Liidia Bobkova sõnul on sügislaat lasteaias väga populaarne, see on koht, kus lapsed saavad suhtlemis- ja arvutamisoskusi, niisama koos olla sügisest ja üksteisest rõõmu tunda. „Sügislaatade jätkumist on lapsevanemad soovinud ka rahuloluküsitlustes,“ ütles Bobkova. Tänavune sügislaat oli Kungla lasteaias järjekorras juba viieteistkümnes.

Jalgrattamatk üle Elva jõe sildade

6.oktoobril 2012 algusega kell 11.00 toimub Tartumaal, Rõngu vallas Elva linna ja Nõo valla piires jalgrattamatk. Sõidetakse kahte eri pikkusega marsruuti, pikem neist on 25 kilomeetrit. Korraldajad paluvad rattad enne sõitu üle kontrollida ja võimalusel varustada vajalike remondivahenditega. Samuti peaks kandma kiivrit ja võtma kaasa enda joogi. Nelja matka läbijatele on lubatud üllatus. Matk on tasuta, kestus  on ligikaudu 3 tundi. Lõpetuseks väike toitlustamine korraldajate poolt. Kogunemine leiab aset Tartumaa Tervisespordikeskuse parklas.

Registreeri matkale http://broneerimine.mobiserv.net/ või meilile triinu@vvvs.ee, tel 5254172

Matkasarja matka toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tallinna Õpetajate Majas uus näitus: Rein Mägari figuraalsed akvarellid

TÕM kunstigaleriis on uus näitus 20. septembrist – Rein Mägar „Valguse ja varju piiril” .  Käesoleva näituse töödes on oluline osa just valgusel. Et valgust kujutada on vaja kõrvale valguse vastandit – varju. Aga valguse ja varju erinevate tugevuste abil sünnib vorm ja vormi kujutamine. Kõige ilmekamalt, kõige täiuslikumalt, kõige mitmekesisemalt esineb looduse vormilooming inimeses. Näitusel olevatel töödel ongi kunstnik appi võtnud looduse ülima vormiloomingu – inimkeha.

Need figuraalsed tööd, õigemini portreed, on teistlaadsed ja erinevad kunstniku varasematest maastiku- ja meremaalidest. See on uus lehekülg ja edasiminek tema teel. Värvid on kõige kirkamad just valguse ja varju piiril. Selle piiri leidmine ongi kunstnikule mängu ilu ja rõõm.

Näitus jääb avatuks kuni 14. oktoobrini. Galerii asub Raekoja plats 14 ja on avatud E-R kell 9-17.30.
Rohkem kunstnikust ja näitusetöödest: www.opetajatemaja.ee

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab seminari „Lapse õigused meedias“

Seminar „Lapse õigused meedias“ toimub neljapäeval,  20. septembril algusega kell 10.30 Ida-Viru Maavalitsuse seminarisaalis (Keskväljak 1, Jõhvi), kuhu on oodatud lastekaitsetöötajad,  lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. Eesmärgiks on arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt. MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Kuid selle info vahendamisel peame täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks laste õigusi ja heaolu.

Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda laste õigusi  riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on rikutud laste õigusi. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks järgima oma töös. Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonnajuhataja-õiguskantsleri nõunik Andres Aru tutvustab abivajavast lapsest teavitamise juhendit. Ajalehe Postimees ajakirjanik Anneli Ammas annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Ida-Viru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Evi Kruzman kõneleb sotsiaaltöötaja eetikast ja oma kogemusest meediaga suhtlemisel. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Ida-Viru Maavalitsuse, Inimõiguste Instituudi ja MTÜ Lapse Huvikaitse Kojaga. Seminari korraldamist toetab Hasartmängumaksu nõukogu. Seminariga aidatakse kaasa Laste ja perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani täitmisele. Novembris toimub meediaseminar Tallinnas.

Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

2011. aasta võitja Sigrid Kärner ja Pontu

Alates 13. septembrist on kõik oodatud hääletama konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ kandidaatide poolt, mille võitja selgub 7. oktoobril BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi eestvedamisel toimuval BIG Match Show’l. Konkurss „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ toimub heategevusliku koertenäituse BIG Match Show raames juba viiendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel, mis toimub 13. septembrist 1. oktoobrini. Oma hääle saab anda aadressil www.bigmatchshow.ee.

Tänavu kandideerivad tiitlile: Võrumaalt pärit Heli Mets ja Merit Jaeski, kes aitasid auto alla jäänud ning raskelt viga saanud kümnekuuse kutsika loomakliinikusse toimetada ning võtsid koera pärast õnnetust oma hoole alla. Heli ja Merit vastutasid looma tervekssaamise eest ning algatasid koos Eesti Loomakaitse Seltsiga koera raviks raha kogumise.

Saaremaal asuva Panga panga sukelduskuurordi töötaja Olev Pihl, kes tõttas kahe kilomeetri kauguselt appi pangalt alla kukkunud ning viga saanud 60-70 kilo kaaluvale koerale ning toimetas looma kummipaadiga panga lähedal asuvale kaldale. Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore ja õpetaja Saima Tõigasti eestvedamisel aitasid Pärnu kodutute loomade varjupaika. Koolilapsed kogusid loomadele vajalikke tarvikud, toitu ja elektronkaalu, mida varjupaik hädasti vajas.

Loe edasi: Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

Rakvere kirjandusklubis külas Roy Strider ja Tõnu Trubetsky

Teisipäeval, 25.septembril kell 17.30 esitleb Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis oma uut raamatut Roy Strider. Roy Strider on kirjanik, muusik, rännumees ja ajalehe „Postimees“ pikaajaline publitsist. Ta on Kesk-Tiibeti administratsiooni ajalehe „Tiibeti hääl“ Eesti peatoimetaja ning Dalai Laama Tenzin Gyatso õpilane. Roy Striderilt on varem ilmunud raamatud „Himaalaja jutud“, „Minu Mongoolia“ ning „Punane ja must”.

Kirjandusklubi õhtul esitleb ta oma äsjailmunud mahukat reisiraamat “Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil” ning tutvustab ka oma varasemaid ja peagi ilmuvat uut raamatut. Muusikaga sisustab kohtumist Tõnu Trubetsky oma ansambliga.

Metsapealinn Rakvere kutsub laupäeval jalutuskäigule kultuuriloolisse tammikusse

Tervisepäev tammikus 2010. Foto: erakogu.

Eesti metsapealinn 2012 Rakvere – metsa väge täis – jätkab kevadel populaarseks saanud retkedega linnametsa. Seekord oodatakse loodus- ja kultuurihuvilisi avastama Rakvere tammiku kultuurilugu giid Mai Karjusega eeloleval laupäeval, 22. septembril kogunemisega kell 10 Villa Theresa ees.

Rakvere tammik on üks Rakvere sümboleid. 20 hektari suurune tammik on üsna haruldane, veelgi haruldasem on kohata nii suurt kaitseala linna sees. Tammikut võib pidada linna looduslikuks botaanikaaiaks, seal on loendatud 184 kõrgemat liiki taimi. Tänapäeval on tammikust saanud spordilembeste linlaste lemmikpaik, tammikusse minnakse pärast väsitavat päevatööd tammikuväge laadima ja värsket õhku hingama, looduse ringkäiku nautima.

Sellised nagu Rakvere tammik, nägid välja 5 – 7 tuhat aastat tagasi metsad Eesti aladel. Neis metsades jooksid ringi ürgveised ehk tarvad, euroopa piisonid ja ulukhobused, rääkis kevadisel matkal tammikusse tuntud loodusmees Hendrik Relve. Ent põnevust pakub tammik ka rikkaliku kultuuriloo poolest. Matk lõpeb tammikus „Okaskrooni“ mälestusmärgi juures, kus retkelistele pakutakse sooja suppi.

Matka korraldab Rakvere Linnavalitsus

Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Täna, 19. septembril kogunevad Pärnus noortepoliitika kujundajad, uurijad ja noorsootöö praktikud, et arutada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja selle vähendamise võimaluste üle. Äsjavalminud Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse noorteseire poliitikaülevaade “Noored ja sotsiaalne kaasatus” tõstatab teema olulisuse ning annab ülevaate hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine on üks EL noortepoliitika võtmevaldkondadest ning ka Eestis pööratakse sellele teemale järjest enam tähelepanu. Praxise noorteseire projektijuhi Katrin Pihori sõnul paistab Eesti silma küll EL keskmisest madalamate noorte tõrjutuse näitajatega, kuid väikese rahvana on meile iga noor äärmiselt oluline. „Noortepoliitika keskseid eesmärke on, et kõigil meie noortel oleks võimalus osaleda ühiskonnaelus oma võimetele kohaselt ja leida endale meelepäraseid arendavaid tegevusi,“ märgib Pihor.

Eriti oluline on noorte tõrjutusega tegelemine majanduse kriisiaastatel, kuna töötus, eriti noorte töötus, on üks olulisemaid tõrjutuse riskitegureid. Nii näitab ka 2011. aasta noorteseire aastaraamat, et 2008.-2010. aastail on kasvanud ennekõike 16-24-aastaste noorte suhtelise vaesuse määr ja 2010. aastal oli see kõrgeim kõigi vanusrühmade seas. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 19% kuni 15-aastastest lastest ja 22% 16-24-aastastest noortest.

Loe edasi: Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Eesti ja Iirimaa põllumajandusministrid arutasid otsetoetuste tulevikku

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Tallinnas oma Iirimaa kolleegi Simon Convey’ga, kellega arutati otsetoetuste kiirema võrdsustamise teemadel.

„Eesti jätkab pingutusi otsetoetuste kiirema võrdsustamise suunal – väga oluline on, et EL liikmesriigid mõistaksid võrdsete konkurentsitingimuste  vajadust,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kohtumise tulemusel võib öelda, et Iirimaa kindlasti mõistab Balti riikide olukorda ning otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajadust.“

Iirimaa põllumajandusministri Simon Convey sõnul oli kohtumine väga sisukas ning Eesti positsioon mõistetav. „Kuulasime ära Eesti seisukohad nii otsetoetuste kui maaelu arengu osas. Pärinedes ka ise väikesest riigist, ma mõistan Eesti positsioone,“ sõnas minister Convey. „Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega.“

Iirimaast saab jaanuaris 2013 Euroopa Liidu eesistuja ning Eesti visiit on osa riigi ettevalmistustest. „Ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkulepped jäävad Iirimaa kanda, mistõttu ei saa minister Convey Eesti visiiti kindlasti alahinnata,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder.

Eesti peamine huvi on saavutada otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel võimalikult kiiresti. Samuti on oluline jälgida, et otsetoetuste  võrdsustamine ei toimuks maaelu vahendite arvelt.

Lisainfo:

Ruve Šank
Põllumajandusministeerium
välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja
ruve.schank@agri.ee
tel 6256501 / 5270 002

Sänna raamatukogu küsib lugejate arvamust

Sänna raamatukogu kutsub üles hääletama perioodika poolt, mida lugejad sooviksid raamatukogus lugemas käia.
Hääletada saab järgneval lehekülje tehes ristikese iga ajalehe ja ajakirja ees, mis sind huvitab: https://docs.google.com/spreadsheet/viewformfromEmail=true&formkey=dFY0YkhJbFlOMTlwc0lLVndnNTB0TlE6MQ

Tellimused vormistatakse lugejate soovijate järgi. Saada täidetud vorm e-maili teel: kultuurimois@kultuuritehas.eevõi prindi välja ning vii Sänna raamatukokku. Vormi saab täita ka raamatukogus koha peal.

Veel julgustab raamatukogu Sind avaldama soovi raamatute valiku puhul. Kui sul on meeles mõlkumas raamat, mida sooviksid Sänna raamatukogus lugeda, aga mida ei ole sinna ostetud, siis anna ka sellest märku.

Tee julgelt ettepanekuid lahtiolekuaegade suhtes: mis päevadel ja mis kellaaegadel Sina sooviksid käia. Kui tahaksid laupäevast lahtiolekuaega, siis anna aga julgelt teada.

Hetkel on Sänna raamatukogu renoveerimine lõpufaasis, ning uutesse ruumidesse  loodetakse kolida sellel aastal.Tulemas on suur mugav lugemissaal, lasteraamatukogu tuba, noorteraamatukogu ja kaugtöökeskus. Kõik see on osa teenuskeskusest, kus hakkab saama veel järgmisi teenuseid: pesupesemine (on olemas ka kuivati), dushi all käimine, pood (toiduained, ehituskaubad, postmargid jne).

Toimub kommunikatsioonioskuste tõstmise koolitus

Eesti Väitlusseltsi koolitus kutsub vabaühenduste esindajaid osalema ühepäevasel koolitusel “Vabatahtlike kaasavate vabaühenduste kommunikatsioonioskuste tõstmine”. Koolitused toimuvad veel kaks korda Tartus ja kord Pärnus ning on suunatud nendele vabaühendustele, kes soovivad värvata endale vabatahtlikke oma tegevuse edendamiseks.

Koolituse läbinud osalejad:

– omavad baasteadmisi kommunikatsioonist vabatahtlike värbamiseks ja suhtlusest meediaga;
– oskavad oma ühenduse sõnumit struktureerida, hinnata selle sisulist tugevust ning sõnumit kiirelt ja põhjendatult esitada;
– mõistavad vabaühenduste turunduse põhimõtteid ning oskavad teha teadlikke valikuid turunduskanalite valimisel;
– on läbi mõelnud oma ühenduse sõnumid vabatahtlikele, keda nad
soovivad oma töösse kaasata ning oskavad lähtuvalt vajadusest valida vajalikke värbamiskanaleid ja –viise;
– on koostanud oma vabaühenduse vabatahtlike värbamiskava ning saanud sellele tagasidet.
Loe edasi: Toimub kommunikatsioonioskuste tõstmise koolitus

Viljandi Maavalitsus alustab haridusasutustes riiklikku järelevalvet

2012/2013. õppeaastal toimub Viljandimaal temaatiline riiklik järelevalve järgmistes haridusasutustes: Suislepa Lasteaed- Algkool, Viljandi Kaare Kool, A. Kitzbergi nim. Gümnaasium, Kõidama Lasteaed Traksik, Viljandi Lasteaed Männimäe, Viljandi Lasteaed Midrimaa; Tarvastu Gümnaasium. Juba 24. septembril 2012 alustab Viljandi maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakond temaatilist riiklikku järelevalvet Suislepa Lasteaed-Algkoolis.

Riikliku järelevalve teemaks on “Alushariduses lapse arengu toetamine ja andmete õigsus Eesti Hariduse Infosüsteemis, üldhariduses õpilase arengu toetamine ja andmete õigsus Eesti Hariduse Infosüsteemis”.

Maavanema korraldusega on järelevalvet teostavaks ametnikuks Viljandimaal määratud haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor Imbi  Suurpere. Imbi Suurpere sõnul jälgib ministeerium valimi kokkuseadmisel seda, et mingit liiki järelevalve haridusasutuses toimuks vähemalt iga 5-6 aasta järel. ” Järelevalve käigus sellel õppeaastal on kindlasti minu huviorbiidis seegi, kuidas tehakse tööd ja toetatakse tegevusi andekate lastega,” täpsustas Suurpere.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul peab hea ja nõuetele vastav riigi poolt rahastatav valitsemise teenus ühesuguselt hästi olema kättesaadav Mõisakülast Tallinnani. “Maavalitsus teostab järelevalvet paljudes erinevates valdkondades, sealhulgas ka haridusasutustes.

Vaata ka: Haridus- ja teadusministri määrus nr 17 16.04.2012 “Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2012/2013. õppeaastal”.

https://www.riigiteataja.ee/akt/119042012001

Lisainfo:

Imbi Suurpere
haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor
tel 4330 437

Võru instituut esitles uut «Mino Võromaa» kogumikku

Tänavuse «Mino Võromaa» kirjatööde võistluse põhjal valminud kogumiku «Ladvalatsõ’» esitlusel 14. septembril Võru kultuurimajas Kannel peeti auhindadega meeles ka paremaid kirjutajaid. Peaauhind läks kõigis neljas vanuserühmas Põlva maakonda.

Algklassilastest sai esimese koha Aadi Parhomenko (Mammaste lasteaed-algkool), 4.-6. klassi vanuserühmas oli võitja Raina Luht (Viluste põhikool), 7.-9. klassi vanuserühmas Cindy-Caroly Toomas (Räpina ühisgümnaasium) ja keskkooliõpilastest Hedy Liin (Põlva ühisgümnaasium).

Loominguvõistlusest võttis osa 160 õpilast 17 vana Võrumaa koolist. Kuna seekordne kogumik on järjekorras 25. – juubelinumbriga –, siis kutsuti ühes lööma ka täiskasvanuid. Nii mõnedki võtsid üleskutset kuulda ja haarasid pliiatsi: Contra, Anti Allas Võru maavalitsusest jne.
Kõige rohkem köitsid kirjutajaid spordi-, raha- ja moeteema, aga õige paljud mõtisklesid ka Võrumaa tuleviku üle. Samuti oli paljudel meenutada kirevaid elamusi mardi- ja kadrisandis käimisest.

Kogumiku koostaja Kaile Kabun valis kaante vahele 67 kirjatööd, raamatu on illustreerinud Nerva.

Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlust «Mino Võromaa» alustas 1987. aastal Võru hariduskoondis. Jutuvõistluse mõte on õpetada noori  hoidma oma kandi keelt ja kombeid. 2000. aastast korraldab võistlust Võru instituut.

Löö kaasa selle aasta Just Filmil

1. Kui Sa oled 7-14 aastane filmisõber, siis kandideeri meie Lastežüriisse ja Just Sina otsustad, milline lastefilm on selle aasta festivalil parim!
Lastežürii liikmed vaatavad festivalil ära kõik lasteprogrammi filmid ja valivad siis võidufilmi! 🙂 

Kandideerimiseks kirjuta meile lühidalt oma arvamus mõnest Sulle huvipakkuvast filmist hiljemalt 10.10.12. Kirjuta pealkirjaks “Lastežürii” ja saada see aadressile justfilm@poff.ee. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12
2. Kui sa oled 14-19 aastane filmihuviline noor, siis kandideeri meie Noortežüriisse ja otsusta, milline noortefilm väärib sellel aastal võitu.
Noortežürii liikmed vaatavad ära kõik noorteprogrammi filmid ning valivad siis võidufilmi!

 Kandideerimiseks kirjuta arvustus ühe filmi kohta ja saada see pealkirjaga “Noortežürii” meile justfilm@poff.ee hiljemalt 10.10.12. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12  Loe edasi: Löö kaasa selle aasta Just Filmil

Viljandimaa hoolib oma meestest

Projekti Mehed Liikuma ja Viljandi Maavalitsuse koostöös toimub 21. septembril II Viljandimaa meeste tervisefoorum, mis keskendub  Viljandimaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele. Foorumist ja sportlikust tegevusest osavõtt on kõikidele osalejatele tasuta.

Foorum algab kell 14.00 Viljandi Maavalitsuse suures konverentsisaalis ja sellest võtavad esinejatena osa meestearst dr. Kristo Ausmees, dr. Peeter Laasik, uroloog dr. Martin Kivi, Riigikogu liige Siim Kabrits, Lõuna Päästekeskuse juht Margo Klaos, triatleet Ain-Alar Juhanson, ERR spordisaadete juht Lembitu Kuuse ja kirjanik Contra.
Loe edasi: Viljandimaa hoolib oma meestest

Sänna savikojas alustab tegevust keraamikaring

Esimene õpituba toimub 20. oktoobril kell 13. Siis lepitakse juba omavahel kokku, mis päeviti ja mis kellast koos käima hakata. Keraamika õpitubasid juhendab Lea Visnap. Osalustasu 2 EUR.

Kuna kohtade arv savikojas on piiratud, siis palume eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või +372 5558 8929.
Vaata eelmiste õpitubade pilte!

Õpituba toetab Leader programm.

Sänna Kultuurimõis

Tänavuse Kangro preemia saab Lauri Sommer

Lauri Sommer Räestu aias. Foto: last.fm

Tänavu juba 23. korda välja antava Bernard Kangro kirjanduspreemia võitis Lauri Sommer oma Võrumaa-ainelise teosega “Räestu raamat”.

Sommeri raamat pälvis tunnustust kui üks hea näide Lõuna-Eesti külaelu, maastiku ja tavade isikupärasest talletamisest. Teos on oluline kultuuri- ja koduloo seisukohalt. Tegu on sooja, südamliku ja meditatiivse raamatuga, täis rikkalikke isiklikke mälestusi.

“Võrumaal üles kasvanud lapsena tundsin, et kogu mu lapsepõlv on üles kirjutatud,” ütles üks žürii liikmetest. “Tajusin lugedes suurt ühisosa.”

Raamatu esimeses osas teeb Sommer põike oma lapsepõlvekandi Sänna külaellu ja oma suguvõsa lukku. Esitatud on mitme põlvkonna saatused, tuues võrdlusi tänapäeva elu-oluga. Teises pooles on juttu Sänna trubaduurist Artur Adsonist ja Sännas sündinud kirjanikust Juhan Jaigist, kelles Sommer leidis neid uurides oma hingesugulased.

Loe edasi: Tänavuse Kangro preemia saab Lauri Sommer

Täna on Tallinnas Öölaulupidu

Kauaoodatud Öölaulupidu tuleb taas – ja muidugi vägevamana kui enne – juba täna, 17. septembril 2012 algusega kell 21 Tallinna Vabaduse väljakul.

Esitamisele tulevad parimad isamaalised laulud. Kaasa teevad:
Ivo Linna ja Anti Kammiste
Hardi Volmer
Taavi Peterson
Tuuli Rand
Artjom Savitski
Kethi Uibomägi
Teele Viira
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori meesansambel Tehnikaülikoor ja Mikk Otsus

Õhtujuht on Priit Oks.

Öölaulupeo laulude sõnu saate endale välja printida. Ligi poolte laulude sõnad on ka kavaraamatus, kus on lisaks sellele ka veel palju huvitatavat ja kasulikku.

Öölaulupeo ametlik aftekas Hoovis! 

Jooksev info Tallinna Tudengipäevade Facebooki lehelt ja sündmuse Facebooki lehelt.