Kuu: detsember 2011

Sel talvel saab Haanjamaal ringi seigelda kelgukoerarakendiga

Haanjamaal, Leoski külas on juba mõnda aega kuulda koerakarja haukumist ja ulgumist. Sel talvel on väikesed seltskonnad oodatud koerarakenditega looduses liikuma. Talvine seiklus Grööni kelgukoertega saab teoks vaid ettetellimisel ja nädalavahetustel.

Koerarakenditega looduses liikumiseks on sel talvel kaheksa noort sõidukoera, neist on võimalik moodustada neli kahekoerarakendit või üks neljakoerarakend ja kaks kahekoerarakendit, mida külastaja ise juhib. Kelgukoera seikluse osad on: Grööni koera tõu tutvustus, koerte rakendamine, rakendi juhtimise algõpetus, koerarakendi juhtimine (sõit kelgu taga jalastel seistes), kuum jook lõkketule ääres. Koerarakendi juhtimisega saadakse hakkama alates 14. eluaastast. Laste sõidutamiseks sel talvel veel kelkusid pole. Riietuda tuleb talviselt, kuid sportlikult: kindad, mütsid, kontsadeta saapad. Sõit kelgukoertega on seikleja omal vastutusel, sest koerad on ikka koerad ja koerustükke tuleb ette väljaõppest hoolimata.

Suuremad grupid on eelneval kokkuleppel teretulnud Grööni kelgukoerte kenneliga tutvuma ja kelgukoerarakendi sõidu demonstratsioonile.

Pille Saarnits, tel 523 3848, pille.saarnits@gmail.com

Aulis Saarnits, 510 6954, aulissaarnits@gmail.com

skylinedog.blogspot.com

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemuste hindamine

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 hakkab läbi saama ning aeg on teha kokkuvõtteid. Allpool olev küsimustik hindab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemusi ja on suunatud organisatsioonidele. Seepärast palume ka märkida vastaja positsioon organisatsioonis.

Küsimustikule vastamine võtab aega 5-6 minutit. Saadud vastuseid kasutame eelkõige aastast kokkuvõtete tegemiseks, samuti aitavad vastused meil saada aasta tegevuste kohta tagasisidet ning täiendada tegevusaruannet. Saadud andmeid ei edastada kolmandatele osapooltele.

Teie panus on Siseministeeriumi jaoks oluline!

KÜSITLUSE JUURDE!

Lisainfo küsitluse või vabatahtliku tegevuse aasta kohta:
Marten Lauri, projektijuht
Siseministeerium
Tel +372 612 5191
E-post marten.lauri@siseministeerium.ee

Galeriis Noorus avatakse täna Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus-müük Jõulubuum

Täna, 19. detsembril 2011 kell 17 avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) galeriis Noorus näitus-müük JÕULUBUUM. Üritusel on võimalus nautida kunsti ning soetada erilisi kingitusi, mille on valmistanud TKK tudengid, õppejõud ja vilistlased. Toimuvad ka temaatilised töötoad, kus saab ise kingitusi meisterdada.

Avamisürituse kava:
· Ürituse avamisel loob meeleolu muusikas Sander Haugas.
· Piparkook ja soe jook.
· Kohtumine noorte kunstnikega, kes on sündmuse tarbeks valmistanud kuuma kaupa.
· Kell 17:30 Õhtu nael: unplugged: Ervin & Katarina. Candy Empire liikmete Ervini ja Katarina akustiline ülesastumine.
· Kell 19 õhtu lõpupauk – suurejooneline puhkpilliorkester!

Töötoad:
20. detsembril
· Kell 16 inglite valmistamise töötuba. Juhendaja Merle Ambre.
· Kell 17:30 DAS savist ehete valmistamine. Juhendaja Merle Ambre.

22. detsembril
· Kell 16 paberist ruumiliste jõulukaartide valmistamise töötuba. Juhendaja Anne Rudanovski http://www.paberimuuseum.ee.

TKK galerii Noorus asub aadressil Riia 11, Tartus. Jõulubuum on galeriis avatud 19.-23. detsembrini. Lahtiolekuajad: E (19.12) kell 17-19 ja T-N (20.-22.12) kell 12-19 ja R (23.12) kell 12-17.

Töötubades ja näitus-müügil osalemine on tasuta!

Trennipäev lastele Adrenalin Arenal

Reedel, 30. detsembril põrisevad Sõmerpalus Adrenalin Arenal väikesed mootorid – seekord on Euroopa suurim motokrossi sisehall laste päralt. Oodatud on 3-7-aastased poisid ja tüdrukud, kes tunnevad end jalgrattaga abiratasteta sõites kindlalt.

Hallis ootab tulevasi krossiässasid tsikkel Yamaha PW 50 koos krossisõidu juurde kuuluva varustusega ning väikese spetsiaalselt lastele tehtud rajaga. Ei maksa muret tunda, kui laps pole varem mootorrattaga sõitnud. Tsiklisõit on üks lihtsamaid asju ning meil suured kogemused just algajatega.

Lisaks pakume lastele võimalust mängida mängutsiklitega, vaadata pilte ja videoid laste krossisõidust ning ka joonistamisnurk saab avatud. Lapsevanemad saavad väärt nõu, kuidas lapse krossiharrastust korraldada.

Huvilistel palume registreeruda aadressil www.adrenalinarena.ee või tel +372 509 8816. 

Info tel +372 509 8816, +372 529 6556 ja kodulehel www.motokrossipisik.eu.

Motoelamusteni!

Põlvamaa spordirahvas jagas tunnustusi

Põlvamaa spordiklubide esindajad ning maavanem selgitasid lõppeva aasta parima nais- ja meessportlase, spordineiu ja -noormehe, võistkonna ning treeneri.

Parimaks naissportlaseks valiti tänavu orienteeruja Annika Rihma ning meessportlaseks vabamaadleja Elar Hani. Parima spordineiu tiitli pälvis orienteeruja Daisy Kudre ning -noormehe tiitli laskur Peeter Olesk.

Edukaimaks võistkonnaks valiti tänavu Serviti käsipallimeeskond, parimaks treeneriks Kalmer Musting, kelle panus lisaks Serviti meeskonna treenimisele on olnud ka järelkasvu eest hoolitsemine.

Põlvamaa parimate sportlaste väljaselgitamisel andsid oma hääle OK Põlva Kobras, Põlva Käsipalliklubi, FC Lootos, Põlva Laskespordiklubi, OK Värska Peko, Spordiklubi VERKO, Põlva Matkaklubi, Põlva Terviseklubi, Spordiveteranide Klubi, Räpina Spordiklubi, Mooste SK Mõis, Laheda Spordiklubi, Võrkpalliklubi Volly, Põlva Male-Kabeklubi, Põlva Kergejõustikuklubi, Laheda Spordiklubi, SK Sun Dome, Vastse-Kuuste SK Känguru ja Põlva maavanem.

Hääletamistulemused (avaneb .xls failina).

Allikas: Põlvamaa

Haapsalu Kolledžis hakatakse propageerima mobiilipõhist õpet ning koostama rakendusi mobiilsetele seadmetele

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž osales riikliku IKT kõrgharidusprogrammi “Tiigriülikool+ 2009-2012” poolt korraldataval konkursil ning sai toetust ligi 10 000 eurot projektile „Mobiilsete rakenduste koostamine, m-õppe edendamine ja propageerimine”.

Projekti peamiseks ideeks on luua mobiilsetele seadmetele uusi rakendusi ja neid reaalsetes situatsioonides (nt klassiruumis) testida. Samas on projekti eesmärk tutvustada erinevaid mobiilse õppe võimalusi üliõpilastele (sh tulevased õpetajad), õppejõududele ning ka tegevõpetajatele. Soetatud seadmete toel andtakse tulevastele õpetajatele laialdasemaid teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas ning uuritakse koostöös klassiõpetajatega, kuidas mobiilsed seadmed toetavad õppimist klassiruumis.

Soetatud seadmete hulka kuuluvad näiteks: iPhone, iPad, iMac, Android telefonid ja tahvelarvutid. Kolledžis toimuva õppetöö raames toimub juba õpetamine Android OS ja iOS platvormidel ning valminud on ka esimesed rakendused, mida saab varsti alla laadida Android Marketist.

Täiendav informatsioon:
Aimar Lints
TLÜ Haapsalu Kolledž
Multimeedia lektor, rakendusinformaatika õppekava juht
aimar@hk.tlu.ee

Järvamaa laskurid näitasid jahilaskmises häid tulemusi

Laupäeval, 17. detsembril 2011 peeti Türil Lokuta jahilasketiirus traditsiooniline võistlus jahilaskmises “Jõulusporting 2011”. Osales 24 laskurit üle Eesti. Lasti 50 märgilist põhiharjutust, mille järel selgusid võitjad veteranide ja juunioride arvestuses. Absoluutarvestuse parimate selgitamiseks lasid kuus absoluutarvestuse paremat laskurit lisaks veel 25 märki finaalseeria.

Võistluse sportlikku pinget suurendas asjaolu, et võistlusel osalesid Türil treeninglaagris viibivad Eesti noortekoondise kandidaadid jahipraktiliste harjutuste laksmises. Meeldiva üllatuse valmistas Järvamaa laskur Alo Salm, kes põhivõistluse järel läks finaali liidrina. Finaalis panid küll kogenumad laskurid oma paremuse maksma, kuid tulemuste areng Alo Salmil on silmapaistev. Samuti näitas head tulemust ka Järvamaa veteranlaskur Oskar Paukku ja seda juba traditsiooniliselt.

Tulemused:

Absoluutarvestus:
1. Carl Uuemõis Tallinn 67 tabamust 75-st.
2. Thomas Soosaar Jõgevamaa 66 tabamust 75-st.
3. Reigo Paukku Järvama 65 tabamust 75-st.

Veteranid:
1. Oskar Paukku Järvamaa 35 tabamust 50-st.
2. Olev Schmidt Harjumaa 34 tabamust 50-st.
3. Nikolai Trofimov Järvamaa 34 tabamust 50-st.

Juuniorid:
1. Thomas Soosaar Jõgevamaa 44 tabamust 50-st.
2. Carl Uuemõis Tallinn 43 tabamust 50-st.
3. Reino Velleste Raplamaa 39 tabamust 50-st.

Lehola Kooli heategevuslikku jõululaata saatis edu

Möödunud kolmapäeval toimunud heategevusliku „Jõululaada“ tulu läks projekti „Lehola küla avaliku mänguväljaku rekonstrueerimine“ omaosalusfondi. Laada heategevuslik tulu oli 344,85 eurot. See on suur panus suure südamega inimestelt, kui arvestada meie maja väiksust. Seda summat kuuldes ütles mulle lapsevanem Maria ema, et ilmselgelt on tegemist kokkuhoidva maja kollektiiviga ja tugeva koostööga lapsevanemate ja õpetajate vahel. See lause kõlas nagu jõulukellade helin lumisest metsast.

Lehola Kooli saalis sai osta kompvekke, saiapätse, hambaharju, ajalehti, heliplaate ja naistekingi. Müüdi ka jõuluehteid, mänguasju, seeni, kõrvitsaid, pirukaid, vahvleid, hoidiseid, diivanipatju, jõulukaarte, pajalappe ning piparkooke 97 erinevas variandis. Müügilolevate asjade nimistu jätkuks veel kolmel lehel, see eelpool nimetatu oli kõigest väike valik kaubaartiklitest. Oli tunda terve maja ühist „MEIE“ tunnet ühise eesmärgi nimel. Osalejate vanusevahe oli väga suur – noorimad 2-aastased, vanimad 60ndates. Sinna vahele mahtusid kõik lasteaialapsed, kooli 1.-6. klass, õpetajad, maja personal, lapsevanemad ja vanavanemad. Siinkohal tahan tänada kõiki lapsevanemaid ja kõiki osalejaid, kes aitasid küpsetada, meisterdada või kududa, tikkida meie jõululaada tarvis.

Kooliklasside ja lasteaiarühmade vahel oli välja kuulutatud võistlus: kes panustab suurema summa raha asjade müügist omaosalusfondi? Tegemist oli kollektiivse võistlusega, mille võitja saab „kinoõhtu“ saalis suurel ekraanil, valides ise meelepärase filmi/animatsiooni. Korraliku kinoseansi juurde kuuluvad kindlasti popkorn ja jook. Igati väärt auhind, et pingutada.

Päevast jäi pähe kõlama vaid mõte Paulo Coelholt: Kui Sa midagi väga soovid, aitab kogu maailm Sul seda saavutada.

Jana Hinno
projektijuht

Allikas: Keila vald

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu kuulutab välja projektitoetuste VI taotlusvooru

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leaderprogrammi raames hakkab Põhja-Harju Koostöökogu vastu võtma projektitoetuste taotlusi alates 16.02.12.a. kella 9 kuni 23. 02. 12.a. kella 17.

Rakenduskava 2012 kohaselt avatakse kõik neli meedet:
1. meede: Külakogukondade ühendamine ja arendamine
2. meede: Ettevõtlus ja puhkemajandus
3. meede: Koostöökogu tegevuspiirkonna noored
4.meede: Ranna-alade ja väikesaarte arendamine

Meetmelehed ja kogu info taotlusvooru kohta on leiab veebist.

Konsultatsioone projektitoetuste taotluste vormistamiseks saab Põhja-Harju Koostöökogu büroos Saha tee 13, Loo alevikus kuni 14.02.2012 eelregistreerimiste alusel aadressidel: margit.partel@gmail.com.  Samal aadressil toimub ka paberkandjal taotluste esitamise aja eelregistreerimine.

Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Metsaomanikud pakuvad võimalust tuua endale jõulukuusk erametsast. Eesti Metsaselts kogub andmeid jõulupuude pakkujate kohta üle Eesti. Pidevalt täieneva nimekirjaga saab tutvuda Eesti Erametsanduse Portaalis.

Täna, 19. detsembril KUKU raadio saates Metsaminutid tuleb juttu sellest, kuidas endale metsast ise jõulukuusk tuua. Saade on eetris esmaspäeviti kell 10.00 ja kordusena kell 21.15. Värskes saatesarjas arutletakse metsanduse päevakajalistel teemadel. Saate toimetaja on ajakirjanik Kristina Traks. Saade valmib koostöös Eesti Metsaseltsi ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Saadet saab kuulata ka internetist!

Kauneid jõule kõigile!

Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse

Suurgildihoone avati tänavu mais.

Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Keskus kutsub mÖÖbliÖÖle

Esmaspäeval, 19. detsembril kell 17 avatakse Paides Säästva Renoveerimise Infokeskuses „mÖÖbliÖÖ“ kõigile, kelle salakireks on või võiks saada mööbli restaureerimine. ÖÖvahti aitavad pidada restauraator Mati Raal Tsunftijänesest ja Liberoni esindaja Ivar Risthein.

Muusikat teeb Lihvpaber ja Pitskruvi. Pakutakse kehakinnitust.

Soovitame restaureerimiseks valitud eseme foto saata eelnevalt e-posti aadressile: mati@tsunftijanes.ee . Juurde märkida ”Paide SRIK”.

Restaureeritav ese on soovitav eelnevalt ette valmistada: võtta maha vana värv või lakk (eelnevalt aega kokku leppides saab seda teha ka Paide SRIKis). Võimaluse korral palutakse kaasa võtta oma tööriistad: pitskruvid, naelatangid, kaaprauad jne.

Töötoa osalustasu on 15 eurot.

NB! Paide SRIK-i mÖÖblirestaureerimise diplomandid. Kui kutsud kaasa oma sõbra ja oled talle mentoriks, siis tÖÖtoa hind on Sulle 5 eurot. Info ja registreerimine tel 51 500 66 või e-post: paide@srik.ee .Kohtade arv piiratud!
Loe lähemalt: http://weissenstein.blogspot.com/2011/12/mooblioo.html  

 

Põllumajandusmuuseum kutsub pitsi- ja puutöökursusele

19.-20. jaanuaril õpetatakse Eesti põllumajandusmuuseumi õpikoja kangatoas nõelpitsi valmistamise tehnikat ja erinevate mustrite loomist. Kursust juhendab Aime Lang.

27.-29. jaanuaril toimub põllumajandusmuuseumi uues puidu ja metalli restaureerimise õppeklassis töötuba, mille eesmärk on pakkuda praktilist eneseteostusvõimalust, tutvustada lihtsamaid puutöövõtteid ja õpetada eristama erinevaid tarbepuiduliike.

Kursuse käigus valmivad igal osalejal lepast või kasest lõikelaud, puulusikas ja võinuga. Kursust juhendab muuseumi konservaator-restauraator Janika Turu.

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus

Ene-Liis Semper.

Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas. 
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.

 

Tehnoloogiline Päike, ENSO, Vox Populi ja dirigent Jüri-Ruut Kangur ootavad kõiki kolmapäeval Kosmoses

Eesti Kontsert ootab teid 21. detsembril kell 21 kontserdile kinos Kosmos, kus astuvad lavale ansambel Tehnoloogiline Päike, üle-eestiline noorte sümfooniaorkester ja koor Vox Populi kontserdiga ”Kõige pikem öö”.
Kontsert on unikaalne mitmel põhjusel: ansambel Tehnoloogiline Päike esineb harva, varem pole koos koori ning orkestriga esinetud ning Tallinna suurimas kinoteatris Kosmos pole varem sellelaadset kontserti toimunud.
Kontserdil tuleb ettekandele tunnipikkune kava peamiselt Tehnoloogilise Päikese teise albumi ”Kõige pikem päev” lugudest. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21.
Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusikaga ja uue suunaga noortemuusika kultuuris. Peamisteks Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajateks on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus.
Kristo Matson on spetsiaalselt selle kontserdi tarvis kirjutanud muusikalised seaded koos orkestri ja kooriga esitamiseks. Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on laval ka kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest. Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele

Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.

Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.

Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.

24. ja 31. detsembril kella 11-15.  Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.

Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.

PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.

Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!

Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”

Foto: Pelle Kalmo

Ringhäälingumuuseum tähistab ringhäälingu 85. aastapäeva

Täna, 18. detsembril, on Eesti ringhäälingumuuseum auväärse tähtpäeva puhul avatud kella 10-17. Saab osaleda giidituuril, kuulata vanu helisalvestisi ja salvestada kuuldemängu.

Lisaks näitustega tutvumisele saab kell 12 osaleda giidituuril, kell 14 kuulata 1930. aastate helisalvestisi, kell 15 salvestada lühikuuldemänge ja kell 16 kuulata valimikku kuuldepilte, mis külalised on muuseumis 2011. aastal salvestanud.

Muuseumi tavapärane hinnakiri 18. detsembril ei kehti, igal külalisel on võimalus endal otsustada, milline on muuseumi külastamise tasu.

Ringhääling tekkis 1924. aastal eraettevõttena. Raadiojaama loomise algatajad olid Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamm ja raamatupidaja Hans Oll-Reinson. Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud.

Avasaateni, mida peetakse regulaarsete saadete alguseks Eestis, jõudis OÜ Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926.