veebruar 2012 Archives

Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust

15. veebruaril tegi põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) otsused loomakasvatusehitise investeeringutoetuse määramise kohta 49 ettevõtjale. Toetuste määramine aga jätkub.

Mullu septembris toimunud maaelu arengukava meetme 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus“ viienda taotlusvooru esialgne eelarve oli 12,46 mln eurot. Taotlusi laekus 123 summas 30,7 mln eurot. Arvestades toetussoovide rohkust ja ettevõtjate vajadusi suurendas põllumajandusminister 13. veebruaril taotlusvooru eelarvet veel 4 mln euro võrra.

„Lisaeelarve võimaldab toetusi määrata veel kuni paarikümnele abikõlblikule projektile. Täpne arv sõltub küsitud summade suurusest,“ ütles PRIA arengutoetuste menetlusbüroo juhataja Lauri Kolberg. „Teeme lisamääramised planeeritud tööde kõrvalt võimalikult kiiresti. Viimaste määramiste tähtaega pikendati maikuu keskpaigani, aga tahame otsused valmis saada tunduvalt varem.“
Loe edasi: Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust

Eesti akadeemilise ajakirjanduse selts esitab aastaraamatut

Trükist on tulnud Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamat 2010/2011.

Esmaspäeval, 27. veebruaril kell 16 toimub Tartus Lossi tn 36 auditooriumis nr 205 aastaraamatu esitlus. Kavas on tegijatepoolsed lühitutvustused ja analüütiline kommentaar Tiit Hennostelt.

Aastaraamatu sisust lähemalt vt: http://aki.ut.ee/webpage/id/105

Aastaraamatut hinnaga 7 eurot on võimalik osta esitlusel ja ka seltsi järgmistel ettekandekoosolekutel. Raamat tuleb müüki suurematesse raamatupoodidesse, kuid seda saab osta ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kantseleist Katrin Lendokilt (Lossi 36-228).

Kõik huvilised on aastaraamatu esitlusele oodatud!
Peeter Vihalemm

Pärnus avatakse talveteemaline rändfotonäitus „Külmakirjad“

Talveteemaline rändfotonäitus „Külmakirjad“ toob esile fotograafide leidlikkuse lume ja jää loomingu jäädvustamisel. Pärnu linnas rändaval
fotonäitusel astuvad üles nii harrastus- kui ka elukutselised fotograafid.

Näitus 1:
Kentuki Lõvi Pubi maja II-korruse saal (Tallinna mnt 12, Pärnu; www.kentuki.eu)
Rändnäituse avamine 18. veebruaril kell 15:00 Pärnu Fotopäeva raames.
Pärnu Fotopäeva lisainfo
www.eestifotofestival.com/eff-parnu-fotopaev-talv-2012/

Näitus 2:
Nooruse Maja (Roheline 1B, Pärnu; www.noorusemaja.ee)
Avamine 22. veebruaril kell 17:00. Näitus avatud 22.veebruar kuni 06.märts 2012.
Lisainfo: Uudo Laane, Nooruse Maja direktor, GSM 51 43 726

Näitus 3:
Pärnu Keskraamatukogu trepigalerii (Akadeemia 3, Pärnu; www.pkr.ee)
Avamine 02. aprill kell 18:00. Näitus avatud 02. maini (k.a.).

Eesti Fotoklubi MTÜ eesmärgiks on ühendada fotohuvilisi ja aidata
kaasa nende arengule, fotograafia kui loomingulise eneseväljenduse
vahendi propageerimine, Eesti fotokunsti tutvustamine ja edendamine,
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Eesti Fotoklubi tegutseb
fotograafide ja fotoühenduste katusorganisatsioonina.

Fotonäituste lisainfo:

http://www.fotoklubi.com/randfotonaitus-kulmakirjad-parnu/

Eesti Fotoklubi tänab Kentuki Lõvi, Nooruse Maja, Pärnu Keskraamatukogu koostöö ja toetamise eest.

Shibori õpituba Urvaste seltsimajas

18. veebruaril kl 10.00 õpetab Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilane Maria Konsap shibori tehnikat – shibori on jaapanipärane kangavärvimise tehnika, kus muster tekitatakse kangast tikkides,voltides, kortsutades ja sõlmides, meenutab batika tehnikat.

Osaleja võiks kaasa võtta kangaid, riideid, mida julgeb ümber disainida.

Õpitoa hind on 2 eurot.

Info: 5292373, klaar.anne@gmail.com

Keilas saab laupäeval õppida kõlapaelte valmistamist

Laupäeval, 18.vebruaril kell 11 kutsub Haridus- ja Kultuuriselts Läte kõiki huvilisi kõlapaelte kudumise õpituppa. Saame kokku Erakoolis Läte, Kruusa 23 Keilas.

Kõlapaelte kudumine on üsna lihtne. Selleks ei ole vaja mingeid eelteadmisi käsitöös ega ka paelte punumises. Kõla on üks väike plaadike, millel on neli auku nurkades ja sealt läbi pannes lõngu, saame moodustada erinevaid mustreid. Kõladega kudumine eelnes kangastelgedega kudumisele, järelikult läheme ajas natuke tagasi. Kõlad valmistame endale ise kohapeal.

Kaasa võtta: vöö (sobivad kõik erinevad variandid), värvipliiatsid, harilik pliiats, hea tuju ja kortlijagu kannatust. Osalemistasu 3 eurot saab maksta kohapeal. Registreerimine: tel 5554 1494, e-post: helle.suurlaht@gmail.com

Kõlapaelte töötuba lõpetab Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte projekti “Käsitöö õpitoad Keila linnas”, mida rahastab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte, www.erakoollate.ee

Otepääl saab vedada kahurit ja kuulata jäämuusikat

24.veebruaril, Eesti Vabariigi 94.aastapäeval, saab Otepääl vedada kahurit ja õhtul nautida Leigo Jäämuusika kontserti. Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamisest võtavad osa ka Otepää sõpruslaeva Ugandi meeskonna esindajad.

24.veebruaril kell 11.00 toimub EELK Otepää Maarja kirikus Vabariigi aastapäeva pidulik jumalateenistus, mille viib läbi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad.

Kell 12.00 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub juba traditsiooniks saanud kahurivedamise võistlus ja jõustruktuuride tehnikanäitus. Kavas on mitmesugused teatevõistlused kogu perele. Politsei sõidutab lapsi saanidega. Naiskodukaitse Otepää jaoskond pakub sõdurisuppi ja teed.

Külla tulevad sõpruslaeva miinijahtija Ugandi meeskonna esindajad, kes võtavad kõikidest päeva üritustest osa. Perepäeva veab KL Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Loe edasi: Otepääl saab vedada kahurit ja kuulata jäämuusikat

Paides peetakse laupäeval Wabalinna konverentsi

Laupäeval, 18. veebruaril korraldab Ühendus Weissenstein Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Wabalinna konverentsi „Anarhia ja kogukond“, mille tasuta loengutele on oodatud kõik huvilised. Wabalinna konverentsipäev lõpeb õhtul punkkontserdiga Paide kultuurikeskuse lava all.

Konverentsil käsitletakse erinevaid teemasid, teiste seas: Mis on anarhia? Rahumeelsed anarhistid? DIY ehk isetegemine. Mis on Wabalinn? Vabadus ja kogukond. Räägivad rohkem ja vähem tuntud inimesed, modereerib Mati Palmet.

Ajakava:
Kell 10 Uksed avatud, majaga tutvumine, suupisted
Kell 11 Avamine
Kell 11.15 Rainer Eidemiller (Wabalinn?)
Kell 11.45 Kaido Kirikmäe (Mina & maa)
Kell 12.15 Henri Laupmaa (Kogukonnaliikumine maailmas, occupy NY)
Kell 12.45 Arutelu, wabalava
Kell 13.15 Lõuna
Kell 13.45 Georgi „Skot“ Maksimov (DIY)
Kell 14.15 Tõnu Trubetsky (Anarhia)
Kell 14.45 Roy Strider (Tegelik iseseisvus ning selle teostamise võimalused tänapäevases Eestis)
Kell 15.15-16 Arutelu, wabalava
Maja jääb avatuks kuni kontserdini kultuurikeskuses

Kogu ettevõtmise korraldab Ühendus Weissenstein “Wabalinn Paide” projekti raames, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Päev lõpeb punkkontserdiga Paide Kultuurikeskuse lava all kell 21, pilet 5 eurot. Kontserdil astuvad üles:
PSYCHOTERROR (Tallinn)
SOCIASYLUM (Tallinn)
PERVERTUM DEBILE (Järva-Jaani)
Loe edasi: Paides peetakse laupäeval Wabalinna konverentsi

Kunstnik Ellen Polli õpilased austavad õpetajat näitusega

Fond 16 — Õpilase E. Mäeotsa joonistus (1958), juhendaja Ellen Polli.

Laupäeval, 18. veebruaril tähistab Tartu linn kultuuriaasta möödumist vastuvõtuga, kus avalikustatakse aunimetuse Kultuurikandja loomingulised kooslused. Sel puhul avati Tartu Kunstikooli trepihallis maalikunstniku Ellen Polli (1927-2011) õpilaste tööde näitus, mis on korraldatud austusavaldusena Ellen Polli õpetajatööle tema õpilastelt.

Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.

“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).

Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.

Allikas: Piret Paluteder

Politsei manitseb veebist oste sooritades tähelepanelikkusele

Politseisse pöördus neli Eesti eri paikades elavat kannatanut, kes teatasid, et on soovinud neti teel osta esemeid, kuid pärast raha ülekandmist ei saanud kannatanud ostetud kaupa kätte ning müüja enam kõnedele ei vastanud. Kannatanutele on tekitatud kahju kokku peaaegu 600 eurot.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo ütles, et politseinikel ei olnud mainitud kuritegude toimepanemises raske kahtlustatavat välja selgitada, kuna kõik kannatanud nimetasid sama nime, kellele nad on raha üle kandnud. „Tegemist on 19aastase Võrus elava noormehega, kelle uurijad kuulasid kahtlustatavana üle,“ lisas prokurör.

Prokurörid ja politseinikud tunnistavad, et viimasel ajal üritatakse petuskeemi hästi läbi mõelda, näiteks kasutatakse võõraid identiteete ja pangakontosid. Taoliste kuritegude avastamise taga on suur ja põhjalik töö. Ühte sellist kriminaalasja arutati täna, 16. veebruaril Tartu maakohtus. Loe edasi: Politsei manitseb veebist oste sooritades tähelepanelikkusele

Tulekul leivaküpsetamise ja puunikerdamise õpituba

Pühapäeval, 19. veebruaril kl 11 oodatakse haanjarahvast ja teisi huvilisi Rogosi mõisas toimuvasse õpituppa, kus Haanimaa kohalik leivategija Helgi Saar jagab omi kogemusi. Samal ajal toimub ka puunikerdamise õpituba.

Oodatud on nii algajad kui staažikad leivategijad. Viimased võtke palun ka oma leiba kaasa, et siis pärast maitsta erinevate inimeste leibasid ja vahetada maitseid. Võimalik on ka osta Võrumaa rukkijahu. Selleks palun kindlasti ette teada anda, et teaks kogust planeerida.

Lisaks leivaõpitoale toimub Rogosi mõisas puunikerdamise õpituba, kus valmistatakse omale ehet. Juhendab Võrumaa puukunstnik Olev Russ.

Õpitoad toimuvad Haanimiihhi Nõvvokoja Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mis toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.

Loe lähemalt siit: http://omkuiom.blogspot.com/
Allikas: Ivi Rausi

Narva Kutseõppekeskuse lõpetab täna 104 spetsialisti

Noored autotehnikud, kes täna kooli lõpetavad. Foto: Narva Kutseõppekeskus

Tänasel talvisel lõpuaktusel saavad Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) lõputunnistuse kätte 104 värsket koolilõpetajat, uut spetsialisti. Tööellu astuvad 18 autotehnikut, 11 kelnerit, 26 kokka, 9 mehhatroonikut, 21 müügikonsultanti ja 19 turismikorraldajat.

„Täna saavad need noored lõputunnistuse, kuid meie elu kiired muutused lubavad arvata, et oma tööelu jooksul peavad nad veel korduvalt õppima asuma,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Soovin tänastele lõpetajatele julgust tööturu muutustele paindlikult reageerida,“ sõnas Ojaots.

Kahe eriala, autotehniku ja koka eriala lõpetajad said Narva KÕK-ist kutsekeskhariduse tunnistuse, s.t. nad läbisid koolis 3,5 aasta (ehk 140 õppenädala) jooksul ka keskhariduse stuudiumi. Keskharidusega Narva KÕK-i õppima tulnud turismikorralduse ja mehhatroonika eriala omandanud õppisid 2,5 aastat. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskuse lõpetab täna 104 spetsialisti

Pärnu Fotopäev toob kuulsad fotograafid koolitama

Laupäeval, 18. veebruaril toimub Pärnus Kentuki Lõvi pubi majas Pärnu Fotopäev, kus koolitajateks on loodusfotograaf Remo Savisaar ja moefotograaf Viktor Koshkin.

Pärnu Fotopäeva esimesel poolel toimub Remo Savisaare tasuline fotokoolitus „Talvine loodus ja panoraamid“. Koolitus sisaldab loengut, kuidas portreteerida loodust talvistes tingimustes ning kuidas pildistada panoraami, Pärnu vaadete ja panoraamide pildistamist, tehtud piltide analüüsi ja panoraamide tegemist.

Fotopäeva teine pool jätkub tasuta programmiga, milles Eesti Fotoklubi avab talveteemalise rändfotonäituse „Külmakirjad“, fototarvikute netipood 35mm.ee tutvustab oma tooteid, mida saab ka proovida. Moefotograaf Viktor Koshkin räägib strobismist ja viib läbi töötoa koos modelliga, huvilised saavad teha oma kaameraga stuudiofotosid. Lisaks saab tutvuda Kentuki Lõvi vanaaegsete fotokaamerate kollektsiooniga.

Pärnu Fotopäeva korraldaja Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ eesmärgiks on ühendada fotograafia abil erinevate huvidega isikuid ja aidata kaasa nende arengule.

Sännas algab märtsis permakultuuri koolitustsükkel

23. märtsist kuni 18. augustini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas permakultuuri koolitustsükkel. Koolitused toimuvad viiel nädalavahetusel, algavad reede õhtuti ja kestavad pühapäeval orienteeruvalt kella 16ni, välja arvatud viimasel korral.

Koolitusi viivad läbi Liina Järviste, Margus Ess, Allar Asi ja Hendrik Noor. Kogu koolitussarja osalustasu on 35 eur, mis sisaldab toitlustamist ja ööbimisvõimalust. Registreerumine meilitsi: helinakargenberg@gmail.com (Helina Kärgenberg) või telefonitsi: 56242390 (Helina), 56560059 (Allar)

Koolitussarja toetab Keskonnainvesteeringute Keskus. Lähemalt loe http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/perma3.html

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Rõuge maaomanikud hädas mootorsaanidega

Rõuge valla lumistele maastikele on lisaks inimeste ja loomade jälgedele lisandunud mootorsaanide tekitatud rajad. Mootorsaanidega liiklemine tekitab aga erinevaid probleeme maaomanikele, kelledelt tihti pole maastikul sõitmiseks luba küsitud.

Tuletan mootorsaanidega liiklejatele meelde, et vastavalt liiklusseadusele maastikul, välja arvatud ranna ja kalda piiranguvööndis, võib maastikusõidukiga (mootorsaan ja ratasmaastikusõiduk) sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal.

Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras. Kaitsealal ja püsielupaigas reguleerib maastikusõidukiga sõitmist kaitseeeskiri. Kohalikul omavalitusel on õigus kehtestada kohaliku omavalituse üksuse territooriumil täiendavaid nõudeid maastikusõidukite liiklemisele. Samuti ei tohi maastikusõidukiga sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Loe edasi: Rõuge maaomanikud hädas mootorsaanidega

Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Viljandimaa Vapimärgi nõukogu otsustas Viljandimaa Vapimärgiga autasustada maakonna arengus mitmes valdkonnas silma paistnud Heiki Raudlat.

Maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Heiki Raudla on teinud aastakümnete jooksul Viljandimaa heaks nii Viljandi koolides õpetajana töötades, erinevates ametites olles kui aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus kaasa lüües.

Heiki Raudla on taasiseseisvumisperioodist alates aktiivselt osalenud Viljandi elus ja kuulunud alates 1989. aastast kõigisse Viljandi linnavolikogude koosseisudesse. Ta on pidanud ka Viljandi linnapea ametit. Ta on Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse ja mitme teise organisatsiooni liige.

Heiki Raudla on ka arvukate õpikute, sisukate koguteoste ja kodu-uurimuslike väljaannete autor. “Eriliselt väärib rõhutamist tema tegevus ja järjekindlus maakonna kirjandus-kultuurilise jätkväljaande “Sakala Kalender” avaldamisel, mis on ilmunud juba 23 aastat,” lisas Kruuse.

Lisaks Heiki Raudlale olid Viljandimaa Vapimärgi nominendiks tänavu seatud Ugala pikaaegne kunstnik Ingrid Agur, kauaaegne peadgoog ning Karksi kultuuri- ja seltsielu edendaja Helve Joon, keskkonnainspektsiooni legendaarne juhtivinspektor Guido Kapp, Viljandi linnaraamatukogu kauaaegne juhataja Evi Murdla, Eesti Rahvusringhäälingu Viljandi korrespondent Piret-Päiv Rist ning kunstnik ja Viljandimaa kunstielu edendaja Aate-Heli Õun.

Maavanema sõnul on kõik esitatud tublid inimesed, kes on oma ametitegevuse või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule ning tuntuse Loe edasi: Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Sel nädalavahetusel toimuval turismimessil Tourest tutvustavad setod uut turismimarsruuti Seto Külävüü. Marsruudi tõmbenumbriteks on ehedad tooted ja teenused, näiteks piirkonna toidukultuuri parimad esitajad, kuid ka kolm seto muuseumi Värskas, Saatses ja Obinitsas ning Seto Ateljee-Galerii kui kohaliku kultuuri hoidja ja näituste-õpitubade korraldaja.

MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on Seto Külävüü loomine teeninud mitut eesmärki. „Esiteks teeb see külastajale lihtsamaks heade valikute tegemise piirkonnas. Setomaa turismitegijatele tähendab marsruut ühte turismitoodet, mis hõlmab enda alla ehedamaid teenused, mida me üheskoos Seto Külävüüna turundame ja seeläbi suurema mõjujõu saavutame. Nii tegutseme rohkem ühe asja nimel,“ lausus Pärnoja.

Seto Külävüü peegeldab seto kultuuri omapära ja selle erinevaid kihte – seto keelest seto toidukultuurini. Nii saab ka messikülastaja kogeda Seto Külävüüd mitmest küljest – messi degusteerimislaua on seekord katnud Külävüül ehedat seto kööki pakkuvad ettevõtted, kontserte annavad seto leelokoorid, sõnamängus saab külastaja katsetada oma osavust seto keelest arusaamisel ja marsruudigi võib mõttes esimest korda messil läbi sõita. Setomaa juhendaja ja kaardi abil mõistagi.

Sõnamängu auhinnad on kõik Setomaa päritolu ja kutsuvad piirkonda külastama. Auhinnafondi on panustanud Setomaa Turismitalo, Helena Puhkemaja, Taarka Tarõ, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Talumuuseum, Saatse Seto Muuseum, Seto Käsitüü Kogo Kagureis ning Hirvemäe Puhkekeskus. Sõnamängu auhindade loosimine toimub messil reedel ja laupäeval kell 17.00 ning pühapäeval kell 15.00. Loe edasi: Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Lille Maja kutsub noori Tartusse foorumteatri õpituppa

Piret Soosaar. Foto: Foorumteater.com — Piret Soosaar

Lille Maja kutsub noori ja noortega töötavaid inimesi foorumteatri õpituppa, mis toimub 21.-24. märtsil Tartus Lille majas. Nelja päeva jooksul õpitakse foorumloo jaoks materjali koguma ning seda analüüsima ja töötlema.

Kogenud juhendaja Piret Soosaare käe all valmib mitu foorumlugu, millest vähemalt üht on soovijatel võimalik katsetada Tartu Näitemängude Päevade 2012 publikuga.

Foorumteater on osalusteatri vorm, mille brasiillane Augusto Boal töötas välja 1960. aastatel. Mõiste „foorum“ on pärit Vanast-Roomast, kus see märkis poliitilise ja kultuurielu keskust (rahvakoosolekuväljak, õiguse mõistmise koht, tähtsaimate templite asukoht), kus arutati ühiskonnaelu küsimusi. Foorumteater võimaldabki teatrivahendeid kasutades arutleda tänapäeval oluliste sotsiaalsete probleemide üle.

Piret Soosaar on MTÜ Foorumteatri asutaja ja juhatuse liige; foorumteatri etenduste ja töötubade läbiviija ning koolitaja. Ta on osalenud üle kümne aasta VAT Teatri foorumgrupi töös ja pidevalt end täiendanud erinevate foorumteatri õpetajate, seal hulgas foorumteatri meetodi looja Augusto Boali enda juures. Piret Soosaar õpetab foorumteatri metoodikat Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias.

Õpituba korraldab Lille Maja, toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Osalemine tasuline. Registreerimine: www.lille.tartu.ee/foorumteater

Lisainfo: Auli Auväärt, Lille Maja noortetöö spetsialist, tel 7361 691 või 53 088 999, e-kiri auli.auvaart@raad.tartu.ee

Otepää noored koguvad raha Valga lastekodu heaks

16.veebruaril toimub Otepää ööklubis Comeback heategevuslik sõbrapäeva disko. Piletitest saadud tulu läheb Valga Lastekodu “Kurepesa” toetuseks. Tegemist on ühe tegevusega projekti „Südamest südamesse“ raames, kus Otepää noored on võtnud endale südameasjaks tegeleda Valga lastekodu lastega.

Projekti eestvedaja, Otepää Gümnaasiumi 11.klassi õpilane Marleen Ein ütles, et nende eesmärgiks on tuua rõõmu lastele, nendega tegeleda ja koos meisterdada asju nii enda lõbuks kui ka erinevatel turgudel müümiseks. Nii näiteks valmistati jõulude paiku koos piparkooke, vilditi seepe ja kaunistati küünlaid, mida pärast jõuluturul müüdi. Saadud tulu läheb lastekodu toetuseks ja uute vahendite muretsemiseks.

Valga lastekodu juhataja Marika Drenkhan rõõmustas, et noored leidsid aega ja võimalust anda killukese oma ajast ja südamest lastele. „Lapsed said lisaks oskusele midagi oma kätega valmistada ka head sõbrad. Soovin nii enda kui ka lastekodu personali poolt edu selle projekti vedamisel!“ märkis Drenkhan.

Sellel nädalal lähevad noored Kurepessa külla, et koos lastega muffineid küpsetada ja üks tore sõbrapäev veeta. Varsti on tulemas ka vastlapäev, mida tahetakse samuti ühiselt tähistada.

“Otepää noored peavad tähtsaks märgata inimesi enda ümber. Kuna lastekodulapsed on need, kes vajavad tähelepanu ja tegelemist veidi rohkem kui kõik teised, siis otsustatigi nendega koos midagi lõbusat ette võtta. Oleme aru saanud, et sõbralikud ja siirad suhted on see, mida, nad vajavad. Alati kui kokku saame, tunneme siirust ja südamlikkust, see positiivne energia ja nendepoolne südamlikkus panebki meid tegutsema,“ ütles Marleen Ein. Loe edasi: Otepää noored koguvad raha Valga lastekodu heaks

Võrumaa vapimärgi saab Hillar Kalda

Võru maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu arst Hillar Kalda, kes on Võrumaa tervishoidu edendanud 41 aastat.

“Otsustamisel sai määravaks Hillar Kalda pikaajaline ja edukas tegevus maakonna tervishoiu arendamisel,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv.

Maakonnahaigla peaarstina aitas Hillar Kalda kaasa maakonnas kaasaegse tervishoiukorralduse kujunemisele ning oli initsiaatoriks Võrumaale uue polikliiniku ja haiglahoone projekteerimisel ning ehitamisel.

Aastatel 1990-1992 oli Hillar Kalda Võrumaalt valitud Ülemnõukogu saadikuks, kes hääletas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise poolt.

Hillar Kalda osales aktiivselt Eesti Punase Risti organisatsiooni taastamisel ja oli selle president aastatel 1991-2007. Vabariigi President on teda tunnustanud Riigivapi V klassi ja III klassi aumärkidega. Sel aastal tähistab Hillar Kalda oma 80. sünnipäeva.

Maakonna teenetemärk antakse välja Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Samas tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid ning tublimaid ettevõtteid.

Viljandi järvel sünnib Eesti suurim pikselpilt

Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.

”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.

Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.

Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.

Järvamaa noored rõõmustasid lasteaialapsi

Kogumiskampaania „Aita lapsel olla loov“ raames rõõmustasid Järvamaa noored õppetarvikutega Türi ning Paide lasteaedu.

Vabatahtlikud ning Noored Sotsiaaldemokraadid üle kogu Eesti võtsid eesmärgiks muretseda lasteaedadele õppe- ja kasvatustegevusvahendeid (paberid, r, lastaamatud, värvilised paberid, pliiatsid jne.) ning selle abiga parandada lasteaialaste õppevõimalusi.

„Kampaaniaga soovisime avalikkuse tähelepanu juhtida olukorrale, kus lasteaedade ülalpidamine on vaid omavalitsuste ning lapsevanemate õlul. Riigi panus lasteaedadesse on antud hetkel olematu, kuid leiame, et riik peaks alusharidusse rohkem panustama,“ sõnas projekti koordinaator Sander Laurson.

Kampaaniat toetasid: Finnforest Eesti AS, Sirden Auto OÜ, AS Kuma, Paide Selver, S&M Transport OÜ, Türi Kultuurimaja, Paide Sookure Lasteaed, Siret Pihelgas, Janno Lehemets, Türi ning Paide linna elanikud.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Loodusemees näitab pilte ja räägib lugusid

"Kingitus" (Sinitihane). Foto: Arne Ader, vikipedia.org

Täna algusega kell 18.00 näitab loodusemees Arne Ader Põlvamaa Keskkonnamajas oma parimaid talviseid pilte ja räägib neist lugusid. Juttu tuleb lumevalgusest, metssigadest, jäävikerkaarest, saarmastest ja paljust muust.

Arne Ader on tuntud Eesti loodusfotograaf – “BG Wildlife Photographer of the Year” finalist, Eestimaa Loodusfoto konkursi võitja ning kahekordne loomafotojahi “Vereta jaht“ võitja. Pildistamisel on Arne Ader keskendunud Eestimaa looduse mitmekesisusele nii ajas, ruumis kui ka liigis.

Küsimusele, kust on pärit tema loodusehuvi, on Arne Ader 2007. aastal Valgamaalases avaldatud usutluses vastanud: „Kui sünnid loodusesse ja elad selle keskel lapsepõlvest saati, siis teisiti ette ei kujutagi. Minule on see hästi tuttav ja kodune keskkond. Olen pärit Otepää kõrgustikult ja üles kasvanud Valgjärve kandis. Aiaste küla oli vahva koht – mõnus küla maalilise kuppelmaastikuga. Loodusfotograafia on ainult üks viis oma loodusevaimustust jagada. Sellele eelneb ikka väärtustamine. Tean fotograafe, kes mingil eluetapil on hakanud hoopis loodusest kirjutama. Ja nad teevad või on teinud seda väga hästi.“ Loe edasi: Loodusemees näitab pilte ja räägib lugusid

Valmis kolmas osa Jänku-Jussi seiklustest internetimaailmas

Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel ja projekti Targalt internetis toel on valminud kolm õpetlikku multifilmi kõige noorematele arvutikasutajatele. Multifilme soovitatakse näidata lasteaias ja algklassides, et lastele sobival moel internetiturvalisusest rääkida.

Esimeses osas saab jänkude pere endale uue sülearvuti ja isa selgitab lastele, mis on internet. See osa sai valmis 1. veebruaril ja seda on tänaseks vaadatud rohkem kui 50000 korda. Teises osas tuleb jänkudele külla arvutiasjatundja Tiiger, kes õpetab lihtsaid reegleid, mida järgides on digimaailma avastamine turvalisem. Kolmandas osas tehakse ühiselt paroole, mida on raske võõrastel ära arvata. Multikaid saab vaadata nii www.lastekas.ee lehelt kui Youtube`ist.

Multikad on olemas ka vene ja inglise keeles. Multifilmi ideede autor on Kärt Käeselit Pelgulinna gümnaasiumist, Tiigrile andis hääle Marek Siinvert projekti Targalt internetis noortepaneelist.

Jänku-Jussi internetimaailm, I osa , Jänku-Juss internetimaailm, II osa , Jänku-Jussi internetimaailm, III osa:

Täna jälle Tartu tantsuklubi

Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse.
Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19.
sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat meilt meile.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Näitusepileti eest kilo suhkrut

17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“. Näituse avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) ühe kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisele palavikuline osturalli kogemus.

Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?

Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.

Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.

Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda siit.

Näituse kuraatorid on Pille Runnel ja Ehti Järv. Näituse kujundasid 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.

Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.

Rohkem infot leiab siit, näitust tutvustava video leiab siit.