Kuu: veebruar 2012

Tartu maratoni võitsid rootslased

41. Tartu maratoni võidufiniš. Foto: MTÜ Klubi Tartu Maraton / Scanpix
19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni võitis ajaga 2:43:21 Joergen Brink (SWE). Teise koha sai Daniel Richardsson (SWE) ajaga 2:43:22 ning kolmanda auhinnalise koha saavutas Jimmie Johnsson 2:43:23 (SWE). Parima eestlasena oli ajaga 2:45:57 finišis Algo Kärp ning parimaks naiseks oli Susanne Nystroem (SWE) ajaga 3:06:27.

Esikohale suusatanud Joergen Brink ütles, et ta oli heas vormis, kuid võitjaks pidas ta ennast alles siis, kui ületas finišijoone: „Kuigi finišikoridoris tundsin ennast tugevana, sain alles finišis aru, et võitsin! Tartu Maraton andis mulle palju enesekindlust oma vormis suhtes ning see oli minu jaoks igati hea elamus!”

Napilt teiseks tulnud Daniel Richardsson tunnistab, et tal oli täna veidi raske: „Tundsin, et olen väsinud ja seetõttu oli algus minu jaoks veidi raske, kuid viimased 10 km olid juba paremad! Tartu Maraton andis mulle igati positiivseid emotsioone,“ lisas Richardsson.

Jimmie Johnsson hindas sõitu üsna heaks: „Ma arvan, et see läks üsna hästi! Kuna veidi tuiskas, siis oli keeruline esimesena sõita, kuigi ma pingutasin kõvasti, et vahet kasvatada. Viimastel kilomeetritel aga pingutasid teised kaks veel kõvemini, et seda vahet tappa.“ Sellegipoolest on Johnsson rahul: „Tulin täna kolmandaks ja ma olen sellega väga rahul!“

Parima naisena finišisse jõudnud Susanne Nystroem, kes osales Tartu Maratonil esimest korda, pidas tänast päeva raskeks: „Algus oli minu jaoks raske, kuid lõpupoole läks juba kergemaks. Kuna oli veidi tuuline, siis oli raske esimesena sõita,“ lisas Nystroem.

Esimese eestlasena finišijoone ületanud Algo Kärp hindas enesetunnet heaks: „Enesetunne oli hea, kuid pärast Palut hakkasid energiavarud otsa saama. Ise lootsin lõpuni olla liidergrupis, aga täna siis ei läinud nii.“ Loe edasi: Tartu maratoni võitsid rootslased

Rahvaloendajad alustavad tänasest kodukülastusi

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Foto: Statistikaamet
Täna, 20. veebruaril alustavad rahvaloendajad nende inimeste külastamist, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis. Rahvaloendajad külastavad e-loendusel mitteosalenud leibkondi märtsi lõpuni.

„Rahvaloendaja ülesandeks on küsitleda neid inimesi, kelle kohta ei ole täidetud e-rahvaloendusel ankeeti või on selle täitmine pooleli jäänud,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Rahvaloendajad külastavad kõiki leibkondi, kus mõni ankeetidest e-rahvaloendusel täitmata või pooleli jäi. „Rahvaloendaja peab hoolitsema, et kõik tema tööpiirkonna inimesed ja eluruumid saaksid loendatud. See tähendab, et loendaja peab leidma ka need elupaigad, mis registrite järgi pole eluruumid, kuid kus inimesed elavad.“

Rahvaloendajad külastavad leibkondi ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kell 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. „Kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti teatise koos oma kontaktandmetega. Palume siis kindlasti loendajaga ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida,“ rääkis Potisepp.

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.

Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.

Allikas: Statistikaamet

Tallinna Giidide Ühing kutsub tasuta ekskursioonidele

Sel aastal oma 20. aastapäeva tähistava Tallinna Giidide Ühingu giidid kutsuvad huvilisi teisipäeval, 21. veebruaril tasuta ekskursioonidele. Tasuta ekskursioonid annavad linnakodanikele võimaluse näha UNESCO Maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna vanalinna ja erinäoliste linnaosade harjumuspärast ümbrust teise pilguga ning tutvuda giidi ametiga.

Ekskursioonidel osalemiseks on vajalik registreeruda e-postile tallinnagiid@gmail.com (eestikeelsed ekskursioonid) ja julia.burnasheva@gmail.com (venekeelsed ekskursioonid).

Giidid tunneb ekskursioonide alguskohtades ära Tallinna Giidide Ühingu sildi järgi.

Giidide ametipäeva tähistamise algatas 1985. aastal Ülemaailmne Giidide Organisatsioon (WFTGA), Eestis on seda tähistatud alates 1994. aastast.

Ekskursioonid ja nende alguskellaajad:

1. Paksust Margareetast Aleksander Nevski katedraalini ehk mere äärest Toompeale. Jalutatakse vanalinna pikimal tänaval, Pikal tänaval, ja edasi Pikka Jalga pidi üles Toompeale. Kohtumispaik Paks Margareeta. Algus kell 15.

2. Harju ja Rüütli tänava lood. Jalutatakse mööda kaht põnevat vanalinna tänavat, räägitakse tuntust ja tundmatust, sekka ka natuke legende ja müstikat. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

3. Tõnismägi. Jalutatakse mööda Roosikrantsi, Hariduse ja Tõnismäe tänavat, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Vabadussõja võidusammas, Vabaduse väljakul. Algus kell 15.

4. Kadrioru asum. Jalutatakse Kadrioru tänavatel, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 14.

5. Kadrioru park. Jalutatakse pargis, tutvustatakse pargi ja piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 15.

6. Kalamaja asum. Jalutatakse piirkonna tänavatel, tutvustatakse paiga ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Balti jaama Rohelise turu kõrval. Algus kell 15.

7. Vastlaretk Pääsküla rabarajal. Kelgud kaasa! Kohtumispaik Hiiu tänava lõpus, Hiiu 48 juures. Bussid 14, 18, 33, Hiiu peatus. Algus kell 14.

8. Ревельские адреса пушкинских знакомых. Встреча возле башни Кик ин де Кёк. Puškini tuttavate aadressid Revalis. Vene keeles. Kohtumispaik Kiek in de Kök. Algus kell 12.

9. Истории Нижнего города. Встреча на Ратушной пощади. All-linna lood. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 14.

10. Вышгород – рыцарский город. Встреча перед Собора Александра Невского. Ülalinn- rüütlite linn. Vene keeles. Kohtumispaik Aleksander Nevski Katedraal. Algus kell 15.

11. О чем рассказывают дома и улицы Старого города. Встреча на Ратушной площади. Millest räägivad vanalinna majad ja tänavad? Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

12. От Фалька до Коменданта. Встреча в парке Фалька (рядом с посольством Великобритании). Falgist Komandandini. Vene keeles. Kohtumispaik Falgi park (Suurbritannia suursaatkonna juures). Algus kell 15.30.

13. Нижний город – город купцов. Встреча на Ратушной площади. All-linn – kaupmeeste linn. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 16.

Tallinna Giidide Ühing loodi 1992. aastal ja ühendab üle 160 giidi.

Tallinna Giidide Ühing on alates 2007. aastast Ülemaailmse Giidide Organisatsiooni (WFTGA – World Federation of Tourist Guide Associations) liige. WFTGA asutati 1985. aastal ning on juba 25 aastat tutvustanud UNESCO maailma kultuuripärandit. 2011. aastal toimus Tallinnas juubeliaasta kulminatsioon: Tallinna Giidide Ühing korraldas WFTGA XIV kongressi (WFTGA Convention).

Viljandimaa majanduse arengut planeeritakse läbi majandusnäitajate analüüsi

“Arengu kavandamiseks tuleb järjepidevalt analüüsida olemasolevat olukorda. Majanduse arenguks tuleb analüüsida majandusnäitajaid, et suudaksime paremini planeerida taristut ning olla oma arendustegevustes ettevõtjale toeks,” kinnitas Viljandi Maavanem Lembit Kruuse, lisades: “Trendide arvestamine on ettevõtluse arendamisel alati väga oluline ning ei tohi ära unustada, et töökohad on need, mis loovad elu.”

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas eile lühiseminari “Viljandi maakonna ettevõtete 2006-2009 aasta majandusaasta aruannete töötlusi” ning neli aastakäiku samanimelist vihikuteks köidetud aruandeid leidsid maakonna omavalitsusjuhtide ning arendusinimeste näol tänuväärse omaniku.

Ettekandega esinenud Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski tutvustas rahvastiku rände, hõivatuse ning vanusega seonduvaid muudatusi ajas ning nentis, et töö olemasolu või selle puudumine mõjutab maakonna majanduse arengut rohkem kui rahvastiku vananemine. “Arengu kavandamisel tuleks kõige tähtsamaks eesmärgiks seada see, et tagada piirkonna inimestele töö või töö tegemise võimalus. See on võti püsimajäämiseks,” nentis Servinski.

Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu esitles kokkuvõtvalt maakonna aruannetest võetud numbreid tegevusalade kaupa. “Kuna ka 2010 aasta andmed on koos, hakkame kohe peale nende analüüsiga. Töödeldud andmed on piisavalt head, et neid arendustegevuses kasutada. Näeme, mis valdkondadesse on vaja enam panustada ning milliseid teid edasiminekuks valida,” sõnas Lehtsalu.

Seisuga 01.12 2011 on Viljandimaalt äriregistrisse kantud4664 ettevõtet, sh 1912 FIE-t, 1021 MTÜ-d ja 29 SA-d.

Harku ja Viimsi vallad saavad uue geodeetilise põhivõrgu

Geodeesiaettevõte AS Planserk alustas vastavalt Maa-ametiga sõlmitud lepingule Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimist ja rajamist. Valla geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimine ja selle tulemusel rajatud täpsem geodeetiline võrk on vajalik maade mõõtmisel ja müügil, planeeringute kehtestamisel, hoonete, teede- ja muu infrastruktuuri ehitamisel, liikluse korraldamisel jne.

„Nii Harku kui Viimsi vald on viimasel aastakümnel kiirelt arenenud. Infrastruktuuri-, teede-, elamu- ja tööstusehitus nõuab ka geodeetilise võrgu kaasajastamist, et tööde teostajatel oleks lihtsam oma kavandatut ellu viia,“ sõnas AS Planserk juhataja Rein Lainevool.  Rein Lainevoolu sõnul jaguneb kohalik geodeetiline võrk mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt 1., 2. ja 3. järguks.

„Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu moodustavad kohaliku geodeetilise võrgu lähtepunktid, mille täpsuseks on +/-1 cm mõõtmiste epohhil. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu tihendamiseks rajatakse vajadusel 2. järk.“ Nii sätestab värske keskkonnaministri määrus „Geodeetiline süsteem “ geodeetiliste võrkude kohta. Tavapäraselt rajatakse Eesti valdade ja asulate geodeetilise põhivõrgu 1. järk riigi tellimusel. Geodeetilise põhivõrgu 2. järgu tellib juba kohalik omavalitsus ise, kui vajalikuks peab.

Tööd võib jagada nelja etappi. Kõigepealt viiakse läbi olemasolevate geodeetiliste märkide ülevaatus ja määratakse nende vastavus ja sobivus rekonstrueeritavasse võrku. Seejärel määratakse uute rajatavate märkide asukohad ja kooskõlastatakse need vallavalitsusega ning vajadusel trasside valdajatega.  Ehitamise käigus remonditakse võrku kaasatud olemasolevad ja rajatakse uued kohtkindlad märgid. Kolmandas etapis teostatakse geodeetilise võrgu mõõtmine GPS meetodil ja neljandas mõõtmis- ja tasandusarvutused ning aruannete koostamine.

Tööd Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise võrgu rajamiseks ja rekonstrueerimiseks peavad olema lõpetatud 2012. aasta maikuuks, vastavalt Maa-ameti poolt korraldatud riigihanke tingimustele.

Lisainformatsioon: www.planserk.ee

Sänna Kultuurimõis otsib oma kollektiivi täiendust

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja konkursi, et oma loovasse kollektiivi leida inimest, kes soovib:

  • osaleda maailma loomise protsessis,
  • elada harmoonias,
  • teostada oma kõige kaunimaid, pöörasemaid ja erilisemaid unistusi,
  • avardada ja laiendada oma maailma ja maailmavaadet,
  • osaleda aktiivselt kogukonna arengus,
  • suhelda inimestega.

Sänna Kultuurimõis on Võrumaal Rõuge vallas Sänna külas ajaloolises mõisahoones tegutsev kultuuri-, vabaaja- ning kogukonnakeskus. Kultuurimõisa nii vormiline kui sisuline loomine algas 2009. aastal ning see on pidevalt jätkuv protsess. Hetkel tegutseb Kultuurimõisas raamatukogu, noortetuba, käsitööklass, puutöökoda, keraamikaklass, velokuur; toimuvad seminarid, laagrid ja mitmekesised huvitegevused; võõrustatakse kunstiresidente ja vabatahtlikke. Mõisa lähistel on permakultuuri aed ja kosmiline päikesesüsteemi õppe-matkarada „Sänna Taevarada”.

Seoses struktuurimuudatustega organisatsioonis otsime Kultuurimõisa juurde inimest, kes aitab edasi arendada ja hallata Sänna raamatukogu kui tänapäevast multifunktsionaalset haridus- ja vabaaja veetmise keskust, mis hõlmab enda alla ka noortetoa tegevused ja kaugtöökeskuse.

Tulevane raamatukogu (noortetoa ja kaugtöökeskuse) juhataja võiks olla:

  • kõrgharidusega,
  • väga hea suhtlemisoskusega, rõõmsameelne ja sõbralik, kes soovib jagada maailmale ilu ja armastust,
  • noorusliku vaimuga (vanus ei ole oluline),
  • iseseisva mõtlemis- ja algatusvõimega,
  • väga heade arvutikasutamise oskustega,
  • inglise keele oskusega.

Sänna Kultuurimõis ei ole lihtsalt töökoht, see on elustiil.

Kui sa arvad, et see koht on just Sinule mõeldud, siis palun saada meile koos CV-ga oma essee ühel valitud teemadest:

„Minu unistuste raamatukogu”
„Sellisesse raamatukokku tulevad ka noored hea meelega”

Lase loovus valla ja ära muretse, kui unistuste mõtted tunduvad utoopilised – Sänna Kultuurimõisas on kõik võimalik. Kirjelda palun võimalikult detailselt oma visiooni, võib viidata, milliseid võimalusi (programme/kanaleid) kasutaksid oma mõtete teostamiseks.

Palun saada materjalid vähemalt 1. aprilliks: kultuurimois@kultuuritehas.ee

Rohkem infot:
Kadi Noor
Tel +372 5558 8929
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tartu ettevõtlikud naised tunnustavad vanavanemaid

Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi  tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.

Ettevõtmise käigus tunnustatakse Tartumaal elavaid vanavanemaid, kes kasvatavad (on kasvatanud) lapselapsi ilma lapselaste endi vanemate toeta enam kui  5 aastat, kelle lapselaps on 10 ja enam aastat vana ning õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis aastatel 2010 ning 2011. EENA Tartu Klubi soovib seda traditsiooni jätkata ka aastal 2012.

EENA Tartu klubi kontaktisikud:
Heli Peetsmann, heli.peetsmann@gmail.com
Lea Voltri, lea.voltri@raad.tartu.ee 

Konverents “Säde Seltsi jälgedes” Valgamaal

Valga Muuseumisõprade Selts koostöös Valga Muuseumiga kutsuvad kõiki Valgamaa rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevaid MTÜ-sid ja organisatsioone konverentsile “Säde Seltsi jälgedes”, millega tähistame Säde Seltsi 110. aastapäeva.

Päeva eesmärk on Valgamaal tegutsevate rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevate MTÜ-de ja organisatsioonide koostöö ja infovahetuse parandamine, samuti Valgamaa ajaloo ja kultuuripärandi kasutamine kogukonna aktiveerimiseks ja kodutunde süvendamiseks.

Ootame kõiki huvilisi konverentsile 21. veebruaril 2012 algusega kell 10 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse (Kesk 1, Valga).

Esinejateks on Eesti  Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, maarahva laulik Margus Konnula ehk Contra ja Valga Muuseumi direktor Marek Nõmmik. Päeva juhib Marek Mekk.

PÄEVAKAVA:
10.00  KALEV HÄRK, Valga linnapea – Avasõnad
10.10-11.00 KRISTA ARU – “Omakultuuride rollist Eesti kultuuriruumi säilitamisel”
11.00-11.45  CONTRA –  “Koostöövõimalustest inimeste vahel”
11.45-12.00  MAREK NÕMMIK – “Valga Muuseum – piirkondliku identiteedi säilitaja”
12.00-12.30 Kohvipaus ja kontaktiturg
12.30-14.45 MÕTTEKODA: koostöövõimalused ajaloo ja kultuuripärandi kandepinna laiendamisel
14.45-15.00 Kokkuvõte

Konverents on tasuta.

Registreerimine 6.-20. veebruaril 2012 telefonil +372 766 8861 või e-postiaadressil: margit@valgamuuseum.ee

Ruhnus on võimalik jäält kalu noppida

Vesi murrab jääkihi alt pinnale.

Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile! 

Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!

Allikas: Ruhnu blogi, Marten

Saaremaa-Hiiumaa jäätee avatakse tuleval nädalal

Foto: ilmajaam.ee

Selle nädala jääuuringud näitasid, et Saaremaa-Hiiumaa vahele on võimalik sõiduautode jaoks jäätee rajada, annab teada saarlaste ajaleht Meie Maa. Esmaspäeval alustavad hiidlased trassi rajamise ettevalmistustöödega.

Maanteeamet korraldab järgmiste jääteede rajamist:

1. Haapsalu – Noarootsi (Haapsalu Suur-Mere tn ja Noarootsi Österby sadama vahel). Pikkus 3,7 km. (avatud)
2. Rohuküla – Sviby (mandri ja Vormsi vahel). Pikkus 10,2 km. (avatud)
3. Rohuküla – Heltermaa (mandri ja Hiiumaa vahel). Pikkus 26,5 km. (avamata)
4. Lao – Kihnu (mandri ja Kihnu vahel). Pikkus 13,0 km. (avamata)
5. Virtsu – Kuivastu (mandri ja Saaremaa vahel). Pikkus 9,0 km (avamata).
6. Tärkma – Triigi (Hiiumaa ja Saaremaa vahel). Pikkus 18 km (avamata).

Seoses Tartu suusamaratoniga on liikluses ümberkorraldusi

Maanteeameti teade:
Täna on mitmetel Otepää-Kääriku-Puka-Palupera-Elva piirkonna teedel ajutine liikluse sulgemine alates kella 6st hommikul kuni kella 18ni seoses Tartu Suusamaratoniga. Täpsem info teede sulgemisest on Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee.

Kiili vanamuusikaansambel esineb täna õhtul Laupa mõisas

Kiili vanamuusikaansambel.

18. veebruaril kell 19 saab Laupa mõisas nautida sajanditetagust muusikat elavas nooruslikus esituses. Tunni pikkuses kavas “Vaga ja vallatu” kõlavad keskaja ja renessansi laulud ja pillilood, tutvustades värvikalt nende aegade muusika erinevaid tahke. Esineb Kiili vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel. Kaastegev on Maria Staak (laul, rataslüüra).

Kiili vanamuusikaansambel on esinenud aastate jooksul paljudes väärikates kontserdipaikades, kirikutes, mõisates, muuseumides, raadios, televisioonis. Menukad on olnud kontsertreisid Rootsis, Soomes, USAs, Kanadas ja Iirimaal. Ansambli viimane reis viis möödunud aasta oktoobris Hispaaniasse, kus esineti Barcelonas ja selle ümbruses. Välja antud on kaks CD plaati. Ansamblis mängivad enamasti noored muusikud vanuses 13-19. Esinetakse ajastule sobilikes kostüümides.

 

41. Tartu Maratoni lastesõitudel osales 1646 last

Täna, 18. veebruaril peeti Tartus Tähtvere Spordipargis 41. Tartu Maratoni lastesõidud, kus osales kokku 1646 noort suusasõpra.
TILLUsõitudest, mis on mõeldud kõige pisematele, võttis osa 1067 väikest suusatajat. MINImaratoni sõitudel osales 579 noort suusasõpra.
Päev enne 41. Tartu Maratoni põhidistantse toimuval traditsioonilisel laste suusaüritusel olid kohal väiksemad ja suuremad lapsed koos perede ja sõpradega ning rajal lustiti koos vahvate maskottidega. Lõbusad maskotid võtsid Maratonijänkudega suusarajal mõõtu ning näitasid lastele suusatehnikat.
Kõigile lõpetajatele kingiti finišis lasteürituse medal ja diplom ning lisaks kuldne Kalevi šokolaadimedal. Kõikide osavõtjate vahel loositi välja auhinnad 41. Tartu Maratoni koostööpartneritelt.
41. Tartu Maratoni lastesõidud on Tartu MINI Neliküritus 2012 avasõitudeks. Neliküritus on ideaalne andmaks lastele spordipisikut!
Terve nädalavahetuse jooksul, 18.-19. veebruaril, toimuvad Tartus lastele mitmed põnevad üritused, et kinkida peredele üks tore nädalavahetus! Lõunakeskuse uisuväli ootab kõiki lapsi medali alusel uisutama, Aura veekeskus kutsub lapsi ujuma, AHHAA Teaduskeskuses saab iga tubli väike medaliomanik soodushinnaga ringi vaadata, lisaks saavad tublid suusasõbrad minna kinno, kus Cinamoni poolt antakse igale medaliomanikust kinokülastajale tasuta popkorn ning Mänguasjamuuseumis on väikestel suusasõpradel nädalavahetusel medali ettenäitamisel võimalik tasuta osa võtta muuseumi meisterdamisringist.
Juba homme, 19. veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton!
Greete Kempel
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Fotod: Kaimo Puniste

Eesti-Läti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun

Tänavuse Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” tõlkimise eest eesti keelde.

Võitja kuulutati välja Riias. Kolmandat korda tunnustati tõlkijaid, kes vahendavad Eesti ning Läti lugejateni naaberriigi kirjandust. Kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, sellel aastal tunnustati Kalev Kalkunit läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest. 
Võimalus naaberriigi kirjandust oma emakeeles lugeda aitab kaasa eestlaste ja lätlaste paremale teineteise mõistmisele ning inimestevahelise emotsionaalsema sideme tekkimisele.

Allikas: err.ee

Otepääle kerkib jääst kontserdilava

Veebruari lõpus ehitatakse Otepääle jääst kontserdilava koos pinkidega ning seal toimub esimene Leigo Jäämuusika. Leigo Jäämuusika kontserdisaaliks on Otepää kesklinna paigaldatav ca 150 inimest mahutav telk, mille sisse ehitatakse jääst kontserdilava ning jääst pingid. Samuti on kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid teemakohased. Jäises „kontserdisaalis“ saab olema ka jääst ehitatud baar, kus pakutakse teemakohaseid, soojendavaid jooke. Kontserdi korraldamisel ning saali sisustamisel on arvestatud, et soojalt riietunud publikul ei peaks külm hakkama.
23. – 26. veebruarini toimuvad igal õhtul ajutises jää-kontserdisaalis kontserdid, mille vaheajal viiakse läbi tule ja jääga seotud rituaale. Kontserdi pikkuse ja kontserdisaali sisustuse juures on arvestatud sellega, et publik ei peaks külmetama.
23. veebruaril saab tunda vene talve hõngu, sest vene romansse esitavad sopran Olga Zaitseva ja metsosopran Maria Kondratjeva. Eesti Vabariigi aastapäeva õhtul saab kuulda Birgit Varjuni ning 25.veebruaril esineb Luisa Värk. Kontserdid algavad kell 19 ja kestavad orienteeruvalt tund aega.
Pühapäeval, 26. veebruaril toimub jääfestivali Perepäev, kuhu on oodatud pisem publik. Perepäevale ootame külalisi kas kella 12ks või kella 13ks, et veeta tund aega Jääprintsessi seltsis ning vaadata tantsuesitusi tulegrupilt Flameo.

Ootame huvilisi Leigo Jääfestivalile! Osta pilet Piletilevist www.piletilevi.ee, Otepää Külastuskeskusest või telli maili teel leigo@leigo.ee. Kohtade arv on piiratud, kontserdisaal mahutab vaid kuni 150 külalist.

Allikas: leigo.ee

Vanemuine valmistub presidendi vastuvõtuks

Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.

Foto: Paavo Nõgene

Otsitakse ettevõtlikku naist

Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised (ETNA) Eestimaal ootab kandidaate võistlusele «Ettevõtlik naine 2011», et tunnustada neid julgeid ja tegusaid naisi, kes on teistele eeskujuks.

Mittetulundusühingu juhatuse esinaise Gina Kilumetsa sõnul tahetakse Eesti maapiirkondades toetada naiste ettevõtlikkust ja suurendada nende rolli piirkonna arendamises. Ettevõtliku naise tiitliga tunnustatakse naist, kes töötab maapiirkonna elukvaliteedi tõstmise nimel. Auhinna kandidaat peab elama ja tegutsema Eestis ning ta peab olema maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel midagi saavutanud. Kasuks tulevad loovus ja edukus ning uuenduslikkus oma tegevusalal.

Ankeedis peab olema lühike ülevaade kandidaadi saavutustest 2011. aastal. Samuti palutakse seal ära märkida kandidaadi nimi, kontaktandmed, tegevusala ja tiitlid.

Lisada tuleb info esitaja kohta.

Kirjalikud ettepanekud «Ettevõtlik naine 2011» kandidaatide kohta palutakse saata 1. märtsini e-postiga aadressil fem@fem.ee või paberil aadressil Humala tänav 17, 10617 Tallinn.

Metsapealinna valmib lumest mets

Teisipäeval kuulutatakse Rakvere Eesti metsapealinnaks. Päev algab metsateemalise lumelinna ehitamisega Vallimäel kell 11.

Lumelinn on pühendatud Rakvere metsapealinna tiitlile ning lumelinn ehitatakse teemal „mets”.

Lumelinna ehitamisest on oodatud osa võtma kõik huvilised. Vajalikud tarvikud lumelinna ehitamiseks palutakse igal võistkonnal vastavalt oma vajadustele ise varuda. Korraldajad varustavad lumelinna ehitajad vee ning ämbritega. Valmis lumelinn pritsitakse veega üle päästeameti poolt.

Lumelinna ehitamiseks saab võistkondi registreerida Rakvere linna kodulehel www.rakvere.ee ja Facebookis Rakvere linna sündmuse „Rakvere metsapealinn 2012 – lumelinn „mets”” all. Registreerimiseks tuleb täita vorm aadressil www.rakvere.ee või kirjutada sündmuse seinale grupi nimi, liikmete nimed, grupi suurus ja idee lühikirjeldus.

Lisainfo lumelinna ehitamise kohta saab meiliaadressilt rank@rakvere.ee ja telefonilt +372 32 41 755; 511 7068 (Helen Heinsalu).

Rakvere õhtukool ootab vilistlaste mälestusi

Tänavu möödub 65 aastat Rakvere õhtukeskkooli (töölisnoortekooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi) asutamisest.

Seoses tähtpäevaga on kooli vilistlastelt oodatud mälestused ja meenutused aadressil: Elle Allikvee, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rohuaia 12, Rakvere. Eriti oodatud on nende vilistlaste kirjutised, kes õppisid koolis 1950ndatel.

28. aprillil kell 14 tähistab Rakvere täiskasvanute gümnaasium aktusega Rakvere rahvamajas kooli 65. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul annab kool välja vilistlaste kogumiku.

Kokkutuleku korraldamise toimkond

Jää- ja lumekujud Külaorus

25. veebuaril voolitakse Vastseliina vallas Külaoru külas jää- ja lumekujusid. Üritus algab kell 10.

Ürituse eesmärgiks on talvel ühel päeval kokku saada ja valmistada jääst ning lumest skulptuure.

Korraldajate poolt on osavõtjatele valmis lõigatud tiigijääst jääkuubikud ja kokkulükatud lumekuhi. Pakutakse sooja suppi ja teed ning õhtul sauna.

Osalejatel kaasa võtta: tööriistad (selleks sobivad näiteks saag, kirves, peitel, puur jne), soojad riided, vahetusriided, mitu paari villaseid sokke ja kindaid, õueküünlad.

Osavõtusoovist palutakse teatada: Hannes, tel 5282 143 või Kerttu, tel 5192 1051.

 

Sindis tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

Sinimustvalge lipu heiskab Sindi linna raekoja tornimasti Mihhail Škljar. Foto Urmas Saard

Kolmapäeval, 22. veebruaril tähistatakse Sindis Eesti Vabariigi 94. aastapäeva. Sellel aastal toimub Sindi seltsimajas pidulik kontsert-aktus, kus traditsiooniliselt kuulutatakse välja Sindi linna aasta inimene 2011.

Loe edasi: Sindis tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva